Avatud loengud

Kuidas kunstnikuna ära elada?
Kuidas teha esimesi samme rahvusvahelisel kunstiväljal?
Kuidas toimib avaliku kunsti süsteem Skandinaavias?
Millised on avaliku kunsti võimalused ja ohud?

Alustav üritustesari OPEN ARS: Connectorium tegeleb just nende küsimustega. Nüüdiskunsti professionaalid, kelle eesmärk on laiendada oma koostöövõrgustikku ja omandada avaliku kunstiga seotud teadmisi – ootame teid osalema!

AVATUD ARS: CONNECTORIUMi projekt ootab teid juunikuisele 2×2-päevasele üritusele, mis keskendub Skandinaavimaade avaliku kunsti teemale. Loenguid, ateljeekülastusi, konsultatsioone ja töötuba viivad läbi kuraator ja kunstikonsultant Torun Ekstrand ja kunstnik Jan Christensen. CONNECTORIUMi üritustesarja autorid ja kuraatorid on kunstnikepaar Varvara & Mar, kes on ARSi kunstilinnaku aktiivsed residendid. Connectoorium toimub EKLi Avatud ARSi projekti raames Euroopa Regionaalfondi ja EASi toetusel.

Ajakava:

6. Juuni kell 17.00 Torun Ekstrandi loeng, milles ta tutvustab oma rahvusvahelisi projekte, Rootsi avaliku kunsti süsteemi telgitaguseid ning oma kogemusi kunsti konsultandi ja žürii liikmena.

Osavõtutasu 12 EUR

7. Juuni  – toimuvad eelnevalt kokkulepitud kunstnike ateljeekülastused ja kunstnike konsultatsioonid Torun Ekstrandiga. Konsultatsioonidele ootame eelkõige loengus osalejaid.

13. Juuni kell 17.00 Jan Christenseni loeng, kus ta tutvustab oma pikaajalist ja mitmekülgset kunstnikupraktikat ja -kogemust avaliku kunsti vallas ning jagab kasulikke nippe rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimisest ja osalemisest.

Osavõtutasu 12 EUR (töötoas osalejatele on loeng TASUTA)

14. Juuni 11.00 – 19.00 Jan Christenseni praktikapõhine töötuba, mis keskendub kolmele teemale:

STRATEEGIA elamiseks ja töötamiseks nüüdiskunstnikuna rahvusvahelises kunstimaailmas; NÄIDISPROJEKT: avalike kunstiprojektide põhjalik ettevalmistus ideest valmistamiseni; PRESENTATSIOON: esitlustehnikad ja -töövahendid, mida kasutada presentatsiooni tegemiseks, diskussioon koostööst, tarkvara ja tehnoloogia plussidest ja miinustest.

Teretulnud on kõik kunstnikud, kelle eesmärk on oma kunstiprojektide kavandeid parimal võimalikul moel esitleda. Töötoas käiakse läbi kogu kunstiprojektiga seotud protsess, ideest teostuseni. Samuti jagab edukas kunstnik nõuandeid, kuidas oma kunstnikupraktikaga ära elada.

NB! Töötoas osalejatel on soovitav (ent mitte kohustuslik!) kaasa võtta arvuti ja oma projekti kavand.

Osavõtutasu 36 EUR (sisaldab Jan Christenseni TASUTA loengut).

Osalejate arv üritustel on piiratud! Üritustest osavõtmiseks on avatud registreerimine: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSedZ3Ccqnb2cqYeCBq-WGelaenFtcja33s7vLak46_ChzMQBA/viewform?usp=sf_link

Üritus toimub ARSi kunstilinnakus, Pärnu mnt 154 Tallinnas, ruumis 111.

Lisainfo: Varvara Guljajeva, varvarag@gmail.com, telefon: 58178424

www.arsimaja.ee

Rootsi kuraator ja kunstikonsultant Torun Ekstrand on Rootsi avaliku kunsti valdkonna ekspert, kellel on laialdased teadmised ja kogemused rahvusvaheliste koostöövõrgustike ja koostööprojektide loomises ja juhtimises.

