Avatud loengud
17.03.2016
avatud loeng: MILOTA SIDOROVA, 17. MÄRTSIL KELL 18
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 17. märtsil Milota Sidorova – WPS Prague.
Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Milota Sidorova on urbaansete projektide ja strateegilise arenduse konsultant. Ta on õppinud maastiku arhitektuuri, linnaplaneerimist, graafilist disaini, filmi, urbanistikat, sotsiaalse uurimise meetodeid ja personalijuhtimist Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Ta oli rahvusvahelise linnaplaneerimisfestivali reSITE asutajaliige ja koordinaator. 2014. a. omandas ta doktorikraadi maastikuarhitektuuris erialal teemal “Turgude katalüseeriv mõju avalikule ruumile”. Alates 2012. a. on ta kaardistanud avalikku ruumi mõjutavaid avaliku sektori tegureid Bratislavas ja Prahas. 2015 a. kaasasutas ta WPS Praha – võrgustik, mis edendab naisi arhitektuuris, linnaplaneerimises ja kogukondade edasiviimises.
Loengu teema: “Shared Governance aka Urban Activism 2.0″
The landscape of urban projects in Central Europe defined by one sided activism, voluntary work and kind of antagonistic movements from non-governmental initiatives has been changing rather towards creative, complex frameworks in need of effective use of sources from all three sectors. We come across projects sharing similar features: blending edges of responsibilites, communication and finances between non-governmental, private and public sector.
The lecture will draw from a case study of Obchodna street (Bratislava, Slovakia) where the concept of Business Improvement District as a model of shared governance has been emerging and where the need for revitalization of the declining main street has been led by a private sector adopting the tools, traditionally seen between non-governmental groups, simultaneously working with the public sector too.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital
Olete oodatud!
avatud loeng: MILOTA SIDOROVA, 17. MÄRTSIL KELL 18
Neljapäev 17 märts, 2016
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 17. märtsil Milota Sidorova – WPS Prague.
Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Milota Sidorova on urbaansete projektide ja strateegilise arenduse konsultant. Ta on õppinud maastiku arhitektuuri, linnaplaneerimist, graafilist disaini, filmi, urbanistikat, sotsiaalse uurimise meetodeid ja personalijuhtimist Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Ta oli rahvusvahelise linnaplaneerimisfestivali reSITE asutajaliige ja koordinaator. 2014. a. omandas ta doktorikraadi maastikuarhitektuuris erialal teemal “Turgude katalüseeriv mõju avalikule ruumile”. Alates 2012. a. on ta kaardistanud avalikku ruumi mõjutavaid avaliku sektori tegureid Bratislavas ja Prahas. 2015 a. kaasasutas ta WPS Praha – võrgustik, mis edendab naisi arhitektuuris, linnaplaneerimises ja kogukondade edasiviimises.
Loengu teema: “Shared Governance aka Urban Activism 2.0″
The landscape of urban projects in Central Europe defined by one sided activism, voluntary work and kind of antagonistic movements from non-governmental initiatives has been changing rather towards creative, complex frameworks in need of effective use of sources from all three sectors. We come across projects sharing similar features: blending edges of responsibilites, communication and finances between non-governmental, private and public sector.
The lecture will draw from a case study of Obchodna street (Bratislava, Slovakia) where the concept of Business Improvement District as a model of shared governance has been emerging and where the need for revitalization of the declining main street has been led by a private sector adopting the tools, traditionally seen between non-governmental groups, simultaneously working with the public sector too.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital
Olete oodatud!
10.03.2016
Kunstnikuvestlus: Kuidas konstrueerida naiskangelast?
Olete oodatud vestlusele kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ja kirjandusteadlaneTiina Kirsiga näitusel “Palju õnne naistepäevaks!”, mis toimub neljapäeval 10. märtsil kell 17.00 Linnagaleriis, Harju 13.
LadyFest 2016 soovitab!
Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelasekuvandi, küsib Roots.
Tiina Kirss on Tartu Ülikooli külalisprofessor, kes on pikalt uurinud väliseestlaste elulugusid ning olnud aktiivne naisuurimuse edendaja. Temaga koos vaatame, kuidas on võimalik öelda midagi ajaloo kohta, lugedes naiste päevikuid, vaadates naiste rollide avalikku ja ootuspärast kuvandit.
