Avatud loengud

Reedel, 11. mail kell 14:00 peab vabade kunstide teaduskonnas Lembitu 12, ruumis 101 avaliku kunstnikuvestluse Kasper Bosmans. Üritus on tasuta ja avatud kõigile.

Kasper Bosmans (s.1990) on Brüsselis ja Amsterdamis elav kunstnik. Ta on õppinud Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias ja  HISKis (Higher Institute for Fine Arts) Gentis. Tema hiljutised soolonäitused on toimunud Gladstone galeriis New Yorgis, De Hallenis Haarlemis ja Witte de Wit’is Rotterdamis. Bosmans töötab maali-, joonistuse-, performance’i- ning skulpturaalsete installatsioonidega, kus ta on kasutanud piima, liiva, marmorit jne. Ta kasutab oma töös folkloorseid elemente, neid dekoratiivsete vormidega mänguliselt kombineerides.

Neljapäeval kell 18:00 toimub näituse “Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised” (kuraator Kati Ilves) KUMU kunstimuuuseumis https://kumu.ekm.ee/syndmus/kristi-kongi-ja-kasper-bosmans-dialoogis/

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja tegeleb uute tehnoloogiate rakendmisega arhitektuuris. 3. mail kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale disainiuuringute büroo Certain Measures kaasasutaja Tobias Nolte. Oodatud on kõik, keda paeluvad masinnägemise rakendused, andmetöötlus ja nende rakendamine arhitektuuris nutikama ja säästlikuma tuleviku nimel.

Oma loengus pealkirjaga “Masinnägemine ja disain” (“Machine Vision and Design”) räägib Nolte oma büroo erinevatest projektidest, mis kasutavad masinnägemist erinevate rakenduste jaoks arhitektuuris. Üks põnevaim on ehk Mine the Scrap, mis tegeleb ehitusjäätmete taaskasutusega, sorteerides erineva kujuga jäätmetest välja tükke, millest tarkvara abil genereeritakse uusi vorme ja pinnalaotusi. Enne oma büroo asutamist oli Nolte Gehry Techonolgies New Yorgi harukontori direktor, kus ta juhtis arhitektide ja inseneride meeskonda parameetriliste ja arvutuslike tehnikate juurutamisel disainis ja ehituses. Varasemalt oli ta Gehry Techonolgies Euroopa kontori juhataja Pariisis, kus ta töötas koos tunnustatud rahvusvaheliste disainibüroodega nagu Gehry Partners, Zaha Hadid Architects, Snohetta, UNStudio, Coop Himmelb(l)au ja paljud teised.

Certain Meaures on disainiuuringute büroo, mis kasutab kogemuste, süsteemide ja ruumide loomiseks matemaatikat ja uusi tehnoloogiaid. Büroo loob projektidele uusi tarkvara ja riistvara lahendusi, kasutades vabavaralisi tööriistu ja tuginedes süvaõppele ja eriteadmistele arhitektuuri, matemaatika, robootika ja arvutiteaduse valdkondades, eesmärgiga mõista, rikastada ning muuta inimeste ruumikogemust.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinna põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Kumu kunstimuuseumi näitusel „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“ saab näha, kuidas pildid on läbi aegade aidanud kujundada arusaama Eesti ajaloo tähtsamatest mälupaikadest – sündmustest, tegelastest ja sümbolitest.

Näitust saadab kohtumisõhtute sari, kus vestlusringis on ajaloolased ja kunstnikud, arutletakse ajaloopiltide sünniloo ja tähenduse üle Eesti ajaloomälus ja identiteedis.

Järgmine kohtumisõhtu leiab aset laupäeval, 21. aprillil kell 16.00. Eesti Kunstiakadeemia professor Liina Siib vaatleb, milliseid kompromisse teevad need, kes ütlevad, et kompromiss on välistatud ja tehakse katse visualiseerida monofoonilist ajalookirjutust Eestis 20. sajandil aset leidnud ajaloosündmuste näitel tesoses „Kompromiss välistatud“.

Osalemine muuseumipiletiga.

Vestlusi juhivad näituse kuraatorid Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem

Näituse „Kas pildid teevad ajalugu?“ tutvustus ja üritustesarja ajakava on KUMU veebilehel.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on spetsialiseerunud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisele. 19. aprillil kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale Keingarti arhitektuuribüroo asutaja Maria Keinicke Davidsen. Oodatud on kõik, keda paeluvad mängulised ja aktiivsed ruumid ning kes tahavad teada saada, kuidas arhitektuur ka täiskasvanud mängima paneb.

Maria Keinicke Davidsen küsib kuidas saavad arhitektid luua keskkondi ja ruume, mis julgustavad ja kutsuvad inimesi oma elustiili aktiivsemaks muutma? Kuidas läbi planeerimise ja ruumiloome muuta inimesi spontaanseks ja aktiivsemaks? Kuidas panna inimesi mängima ja õpetada neid aktiivsemad olema, kasvõi lihtsalt omaenese lõbuks?

Maria Keinicke Davidsen on üle kümne aasta tegelenud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisega. Tema fookuseks on luua kvaliteetseid rekreatsiooniruume, mis kutsuvad liikuma ja ruumi läbi liikumist kogema. Kombineerides valgust, vorme ja värve, loob ta seninägematuid siseruume ning kutsub esile muutusi, mis kasutaja kogemust mõjutavad. Alates 2003 aastast on ta praktiseerinud arhitekti ja õppejõuna. Ta on juhendanud arhitektuuri, selle protsesse ja meetodeid Kopenhaageni Sisearhitektuurikoolis ning töötanud aastaid Kopenhaageni Ülikoolis, tegeledes interdisiplinaarse linnaplaneerimisega. Maria töötab hetkel Keingartis, mille ta asutas koos Flemming Overgaardiga aastal 2007. Nende tuntumate tööde hulka kuuluvad Athletic Exploratorium Lõuna-Taani Ülikoolis, kus klassikalisel kergejõustikul (kuulitõuge, kaugushüpe, jooksualad) põhinev projekt on samaaegselt väljakutsuvaks mänguväljakuks ülikooli tudengitele ja linnaelanikele, kes saavad proovida nii klassikalisi kui ka uusi ebatavalisemaid harjutusi.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Disainerite mõjust erinevates organisatoorsetes üksustes.

IxD.ma teises ja IxDA Tallinna kõige esimeses avatud loengus astub üles Ine Marie Vassøy, teenusedisaini juht Ciscost. Ine kõneleb disaineriks olemisest suurtes vs. väikestes ettevõtetes.

Ine on Norrast pärit teenusedisainer. Tal on aastatepikkune töökogemus erinevates agentuurides, disainides teenuseid tervise-, telekomi-, energia-, finants- ja teistes sektorites. Tal on interaktsioonidisaini magistrikraad Umeå Disainiinstituudist, ning on olnud juhtivatel positsioonidel mitmetes rahvuvaheliselt tunnustatud büroodes, seehulgas Designitis Norras, Fjordis ning Spotlessis Londonis. Hetkel töötab ta vanem-teenusedisaineriga Ciscos, kus loob teenuseid koostöötamise tuleviku jaoks.

Interaktsioonidisain (IxD) käsitleb tehnoloogia ülikiirest arengust tulenevaid uusi võimalusi, ning seostab need inimeste käitumisega. EKA Interkatsioonidisaini õppekaval käsitleme valdkonda laiahaardeliselt ning vaatame kaugemale pelgalt digitaalsest tehnoloogiast.

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Osalemiseks palume eelregistreerida:
https://www.eventbrite.com/e/open-seminar-critical-design-tickets-43316677348

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverentsile!

Tänavune Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub
11. aprillil algusega kell 10.00 Õpetajate Majas.

Konverentsil osalemiseks tuleb ennast registreerida SIIN.

Ajakava

10.00—10.10 Konverentsi avab EKA doktorikooli juhataja prof dr Krista Kodres

Külalisesinejad doktoritöö kirjutamisest ja elust pärast doktorantuuri

10.10—10.40 Lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli dotsent ning filosoofiadoktor Anne Türnpu 

10.40—11.10 Arhitekt, Eesti Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik ning arhitektuuridoktor Veronika Valk-Siska

Doktorantide ettekanded

Muinsuskaitse ja konserveerimine 
modereerib õppekava juht dots dr Anneli Randla

11.10—11.45 Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel. (Diskussant: Kaarel Truu)

Kunst ja disain 
modereerib õppekava juht dr Liina Unt

11.45—12.20 Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes. (Diskussant: Sofja Hallik)

12.20—12.55 Sofja Hallik: Hand vs. Machine. (Diskussant: Miina Leesment)

Lõunapaus

Lõunasöök registreerunud osalejatele

Kunstiteadus ja visuaalkultuur 
modereerib õppekava juht prof dr Krista Kodres

14.00—14.35 Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus. (Diskussant: Anders Härm)

14.35—15.10 Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides. (Diskussant: Andrus Laansalu)

15.10—15.45 Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”. (Diskussant: Liis Kibuspuu)

15.45—16.20 Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused. (Diskussant: Elise Eimre)

Lõpusõnad

16.20—16.50 Kokkuvõttev arutelu õppekavade juhtide poolt

Ettekannete sünopsised

Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel

Kultuuripärandi objektide dokumenteerimine on kestev protsess ning selle haldamine ja säilitamine on oluline samm pärandi kui terviku säilitamisel. Kaasaegses kultuuripärandi uuringutes ja halduses on olulisele kohale kerkinud tehniliste rakenduste kasutamine nii säilitamise kui uurimise aga ka populariseerimise osas. Viimase paarikümne aasta jooksul on instrumentaaluuringud, pildindus ja 3D mõõdistamine arenenud tänu infotehnoloogilistele lahendustele väga kiiresti ja saanud töövahenditeks erinevate objektide ja materjalide uuringutel. Dokumenteerimisel tuleb optimaalse meetodi valikul lähtuda eeskätt objekti omadustest, uuringu eesmärkidest, vajalikest uuringutest, samuti sellest, et tulemused oleks korratavad ja jälgitavad. Ettekanne analüüsib erinevate näidete varal mitmeid erinevaid võimalusi ja probleeme tehnilise kunstiajaloo uurimisel, fokusseerides eeskätt 3D lahendustele.

Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes

Disainivaldkonda kuuluva doktoritöö teemaks on Jätkusuutliku ja tervisliku tekstiiltooteseeria välja arendamine inimese magamiskeskkonda. Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes on oluliseks sisendiks originaalsete kestlike ja tervislike toodete arendamiseks. Uurimisobjektideks on inimese magamisotstarbelised tekstiiltooted ja nendes peituva kestliku ja tervisliku potentsiaali välja toomine ning kaardistamine. Millistele protsessidele on vaja tootearenduses tähelepanu pöörata? Milliseid algatusi, arendusi ja näiteid on iga tootearendusetapi kohta maailmast tuua? Millised disainipraktikad järgida? Milline võiks välja näha toote disainitud kasutus ja eluiga? Millised materjale valida? Millised suundmusi ja võimalusi rakendada just magamiseks ette nähtud tekstiiltoodete arendamisel?

Sofja Hallik: Hand vs. Machine

In the context of contemporaneity there is a mutation of some sort happening to jewellery as one of the most physical and material of all the art forms by means of its absorption into Cyberspace and its interrelation with the Machine. What if both hand and machine could have really blended in a ready object? ‘Digital craft’ represents the idea of a work that comes from the digital environment but is still highly crafted, work that comes from the skilful combination of a hand with the machine, in which both digital and craft are 100% complementary to each other. Using these concepts, it is possible to define the influence of digital technology on the essence of jewellery and also answer the question what happens in between when digital and physical, immaterial and material meet.

Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus

Tegevuskunst kujunes 1980ndatel Siim-Tanel Annuse (s. 1960) loomingus audiovisuaalseks tervikuks, kus seisundit esilekutsuv muusika omas võrdset kaalu nähtavaga. Seni on heli rolli performance’ites vähe uuritud ning seetõttu alahinnatud. Helilooja Ariel Lagle (s. 1963) lõi Annuse etendustele “Läbimised”(1987) ja “Kullavalamine”(1988) originaalmuusika, mis aga “kaduva” kunstina on jäänud sündmuste visuaalse dokumentatsiooni varju. Omapäraseks näiteks muusiku ja kunstniku vastastikmõjust on Annuse poolt Laglele komponeerimise hõlbustamiseks joonistatud skeem “Psychalgia” (1987). Ettekandes analüüsin nimetatud teoste põhjal Lagle ja Annuse koostööd, tuginedes performance’itest maha jäänud arhiivimaterjali kõrval ka intervjuude käigus kogutud infole. Uurimus püüab leida vastust küsimusele, millistel tingimustel on edukas koostöö muusiku ja kunstniku vahel võimalik?

Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides

Ajaloofilm kui žanr võimaldab tajuda minevikku afektiivselt, seda audiovisuaalse meediumi raames struktureerides, narrativeerides ning dramatiseerides. Antud ettekanne uurib Eesti ajalooliste mängufilmide diametraalseid motiive, mis joonistuvad välja dokumenteeriva ja fiktiivse ning omakorda generatsioonide iseärasuste dünaamikast. Ettekande valimik kulgeb läbi mitmekülgsete Eesti ajaloofilmide allžanrite, analüüsides nii rahvus-eepilisi sõjafilme, biograafilisi portreteeringuid kui ka nostalgiast pakatavaid retrofilme. Millised impulsid on nende ajalooliste filmide loomet ajendanud? Kellele ja miks on need ajaloolised filmid suunatud? Millised tegurid on kujundanud nende filmide dramaturgilist ja omakorda visuaalset spetsiifikat? Need küsimused on kõigest mõned suuremast tervikust, mille kaudu analüüsida ajalooliste filmide arvukaid kihistusi, kuhu on kätketud mitmetahuline materjal mineviku representatsiooni kohta.

Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”

Käesoleva ettekande raames analüüsitakse Peeter ja Eve Linnapi kureeritud I Saaremaa biennaali näituse “Ajaloo vabrik” kontseptualiseerimise ajaloofilosoofilist ja sotsiopoliitilist kontekst, kus kuraatoritele aktualiseerus väga selgelt Michel Foucault filosoofiline pärand, mis tegeles võimu ja  teadusdistsipliinide suhete analüüsiga ja millest sai näituse (millest paljuski algas ka kriitilise teooria sissetung kohalikule kunstiväljale) üks kontseptuaalseid alustalasid. Läänest ülevõetud kunstibiennaali mudel ei pruugi olla post-sotsialistlikus kultuurikontekstis ühemõtteliselt enesekolonisatsiooni vahendiks, vaid see võib toimida ka võimestavalt, andes kunstnikele-kuraatoritele vahendid kritiseerimaks uue rahvusliku režiimi ajaloopoliitilist (tõe)diskursust, kus uus ajalootõde oli sageli poliitiliste eesmärkide teenistuses. Marek Tamm on nimetanud Eesti Vabariiki “ajaloolaste vabariigiks” seda taastanud poliitiliste jõudude suure ajaloolaste “sisalduse” tõttu.

Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused

Töö keskne eesmärk on analüüsida biosemiootikal (ja osalt ka neuroteadustel) põhinevalt inimliigi materjalitaju. Milline võiks olla biosemiootika vahenditega kirjeldatult seos loomade materjalitaju ja ellujäämisviiside vahel? Juhul, kui see seos on piisavalt tugev (mida ma väitsin magistritöös), siis kas ellujäämissurves väljakujunenud materjalitaju ja -kasutamisviisid on edasi kandunud inimliigi kunstipraktikatesse? Ja kas kunstiobjektide tõlgendamisviisid on või ei ole läbi kunstiajaloo seotud nende eelnevate külgnevustega? Süvaajaloo (deep history) traditsioonis esitatud kaugvaates on põhjust küsida – kus ja millal toimusid fundamentaalsed muutused materjalide kasutusviisides. Mismoodi materjalist, mis lõhub, kannab või lihtsalt vedeleb metsas, sai kunstiobjektide tegemise materjal ja mis selliste üleminekute käigus muutus materjalitajus? Praktiline kirjutuskäik on tihedalt seotud nii kunstiajalukku kui ka restaureerimispraktikatesse kuuluvate objektide ja nende materjalidega.

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG.

Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja ICOMOS Eesti kutsuvad 19. aprillil toimuvale ühisseminarile “XX sajandi arhitektuur”. Seminar toimub Loksa laevatehase punases saalis ja linnas. Selle sündmusega tähistame Euroopa kultuuripärandi aastat, muinsuskaitsekuu algust ja sajandit Eesti arhitektuuris.

Kava:
9.30-10.00 Kogunemine, registreerimine
10.00 Siim Raie. XX sajandi vastuoluline pärand
10.40 Mart Kalm. 1990ndate arhitektuur kui pärand
11.20 Leele Välja. XX sajandi arhitektuuripärandi inventuurist
12-12.30 kohvipaus, soolased ja magusad suupisted
12.30 Triin Talk. Viimastel aastatel kaitse alla võetud objekte XX sajandist
13.00 Ave Paulus. Ülevaade Lahemaa rahvuspargis kaitstavast XX sajandi pärandist
13.30 Riin Alatalu. XX sajandi ohustatud maailmapärand
14.00 Lõuna. Ekskursioon Loksa laevatehases
14.45-17.00 Heiki Pärdi, Oliver Orro, Ly Renter – Jalutuskäik Loksa linnas ja külas
Vajalik eelregistreerimine – https://doodle.com/poll/bxt2cgkfefcphp49
Osavõtutasu 10 eurot (sularahas koha peal) katab kogu päeva toitlustamise. Registreerida saab kuni 17.04 või
kuni kohad täituvad.
Koostööpartnerid Loksa laevatehas, Loksa Canteen, Kass Arturi külakino, toetab SA KIK

Eesti Kunstiakadeemia kutsub kõiki huvilisi kuulama tänavuse EKA korraliste õppejõudude konkursi raames toimuvaid avalikke venia legendi loenguid.

EKA disainiteaduskonnas (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1)

KOLMAPÄEVAL, 4. APRILLIL

Ruumis 440

Kell 12 Disainiteaduskonna tekstiilidisaini osakonna professori kandidaadi Nithikul Nimkulrati loeng “Textile Knot Practice Through Digitisation and Mathematics” (loeng on inglise keeles).

Kell 14.30 Disainiteaduskonna graafilise disaini osakonna dotsendi kandidaadi Ott Kagovere loeng “Kaasaegne graafiline disain ja kuidas seda õpetada”.

NELJAPÄEVAL, 19. APRILLIL

Ruumis 440

Kell 10.30 Disainiteaduskonna moedisaini osakonna dotsendi (eksperimentaalne mood) kandidaadi Laivi Suurväli loeng “Eksperimentaalsed praktikad moedisainis”.

Kell 13.00 Disainiteaduskonna moedisaini osakonna dotsendi (eksperimentaalne mood) kandidaadi Julia Valle Noronha loeng “What (experimental) clothes can do” (loeng on inglise keeles).

EKA vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 12)

KOLMAPÄEVAL, 11. APRILLIL

Ruumis 05

Kell 13.30 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Mari Prekupi loeng „Ühendavad jooned“.