Torun on töötanud rahvusvaheliste kunstiorganisatsioonidega ja kunstnikega alates 2002. aastast. Tema viimaste projektide hulgas on “Songlines for a New Atlas” ja “Make a Change and Mare Balticum”. Ta juhib Art Line EL koostööprojekti, mis on platformiks algatustele, mis keskenduvad avaliku ruumi küsimustele. Samuti on ta  interdistsiplinaarne osaluskunsti koostööprojekti “Think Tank Transbaltic” eesvedajaks Läänemere piirkonnas. Mõlemad eelnimetatud projektid on saanud tunnustust Euroopa Komisjoni poolt.

Torun Ekstrand töötab regionaalse kunsti arendajana aidates ja konsulteerides kunstiorganisatsioone ja kunstnikke. Näiteks kunstiresidentuur A.I.R. Blekinge – Baltic One on tema korraldatud.

Lisainfo: www.artland.se, www.artlinecatalogue.eu, www.artline-southbaltic.eu, www.thinktanktransbalticpilot.blogspot.com, www.konstiblekinge.se

Rahvusvaheliselt tunnustatud Norra kunstnik Jan Christensen elab ja töötab Oslos ja Berliinis. Jan on osalenud rahvusvahelistel näitustel alates 2001.aastast. Ta on koostööd teinud järgmiste kunstiinstitutsioonidega: Kunsthaus Baselland, Basel; Artsonje Art Center, Seoul; Stenersenmuseet, Oslo; Galleri F15, Jeløya; Sørlandets Kunstmuseum, Kristiansand; Stedelijk Museum voor Actuele Kunst (S.M.A.K.), Ghent; Viborg Kunsthalle, Viborg; Kubus Lenbachhaus, Städtische Galerie im Lenbachhaus und Kunstbau München ja paljud teised.

Jan on osalenud mitmetes residentuurides nagu IASPIS, Stockholm (2003); Villa Arson, Nice (2004); The International Studio Program of Changdong/The National Art Studio, Seoul (2004), The Irish Museum of Modern Art (IMMA), Dublin (2005); FRAC  des Pays de la Loire, Carquefou/Nantes (2005); The Yeonhee-Dong 195 Residency Project, The Art Council of Korea, Seoul (2007); Montana State University, Bozeman, MT, USA (2010); SIM, Reykjavik; Seoul Art Space Geumcheon (SASG), Seoul (2012) and Viborg Kunsthal, Viborg (2014).

Lisaks sellele on Jan teostanud üle 30 avaliku kunsti tellimuse Norras ja väljaspool seda. Samuti kuuluvad mitmed tema kunstitööd era- ja muuseumikogudesse.

Jan Christensen on mitmetes kunstiorganisatsioonides juhatuse liige või osaleb eksperdina komisjonides nagu Ingerid Fegerstens Stiftelse, Oslo; Fellesverkstedet, Oslo; Tromsø Kunstforening, Tromsø; Prosjektrom Normanns, Stavanger; Billedkunst, Oslo; Sparebankstiftelsen DNB Art Award.

Lisainfo: http://www.janchristensen.org/

Tallinnas Draakoni Galeriis on alates teisipäevast avatud Eesti Kunstiakadeemia kevadine arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus, mis sel korral kannab pealkirja “Lasnamäe. Lõpetamata linn”. Näitus jääb avatuks 9. juunini.

Sellel laupäeval, 2. juunil kell 11:00 toimub näitusel kuraatorituur, mida viivad läbi Andres Sevtšuk, Andres Alver ja Toomas Tammis – olete oodatud!

Näitusel küsitakse, milline on Lasnamäe tulevik, millised on Lasnamäe ja teiste sarnaste vabaplaneeringuga paneelelamurajoonide probleemid ja mida saab paremaks muuta? Näitus võtab kokku EKA ja Harvardi Ülikooli disainikooli arhitektuuritudengite ja osakonna õppejõudude lõppeva õppeaasta töö, mis keskendus Tallinna suurima linnaosa tulevikuvisioonidele. Näituse avamise galeriiga saad tutvuda siin!