Vestlust juhib Tallinna Kunstihoone kuraator Anneli Porri.
Fideelia-Signe Rootsi näitus on Linnagaleriis lahti kuni 27. märtsini 2016.
Tallinna linnagalerii
26. veebruar – 27. märts 2016
Harju 13
K—P 12—18, tasuta
Kunstnikuvestlus: Kuidas konstrueerida naiskangelast?
Neljapäev 10 märts, 2016
Olete oodatud vestlusele kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ja kirjandusteadlaneTiina Kirsiga näitusel “Palju õnne naistepäevaks!”, mis toimub neljapäeval 10. märtsil kell 17.00 Linnagaleriis, Harju 13.
LadyFest 2016 soovitab!
Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelasekuvandi, küsib Roots.
Tiina Kirss on Tartu Ülikooli külalisprofessor, kes on pikalt uurinud väliseestlaste elulugusid ning olnud aktiivne naisuurimuse edendaja. Temaga koos vaatame, kuidas on võimalik öelda midagi ajaloo kohta, lugedes naiste päevikuid, vaadates naiste rollide avalikku ja ootuspärast kuvandit.
Vestlust juhib Tallinna Kunstihoone kuraator Anneli Porri.
Fideelia-Signe Rootsi näitus on Linnagaleriis lahti kuni 27. märtsini 2016.
Tallinna linnagalerii
26. veebruar – 27. märts 2016
Harju 13
K—P 12—18, tasuta
09.03.2016
Uus vestlusõhtute sari Arhitektuurimuuseumis, avakülaliseks arhitekt EKA professor Andres Alver
Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos esimene vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Õhtu peakülaliseks on Eesti tuntumaid tegevarhitekte ja õppejõude, terava keele ja isikupärase ruumikäsitlusega Andres Alver.
Vestlusõhtu avab Andres Alveri lühiloeng, mis keskendub kaasaegse maailma ruumilistele ja poliitilistele arengutele ning nende peegeldustele Eestis. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab arhitekt mõjutada ühiskondlikke protsesse, mis saab arhitektikutsest tulevikus ja kuidas mõjutab tehnoloogia areng arhitektuuriloomingut. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, saavad aktiivselt osaleda ka publikuliikmed.
Andres Alver (1953) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor ning arhitektuuribüroo Alver Arhitektid juht. Tema loomingusse kuulub nii üksikhooneid kui ka linnaehitusprojekte. Alveri tuntumate teoste seas on uuenduskuuri läbinud Tallinna Vabaduse väljak (kaasautorid Tiit Trummal, Veljo Kaasik, I järk valmis 2009), Tallinna sihvakaim kõrghoone City Plaza (kaasautor Tiit Trummal, 2006) ning avalikkuses palju poleemikat tekitanud De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas (kaasautorid Tiit Trummal, Tarmo Laht, 2000).
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.
Eesti arhitektid. Andres Alver
9. märtsil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
+372 55 688 395
Uus vestlusõhtute sari Arhitektuurimuuseumis, avakülaliseks arhitekt EKA professor Andres Alver
Kolmapäev 09 märts, 2016
Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos esimene vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Õhtu peakülaliseks on Eesti tuntumaid tegevarhitekte ja õppejõude, terava keele ja isikupärase ruumikäsitlusega Andres Alver.
Vestlusõhtu avab Andres Alveri lühiloeng, mis keskendub kaasaegse maailma ruumilistele ja poliitilistele arengutele ning nende peegeldustele Eestis. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab arhitekt mõjutada ühiskondlikke protsesse, mis saab arhitektikutsest tulevikus ja kuidas mõjutab tehnoloogia areng arhitektuuriloomingut. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, saavad aktiivselt osaleda ka publikuliikmed.
Andres Alver (1953) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor ning arhitektuuribüroo Alver Arhitektid juht. Tema loomingusse kuulub nii üksikhooneid kui ka linnaehitusprojekte. Alveri tuntumate teoste seas on uuenduskuuri läbinud Tallinna Vabaduse väljak (kaasautorid Tiit Trummal, Veljo Kaasik, I järk valmis 2009), Tallinna sihvakaim kõrghoone City Plaza (kaasautor Tiit Trummal, 2006) ning avalikkuses palju poleemikat tekitanud De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas (kaasautorid Tiit Trummal, Tarmo Laht, 2000).
