Avatud loengud

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professori kandidaat Andres Kure venia legendi loeng “Fantaasia ja prognoos: Nõukogude arhitektuur ja visuaalkultuur ca. 1967”.

Neljapäeval, 21. märtsil algusega kell 18:00 toimub näitusel “Nõrk monument” ringkäik kuraatorite Laura Linsi ja Roland Reemaaga. Ühtlasi on tegemist näituse viimase lahtioleku kuupäevaga.

Kuraatorituur on kõigile huvilistele tasuta. EKA Galerii asub aadressil Põhja pst 7 (Eesti Kunstiakadeemia maja I korrusel).

“Nõrk monument” on 2018. aasta XVI Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eestit esindanud näitus, mis toimus Santa Maria Ausiliatrice endistes kirikuruumides. EKA Galeriis avatus väljapanek vaatab tagasi kohaspetsiifilisele mahulisele installatsioonile läbi fotograaf Hampus Berndtsoni fotode ning esitleb projekti ruumiliste fragmentide, makettide ning raamatuna, mis Veneetsiast kaasa on toodud.

Näitus pöörab pilgu traditsiooniliselt monumendikultuurilt ruumile, mis on poliitiline kaudselt ja varjatult. Selle asemel, et otsida sõnaselgeid tähendusi tahutuna marmorisse ja valatuna pronksi, võib avalikkust kõnetav laetus peituda mujalgi ehitatus. Kuidas väljendub võim ruumis? Kujutleme vahemikku võidusamba ja revolutsioonilise barrikaadi vahel ning laiendame seda – teinekord väljendab ühiskondlikku tahet kõige täpsemini hoopis monumendi ümber olev sillutis. “Nõrk monument” on oksüümoron – retooriline vahend, mis pakub suurte narratiivide kõrval tundlikumat lähenemist poliitilisuse märkamiseks ehitatud keskkonnas.

Paralleelselt näitusega ilmus Šveitsi arhitektuurikirjastuselt Park Books raamat “Nõrk monument – pjedestaalialused arhitektuurid,” mille koostasid kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeas Riha. Raamatus esitletakse eklektilist kollektsiooni nõrkadest monumentidest läbi maalide, isiklike fotode ja jooniste ning Eesti muuseumitest ja Euroopa arhiividest kogutud filmikaadrite ja arhiivimaterjalide. Teemat avavad Tom Avermaete’i, Eik Hermanni, Klaus Platzgummeri ja Margrethe Troensegaardi esseed ning intervjuu Toomas Paaveriga.

Olete oodatud Hollandi klaasikunstnike Krista Israeli ja Jacky Geurtsi avatud loengule neljapäeval, 21. märtsil kell 17.00 ruumis B604.

Krista Israel ja Jacky Geurts on Hollandis elavad ja töötavad kunstnikud, kelle loomingut ühendab borosilikaatklaasi kasutamine leekpõletitehnikas. Seda tehnikat tutvustavad nad ka erialaprojekti raames klaasiosakonna III kursuse tudengitele.

Peale leekpõletitehnika kasutab Krista Israel oma loomingus sulatustehnikaid, pâte de verre tehnikat ja leidobjekte. Ta on ka üks nendest, kes leiutas uue klaasitehnika Lapi Boli, millega on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Lapi Boli tehnika seisneb klaaspasta (pâte de verre) treimises potikedral. Samuti on Krista Israel rahvusvahelise klaasiajakirja “GLAS” copywriter.

Jacky Geurts kasutab oma loomingus peamiselt leekpõletitehnikat. Ta on osalenud paljudes meistriklassides, sealhulgas Lucio Bubacco ja Janis Miltenbergeri juures.

Lisainfo klaasikunstnike kohta:

http://www.krista-israel.com/

Home

Neljapäeval, 28. märtsil algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Uus-Meremaal sündinud arhitekti, kirjutaja ja endise Columbia ülikooli arhitektuuriosakonna dekaani Mark Wigley avalik loeng. Wigley tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames, koostöös KUMU kunstimuuseumiga. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Mark Wigley on Columbia ülikooli arhitektuuriprofessor, arhitektuuri, kunsti, filosoofia, kultuuri ja tehnoloogia ristumiskohti uuriv ajaloolane, teoreetik ja kuraator. Tema loeng räägib Ameerika kunstnikust Gordon Matta-Clarkist, kelle suur näitus – “Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Anu Vahtra: eemaldamise teel tervikuni” – on Kumus avatud kuni 8. juunini. Wigley hiljuti avaldatud raamat “Lahates Matta-Clarki: uurimus anarhitektuurist” (“Cutting Matta-Clark: The Anarchitecture Investigation”) ja samateemaline loeng baseerub paljudel seni avaldamata fotodel ja dokumentidel, mõtestades täielikult ringi Matta-Clarkile tuntuse toonud hoonetesse aukude lõikamise. Reedel, 29. märtsil kell 12.00 on kõik huvilised oodatud Mark Wigley ja Anu Vahtra ühisele näitusekülastusele.

