Reedel, 25. oktoobril kell 15 tutvustavad kunstiakadeemia aulas loomeuurimuse professor Rolf Hughes ja eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong kunsti- ja disainiuurimuse strateegiaid, millega tegutseda tänapäeva ebakindluse ajastul. 

Kõigile huvilistele avatud loeng toimub Põhjamaade ja Baltimaade arhitektuurikoolide ühenduse NBAA kohtumise raames, mida võõrustab tänavu Eesti Kunstiakadeemia. Hughes ja Armstrong tutvustavad erinevaid arhitektuuriuurimuse näiteid, rõhutavad transdistsiplinaarsete võrgustike olulisust ja arhitektuurimõtlejate vajalikkust nendes. Samuti juhivad nad tähelepanu loomeuurijate autoripositsiooni väärtustamise vajalikkusele tulemusele orienteeriud uurimusprojektides.

Rolf Hughes on olnud loomeuurimuse valdkonnas tegev alates selle algusest 1990. aastatel. Loovkirjutuse taustaga Rolfi uurimis- ja õppetöö keskmes on loomevaldkondade vaheliste ühenduste loomine ja küsimus, kuidas praktikapõhise uurimuse meetodid transdistsiplinaarsust võimaldavad. Rolf on olnud loomeuurimuse professor Stockholmi Kunstiülikoolis, disainiteooria ja praktikapõhise uurimuse professor Konstfackis ja külalisprofessor Leuveni katoliku ülikooli Sint-Lucase arhitektuurikoolis. Praegu on ta teadur ja loomeuurimuse juht eksperimentaalse arhitektuuriga tegelevas rühmas Newcastle’i Ülikooli juures ja külalisprofessor Norra riiklikus loomeuurimuse programmis. Rolf on juhendanud ja konsulteerinud doktoritöid kunstis, disainis, fotos, etenduskunstides ja arhitektuuris Bartletti arhitektuurikoolis, Westminsteri ülikoolis, Middlesexi ülikoolis, KU Leuvenis, Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias, Stockholmi Kunstiülikoolis ja Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoolis, Oslo Arhitektuurikoolis jm. Ta on aidanud välja töötada loome- ja pratkikapõhise uurimuse riiklikke strateegiaid kohalikele teadusagentuuridele Rootsis, Norras, Austrias, Itaalias ja Portugalis. Aastatel 2011-2015 oli Rolf rahvusvahelise loomeuurijate ühenduse Society for Artistic Research asepresident. Alates käesolevast õppeaastast on ta ka EKA doktorikooli külalisprofessor.

Rachel Armstrong on Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor. Ta uurib, kuidas meie hooned saaksid ühendada elavate süsteemide olemust, et need muutuksid “elavaks arhitektuuriks”. Ta oli FET Open Living Architecture project koordinaator ja ta koordineerib praegu ELi innovatsioonifondi ALICE projekti. Ta on Rising Waters II stipendiaat Robert Rauschenbergi fondis (aprill-mai 2016) ja TED-i vanemteadur 2010. Ta on ka Newcastle’i ülikooli linnaplaneerimise biotehnoloogia keskuse liige ning eksperimentaalse arhitektuuri töörühma (EAG) direktor ja asutaja, kelle tööd on avaldatud ja rahvusvaheliselt eksponeeritud.

Põhjamaade ja Baltimaade arhitektuurikoolide ühenduse NBAA kohtumine toimub Eesti Kunstiakadeemias 23. – 26. oktoobrini. Arutelu alla tuleb efektiivsem rahvusvaheline võrgustumine, mis soodustaks koostööd ning pakuks võimalust arenguks noortele arhitektidele.

Sündmus toimub “EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus” projekti raames. Projekti rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Nordplus.

EKA tähistab 105. sünnipäeva suure kahepäevase minifestivaliga, kus saavad kokku eksklusiivsed külalisloengud, ülemajaline näitus ning loomulikult pidu koos muusikaga.

Esimene päev on pühendatud teadmistele ning väikesele tagasivaatele kunstnikele, kes EKAs on sirgunud. Teisel päeval nimetatakse audoktoriks austatud professorid Griselda Pollock ja Reinhold Martin. Minifestivali lõpetab loomulikult pidu. Hoia üritusel silm peal, sest just siit leiad info nii loengutest, peost kui ka näitusest.