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.
Eesti arhitektid. Andres Alver
9. märtsil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige
Sissepääs muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
+372 55 688 395
05.03.2016
TRAFARETTMAALINGUTE TÖÖTUBA
5.märts 2016
12 – 17
Suur-Kloostri 11
Töötoas tutvustatakse erinevate sideainete (munatempera, kaseiin) segamist pigmentidega ja šablooni abil trafarettmustrite tegemist ajalooliste tehnikate eeskujul. Trafaretimustreid on kasutatud läbi maalikunsti ajaloo hoonete dekoreerimisel. Näiteks Eesti mõisamajades on just trafareti abil tehtud ornamendid üks peamisi ruumide kaunistamise viise.
Olete oodatud osalema nii loegutele kui praktikale!
12.00 – 12.45 Värv ja tapeet interjööris – materjal ja esteetika, lektor Heli Tuksam
12.45 –13.30 Trafaretid interjööri dekoorina, lektor Kristiina Ribelus
14.30 – 15.15 Praktika – erinevate värvimeediumite valmistamine (kaseiin, lubivärv, liimvärv), juhendaja Heli Tuksam
15.30-17.00 Praktika –trafareti maalimine, juhendaja Kristiina Ribelus
TRAFARETTMAALINGUTE TÖÖTUBA
Laupäev 05 märts, 2016
5.märts 2016
12 – 17
Suur-Kloostri 11
Töötoas tutvustatakse erinevate sideainete (munatempera, kaseiin) segamist pigmentidega ja šablooni abil trafarettmustrite tegemist ajalooliste tehnikate eeskujul. Trafaretimustreid on kasutatud läbi maalikunsti ajaloo hoonete dekoreerimisel. Näiteks Eesti mõisamajades on just trafareti abil tehtud ornamendid üks peamisi ruumide kaunistamise viise.
Olete oodatud osalema nii loegutele kui praktikale!
12.00 – 12.45 Värv ja tapeet interjööris – materjal ja esteetika, lektor Heli Tuksam
12.45 –13.30 Trafaretid interjööri dekoorina, lektor Kristiina Ribelus
14.30 – 15.15 Praktika – erinevate värvimeediumite valmistamine (kaseiin, lubivärv, liimvärv), juhendaja Heli Tuksam
15.30-17.00 Praktika –trafareti maalimine, juhendaja Kristiina Ribelus
03.03.2016
Avatud loeng: ALICE BUOLI, 3. MÄRTSIL KELL 18
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 3. märtsil Alice Buoli – BorderScaping
Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn)
Alice Buoli tutvustab avatud loengul oma Põhja-Maroko ja Hispaania piirialade maastike uurimustöö tulemusi – kuidas maastik ise on tekitanud piiriolukorra ja loonud uue disainikeskkonna.
BorderScaping. An explorative study on the North Moroccan/Spanish border landscapes
Rooted in ‘border landscapes’ research and post-colonial studies, BorderScaping proposes an understanding of the productive interactions between ‘border thinking’ and ‘design thinking’ towards alternative forms of imagination for contemporary border landscapes, beyond existing geo-political and cultural polarizations.
The Moroccan / Spanish border is explored as one relevant observatory of the past and ongoing re-bordering dynamics across Europe’s borders in the Mediterranean and in North Africa.
By addressing a set of emerging “borderscapes’ constellations”, seen both as diachronical narratives and transcalar socio-spatial fields, the lecture intends to unfold the background knowledge for alternative images of change.
Alice Buoli on arhitekt, kellel on Milano Polütehnikumist territoriaaldisaini ja -haldamise doktorikraad. Tema doktoritöö “BorderScaping” on uurimus Põhja-Maroko ja Hispaania piiri maastikest. Tema uurimisvaldkonnaks on piirialade ja linnauurimise ning kaasava disaini ühisosa. Kevadsemestril viibib Alice Adapt-r FP7 ITN programmi raames teadlasena EKA arhitektuuriteaduskonnas.
http://borderscaping.tumblr.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital
Olete oodatud!