Lõppeval õppeaastal tegelesid Tallinnas asuva Lasnamäe linnaosa mõtestamisega nii EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna tudengid kui ka teaduskonna personal. Koostöös kinnisvaraettevõttega Kapitel ja Tallinna linnaga visioneeris Lasnamäe tuleviku üle ka EKA arhitektuuriosakonna uurimisgrupp Lõpetamata Linn ning sellest omakorda arenes välja koostöö Harvardi Ülikooli disainikooliga, kus samanimelist linnaehituslikku stuudiot vedas eesti linnaplaneerija Andres Sevtšuk. Näituse eesmärk on EKA vedamisel toimunud koostöö tulemuste näitamine ja linnaruumist mõtlemise propageerimine.

Paneelelamurajoonid tõotasid kiirelt kasvavatele linnadele efektiivset ning odavat ehitamist ja tervislikku ning valgusküllast elu ning katavad seetõttu täna suuri alasid. Ent ideeliselt, ruumiliselt ja ehituslikult on need asumid sageli kas iganemas või hoopis lõpetamata. Tallinna “mäed” vajavad täna uut perspektiivi ja mõtestamist praeguseks oluliselt muutunud majanduslikus, kultuurilises ja tehnoloogilises keskkonnas. Näitus “Lasnamäe. Lõpetamata linn” uurib, millised on modernistliku linnaruumi väärtused täna ja võimalused tulevikus, kuidas mõjutavad nende arengut muutused igapäevases transpordis ja liikuvuses ning millist linna me kasutajatena tegelikult ootame ning soovime.

Näitusesse panustanud kolme osapoole – EKA tudengite, Lõpetamata Linna uurimisgrupi ja Harvardi stuudio osalejate – töö on liidetud ülevaatlikuks kogumiks, mis kirjeldab nii linnaosa murekohti, probleeme kui ka otseseid lahendusi ja arengusuundi.

Näituse kontseptsioon ja kujundus: arhitekt ja EKA õppejõud Johan Tali koos 2. kursuse arhitektuuritudengitega
Toetajad: Kultuurkapital, Kapitel, Eesti Kunstiakadeemia

Sündmus Facebookis.

Rohkem infot:
Pille Epner
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
arhitektuur@artun.ee
+372 5554 2824

25. mail 2018 kl 16.30 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104) järjekorras kolmas seminar sarjast “(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”. Seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane PhD Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool).

Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid:

Annus, Epp (2018). Introduction. Colonialism in camouflage. – Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands. London and New York: Routledge, 1–22.

Annus, Epp (2017). Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad. – Methis. Studia humaniora Estonica, 20, 4−26.

Registreerumine ja tekstid siin.

Sarjast

2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal”. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Seminaride seeria soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud” sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse”. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kuidas see loome toimub? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus või kirjandusajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?

Sarja esimene seminar „Ajalookirjutuse uued väljavaated“ toimus 2016 jaanuaris, peaesinejaks oli prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool); teine seminar „Kirjandusajaloo perspektiiv” toimus 2017 märtsis, peaesinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool).

Seminaride seeria toimub prof. Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof. Virve Sarapik ning doktorandid Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor ja Kädi Talvoja.

Reedel, 11. mail kell 14:00 peab vabade kunstide teaduskonnas Lembitu 12, ruumis 101 avaliku kunstnikuvestluse Kasper Bosmans. Üritus on tasuta ja avatud kõigile.

Kasper Bosmans (s.1990) on Brüsselis ja Amsterdamis elav kunstnik. Ta on õppinud Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias ja  HISKis (Higher Institute for Fine Arts) Gentis. Tema hiljutised soolonäitused on toimunud Gladstone galeriis New Yorgis, De Hallenis Haarlemis ja Witte de Wit’is Rotterdamis. Bosmans töötab maali-, joonistuse-, performance’i- ning skulpturaalsete installatsioonidega, kus ta on kasutanud piima, liiva, marmorit jne. Ta kasutab oma töös folkloorseid elemente, neid dekoratiivsete vormidega mänguliselt kombineerides.

