Avatud loengud
24.03.2016
Avatud Uste päev 24.03.2016
24. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud uste päev. Juba varahommikust saab osaleda loengutes, erialatundides ja töötubades, mis on kirjas EKA neljapäevases tunniplaanis.
Kella 10-18 on Estonia pst 7 hoone fuajees kõikidele külalistele üles seatud Infolaud, kus jagatakse päevaprogramme, teavet erialade ja sisseastumise kohta. Infolauas tervitavad külastajaid õppeosakonna töötajad ja üliõpilased. Küsida saab nii praktilisi kui sisulisi küsimusi.
Kell 10.30 tervitab sealsamas külastajaid Eesti Kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm ja tutvustab ülikooli, peale seda, kl 11.00 algab Disainiteaduskonna tutvustus Estonia pst 7, ruumis 426 ja kell 12.00 Vabade kunstide teaduskonna tutvustus Lembitu 12 hoones, ruumis 05. Arhitektuuriteaduskonna programm algab samuti kell 12.00 Pikk tn 20 dekaani tutvustusega.
Päev läbi on Estonia pst 7 fuajees üles seatud tudengite kohvik KookON, kust saab maitsvaid salateid, iseküpsetatud kooke ja pirukaid ja muud head-paremat. Infolauast saab osta ka EKA särke ja tudengite disainitud esemeid ning kirjastuse trükiseid, tasuda saab vaid sularahas.
Päeva jooksul toimuvad kõikides osakondades erialatutvustused, tudengitööde väljapanekud, näidatakse filme, räägitakse erialadest, EKA Galeriis on avatud näitus “Kõverruum”. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas pajatab Ivan Sergejev oma välisõpingutest üliõpilasvahetuses USAs ja EKA vilistlased arhitektuuribüroodest kirjeldavad oma tööd ja elu arhitektina.
EKA kõige metsapoolsem osakond – sisearhitektuur – teeb taaskord midagi tavapäratut, kuid endale tavapärast – nemad plaanivad avatud uste päeval kõik uksed hoopis sulgeda, kuid avada aknad, kust pääseb osakonda siiski sisse ja toimub päeva kõige isuäratavam programm: “Avatud aken otse KALABAARi – sisearhitektuuri osakonna köögipool”
Köögipoolele nii otseses kui ka kaudses mõttes saab sisse astuda läbi Nunne tn 16 asuvate akende.
Kuuetunnise programmi jooksul, mille täidavad sel aastal sajaprotsendiliselt tudengid, saab korralikult süüa: eelroast desserdini, läbiv komponent roogades on kala. Päeva jooksul astuvad lavale osakonna säravamate erialaprojektide autorid esmakursuslastest magistrantideni.
“Eriti soovitame end salamisi möllida köögitoimkonna liikmeks. See on ruum, kus kuuleb kõige magusamat telgitagust teavet. Samal põhjusel on ehk arukas kaasa võtta ka saunalina, et pärast ametliku osa lõppu tänaste õppuritega koos leili võtta,” soovitab sisearhitektuuri professor Hannes Praks, kelle pikast habemest võib tõenäoliselt nii mõnegi kalakondi leida.
Kunstiakadeemia köögipoolele saab piiluda ka juba praegu läbi tähelugude, mis räägivad tudengite ja õppejõudude päris tegemistest. Tähelood on kokku korjanud ja värviliseks kujundanud graafilise disaini III kursuse tudengid Maria Muuk, Juuso Siltanen koostöös Henno Lutsu, Anne Loore Sundja ja Else Mare Lagerspetziga. Juhendas Brit Pavelson. Piiluge sisse: sisseastumine.artun.ee
EKA Avatud ustest ja akendest toimub sel aastal esmakordselt ka interaktiivne otseülekanne. See tähendab, et inimesed, kes ei saa kohale tulla, kuid tahaksid näha, kuidas Kunstiakadeemias elu ja õpe käib, saavad seda teha.