Avatud loeng: ALICE BUOLI, 3. MÄRTSIL KELL 18
Neljapäev 03 märts, 2016
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 3. märtsil Alice Buoli – BorderScaping
Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn)
Alice Buoli tutvustab avatud loengul oma Põhja-Maroko ja Hispaania piirialade maastike uurimustöö tulemusi – kuidas maastik ise on tekitanud piiriolukorra ja loonud uue disainikeskkonna.
BorderScaping. An explorative study on the North Moroccan/Spanish border landscapes
Rooted in ‘border landscapes’ research and post-colonial studies, BorderScaping proposes an understanding of the productive interactions between ‘border thinking’ and ‘design thinking’ towards alternative forms of imagination for contemporary border landscapes, beyond existing geo-political and cultural polarizations.
The Moroccan / Spanish border is explored as one relevant observatory of the past and ongoing re-bordering dynamics across Europe’s borders in the Mediterranean and in North Africa.
By addressing a set of emerging “borderscapes’ constellations”, seen both as diachronical narratives and transcalar socio-spatial fields, the lecture intends to unfold the background knowledge for alternative images of change.
Alice Buoli on arhitekt, kellel on Milano Polütehnikumist territoriaaldisaini ja -haldamise doktorikraad. Tema doktoritöö “BorderScaping” on uurimus Põhja-Maroko ja Hispaania piiri maastikest. Tema uurimisvaldkonnaks on piirialade ja linnauurimise ning kaasava disaini ühisosa. Kevadsemestril viibib Alice Adapt-r FP7 ITN programmi raames teadlasena EKA arhitektuuriteaduskonnas.
http://borderscaping.tumblr.
Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital
Olete oodatud!
26.02.2016
Metsikud jutud sisearhitektuuri osakonnas: IEPE RUBINGH
Sisearhitektuuri osakond käivitab käesoleva nädala reedel avaliku loengusarja WILD TALKs. Verivärske sarja lektoreid võib iseloomustada kahe tunnuse abil. Osa neist on kombeid ja tavasid eirates põhjustanud samapalju segadust kui linna sattunud põder. Teine osa on aga tähelepanuteraviku äärealadel hoidnuna elu kohta üht-teist avastanud. Kokkuvõtvalt usume, et kõnelejatel on kvaliteeti, mida saab enda kui ka ühiskonna huvides ära kasutada nii ruumiga tegelev tudeng kui ka munitsipaalpolitseinik.
WILD TALKsi avaloenguga astub üles Berliinis elav Hollandi endine geriljakunstnik IEPE RUBINGH, kes ühe suure maalritöö käigus lisas pisut värvi Berliinis asuvale Rosenthaler Platzile. Tsipa hiljem sulges söekas sekkuja piiramislintide abil mõneks hetkeks Tokyos asuva Shibuya ristmiku, luues korda armastavate jaapanlaste jaoks ületamatu takistuse. Täna tegutseb leidlik kunstnik aga ettevõtjana endaloodud äris nimega malepoks (https://et.wikipedia.org/wiki/Malepoks).
Lisaks WILD TALKsi avaloengu pidamisele juhib Rubingh Eestis ka ühte töötuba sisearhitektuuriosakonna magistriaine Wild Studio raames.
WILD TALKsi toetavavad Astelpajunaps ja Valmiermuiža.
Metsikud jutud sisearhitektuuri osakonnas: IEPE RUBINGH
Reede 26 veebruar, 2016
Sisearhitektuuri osakond käivitab käesoleva nädala reedel avaliku loengusarja WILD TALKs. Verivärske sarja lektoreid võib iseloomustada kahe tunnuse abil. Osa neist on kombeid ja tavasid eirates põhjustanud samapalju segadust kui linna sattunud põder. Teine osa on aga tähelepanuteraviku äärealadel hoidnuna elu kohta üht-teist avastanud. Kokkuvõtvalt usume, et kõnelejatel on kvaliteeti, mida saab enda kui ka ühiskonna huvides ära kasutada nii ruumiga tegelev tudeng kui ka munitsipaalpolitseinik.