Neljapäeval kell 18:00 toimub näituse “Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised” (kuraator Kati Ilves) KUMU kunstimuuuseumis https://kumu.ekm.ee/syndmus/kristi-kongi-ja-kasper-bosmans-dialoogis/

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja tegeleb uute tehnoloogiate rakendmisega arhitektuuris. 3. mail kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale disainiuuringute büroo Certain Measures kaasasutaja Tobias Nolte. Oodatud on kõik, keda paeluvad masinnägemise rakendused, andmetöötlus ja nende rakendamine arhitektuuris nutikama ja säästlikuma tuleviku nimel.

Oma loengus pealkirjaga “Masinnägemine ja disain” (“Machine Vision and Design”) räägib Nolte oma büroo erinevatest projektidest, mis kasutavad masinnägemist erinevate rakenduste jaoks arhitektuuris. Üks põnevaim on ehk Mine the Scrap, mis tegeleb ehitusjäätmete taaskasutusega, sorteerides erineva kujuga jäätmetest välja tükke, millest tarkvara abil genereeritakse uusi vorme ja pinnalaotusi. Enne oma büroo asutamist oli Nolte Gehry Techonolgies New Yorgi harukontori direktor, kus ta juhtis arhitektide ja inseneride meeskonda parameetriliste ja arvutuslike tehnikate juurutamisel disainis ja ehituses. Varasemalt oli ta Gehry Techonolgies Euroopa kontori juhataja Pariisis, kus ta töötas koos tunnustatud rahvusvaheliste disainibüroodega nagu Gehry Partners, Zaha Hadid Architects, Snohetta, UNStudio, Coop Himmelb(l)au ja paljud teised.

Certain Meaures on disainiuuringute büroo, mis kasutab kogemuste, süsteemide ja ruumide loomiseks matemaatikat ja uusi tehnoloogiaid. Büroo loob projektidele uusi tarkvara ja riistvara lahendusi, kasutades vabavaralisi tööriistu ja tuginedes süvaõppele ja eriteadmistele arhitektuuri, matemaatika, robootika ja arvutiteaduse valdkondades, eesmärgiga mõista, rikastada ning muuta inimeste ruumikogemust.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinna põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Kumu kunstimuuseumi näitusel „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“ saab näha, kuidas pildid on läbi aegade aidanud kujundada arusaama Eesti ajaloo tähtsamatest mälupaikadest – sündmustest, tegelastest ja sümbolitest.

Näitust saadab kohtumisõhtute sari, kus vestlusringis on ajaloolased ja kunstnikud, arutletakse ajaloopiltide sünniloo ja tähenduse üle Eesti ajaloomälus ja identiteedis.

Järgmine kohtumisõhtu leiab aset laupäeval, 21. aprillil kell 16.00. Eesti Kunstiakadeemia professor Liina Siib vaatleb, milliseid kompromisse teevad need, kes ütlevad, et kompromiss on välistatud ja tehakse katse visualiseerida monofoonilist ajalookirjutust Eestis 20. sajandil aset leidnud ajaloosündmuste näitel tesoses „Kompromiss välistatud“.

Osalemine muuseumipiletiga.

Vestlusi juhivad näituse kuraatorid Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem

Näituse „Kas pildid teevad ajalugu?“ tutvustus ja üritustesarja ajakava on KUMU veebilehel.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on spetsialiseerunud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisele. 19. aprillil kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale Keingarti arhitektuuribüroo asutaja Maria Keinicke Davidsen. Oodatud on kõik, keda paeluvad mängulised ja aktiivsed ruumid ning kes tahavad teada saada, kuidas arhitektuur ka täiskasvanud mängima paneb.