Ameerika kunstniku Gordon Matta-Clarki (1943-1978) looming muutis fundamentaalselt arusaama arhitektuuri rollist tänapäeva inimese elus. Matta-Clark sai kuulsaks mahajäetud ja lammutamisele määratud hoonetesse loodud kohaspetsiifiliste installatsioonidega, paljastades kaose linnaruumi näilise korrastatuse taga ning tuues esile inimesest lähtuvate elamise ruumide ja arhitektuursete struktuuride konflikti. Ta kuulus loomingulisse kollektiivi, mis mõtestas “anarhitektuuri” mõistet, tähistades nihestuste, tühimike ja linnaruumis mitte-kohtadega tegelevat kunstilist praktikat.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital. Mark Wigley loeng ja reedene näitusekülastus toimub koostöös KUMU kunstimuuseumiga.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/
https://kumu.ekm.ee/

Arhitektuur ja virtuaalsus: Tallinnas peavad avaliku loengu Space Populari asutajad Lara Lesmes ja Fredrik Hellberg

Neljapäeval, 14. märtsil algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Londonis tegutseva multidistsiplinaarse disaini-, arhitektuuri- ja teaduspraksise Space Popular arhitektide Lara Lesmese ja Fredrik Hellbergi avalik loeng. Lesmes ja Hellberg tulevad Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Lara Lesmes ja Fredrik Hellberg on mõlemad lõpetanud AA arhitektuurikooli Londonis ning aastal 2013 asutasid nad Bangkokis Space Populari. 2016. aastast baseerub praksis Londonis ning tegutseb väga erinevates valdkondades alustades mööblidisainist ja sisearhitektuurist, lõpetades urbanismi, arhitektuuri ja virtuaalmaailmade disainimisega. Duol on pikk õpetamiskogemus Bangkoki Chulalongkorni ülikooli rahvusvahelise disaini ja arhitektuurihariduse programmi juures ja AAs ning nad on pidanud loenguid ja tegutsenud külaliskriitikutena rahvusvaheliselt. Lisaks akadeemilisele kogemusele on nende projekte tutvustatud erinevatel näitustel Euroopas ja Aasias.

Oma loengus pealkirjaga “Kodu erinevad vormid ja teisi virtuaalseid jutte” keskenduvad nad digitaalsetele ja virtuaalsetele ruumidele, mida me igapäevaselt kasutame, uurivad, kuidas me neisse suhtume ja kuidas on neid keskkondi ajalooliselt loodud ja kasutatud. Lesmes ja Hellberg küsivad, milline on arhitektuuripraktika roll virtuaalses keskkonnas ning milliseid väljakutseid esitab kolmedimensionaalne virtuaalne reaalsus meie arusaamisele privaatsusest ja omandist. Neid ja muid teemasid käsitlevad Space Populari asutajad oma praksise tööde näitel. Rohkem infot esinejatest: http://www.spacepopular.com/

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital. Space Populari loengu toimumisele aitasid kaasa Briti Nõukogu ja Eesti Arhitektuurikeskus.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071

Kolmapäeval, 6. märtsil kell 17.30 toimub kohtumine legendaarse keraamiku ja õppejõu, EKA emeriitprofessor Leo Rohliniga. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi vestlussarja esimesel kohtumisel tuleb juttu tuleb nii Rohlini unikaalloomingust ja kogemustest tööstuses kui ka laiemalt kunstnikuks olemisest.

Kuidas jõudis Leo Rohlin keraamika juurde? Millised on tema mälestused nõukogudeaegsest disaineritööst keraamikatehases? Kui keeruline on olnud olla kunstnik? Mida on ta õppejõuna alati tudengitele edastamiseks oluliseks pidanud? Kuidas on tema suhe kunsti aja jooksul muutunud?

Leo Rohliniga vestleb Airi Ligi.
Publiku küsimused on väga oodatud!
Sissepääs muuseumipiletiga.

Leo Rohlin ( 1932) on Eesti keraamik ja õppejõud. Peale õpinguid Tartu Kunstikoolis astus ta riiklikku kunstiinstituuti keraamika erialale lõpetades selle 1965. aastal. Koolijärgne suunamine viis ta kolmeks aastaks Tallinna Ehituskeraamikatehasesse, kujundades selle aja vältel arvestatavalt suure hulga tootmisse juurutatud keraamilisi tooteid. Tollased esteetilised eelistused ja tööstuses soositud ratisonaliseeritud lähenemine nii vormile kui viimistlusele  sobitus orgaaniliselt ka Rohlini arusaamaga ning ka oma unikaalloomingus oli ta vormikäsitluses küllalt lakooniline suunates oma sageli suuremõõtmeliste ja vormitunnetuslikult hästi läbikomponeeritud teoste puhul tähelepanu just glasuuridele, mis andsud võimaluse põnevateks katsetusteks ja eksperimenteerimiseks. Rohlin on pikaajaline hinnatud pedagoog alustades kunstiinstituudis juba 1968. aastal kompositisooni- ja tehnoloogiaõppejõuna, jätkates 1978. aastast dotsendi ja 1986. aastast professorina. Aastatel oli ta 1974-84 keraamika- ja klaasehistöö kateedri juhataja, 1989-1995 õppeprorektor ja 1995-2005 keraamikakateedri juhataja. Ta on ka mitmete keraamika tehnoloogiat ja ajalugu käsitletvate raamatute autor, mis on müügil muuseumipoes.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum vestlussarja raames on võimalik kohtuda kunstnike ja disaineritega, kelle töö on viinud neid erinevatele radadele valdkonna sees ja kelle looming on jõudnud muuseumi kogudesse ning siin püsivalt eksponeeritud. Vestluse fookuses on muuhulgas eriala valik, vabakutselise ja tööstuskunstniku positsiooni ja võimaluste eripärad, loomingulise inimese valikud ja eelistused.

Järgmine autoritund toimub 3. aprillil, külla tuleb klaasikunstnik Maie-Ann Raun.

Neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia ruumis A501 (Põhja pst 7, Tallinn) Pärsia lahe äärses Qataris tegutseva ameerika disainiõppejõu Peter Martini avalik loeng.

Tuginedes oma 20-aastasele õpetamiskogemusele Qataris, kus uus kohtub iidsega, lääne kultuur Lähis-Ida traditsioonidega, kus ristuvad 21. sajandi pingelised sotsiaal-poliitilised protsessid, vaatleb Peter Martin disaini kultuurilisi toimemehhanisme. Kiigates diainivaldkonna esmaste kihistuste taha, uurib ta selle nähtamatumaid, kultuurilis-kontekstuaalseid ilminguid ja tähendusi. Peteri kogemust mööda on peaaegu kõik meid ümbritsev tõlgendatav kas vältimatuseks või võimaluseks. Kuidas langetame disaineritena otsuseid, missugustes vältimatustes osaleme ning missugustest võimalustest üritame haarata? Kuidas võiksime töötada holistilisemalt, mõeldes meie kõigi ühisele ettevõtmisele – elada koos sel planeedil nimega Maa.

Peter Martin läbis bakalaureuseõppe disaini ja keskkonnaanalüüsi alal Cornelli Ülikoolis. Magistrikraadi graafilises disainis omandas ta Virginia Commonwealthi Ülikoolis (VCU). Ta juhib Graafilise disaini osakonda VCU harukolledžis Qataris, Araabia poolsaarel. 1999 Qatari saabudes sai temast esimene visuaalse kommunikatsiooni õppejõud selle riigi ajaloos – beduiinikultuuris nimelt peaaegu puudub graafilise disaini traditsioon. Kasutades erinevaid platvorme ja väljendusvahendeid sai Peterist disaini tutvustaja ja eestkõneleja ka väljaspool ülikooli. 2004 kaasasutas ta Tasmeem Doha rahvusvahlise disainibiennaali, 2010 käivitas disainiteemalise raadiosaate Design Edition. 2014 oli ta VCU Qatari strateegilise planerimise protsessi kaasvedajaks. Disainiteadurina tegeleb Peteri kontekstuaalse analüüsi ja kaardistusmeetodite uurimisega teoreetilises, praktilises ja pedagoogilises võtmes. Samuti on tema huvifookuses sotsiaalse ja organisatsioonilise innovatsiooni disain.