WILD TALKsi avaloenguga astub üles Berliinis elav Hollandi endine geriljakunstnik IEPE RUBINGH, kes ühe suure maalritöö käigus lisas pisut värvi Berliinis asuvale Rosenthaler Platzile. Tsipa hiljem sulges söekas sekkuja piiramislintide abil mõneks hetkeks Tokyos asuva Shibuya ristmiku, luues korda armastavate jaapanlaste jaoks ületamatu takistuse. Täna tegutseb leidlik kunstnik aga ettevõtjana endaloodud äris nimega malepoks (https://et.wikipedia.org/wiki/Malepoks).
Lisaks WILD TALKsi avaloengu pidamisele juhib Rubingh Eestis ka ühte töötuba sisearhitektuuriosakonna magistriaine Wild Studio raames.
WILD TALKsi toetavavad Astelpajunaps ja Valmiermuiža.
20.02.2016
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad Claudia Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.
Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
Laupäev 20 veebruar, 2016
20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad Claudia Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.
Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11
27.01.2016 — 26.05.2016
Kunstiteaduse instituudi avatud loengud
Kunstiteaduse instituudi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse avatud loengusari 2016
- 27. jaanuar Joanna Figiel (City University London)
- 17. veebruar Orit Gat (Rhizome)
- 20. aprill Dorothea von Hantelmann (Berlin)
- 26. mai Jörg Heiser (frieze d/e)
Loengud toimuvad Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6, Tallinn) algusega kell 18.00
Toetab Eesti Kultuurkapital
Kunstiteaduse instituudi avatud loengud
Kolmapäev 27 jaanuar, 2016 — Neljapäev 26 mai, 2016
Kunstiteaduse instituudi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse avatud loengusari 2016
- 27. jaanuar Joanna Figiel (City University London)
- 17. veebruar Orit Gat (Rhizome)
- 20. aprill Dorothea von Hantelmann (Berlin)
- 26. mai Jörg Heiser (frieze d/e)
Loengud toimuvad Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6, Tallinn) algusega kell 18.00
Toetab Eesti Kultuurkapital
15.02.2016 — 21.02.2016
Balti Paviljon: Fosforiididebatt Arhitektuurikatlas 15-21 veeruar 2016
––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
FB link: https://www.facebook.com/events/1205214242852671/
Tudengid, kes soovivad Eesti Kunstiakadeemias vabaainena kirjas olevas Fosforiididebatis osaleda, palume ennast registreerida järgneval ankeedil:
http://goo.gl/forms/Sp7RaVdB3i
kontakt:
johan.tali@gmail.com
–––––––––––––––
Nädalapikkune üritustesari tõstab küsimuse sellest, kas arhitektuuril ja elukeskkonnal võib olla ühiskondlikult tähtsate otsuste juures läbipaistva ja avaliku arutelu algatamises võtmeroll – tuues esile kaasaegse ehitatud keskkonna keeruka tervikpildi ja mõistes infrastruktuuri osana sellest avalikkusest.
80-ndatel Fosforiidisõja nime all kuulsaks saanud protestid vastandusid suurvõimu juhitud industrialiseerimislainele ja rahvuslik identiteet joondus keskkonnakaitsele, millest kujunes välja oluline moment taasiseseisvumisliikumises. Selle ajalukku vajunud sündmustiku põhjalt on võimalik jõuda kaasaegsete, samadel ainestel toimuvate arutelude jälgedele. Erineva valdkonna ekspertide ettekannete kaudu uurime, kuidas ristub poltiitika, kodanikuühiskond, tehnoloogiline innovatsioon, geoloogia ja infrastruktuur üheks keerukaks nähtuseks nagu kaevandamine ning millised on arhitektuuri võimalused tagajärgedesse sekkumiseks.
Fookus fosforiididebatil
Koos kutsutud arhitektide, planeerijate, paleoökoloogide, keskonnakaitsjate, geoloogide ja kaevandustööstuse esindajatega uurime ühiskonna suhet fosforiidi kaevandamisse – kuidas soodsal geoloogilisel pinnasel asuvad väikeriigid oma maapõues peituvate resurssidega ümber käivad ja kes millist tulu sellest saavad. Mõlemad selle debati äärmused – nii fosforiidi kaevandamise poolt kui vastu olijad – kasutavad strateegilist argumentatsiooni, võtteid ja tehnoloogiaid – nii materiaalseid kui immateriaalseid infrastruktuure. Visioonist ning progressijanust kantud mõtlemisele astub vastu ettevaatav, keskkonda säästev ja võimalikke tagajärgi vältiv kontrollmehhanism – luues kahepeale hoomamatult suure kogumi materiaalseid, bürokraatlikke, poliitilisi ja ühiskondlikke tingimusi ja parameeetreid, mis kas võimaldavad või keelavad selliseid protsesse tervikuna.
Üheks ürituse oluliseks eesmärgiks on luua selge visuaalne diagrammaatiline struktuur, mis kaardistab nii kaevandamise poolt ja vastu olemise argumentatsiooni üksikosad tervikpildiks. Seda selleks, et mõista nende parameetrite omavaheliseid seoseid ning kasutada seda tervikpilti ehitatud keskkonda puudutavate ruumiliste otsuste tegemisel ja uut moodi ülesannete ja võimaluste äratundmisel.
Fosforiididebatt toimub 2016 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon raames. Nädalapikkust programmi veavad Johan Tali (EE), Jonas Žukauskas (LT), Jurga Daubaraite (LT), Petras Isora (LT), Niklāvs Paegle (LV) ja Dagnija Smilga (LV) Balti Paviljoni kuraatormeeskonnast ning toetab Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond ning Eesti Arhitektuurikeskus ning rahastab Eesti Kultuurkapital.
–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
Avalikud loengud Eesti Arhitektuurikeskuse ruumides Arhitektuurikatlas
(Põhja pst. 27a) (üritused toimuvad inglise keeles)
Esmaspäev, 15. veebruar kell 18.00
Balti Paviljoni tutvustus
Sissejuhatus nädala üritustele ja teemaderingi tutvustus
Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid
Kolmapäev, 17. veebruar kell 19.30 (peale EAL vestlusõhtut)
Keskkonna tunnetamine
Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid, Agata Marzecova (paleoökoloog), Maroš Krivy (urbanist) (täpne esinejate nimekiri täieneb)
Laupäev, 20 veebruar kell 11.00
Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise poolt?
Esinevad kutsutud arhitektid, geoloogid, planeerijad ja kaevandustööstuse ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)
Esinemistele järgneb vaba arutelu
Pühapäev, 21. veebruar kell 12.00
Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise vastu?
Esinevad kutsutud keskkonnakaitsjad, aktivistid, ökoloogid ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)
Esinemistele järgneb vaba arutelu.
Johan Tali
Architect
Curator of The Baltic Pavilion at the XV La Biennale di Venezia International Architecture exhibition
ateljee Ä OÜ
TALLINN – BERLIN
T: +372 502 9526
+49 1575 8083454
E: johan.tali@gmail.com
Balti Paviljon: Fosforiididebatt Arhitektuurikatlas 15-21 veeruar 2016
Esmaspäev 15 veebruar, 2016 — Pühapäev 21 veebruar, 2016
––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
FB link: https://www.facebook.com/events/1205214242852671/
Tudengid, kes soovivad Eesti Kunstiakadeemias vabaainena kirjas olevas Fosforiididebatis osaleda, palume ennast registreerida järgneval ankeedil:
http://goo.gl/forms/Sp7RaVdB3i
kontakt:
johan.tali@gmail.com
–––––––––––––––
Nädalapikkune üritustesari tõstab küsimuse sellest, kas arhitektuuril ja elukeskkonnal võib olla ühiskondlikult tähtsate otsuste juures läbipaistva ja avaliku arutelu algatamises võtmeroll – tuues esile kaasaegse ehitatud keskkonna keeruka tervikpildi ja mõistes infrastruktuuri osana sellest avalikkusest.
80-ndatel Fosforiidisõja nime all kuulsaks saanud protestid vastandusid suurvõimu juhitud industrialiseerimislainele ja rahvuslik identiteet joondus keskkonnakaitsele, millest kujunes välja oluline moment taasiseseisvumisliikumises. Selle ajalukku vajunud sündmustiku põhjalt on võimalik jõuda kaasaegsete, samadel ainestel toimuvate arutelude jälgedele. Erineva valdkonna ekspertide ettekannete kaudu uurime, kuidas ristub poltiitika, kodanikuühiskond, tehnoloogiline innovatsioon, geoloogia ja infrastruktuur üheks keerukaks nähtuseks nagu kaevandamine ning millised on arhitektuuri võimalused tagajärgedesse sekkumiseks.