Maria Keinicke Davidsen küsib kuidas saavad arhitektid luua keskkondi ja ruume, mis julgustavad ja kutsuvad inimesi oma elustiili aktiivsemaks muutma? Kuidas läbi planeerimise ja ruumiloome muuta inimesi spontaanseks ja aktiivsemaks? Kuidas panna inimesi mängima ja õpetada neid aktiivsemad olema, kasvõi lihtsalt omaenese lõbuks?

Maria Keinicke Davidsen on üle kümne aasta tegelenud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisega. Tema fookuseks on luua kvaliteetseid rekreatsiooniruume, mis kutsuvad liikuma ja ruumi läbi liikumist kogema. Kombineerides valgust, vorme ja värve, loob ta seninägematuid siseruume ning kutsub esile muutusi, mis kasutaja kogemust mõjutavad. Alates 2003 aastast on ta praktiseerinud arhitekti ja õppejõuna. Ta on juhendanud arhitektuuri, selle protsesse ja meetodeid Kopenhaageni Sisearhitektuurikoolis ning töötanud aastaid Kopenhaageni Ülikoolis, tegeledes interdisiplinaarse linnaplaneerimisega. Maria töötab hetkel Keingartis, mille ta asutas koos Flemming Overgaardiga aastal 2007. Nende tuntumate tööde hulka kuuluvad Athletic Exploratorium Lõuna-Taani Ülikoolis, kus klassikalisel kergejõustikul (kuulitõuge, kaugushüpe, jooksualad) põhinev projekt on samaaegselt väljakutsuvaks mänguväljakuks ülikooli tudengitele ja linnaelanikele, kes saavad proovida nii klassikalisi kui ka uusi ebatavalisemaid harjutusi.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Disainerite mõjust erinevates organisatoorsetes üksustes.

IxD.ma teises ja IxDA Tallinna kõige esimeses avatud loengus astub üles Ine Marie Vassøy, teenusedisaini juht Ciscost. Ine kõneleb disaineriks olemisest suurtes vs. väikestes ettevõtetes.

Ine on Norrast pärit teenusedisainer. Tal on aastatepikkune töökogemus erinevates agentuurides, disainides teenuseid tervise-, telekomi-, energia-, finants- ja teistes sektorites. Tal on interaktsioonidisaini magistrikraad Umeå Disainiinstituudist, ning on olnud juhtivatel positsioonidel mitmetes rahvuvaheliselt tunnustatud büroodes, seehulgas Designitis Norras, Fjordis ning Spotlessis Londonis. Hetkel töötab ta vanem-teenusedisaineriga Ciscos, kus loob teenuseid koostöötamise tuleviku jaoks.

Interaktsioonidisain (IxD) käsitleb tehnoloogia ülikiirest arengust tulenevaid uusi võimalusi, ning seostab need inimeste käitumisega. EKA Interkatsioonidisaini õppekaval käsitleme valdkonda laiahaardeliselt ning vaatame kaugemale pelgalt digitaalsest tehnoloogiast.

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Osalemiseks palume eelregistreerida:
https://www.eventbrite.com/e/open-seminar-critical-design-tickets-43316677348

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverentsile!

Tänavune Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub
11. aprillil algusega kell 10.00 Õpetajate Majas.

Konverentsil osalemiseks tuleb ennast registreerida SIIN.

Ajakava

10.00—10.10 Konverentsi avab EKA doktorikooli juhataja prof dr Krista Kodres

Külalisesinejad doktoritöö kirjutamisest ja elust pärast doktorantuuri

10.10—10.40 Lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli dotsent ning filosoofiadoktor Anne Türnpu 

10.40—11.10 Arhitekt, Eesti Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik ning arhitektuuridoktor Veronika Valk-Siska

Doktorantide ettekanded

Muinsuskaitse ja konserveerimine 
modereerib õppekava juht dots dr Anneli Randla

11.10—11.45 Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel. (Diskussant: Kaarel Truu)

Kunst ja disain 
modereerib õppekava juht dr Liina Unt

11.45—12.20 Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes. (Diskussant: Sofja Hallik)