Kutsetega osalema on oodatud kogu tänane EKA koolipere, vilistlased, EKA tegevusse panustanud sõbrad. Kui mingil põhjusel kutse sinuni ei jõudnud, palun kirjuta mart.vainre@artun.ee.

EKA avatud akadeemia ja arhitektuuriteaduskonna vilistlastele suunatud töötuppa “Tulevikutehnoloogiad disainiprotsessis” saab registreerida SIIN.

KAVA

30. oktoober
12:00 EKA õppehoone ekskursioon algusega fuajeest. Registreerimine
13:00 Uue helistuudio avamine ruumis B306
14:00 – 15:30 Audoktor prof Reinhold Martin avatud loeng “Order and Disorder: Knowledge, Society, and Architecture”, ruumis A101
15:30 EKA muuseumi näituse „Algusaegadest tänasesse: 1+1“ avamine II korruse aatriumis
16:00 – 17:30 Audoktor prof Griselda Pollock avatud loeng “From Alain Resnais’s Van Gogh (1948) to Julian Schnabel’s At Eternity’s Gate (2018): Why are we still Loving Vincent (2017)?”, ruumis A101
18:00 – 21:00 EKA avatud akadeemia ja arhitektuuriteaduskonna tasuta töötuba vilistlastele “Tulevikutehnoloogiad disainiprotsessis”

31. oktoober
14:30 EKA õppehoone ekskursioon algusega fuajeest. Registreerimine
16:00 aktus ja audoktorite promoveerimine (kutsetega)
18:00 vastuvõtt (kutsetega)
19:00–01:00 pidu (avatud kõigile!)

GALERII
19:00 Duo Ruut
20:00 DJ Heidy Purga
21:00 EKA DJ’d — Maarin Ektermann, Holger Loodus, Mihkel Ilus, Kristjan Mändmaa

STSENOGRAAFIA STUUDIO B304
21:30 Andres Lõo
22:30 Luurel Varas
23:30 Pavliuk & Mys

Vaata ka üritust Facebookis.

Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 16 toimub EKA ruumis A501 vabade kunstide teaduskonna seitsmes ühisseminar. Sel korral külastab meid Kanada multimeediakunstnik Tyler Tekatch.

Kuulama on oodatud kõik huvilised!

Lisainfo:
tytekatch.com/

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös korraldatav avatud loengute sari “Rahvusvaheline laeng” alustab uut hooaega. Esimesed esinejad 2019/2020 õppeaastal on Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta (Mustarinda residentuur, Soome).

16. oktoobril kell 18:00 toimub avatud loeng „Mustarinda tegevused, kogemused ja katsetused“ EKAs, Põhja pst 7, ruumis A501. 17. oktoobril kell 12:30 järgneb seminar „Vahendite loomine ja jagamine fossiilkütuste järgse tuleviku jaoks“ samuti ruumis A501.

Loengus räägivad kunstnikerühmituse Mustarinda eestvedajate sekka kuuluvad Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta Mustarinda residentuurist, selle eesmärkidest ja tegevustest ning esitlevad oma kogemusi, katsetusi ja lahendusi, mida nad on viimased kümme aastat arendanud. Sealjuures keskendutakse täpsemalt praktilistele küsimustele ja parimatele lahendustele fossiilkütustevaba tegevuseni jõudmiseks.

Loengule järgnevas seminaris ootavad Heikkilä ja Kariranta osalejaid jagama oma mõtteid ja kogemusi jätkusuutlikkuse teemal. „Me tahaksime kuulda teie mõtteid, kuidas peaks ökoloogiast mõtlemine muutuma tervel kunstiväljal ning arutada probleeme, mis seonduvad sellist üleelusuuruste teemade ja probleemidega, mis tekivad, kui rääkida fossiilkütustest loobumist.“ (Seminarile registreerumiseks palun kirjutage mari.laaniste@artun.ee.)

Rühmituse Mustarinda tegevuse keskmes on kaasaegne kunst, valdkondadevahelised uurimused, praktilised katsetused, kommunikatsioon, õpetamine ja ürituste korraldamine. Mustarinda eesmärk on jõuda fossiilkütuste-järgse kultuurini, kombineerides omavahel teadust ja eksperimentaalset kunstitegevust. Mustarinda asub Põhja-Soomes Kainuu maakonnas, Paljakka looduskaitseala ääres. 2020. aastal tähistab Mustarinda oma kümnendat sünnipäeva. Vt www.mustarinda.fi

Vt ka sündmust Facebookis.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

„Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. Sel hooajal astuvad loenguseeria raames üles Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta (Mustarinda residentuur), Helena Kåberg (Nationalmuseum, Stockholm), Anna Novikov (Greifswaldi ülikool), The White Pube (kunstikriitikud Londonist) ja Christoph Platz (Steirischer Herbst).

Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Kolmapäeval, 9. oktoobril kell 16.00 ruumis A501 toimub taas vabade kunstide teaduskonna ühisseminar. Sel korral kõneleb kunstnik Kaido Ole. Kuulama on oodatud kõik huvilised.

Kaido Ole (snd 1963), elab ja töötab Tallinnas. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali (1982—1992) ning töötanud EKAs joonistamise ja maali õppejõuna ning maaliosakonna professorina (2003—2010). Alates 2010. aastast vabakutseline kunstnik, näitustel esinenud alates 1989. aastast. 2003 esindas Eestit Veneetsia 50. kunstibiennaalil John Smithi nime all koos Marko Mäetammega.

Kaido Ole loomingu keskmes on kontseptuaalne maal. Hoolimata sellest, et suuremõõtmelised maalid on peensusteni läbikalkuleeritud ja näivad lausa masinlikud, huvitab teda maal kui käsitöö ja maalimise käigus tekkivad vead. Ole teatraalsed ja vastuolulised süžeed ühendavad alati erinevatest maalistiilidest pärit võtteid geomeetrilisest abstraktsionismist popkunsti ja uusrealismini.

Otsese päevapoliitika asemel räägivad Ole maalid inimeste või kunstniku ja tema loomingu vahelistest võimusuhetest üldisemalt, kuid alati on need jõupositsioonid mitmeti tõlgendatavad, absurdsed ja humoorikadki. Konfliktisüžeede läbimängimiseks kasutab ta erinevaid karaktereid, iseenda figuuri ja koomiksiliku mullpea-mehikese kõrval alates 2012. a ka erinevad sürrealistlikke assamblaaž-olendeid.

https://www.kaidoole.eu

Laupäeval, 12. oktoobril kell 12 avab Eesti Pank uksed arhitektuurihuvilistele, et teha ringkäik Eesti Panga põneva ajaloo ja arhitektuuriga hoonetes. Ekskursiooni juhib arhitektuuriajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja Mait Väljas.

Eesti Panga kvartal peegeldab hästi Tallinna linnaehituslikku ja arhitektuurilist mitmekesisust  – arhitektuurilooliselt väga väärtuslik pole meil ju mitte ainult keskaegne vanalinn, vaid ka hilisematel perioodidel ehitatud keskkond. Eesti Panga hoonestus annab esindusliku läbilõike 20. ja osalt ka 21. sajandi arhitektuuristiilidest. Historitsistlikud hooned – neogooti stiilis Aadlipanga hoone (arhitekt August Reinberg, 1904) ja neorenessanslik Vene Riigipanga Tallinna osakond (arhitekt Aleksandr Jaron, 1909) – on kõrvuti Eesti Panga funktsionalistliku peahoonega (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson, insener Ferdinand Adoff, 1935). Hoonete vahele on end tagasihoidlikult ära mahutanud Eesti tipparhitekti Toomas Reinu klaaskupliga vahehoone (1998). Avastamisrõõmu jagub veelgi.

REGISTREERU hiljemalt 11. oktoobriks!

Ringkäik on tasuta ja kestab umbes poolteist tundi. Kuna kohtade arv on piiratud, palume huvilistel registreeruda.

Olete oodatud!

Sel sügisel avab Eesti Pank oma 100. sünnipäeva puhul uksed ja kutsub kõiki huvilisi ekskursioonidele!

Ringkäigud keskpangas viivad külastaja Eesti Panga sündmusterohke ajaloo keskele, tutvustavad keskpanga ajalooliste hoonete mitmekesist arhitektuuri ning Eesti Panga kunstikogu põnevamaid pärleid.