Kell 14.30 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Feliks Sarve loeng “KUJUTAMISE KUNST ja kõik on võimalik”.

Kell 17.00 Vabade kunstide teaduskonna joonistamise õppetooli dotsendi kandidaadi Toomas Tõnissoo loeng ” Figuraalne kompositsioon”.

EKA Kunstikultuuri teaduskonnas (Suur-Kloostri 11)

ESMASPÄEVAL, 9. APRILLIL

Ruumis S-103

Kell 14.30 Kunstikultuuri teaduskonna muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsendi kandidaadi Riin Alatalu loeng „Muinsuskaitse minapilt”.

Lisainfo: Dagmar Raide, tel 626 7306, e-post dagmar.raide@artun.ee

Järgmine lektor meie arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas on Tania Tovar Torres, kes astub Kanuti Gildi SAALi (Pikk 20, Tallinn) lavale 5. aprillil kell 18.00, et rääkida oma uuest dokumentaalprojektist, mis uurib arhitektuuri säilitamise alternatiivseid viise.

Mis juhtub, kui hoonet enam olemas ei ole? Tovar Torrese projekt “Elu pärast aega” uurib hoone hääbumist ja järelelu, ning seda, kas arhitektuur võiks säilida mitte objekti ehk ehitisena, vaid dokumentatsiooni ehk loona. Uurides ehitiste ajalugu pärast nende kadumist, räägib Tovar Torres oma loengus Jeruusalemma iidsest Saalomoni templist ja selle rohketest koopiatest, Gordon Matta-Clarki Office Baroque’i ja Chinatownis toimunud röövimisjuhtumi vahelistest seostest, ning 1985. aasta Mexico City maavärinast, võrreldes juriidilist teksti maavärina läbi teinud hoonete reaalse olukorraga.

Tania Tovar Torres on arhitekt, kirjanik ja kuraator, kelle huvi keskmes on arhitektuuri ning ehitatud keskkonnaga seotud lood. Torres on Mexico Citys asuva arhitektuursete uurimisprojektidele mõeldud projektiruumi Proyector asutaja, direktor ning peakuraator ning Saksamaa Säästva arengu koostööameti konsultant Mehhikos. Varem on ta töötanud Montrealis Kanada arhitektuurikeskuses, New Yorgis Arthur Rossi nimelises arhitektuurigaleriis ning Mexico Citys Teaduse ja Kunsti Ülikooli muuseumis. Tema uurimusi on kajastanud ajakirjad Arquine (Mehhiko), MAS Context (USA), ARQ (Tšiili), CCA (Kanada) ja UIC (Hispaania). Torres õppis Mehhiko ülikoolis ja Stuttgarti disainiülikoolis Saksamaal ning omandas magistrikraadi kriitilises, kuratoorses ja kontseptuaalses arhitektuuripraktikas New Yorgis Columbia ülikoolis.

Loeng toimub koostöös Eesti Arhitektuurimuuseumiga ja on osa Future Architecture programmist. Tegu on innovatsiooni ning eksperimenteerimist edendava programmiga, mis tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda. Vaata: http://futurearchitectureplatform.org/

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Esmaspäeval, 26. märtsil kell 17.00 toimub Kristina Õlleku avatud loeng “Tri(dia)loog”, mille raames ta tutvustab enda loomingut ja viimaseid näituseprojekte (aadress Lembitu 10B, ruum 144).

Kristina Õllek (s. 1989) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on peamiselt fotograafia, video- ja installatsioonikunst, keskendudes ruumi, objekti ja pildi vahelistele suhetele. Tema teosed tegelevad kaasaegse pildikultuuriga, analüüsides representatsiooni tähendust tänapäeva ühiskonnas. Sellele täiendavalt on ta huvitatud kunstinäitusest kui formaadist ja selle dokumenteerimise nähtusest, vaadeldes kunstiteose dematerialiseerumise küsimusi ja digitaalkujutise mõju vaatajale.