12.20—12.55 Sofja Hallik: Hand vs. Machine. (Diskussant: Miina Leesment)

Lõunapaus

Lõunasöök registreerunud osalejatele

Kunstiteadus ja visuaalkultuur 
modereerib õppekava juht prof dr Krista Kodres

14.00—14.35 Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus. (Diskussant: Anders Härm)

14.35—15.10 Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides. (Diskussant: Andrus Laansalu)

15.10—15.45 Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”. (Diskussant: Liis Kibuspuu)

15.45—16.20 Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused. (Diskussant: Elise Eimre)

Lõpusõnad

16.20—16.50 Kokkuvõttev arutelu õppekavade juhtide poolt

Ettekannete sünopsised

Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel

Kultuuripärandi objektide dokumenteerimine on kestev protsess ning selle haldamine ja säilitamine on oluline samm pärandi kui terviku säilitamisel. Kaasaegses kultuuripärandi uuringutes ja halduses on olulisele kohale kerkinud tehniliste rakenduste kasutamine nii säilitamise kui uurimise aga ka populariseerimise osas. Viimase paarikümne aasta jooksul on instrumentaaluuringud, pildindus ja 3D mõõdistamine arenenud tänu infotehnoloogilistele lahendustele väga kiiresti ja saanud töövahenditeks erinevate objektide ja materjalide uuringutel. Dokumenteerimisel tuleb optimaalse meetodi valikul lähtuda eeskätt objekti omadustest, uuringu eesmärkidest, vajalikest uuringutest, samuti sellest, et tulemused oleks korratavad ja jälgitavad. Ettekanne analüüsib erinevate näidete varal mitmeid erinevaid võimalusi ja probleeme tehnilise kunstiajaloo uurimisel, fokusseerides eeskätt 3D lahendustele.

Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes

Disainivaldkonda kuuluva doktoritöö teemaks on Jätkusuutliku ja tervisliku tekstiiltooteseeria välja arendamine inimese magamiskeskkonda. Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes on oluliseks sisendiks originaalsete kestlike ja tervislike toodete arendamiseks. Uurimisobjektideks on inimese magamisotstarbelised tekstiiltooted ja nendes peituva kestliku ja tervisliku potentsiaali välja toomine ning kaardistamine. Millistele protsessidele on vaja tootearenduses tähelepanu pöörata? Milliseid algatusi, arendusi ja näiteid on iga tootearendusetapi kohta maailmast tuua? Millised disainipraktikad järgida? Milline võiks välja näha toote disainitud kasutus ja eluiga? Millised materjale valida? Millised suundmusi ja võimalusi rakendada just magamiseks ette nähtud tekstiiltoodete arendamisel?

Sofja Hallik: Hand vs. Machine

In the context of contemporaneity there is a mutation of some sort happening to jewellery as one of the most physical and material of all the art forms by means of its absorption into Cyberspace and its interrelation with the Machine. What if both hand and machine could have really blended in a ready object? ‘Digital craft’ represents the idea of a work that comes from the digital environment but is still highly crafted, work that comes from the skilful combination of a hand with the machine, in which both digital and craft are 100% complementary to each other. Using these concepts, it is possible to define the influence of digital technology on the essence of jewellery and also answer the question what happens in between when digital and physical, immaterial and material meet.

Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus

Tegevuskunst kujunes 1980ndatel Siim-Tanel Annuse (s. 1960) loomingus audiovisuaalseks tervikuks, kus seisundit esilekutsuv muusika omas võrdset kaalu nähtavaga. Seni on heli rolli performance’ites vähe uuritud ning seetõttu alahinnatud. Helilooja Ariel Lagle (s. 1963) lõi Annuse etendustele “Läbimised”(1987) ja “Kullavalamine”(1988) originaalmuusika, mis aga “kaduva” kunstina on jäänud sündmuste visuaalse dokumentatsiooni varju. Omapäraseks näiteks muusiku ja kunstniku vastastikmõjust on Annuse poolt Laglele komponeerimise hõlbustamiseks joonistatud skeem “Psychalgia” (1987). Ettekandes analüüsin nimetatud teoste põhjal Lagle ja Annuse koostööd, tuginedes performance’itest maha jäänud arhiivimaterjali kõrval ka intervjuude käigus kogutud infole. Uurimus püüab leida vastust küsimusele, millistel tingimustel on edukas koostöö muusiku ja kunstniku vahel võimalik?

Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides

Ajaloofilm kui žanr võimaldab tajuda minevikku afektiivselt, seda audiovisuaalse meediumi raames struktureerides, narrativeerides ning dramatiseerides. Antud ettekanne uurib Eesti ajalooliste mängufilmide diametraalseid motiive, mis joonistuvad välja dokumenteeriva ja fiktiivse ning omakorda generatsioonide iseärasuste dünaamikast. Ettekande valimik kulgeb läbi mitmekülgsete Eesti ajaloofilmide allžanrite, analüüsides nii rahvus-eepilisi sõjafilme, biograafilisi portreteeringuid kui ka nostalgiast pakatavaid retrofilme. Millised impulsid on nende ajalooliste filmide loomet ajendanud? Kellele ja miks on need ajaloolised filmid suunatud? Millised tegurid on kujundanud nende filmide dramaturgilist ja omakorda visuaalset spetsiifikat? Need küsimused on kõigest mõned suuremast tervikust, mille kaudu analüüsida ajalooliste filmide arvukaid kihistusi, kuhu on kätketud mitmetahuline materjal mineviku representatsiooni kohta.

Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”

Käesoleva ettekande raames analüüsitakse Peeter ja Eve Linnapi kureeritud I Saaremaa biennaali näituse “Ajaloo vabrik” kontseptualiseerimise ajaloofilosoofilist ja sotsiopoliitilist kontekst, kus kuraatoritele aktualiseerus väga selgelt Michel Foucault filosoofiline pärand, mis tegeles võimu ja  teadusdistsipliinide suhete analüüsiga ja millest sai näituse (millest paljuski algas ka kriitilise teooria sissetung kohalikule kunstiväljale) üks kontseptuaalseid alustalasid. Läänest ülevõetud kunstibiennaali mudel ei pruugi olla post-sotsialistlikus kultuurikontekstis ühemõtteliselt enesekolonisatsiooni vahendiks, vaid see võib toimida ka võimestavalt, andes kunstnikele-kuraatoritele vahendid kritiseerimaks uue rahvusliku režiimi ajaloopoliitilist (tõe)diskursust, kus uus ajalootõde oli sageli poliitiliste eesmärkide teenistuses. Marek Tamm on nimetanud Eesti Vabariiki “ajaloolaste vabariigiks” seda taastanud poliitiliste jõudude suure ajaloolaste “sisalduse” tõttu.

Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused

Töö keskne eesmärk on analüüsida biosemiootikal (ja osalt ka neuroteadustel) põhinevalt inimliigi materjalitaju. Milline võiks olla biosemiootika vahenditega kirjeldatult seos loomade materjalitaju ja ellujäämisviiside vahel? Juhul, kui see seos on piisavalt tugev (mida ma väitsin magistritöös), siis kas ellujäämissurves väljakujunenud materjalitaju ja -kasutamisviisid on edasi kandunud inimliigi kunstipraktikatesse? Ja kas kunstiobjektide tõlgendamisviisid on või ei ole läbi kunstiajaloo seotud nende eelnevate külgnevustega? Süvaajaloo (deep history) traditsioonis esitatud kaugvaates on põhjust küsida – kus ja millal toimusid fundamentaalsed muutused materjalide kasutusviisides. Mismoodi materjalist, mis lõhub, kannab või lihtsalt vedeleb metsas, sai kunstiobjektide tegemise materjal ja mis selliste üleminekute käigus muutus materjalitajus? Praktiline kirjutuskäik on tihedalt seotud nii kunstiajalukku kui ka restaureerimispraktikatesse kuuluvate objektide ja nende materjalidega.

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG.