Avatud loengud

Kolmapäeval, 6. märtsil kell 17.30 toimub kohtumine legendaarse keraamiku ja õppejõu, EKA emeriitprofessor Leo Rohliniga. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi vestlussarja esimesel kohtumisel tuleb juttu tuleb nii Rohlini unikaalloomingust ja kogemustest tööstuses kui ka laiemalt kunstnikuks olemisest.

Kuidas jõudis Leo Rohlin keraamika juurde? Millised on tema mälestused nõukogudeaegsest disaineritööst keraamikatehases? Kui keeruline on olnud olla kunstnik? Mida on ta õppejõuna alati tudengitele edastamiseks oluliseks pidanud? Kuidas on tema suhe kunsti aja jooksul muutunud?

Leo Rohliniga vestleb Airi Ligi.
Publiku küsimused on väga oodatud!
Sissepääs muuseumipiletiga.

Leo Rohlin ( 1932) on Eesti keraamik ja õppejõud. Peale õpinguid Tartu Kunstikoolis astus ta riiklikku kunstiinstituuti keraamika erialale lõpetades selle 1965. aastal. Koolijärgne suunamine viis ta kolmeks aastaks Tallinna Ehituskeraamikatehasesse, kujundades selle aja vältel arvestatavalt suure hulga tootmisse juurutatud keraamilisi tooteid. Tollased esteetilised eelistused ja tööstuses soositud ratisonaliseeritud lähenemine nii vormile kui viimistlusele  sobitus orgaaniliselt ka Rohlini arusaamaga ning ka oma unikaalloomingus oli ta vormikäsitluses küllalt lakooniline suunates oma sageli suuremõõtmeliste ja vormitunnetuslikult hästi läbikomponeeritud teoste puhul tähelepanu just glasuuridele, mis andsud võimaluse põnevateks katsetusteks ja eksperimenteerimiseks. Rohlin on pikaajaline hinnatud pedagoog alustades kunstiinstituudis juba 1968. aastal kompositisooni- ja tehnoloogiaõppejõuna, jätkates 1978. aastast dotsendi ja 1986. aastast professorina. Aastatel oli ta 1974-84 keraamika- ja klaasehistöö kateedri juhataja, 1989-1995 õppeprorektor ja 1995-2005 keraamikakateedri juhataja. Ta on ka mitmete keraamika tehnoloogiat ja ajalugu käsitletvate raamatute autor, mis on müügil muuseumipoes.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum vestlussarja raames on võimalik kohtuda kunstnike ja disaineritega, kelle töö on viinud neid erinevatele radadele valdkonna sees ja kelle looming on jõudnud muuseumi kogudesse ning siin püsivalt eksponeeritud. Vestluse fookuses on muuhulgas eriala valik, vabakutselise ja tööstuskunstniku positsiooni ja võimaluste eripärad, loomingulise inimese valikud ja eelistused.

Järgmine autoritund toimub 3. aprillil, külla tuleb klaasikunstnik Maie-Ann Raun.

Neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia ruumis A501 (Põhja pst 7, Tallinn) Pärsia lahe äärses Qataris tegutseva ameerika disainiõppejõu Peter Martini avalik loeng.

Tuginedes oma 20-aastasele õpetamiskogemusele Qataris, kus uus kohtub iidsega, lääne kultuur Lähis-Ida traditsioonidega, kus ristuvad 21. sajandi pingelised sotsiaal-poliitilised protsessid, vaatleb Peter Martin disaini kultuurilisi toimemehhanisme. Kiigates diainivaldkonna esmaste kihistuste taha, uurib ta selle nähtamatumaid, kultuurilis-kontekstuaalseid ilminguid ja tähendusi. Peteri kogemust mööda on peaaegu kõik meid ümbritsev tõlgendatav kas vältimatuseks või võimaluseks. Kuidas langetame disaineritena otsuseid, missugustes vältimatustes osaleme ning missugustest võimalustest üritame haarata? Kuidas võiksime töötada holistilisemalt, mõeldes meie kõigi ühisele ettevõtmisele – elada koos sel planeedil nimega Maa.

Peter Martin läbis bakalaureuseõppe disaini ja keskkonnaanalüüsi alal Cornelli Ülikoolis. Magistrikraadi graafilises disainis omandas ta Virginia Commonwealthi Ülikoolis (VCU). Ta juhib Graafilise disaini osakonda VCU harukolledžis Qataris, Araabia poolsaarel. 1999 Qatari saabudes sai temast esimene visuaalse kommunikatsiooni õppejõud selle riigi ajaloos – beduiinikultuuris nimelt peaaegu puudub graafilise disaini traditsioon. Kasutades erinevaid platvorme ja väljendusvahendeid sai Peterist disaini tutvustaja ja eestkõneleja ka väljaspool ülikooli. 2004 kaasasutas ta Tasmeem Doha rahvusvahlise disainibiennaali, 2010 käivitas disainiteemalise raadiosaate Design Edition. 2014 oli ta VCU Qatari strateegilise planerimise protsessi kaasvedajaks. Disainiteadurina tegeleb Peteri kontekstuaalse analüüsi ja kaardistusmeetodite uurimisega teoreetilises, praktilises ja pedagoogilises võtmes. Samuti on tema huvifookuses sotsiaalse ja organisatsioonilise innovatsiooni disain.

Lisainfo:
Kristjan Mändmaa
EKA Disainiteaduskond
kristjan.mandmaa@artun.ee

Arhitekt kui aednik: EKAs peavad avaliku loengu Hispaania arhitektid Cristina Díaz Moreno ja Efrén García Grinda (amid.cero9)

Neljapäeval, 28. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Hispaanias Madridis tegutseva arhitektuuribüroo amid.cero9 asutajate, arhitektide Cristina Díaz Moreno ja Efrén García Grinda avalik loeng. Díaz Moreno ja García Grinda tulevad Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Amid.cero9 kirjeldab oma loometegevust kui popiajastu- ja digitaalse pöörde järgse aja ruumiloomet, mis rakendab sotsioloogia, tehnoloogia, meedia, poliitika ja representatsiooni töövõtteid oma projektides, mille haare ulatub arhitektuurist tootedisaini, ökosüsteemi-uurimuste ja hübriidsete linnaruumiprojektideni. Oma loengus pealkirjaga “Aednik olla tähendab: luua kogemust” keskenduvad nad erinevatele amid.cero9 projektidele aastatel 2004 kuni 2015.

Nii Díaz Moreno kui García Grinda on omandanud arhitektuurimagistri kraadi Madridi tehnikaülikoolis ning nad on Madridis baseeruva eksperimentaalse arhitektuuripraksise amid.cero9 kaas-asutajad. Nad on Viini kaunite kunstide akadeemia külalisprofessorid ja Princetoni ülikooli arhitektuurikooli külaliskriitikud ning nende tööd kuuluvad Pariisi Pompidou keskuse püsikollektsiooni, samuti on nad kolmel korral osalenud Veneetsia arhitektuuribiennaali peanäitusel (2000, 2004, 2010) ning Hispaania (2002, 2014) ja Kreeka paviljoni (2014) väljapanekutel. Díaz Moreno ja García Grinda projektid on võitnud üle 40 auhinna erinevatel riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel.

Amid.cero9 loeng kuulub 28. veebruaril toimuva EKA avatud uste päeva programmi ning seega on loengusse teretulnud kõik gümnasistid, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Aga nagu alati on loengut kuulama oodatud ka kõikide kõrgkoolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või maastikuarhitektuuri valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:

Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti „Lõpetamata Linn“ fookuses oli eelmisel semestril linnakeskuse teema ning nüüd on aeg tulemused kokku võtta. Olete oodatud uurimisprojekti 4. semestri tulemuste esitlusele 15. veebruaril kell 15.00 EKA uues hoones, ruum A400 (4. korruse aatrium). Sündmus on mõeldud kõikidele huvilistele nii EKAst kui väljaspoolt.

Indrek Peili ja Siiri Vallneri (Kavakava arhitektid) ning prof. Andres Alveri ja prof. Veljo Kaasiku eestvedamisel uuriti sel semestril Tallinna kesklinna. Millised on tänapäeval linnakeskuse peamised iseloomujooned ning kuidas suhestuvad omavahel ajalooline, pikalt püsinud ja visalt arenenud vanalinn ning vööna selle ümber paiknev südalinn vastukaaluks kaasaegsetele uutele eri suunitlusega tõmbekeskustele (Rotermanni kvartal, Noblessner, Admiraliteedi basseini ümbrus, Telliskivi, Ülemiste City, jt).

Töö taustaks on lihtsad küsimused inimeste kokkusaamise ja koosolemise viisidest ja võimalustest. Võimsalt arenenud digitaalsete suhtlusvõrgustike kõrvale peab kaasaegne linn suutma pakkuda konkreetsete kohtadega seotud kvaliteetset ruumi, mis oleks hõlpsasti leitav, lihtsalt kasutatav ning emotsionaalselt haarav. Tallinna võimalike keskuste asukohad, nende paiknemine linnas ning spetsiifiline ruumiline ülesehitus on uurimistöö selle etapi ühed olulisemad teemad.

Tulemusi esitlevad: professor Andres Alver, Siiri Vallner, Indrek Peil.

Eelmistel semestritel on „Lõpetamata Linna“ raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, ning Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke. Loe lähemalt uurimisprojekti eelmistest etappidest: https://www.artun.ee/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/lopetamata-linn/

****
“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

Neljapäeval, 14. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Kreeka arhitekti, õppejõu ja linnatehnoloogi Areti Markopoulou avalik loeng. Markopoulou uurib oma töös arhitektuuri ja digitehnoloogia puutepunkte ning tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Areti Markopoulou on Barcelonas tegutseva Kataloonia kõrgema arhitektuuriinstituudi (IAAC) akadeemiline direktor, ülemaailmse võrgustiku Urban Next toimetaja ning kunsti- ja tehnikagalerii StudioP52 asutajaid. Vaheldumisi nii teadlase kui praktiseeriva arhitektina tegutsedes püüab Markopoulou käsitleda arhitektuuri mitte staatilise vomina, vaid elusa kehana, mis reageerib digitaalsete vahendite ja tarkade materjalide abil keskkonnamuutustele ja inimeste käitumisele ning muutub omakorda. Milline võiks olla info- ja sidetehnikat ning tarku materjale ühendav, uus ja kohanduv tehiskeskkond? Milline võib olla avalik ruum, mis reageerib inimkäitumisele ja keskkonna muutustele?

Markopoulou on ka sügisel toimuva Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 installatsioonivõistluse žürii liige. Oma Tallinna-loengus keskendubki ta sellele, kuidas tippteadust ja disaini kombineerides on võimalik meie tehislikke elukeskkondi paremaks muuta.

Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali.
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Raine Vasquezi avalik kunstnikuvestlus 17.jaanuaril kell 17.00 ruumis A301

Vestlus toimub inglise keeles.

In an informal conversation Raine Vasquez will discuss his complicated and frustrated relationship with art, his exodus into philosophy, and his continued work at the Museum of Impossible Forms and other art-centric organizations. He will discuss some points of his forthcoming “anti-art” manifesto, contemplate arts’ role as a technology of late-capitalism, and whether it really has the power to disrupt that it is so often claimed to possess. He will wonder about the ethics of continuing to make art, and speak about disappointment, hopelessness, and self-exile.

http://www.raine–vasquez.com

22. jaanuaril algusega kell 18.00 toimub EKA ruumis 501 teaduskohvik, kus Théo Mahut (PhD interaktsioonidisain, Arts et Métiers ParisTech, Prantsusmaa) ja Kenza Drancourt (MA tööstusdisain, ENSCI Les Ateliers, Prantsusmaa) GOODMOOD Laboratory’st räägivad kultuuri rollist tekstuuride tajumisel ja uute tekstuurikogemuste loomisel. Loengule järgneb arutelu, mida juhib moeosakonna dotsent ja disainiuurija Julia Valle-Norohna.

Üritus on inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Paremaks korraldamiseks palume registreeruda hiljemalt 20. jaanuariks.

Rohkem infot inglise keeles.

EKA teaduskohvikut rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Korraldaja:

Maria Jäärats
Teadus- ja arendusosakond
+37258025300
maria.jaarats@artun.ee

Kõik huvilised on oodatud avatud loengule 14. jaanuaril kell 10.00 EKA ruumi A202, kus toimub avalöök GOODMOOD Laboratory korraldatud töötoale. Uurimisgrupi töötoas, mida korraldatakse maailma parimates disainiülikoolides, hinnatakse kohalikul kultuurilisel tajul põhinevaid tekstuure. Saadud tulemusi võrreldakse ja analüüsitakse, et mõista tekstuuride kultuurilist sõltuvust. 18. jaanuaril kell 11 toimub töötuba kokkuvõttev kohtumine ja tulemuste esitlus.

Juhendajad on Théo Mahut (PhD interaktsioonidisain, Arts et Métiers ParisTech, Prantsusmaa) ja Kenza Drancourt (MA tööstusdisain, ENSCI Les Ateliers, Prantsusmaa).

Töötuba toimub Théo Mahuti Tokyo Ülikooli järeldoktorantuuri raames.

Kõik huvilised on oodatud avatud loengule ning veel on vaba ka paar kohta kogu töötoas osalemiseks 14.–18. jaanuarini. Registreerimine.

Reedel, 21. detsembril algusega kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis Harvardi Ülikooli linnaplaneerimise dotsendi Andres Sevtšuki ja sama ülikooli õppejõu Lily Songi avalik loeng.

Lily Song keskendub oma loengus sellele, kuidas ühiskondlik ebavõrdsus ruumiliselt väljendub ja mida selle osas teha tuleks ning saaks.

Kaksikloengu teises pooles saab sõna Andres Sevtšuk, kes analüüsib, millised on edukad linnatänava-kavandamise mustrid ning Tallinna võimalused linnatänavate kaubandusvõrgu planeerimise vaatenurgast.

Loengud toimuvad EKA uurimisprojekti “Lõpetamata linn” raames ning kuulama on oodatud arhitektuuriüliõpilased kõikidest Eesti koolidest, valdkonna professionaalid, linnaametnikud ja kõik teised, kellele läheb korda Tallinna linnaruumi tulevik. Loengud on inglise keeles.

***Lily Song. Inclusive City / Kaasav Linn***

Mitmetes riikides on sissetulekute ja jõukuse ebavõrdsus kasvuteel, ent selle probleemi linnalisi ja ruumilisi mõõtmeid uuritakse jätkuvalt liiga vähe ega mõisteta piisavalt. Lily Songi loeng kaalub Tallinna ees seisvaid väljakutseid ning võimalusi, uurides linnaplaneerimise ja linnaarenduspoliitikate sekkumisvõimalusi, mis toetaksid sotsiaal-ruumilist võrdsust ja kaasatust.

Lily Song on Harvardi ülikooli linnaplaneerimise ja disaini lektor ja vanemteadur, kes keskendub oma uurimistöös jätkusuutlikkuse ja elamisväärsuse tõstmise algatuste, sotsiaalruumilise ebavõrdsuse ning rassi ja klassipoliitikate vahelistele suhetele ameerika linnades ning muus postkoloniaalses kontekstis.

***Andres Sevtšuk. Street Commerce: the Hidden Structure of Retail Location Patterns and Vibrant Sidewalks / Kaubandus linnatänavatel: jaekaubanduse asukohamustrite ja elu täis kõnniteede peidetud struktuur***

“Hea” tänavakaubandus kuulub kaasava, mitmekesise ja elujõulise kohaliku majanduse, atraktiivsete naabruskondade ja jätkusuutliku linnakeskkonna juurde. Ent linnad ja kogukonnad suudavad nimetatust võita ja kasu saad ainult juhul kui nad tänavakaubandust proaktiivselt planeerivad ja reguleerivad.

Andres Sevtšuk on töötanud arhitekti, linnaplaneerija, õppejõu ja teadlasena Eestis, Prantsusmaal, USAs ja Aasias. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias, Pariisi arhitektuurikoolis École d’architecture de la ville & des territoires à Marne-la-Vallée arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) USAs. Hetkel töötab ta Harvardi ülikooli linnaplaneerimise dotsendina ja linnauuringute labori City Form Labi juhina.

LÕPETAMATA LINN on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Uurimistöö läbiviimist toetab Kapitel.

Täpsem info: https://www.artun.ee/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/lopetamata-linn/