Fookus fosforiididebatil
Koos kutsutud arhitektide, planeerijate, paleoökoloogide, keskonnakaitsjate, geoloogide ja kaevandustööstuse esindajatega uurime ühiskonna suhet fosforiidi kaevandamisse – kuidas soodsal geoloogilisel pinnasel asuvad väikeriigid oma maapõues peituvate resurssidega ümber käivad ja kes millist tulu sellest saavad. Mõlemad selle debati äärmused – nii fosforiidi kaevandamise poolt kui vastu olijad – kasutavad strateegilist argumentatsiooni, võtteid ja tehnoloogiaid – nii materiaalseid kui immateriaalseid infrastruktuure. Visioonist ning progressijanust kantud mõtlemisele astub vastu ettevaatav, keskkonda säästev ja võimalikke tagajärgi vältiv kontrollmehhanism – luues kahepeale hoomamatult suure kogumi materiaalseid, bürokraatlikke, poliitilisi ja ühiskondlikke tingimusi ja parameeetreid, mis kas võimaldavad või keelavad selliseid protsesse tervikuna.
Üheks ürituse oluliseks eesmärgiks on luua selge visuaalne diagrammaatiline struktuur, mis kaardistab nii kaevandamise poolt ja vastu olemise argumentatsiooni üksikosad tervikpildiks. Seda selleks, et mõista nende parameetrite omavaheliseid seoseid ning kasutada seda tervikpilti ehitatud keskkonda puudutavate ruumiliste otsuste tegemisel ja uut moodi ülesannete ja võimaluste äratundmisel.
Fosforiididebatt toimub 2016 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon raames. Nädalapikkust programmi veavad Johan Tali (EE), Jonas Žukauskas (LT), Jurga Daubaraite (LT), Petras Isora (LT), Niklāvs Paegle (LV) ja Dagnija Smilga (LV) Balti Paviljoni kuraatormeeskonnast ning toetab Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond ning Eesti Arhitektuurikeskus ning rahastab Eesti Kultuurkapital.
–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––
Avalikud loengud Eesti Arhitektuurikeskuse ruumides Arhitektuurikatlas
(Põhja pst. 27a) (üritused toimuvad inglise keeles)
Esmaspäev, 15. veebruar kell 18.00
Balti Paviljoni tutvustus
Sissejuhatus nädala üritustele ja teemaderingi tutvustus
Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid
Kolmapäev, 17. veebruar kell 19.30 (peale EAL vestlusõhtut)
Keskkonna tunnetamine
Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid, Agata Marzecova (paleoökoloog), Maroš Krivy (urbanist) (täpne esinejate nimekiri täieneb)
Laupäev, 20 veebruar kell 11.00
Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise poolt?
Esinevad kutsutud arhitektid, geoloogid, planeerijad ja kaevandustööstuse ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)
Esinemistele järgneb vaba arutelu
Pühapäev, 21. veebruar kell 12.00
Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise vastu?
Esinevad kutsutud keskkonnakaitsjad, aktivistid, ökoloogid ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)
Esinemistele järgneb vaba arutelu.
Johan Tali
Architect
Curator of The Baltic Pavilion at the XV La Biennale di Venezia International Architecture exhibition
ateljee Ä OÜ
TALLINN – BERLIN
T: +372 502 9526
+49 1575 8083454
E: johan.tali@gmail.com
09.02.2016 — 19.02.2016
Avatud loeng: Orit Gat – “If it looks like zeitgeist, it might be anxiety”/“Mis tundub nagu ajastu vaim, võib olla ärevus”
Kolmapäeval, 17. veebruaril kell 18:00 peab tunnustatud kunstikriitik ja mitmete mainekate väljaannete toimetaja Orit Gat Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu “If it looks like zeitgeist, it might be anxiety” (“Mis tundub nagu ajastu vaim, võib olla ärevus”). 19. veebruaril juhib Orit Gat seminari kunstikriitikast KTIs, kuhu saab eelregistreerida kirjutades Karin Nugisele karin.nugis@artun.ee. Teisipäeval, 9. veebruaril kell 16:00 ootame kõiki huvilisi KKEKi Orit Gati lugemisgruppi, kus arutame Gati kirjutiste üle. Viited lugemisgrupi tekstidele leiate altpoolt.