Lisainfo:
Kristjan Mändmaa
EKA Disainiteaduskond
kristjan.mandmaa@artun.ee

Arhitekt kui aednik: EKAs peavad avaliku loengu Hispaania arhitektid Cristina Díaz Moreno ja Efrén García Grinda (amid.cero9)

Neljapäeval, 28. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Hispaanias Madridis tegutseva arhitektuuribüroo amid.cero9 asutajate, arhitektide Cristina Díaz Moreno ja Efrén García Grinda avalik loeng. Díaz Moreno ja García Grinda tulevad Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Amid.cero9 kirjeldab oma loometegevust kui popiajastu- ja digitaalse pöörde järgse aja ruumiloomet, mis rakendab sotsioloogia, tehnoloogia, meedia, poliitika ja representatsiooni töövõtteid oma projektides, mille haare ulatub arhitektuurist tootedisaini, ökosüsteemi-uurimuste ja hübriidsete linnaruumiprojektideni. Oma loengus pealkirjaga “Aednik olla tähendab: luua kogemust” keskenduvad nad erinevatele amid.cero9 projektidele aastatel 2004 kuni 2015.

Nii Díaz Moreno kui García Grinda on omandanud arhitektuurimagistri kraadi Madridi tehnikaülikoolis ning nad on Madridis baseeruva eksperimentaalse arhitektuuripraksise amid.cero9 kaas-asutajad. Nad on Viini kaunite kunstide akadeemia külalisprofessorid ja Princetoni ülikooli arhitektuurikooli külaliskriitikud ning nende tööd kuuluvad Pariisi Pompidou keskuse püsikollektsiooni, samuti on nad kolmel korral osalenud Veneetsia arhitektuuribiennaali peanäitusel (2000, 2004, 2010) ning Hispaania (2002, 2014) ja Kreeka paviljoni (2014) väljapanekutel. Díaz Moreno ja García Grinda projektid on võitnud üle 40 auhinna erinevatel riiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel.

Amid.cero9 loeng kuulub 28. veebruaril toimuva EKA avatud uste päeva programmi ning seega on loengusse teretulnud kõik gümnasistid, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Aga nagu alati on loengut kuulama oodatud ka kõikide kõrgkoolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või maastikuarhitektuuri valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised.

Igal õppeaastal astub avatud loengute sarja raames EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri, linnaplaneerimise ja urbanistika valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:

Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti „Lõpetamata Linn“ fookuses oli eelmisel semestril linnakeskuse teema ning nüüd on aeg tulemused kokku võtta. Olete oodatud uurimisprojekti 4. semestri tulemuste esitlusele 15. veebruaril kell 15.00 EKA uues hoones, ruum A400 (4. korruse aatrium). Sündmus on mõeldud kõikidele huvilistele nii EKAst kui väljaspoolt.

Indrek Peili ja Siiri Vallneri (Kavakava arhitektid) ning prof. Andres Alveri ja prof. Veljo Kaasiku eestvedamisel uuriti sel semestril Tallinna kesklinna. Millised on tänapäeval linnakeskuse peamised iseloomujooned ning kuidas suhestuvad omavahel ajalooline, pikalt püsinud ja visalt arenenud vanalinn ning vööna selle ümber paiknev südalinn vastukaaluks kaasaegsetele uutele eri suunitlusega tõmbekeskustele (Rotermanni kvartal, Noblessner, Admiraliteedi basseini ümbrus, Telliskivi, Ülemiste City, jt).

Töö taustaks on lihtsad küsimused inimeste kokkusaamise ja koosolemise viisidest ja võimalustest. Võimsalt arenenud digitaalsete suhtlusvõrgustike kõrvale peab kaasaegne linn suutma pakkuda konkreetsete kohtadega seotud kvaliteetset ruumi, mis oleks hõlpsasti leitav, lihtsalt kasutatav ning emotsionaalselt haarav. Tallinna võimalike keskuste asukohad, nende paiknemine linnas ning spetsiifiline ruumiline ülesehitus on uurimistöö selle etapi ühed olulisemad teemad.

Tulemusi esitlevad: professor Andres Alver, Siiri Vallner, Indrek Peil.

Eelmistel semestritel on „Lõpetamata Linna“ raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, ning Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke. Loe lähemalt uurimisprojekti eelmistest etappidest: https://www.artun.ee/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/lopetamata-linn/

****
“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.