Ringkäike juhivad Eesti Panga ajaloo asjatundja Märt Karmo, Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm, Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu juhataja ja arhitektuuriajaloolane Mait Väljas ning kunstiteadlane ja dramaturg Eero Epner.

Jan van Boeckeli ettekanne keskendub kunstipõhistele avatud lähenemistele hariduses meie tänasel ökokriisi ja radikaalse ebakindluse ajastul.

Kui me oleme valmis läbima kiireid ja põhjalikke muutusi, siis vajame ka täiesti uut tüüpi haridust, ütleb ta. Mitte sellist, mis põhineks teadmiste ülekandel, vaid niisugust õppimist ja õpetamist, mis seab esiplaanile just sügava ebakindlusega toimetuleku. Avatud hariduskontseptsioonides ei tea õppijad ette, milline võib olla uurimiskäik või õppimise tulemus. Teadmatus võib olla häiriv, sest puudub kontroll, raamistavad juhtnöörid ja selged tegutsemise eesmärgid. Samas, kuna õppija on väga haavatavas olukorras, on siiski esmatähtis, et õppija tunneks oma õppimise kogemust turvaliselt juhituna. Kunstipõhised praktikad võimaldavad sellist õppimist luua ning uurimise käigus toimub avastamine, ilmneb erutus ja uudishimu.

Jan van Boeckel on kunstnik ja kunstiõpetaja, kes on aastaid töötanud kusnti, hariduse ja ökoloogia kokkupuutepunktis. 2015—2018 oli ta EKA kunstihariduse professor, enne seda õppejõud Islandi Kunstiakadeemias ja teistes koolides. Möödunud õppeaastal töötas Jan van Boeckel vanemlektorina Gothenburgi Ülikoolis ja kunsti, jätkusuutlikkuse ja kliimajuhtimise õppejõuna Keskkonna ja Arengu Uuringute Keskuses (CEMUS) Uppsalas, Rootis.
www.janvanboeckel.wordpress.com

Loeng toimub inglise keeles ja on kõigile tasuta.

Kodulehekülg: laurapold.com/

Läbi sügissemestri toimub EKA Doktorikooli raames siseruumi õhu kvaliteeti uuriv üritustesari, mis keskendub jätkusuutlikule materjalikasutusele, koosneb avaseminarist, tudengitele suunatud materjalil põhineva disaini (MDD) kursusest ja teemat kokkuvõtvast EKA teaduskohvikust.

12.septembril toimuva seminari eesmärgiks arutada ruumi õhukvaliteedi küsimusi vastandlikus olukorras, kus inimene veedab üle 90% ööpäevast siseruumis ja samas teame, et paljud interjööris kasutatavad sünteetilised materjalid otseselt halvendavad õhu kvaliteeti, seeläbi ka ruumis viibija tervist.  Seminaril räägivad oma ala spetsialistid, mis meie ümber toimub – kõike me silmaga ei näe, samas kõiges me ei oska veel näha väärtuslikku ressurssi.

Seminar on suunatud nii disaini-, sisearhitektuuri ja materjalitehnoloogia eriala tudengitele kui ka praktiseerivatele disaineritele ja sisearhitektidele, et tekiks diskussioon olemasoleva olukorra, klientide ootuste ning teadlaste ja disainerite poolt pakutavate võimalike lahenduste üle.

12.09.2019
Ruum A501
Kava:
9.30  kogunemine
10.00  avasõnad
10.05  Rainer Pesti, RagnSells – prügi kui ressurss, ressursi kasutamise tõhusus
10.45  Tiina Liitmäe, We Hub – töötajate vajadustega arvestav töökeskkond
11.15  Tarmo Koppel, TalTech – mis ruumis toimub, mida me silmaga ei näe

11.45 – 12.30 kerge lõuna

12.30  Andres Krumme, TalTech – bioplastid, taastuvate ressurssidele üleminek
13.00  Katrin Kabun, EKA – lambavill kui kasutamata ressurss
13.30  Jüri Kermik, EKA – eksperimentaalsed projektid ja innovatsioon
14.00 – 15.00 arutelu