Mis tundub nagu ajastu vaim, võib olla ärevus
Suurbritannia populaarse telekanali Channel 4 tipptehnoloogiast kõneleva seriaali “Must peegel” (Black Mirror) looja Charlie Brooker kirjeldas Guardiani artiklis oma seriaali miljööd “õndsuse ja ebamugavuse piirialana”. Meie suhet tehnikaga iseloomustab kummastav segu lummast, sõltuvusest, hirmust ja imetlusest. Mis saab selles kontekstis kunstist? Orit Gat vaatleb oma loengus kunsti rolli võrgustunud maailmas, kiigates kunsti esitlemise ja levitamise online-platvormidele ning diskursustele, mis neist on ja mis neist ei ole välja kasvanud. Viimastel aastatel on korraldatud hulgaliselt infot, internetti ja tehnikat käsitlevale kunstile pühendatud näituseid. Seda trendi paistab eelkõige toitvat mahajäämise hirm.
Seminar “Olla ebameeldiv: negatiivsest kriitikast”
Kunstikriitika on enamasti loomupäraselt viisakas. 19. veebruari seminariks loeme valiku filmi-, toidu- ja kunstikriitika arvustusi, arutame negatiivse kriitika ja kriitiku positsiooni üle selles rollis. Vaatame, kuidas mõjutavad negatiivset kriitikat kunstiturg ja geograafiline asukoht, ning mõtleme, kuidas kunstiarvustused on jätkuvalt kasulikud, kuidas negatiivne arvustus võib olla tulus ning kuidas on internet kriitikamaastikku muutnud. Seminari kohustuslik kirjandus
Avatud loeng: Orit Gat – “If it looks like zeitgeist, it might be anxiety”/“Mis tundub nagu ajastu vaim, võib olla ärevus”
Teisipäev 09 veebruar, 2016 — Reede 19 veebruar, 2016
Kolmapäeval, 17. veebruaril kell 18:00 peab tunnustatud kunstikriitik ja mitmete mainekate väljaannete toimetaja Orit Gat Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu “If it looks like zeitgeist, it might be anxiety” (“Mis tundub nagu ajastu vaim, võib olla ärevus”). 19. veebruaril juhib Orit Gat seminari kunstikriitikast KTIs, kuhu saab eelregistreerida kirjutades Karin Nugisele karin.nugis@artun.ee. Teisipäeval, 9. veebruaril kell 16:00 ootame kõiki huvilisi KKEKi Orit Gati lugemisgruppi, kus arutame Gati kirjutiste üle. Viited lugemisgrupi tekstidele leiate altpoolt.
Mis tundub nagu ajastu vaim, võib olla ärevus
Suurbritannia populaarse telekanali Channel 4 tipptehnoloogiast kõneleva seriaali “Must peegel” (Black Mirror) looja Charlie Brooker kirjeldas Guardiani artiklis oma seriaali miljööd “õndsuse ja ebamugavuse piirialana”. Meie suhet tehnikaga iseloomustab kummastav segu lummast, sõltuvusest, hirmust ja imetlusest. Mis saab selles kontekstis kunstist? Orit Gat vaatleb oma loengus kunsti rolli võrgustunud maailmas, kiigates kunsti esitlemise ja levitamise online-platvormidele ning diskursustele, mis neist on ja mis neist ei ole välja kasvanud. Viimastel aastatel on korraldatud hulgaliselt infot, internetti ja tehnikat käsitlevale kunstile pühendatud näituseid. Seda trendi paistab eelkõige toitvat mahajäämise hirm.
Seminar “Olla ebameeldiv: negatiivsest kriitikast”
Kunstikriitika on enamasti loomupäraselt viisakas. 19. veebruari seminariks loeme valiku filmi-, toidu- ja kunstikriitika arvustusi, arutame negatiivse kriitika ja kriitiku positsiooni üle selles rollis. Vaatame, kuidas mõjutavad negatiivset kriitikat kunstiturg ja geograafiline asukoht, ning mõtleme, kuidas kunstiarvustused on jätkuvalt kasulikud, kuidas negatiivne arvustus võib olla tulus ning kuidas on internet kriitikamaastikku muutnud. Seminari kohustuslik kirjandus