Avatud loengud

16. aprillil 2016 Kumu kunstimuuseumis

Osalemine piletiga

Näitus „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“ koondab endas teoseid, mis iseloomustavad teatud kompromisse kunstnike ja võimu vahel. Sõdadevahelisel perioodil väljakujunenud kunstnikud olid ametlikult sunnitud loobuma modernistlikest maalivõtetest. Näiteks keelustati 1948. aastal Nõukogude Liidus impressionism, ometi jätkasid kunstnikud selle rakendamist ideoloogiliselt sobivate teemade ja kompositsioonide puhul. Seda võiks käsitleda kui inimlikku vastupanu või toimetulekumehhanismi, kus kunstnik pidi kunstnikuks jäämise nimel leidma ametliku ideoloogia raamistikus enesele veidigi tegutsemisruumi.

14.00 Aigi Rahi-Tamm „Karm Stalini aeg“

1944. aastal jätkunud Nõukogude okupatsioon Eestis ei toonud kaasa mitte ainult ideoloogilisi piiranguid loomeinimeste tegevusele, vaid see tähendas kogu rahvast haaravaid jõhkraid repressioone. Eesti sovetiseerimisega kaasnes riigiaparaadi väljavahetamine, maa ja varade natsionaliseerimine, rahva võimalikule vastupanule anti kiire löök massiterrori näol. Arreteerimiste, hukkamiste, küüditamiste toel puhastas võim elanikkonna soovimatutest rahvusgruppidest, võimalikest ideoloogilistest jt vastastest. Rahva ümberkasvatamisel rakendati erinevaid komponente alates ühiskonda tervikuna halvavast hirmutunde tekitamisest kuni inimeste koostööle meelitamiseni. Aigi Rahi-Tamm keskendub oma loengus neil karmidel Stalini aastatel elanud inimeste võimalikele elus püsimise ja toimetuleku viisidele.

15.00 Raili Nugin „Võimu ja vaimu suhted: kuidas juhiti kunstnikkonda võimuaparaadi poolt stalinismiajal“

Ettekandes peatutakse põgusalt kunsti administratiivse juhtimise dünaamikal. Vaadeldakse mil määral ja kuidas said kunstnikkonda juhtida administratiivsed organid ja partei ning kuidas see aja jooksul muutus.

15.30 Maria Jäärats „Kunstikriitika diskursiivne dünaamika 1940–1950. aastatel“

Ettekanne kaardistab kohalikus perioodikas ilmunud kunstikriitikas jälgitava diskursuse muutumise 1950. aastate esimeses pooles võrreldes 1940. aastate teise poolega, kunstikriitika kasutatava mõistestiku, tekstilised strateegiad ning peamised teemad, samuti kunstikriitika funktsiooni ja rolli muutuse.

16.00 Kädi Talvoja „Rahvuslikud koolkonnad. Arengupeetuse sümptomist nõukogude brändiks“

Rahvuslikkust on eesti kunstiajaloos peetud eelkõige nõukogude režiimile oponeerivaks kaitsemehhanismiks. Stalinistliku impressionismi näitus tunnistab aga Eesti, Läti ja Leedu kooli erinemist ka nn ametlikus kunstis. Kui esialgu nägi Moskva neis erinevustes pigem puudujääke korraliku sotsrealismi omandamisel, siis hiljem saab rahvuslikust omapärast positiivne märksõna, õitsva kunstielu tunnus.

Ettekandeid modereerib Eha Komissarov

Kolmapäeval, 13. aprillil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos teine vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Sel korral on külaliseks arhitekt Kalle Komissarov, kes on tegutsenud nii projekteeriva arhitekti kui ka õppejõuna.

Vestlusõhtu avab Kalle Komissarovi lühiloeng, mis keskendub arhitektuurikutse igikestvale muutumisele ajas. Muuhulgas räägib ta sellest, kuidas on projekteerimis- ja representeerimistehnika areng mõjutanud arhitektuuri loomist. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastust küsimusele, kuidas erineb tänase arhitekti töö varasemast, ning mis võib arhitektikutsest saada tulevikus. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas saab arhitekt oma erialaseid oskuseid rakendada väljaspool tavapärast projekteerimistööd. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.

Kalle Komissarov (1976) on arhitekt, kes on arhitektuuri vallas aktiivne mitmel rindel – vabakutselisena, kirjutades, projekteerides, õpetades Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnas, varasemalt ka Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali juhtides. Äsja valiti Kalle Komissarov Eesti Arhitektide Liidu asepresidendiks, kus ta vastutab arhitektuurivõistluste ja hangete valdkonna eest.

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.

Eesti arhitektid. Kalle Komissarov

13. aprillil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige

Sissepääs muuseumipiletiga

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

+372 55 688 395

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 14. aprillil Tristan Boniver (Brussels, Belgium).

Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).

“Ülim analüütilisus ja põhjalik uurimustöö on eeldused igale projektile, mida Belgia arhitektide- ja kunstnikegrupp Rotor ette võtab. Nad on kureerinud, kirjutanud, ehitanud projekte tuntud arhitektuuribüroodele (OMA ülevaatenäitus Barbicanis 2011), näitustele (Belgian Pavilion Venice 2010, Fondazione Prada 2011, Oslo Architecture Triennale 2013) ning selle kõrvalt pidevalt (linna)ruumi ja selle ainelist kooslust nihestades,” tutvustab esinejat üks loengusarja kuraatoritest Sille Pihlak.

Tristan Boniver on Belgia kollektiivi Rotor asutajaliige. Ta õppis arhitektuuri Brüsseli Saint-Luc Instituudis ja La Cambre (ISACF) arhitektuurikoolis. Tristan on praktiseerinud graafilise disaineri, konsultandi ja arendajana nii era- kui ärikleintidele, lisaks on ta figureerinud Brüsseli alternatiivse põrandaluse elektroonilise muusikaskeenes. Ta kaitses oma arhitektuuridiplomi 2010.a. teemal “ümarnurgad”.

http://rotordb.org/

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee

Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam

Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!

ARHITEKTUUR
K 6. aprill kl 17.00 – 19.00

Linnaekskursioon

Vaatame sisse Eesti Arhitektuurimuuseumisse, jalutame läbi Rotermanni kvartali, õppides märkama uue ja vana arhitektuuri sümbioosi, uurime Linnahalli näitel, kuidas arhitektuur ühendab mere linnaga ja lõpetame Kultuurikatlas, kuhu on peidetud mitmed arhitektuuriga seotud olulised organisatsioonid. Koguneme kell 17.00 arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20).

Registreerumine siin: http://goo.gl/forms/EgVpS0dn8N

L 9. aprill

Kl 11:00-13:30
Tahan olla Yamamoto!

Praktiline drapeerimise töötuba. Katsetame kanga voltimise abil uute vormide ja siluettide loomist. Proovime tajuda kuidas mähitud vormist võiks saada lõige. Töötuba viib läbi moeosakonna magistrant Anna Viik.

Kogunemine kell 10:50 Estonia pst 7 III korrus, ruum 335

Registreerumine siin: http://goo.gl/forms/EgVpS0dn8N

Kl 14:00-16:30
Tahan olla Gruau!

Moejoonistuse kiirkursus. Ühe silmaga vaatame modelli ja teisega tutvume erinevate efekttehnikatega. Juhendab moeosakonna tudeng Katrin Aasmaa.

Kogunemine kell 13:50 Estonia pst 7 III korrus, ruum 335 ees

Registreerumine siin: http://goo.gl/forms/EgVpS0dn8N

01.04 kell 17.00 toimub kunsti ja antropoloogia teemaline vestlusõhtu kuraatorite Lilli-Krõõt Repnau ja Francisco Martinezi ning nende külalistega (Liina Siib, Patrick Laviolette, Marika Agu, Flo Kasearu ja Mihkel Kleis). Arutletakse kunsti, linnaetnograafia ja esemelise kultuuri seoste teemadel.

Mõlemad üritused toimuvad EKA Galeriis Vabaduse väljak 6/8. Sissepääs Kunstihoone sisehoovist.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 31. märtsil Onur Sönmez (München)

“Designing interfaces: from architectural facades to everyday objects”

Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn)

Onur Sönmez on disainer, kes tegutseb liideste- ja interaktsioonidisaini vallas. Tema tööd on olnud väljas sellistes kohtades nagu Veneetsia Arhitektuuribiennaal, Saatchi galerii Londonis, Ars Electronica, Transmediale ’15 Berlin, Media Facades Festival Europe, Connecting Cities, Linz 09 European Capital of Culture.

Pärast visuaalse kommunikatsiooni bakalaureusekraadi omandamist Istanbuli Bilgi Ülikoolis, läks ta täisstipendiumiga Linzi, Austriasse, kus omandas liidesekultuurides magistrikraadi Linzi Kunstiülikoolis, töötas Ars Electronika Futurelab-is ja Boschi disainistuudios Münchenis ja hetkel töötab ta Kontrastmomendis liidesedisainerina, kus muu hulgas arendab interaktiivseid liideseid ja juhtimismeetodeid BMW grupile.

www.onursonmez.com/

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!

Kolmapäeval, 23. märtsil 2016. a kell 15:30 toimub Tallinna linnagaleriis (Harju 13) kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Palju õnne naistepäevaks!“ eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 26. veebruarist kuni 27. märtsini 2016. aastal.

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss; konsultant prof Marko Mäetamm.

Näituse eelretsensendid on Reet Varblane (Eesti kultuurileht SIRP) ja Barbi Pilvre (Tallinna Ülikool).

Fideelia-Signe Roots küsib, mis tunne on olla naiskangelane. Selleks toob ta Linnagaleriisse Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani kombainipunkri ja viib vaataja videote, heli ja tekstide abil ajarännule läbi ühiskonnas tunnustatud ja ootuspäraste naiserollide.

„Oranž „Niva“ seisis töökoja juures, selle ümber oli kogunenud palju rahvast ja mängis kolhoosi väike orkester. Kui pillid vaikisid, astus ette „Rostselmaši“ tehase peakonstruktori asetäitja Ivan Voitov ja pidas lühikese kõne. Ta õnnitles kõiki majandi naisi 8. märtsi puhul, mulle aga andis kogu oma suurkäitise kollektiivilt üle õnnitlused. Sealsamas seisis „Niva“. Paremat naistepäevakinki ei saagi olla,“ kirjutas Elmina Otsman (1924—2012) oma päevikusse, kui sai kingiks endanimelise kombaini.

Näituse keskse kujundina pakub Roots välja subjektiivse tõlgenduse nimelise kombaini terapunkrist, millele loovad narratiivi videod ja tekstid. Punker on nagu ajamasin, mis viib meid ajastusse, kus ühele naisele oli võitlus vilja eest auküsimus, kus kive korjati põllult paljakäsi ja kus tegutsesid kõrgete elueesmärkidega töökangelased ning kosmonaudid. Mineviku ja kaasaja vahel moodustavad kõneka seose katkendid Elmina päevikust, mida loeb ette põllumeheks õppinud ja traktoriga mööda Eestit rännanud näitleja Tiina Tauraite.

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Naine ei pruugi samas kontekstis usutavalt mõjuda, neid on pigem ohvritena nähtud. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelaskuvandi, küsib Roots.

„Mu senise uurimistöö kõige üllatavam leid on, et veel elusolevad nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid korraldavad igal aastal üleriigilisi kokkutulekuid, kuid laiem üldsus on selle ühiskonnagrupi unustanud,“ räägib autor. „Kollektiivse mälu uurija Halbwachs leiab, et suurte poliitiliste pöörete tulemusena muudetakse riiklikul tasemel minevikusündmuste rõhku ja osad sündmused määratakse unustamisele. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel mattis uus diskursus eelmise enda alla ja muutus ka naisekuvand. Kui varem poseerisid ajakirjade kaanel töökangelannad, siis nüüd pigem modellid ja meelelahutajad. Naisekuvand muutus aktiivsest passiivseks. Teema väärib uurimist, et anda panus naisajaloo- ja üldise ajalookirjutuse diskursusse. E. Otsmani päevikud on siinjuures uurijaile hindamatu materjal.“

Näitus kuulub LadyFesti 2016. aasta programmi.

Fideelia-Signe Roots (snd 1976) on lõpetanud Tartu Ülikoolis maalieriala 1999. aastal, Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri 2007. aastal ja 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Naine kui kangelane”. Roots on esinenud näitustel alates 1997. aastast ning pälvinud mitmeid filmiauhindu. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates aastast 2007.

LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA

12. MÄRTS 2016

Kogunemine TTÜ Mereakadeemia ees (Kopli tn 101) kell 12

Ühistransport: Trammid 1 ja 2, troll 9 ja buss 32 (lõpp-peatus Kopli)

Ekskursioonil tutvustatakse piirkonna kujunemislugu, räägitakse hetkeolukorrast ja probleemidest ning kiigatakse tulevikku.

Kopli poolsaar enne XX sajandit. Vene-Balti laevatehaste lugu. Endine administratiivhoone kui võimas arhitektuurne maamärk. Jalutuskäik läbi Professorite Küla ja selle majadega tutvumine. Matk Kopli liinide varemete vahel. Lähituleviku arendusplaanid.

Pange selga soojad riided (vett ja pori kannatavad jalatsid, paksud sokid, kampsun, kindad, sall, müts) olenemata plusskraadidest, sest mõne objekti juures seisame kauem ja mere ääres on külm tuul! Kuum tee või kohv termosega ei ole halb mõte!

Ekskursiooni viivad läbi muinsuskaitse- ja konserveerimise magistrandid Juhan Hint ja Teele Jürivete. Olete oodatud!