Otseülekandes osaleda saab kahel viisil: jälgides otseülekannet Youtube’is või interaktiivselt Google Hangoutsi kaudu, kus saab liituda videovestlusega ja suunata kaamerameest end huvitavatesse ruumidesse ja osakondadesse. Samuti on võimalik kaameramehe kaudu esitada inimestele küsimusi, kes kaamera ette jäävad. Link otseülekandele ilmub EKA veebilehele ja Facebooki õigel ajal.
See on hea võimalus neile, kes ise ei saa kohale tulla, kuid soovivad päevast osa saada. Muidugi ei võimalda virtuaaltuur tunda majalõhnu, maitsta suitsutatud kala ja kogeda ruumi ja inimesi vahetult. Seepärast tulge ikka ise Eesti Kunstiakadeemia avatud uste päevale, tahame ka teid ise näha!
Kogu programm ja regsitreerumislink on siin:
https://www.artun.ee/x/avatuduksed/
Graafilise disaini tudengite kujundatud tähelood ja veeb: sisseastumine.artun.ee
Kooligruppidele pakume võimalust liikuda EKA hoonetes tudengigiidiga. Huvi korral võtta ühendust solveig.jahnke@artun.ee .
Avatud Uste päev 24.03.2016
Neljapäev 24 märts, 2016
24. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud uste päev. Juba varahommikust saab osaleda loengutes, erialatundides ja töötubades, mis on kirjas EKA neljapäevases tunniplaanis.
Kella 10-18 on Estonia pst 7 hoone fuajees kõikidele külalistele üles seatud Infolaud, kus jagatakse päevaprogramme, teavet erialade ja sisseastumise kohta. Infolauas tervitavad külastajaid õppeosakonna töötajad ja üliõpilased. Küsida saab nii praktilisi kui sisulisi küsimusi.
Kell 10.30 tervitab sealsamas külastajaid Eesti Kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm ja tutvustab ülikooli, peale seda, kl 11.00 algab Disainiteaduskonna tutvustus Estonia pst 7, ruumis 426 ja kell 12.00 Vabade kunstide teaduskonna tutvustus Lembitu 12 hoones, ruumis 05. Arhitektuuriteaduskonna programm algab samuti kell 12.00 Pikk tn 20 dekaani tutvustusega.
Päev läbi on Estonia pst 7 fuajees üles seatud tudengite kohvik KookON, kust saab maitsvaid salateid, iseküpsetatud kooke ja pirukaid ja muud head-paremat. Infolauast saab osta ka EKA särke ja tudengite disainitud esemeid ning kirjastuse trükiseid, tasuda saab vaid sularahas.
Päeva jooksul toimuvad kõikides osakondades erialatutvustused, tudengitööde väljapanekud, näidatakse filme, räägitakse erialadest, EKA Galeriis on avatud näitus “Kõverruum”. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas pajatab Ivan Sergejev oma välisõpingutest üliõpilasvahetuses USAs ja EKA vilistlased arhitektuuribüroodest kirjeldavad oma tööd ja elu arhitektina.
EKA kõige metsapoolsem osakond – sisearhitektuur – teeb taaskord midagi tavapäratut, kuid endale tavapärast – nemad plaanivad avatud uste päeval kõik uksed hoopis sulgeda, kuid avada aknad, kust pääseb osakonda siiski sisse ja toimub päeva kõige isuäratavam programm: “Avatud aken otse KALABAARi – sisearhitektuuri osakonna köögipool”
Köögipoolele nii otseses kui ka kaudses mõttes saab sisse astuda läbi Nunne tn 16 asuvate akende.
Kuuetunnise programmi jooksul, mille täidavad sel aastal sajaprotsendiliselt tudengid, saab korralikult süüa: eelroast desserdini, läbiv komponent roogades on kala. Päeva jooksul astuvad lavale osakonna säravamate erialaprojektide autorid esmakursuslastest magistrantideni.
“Eriti soovitame end salamisi möllida köögitoimkonna liikmeks. See on ruum, kus kuuleb kõige magusamat telgitagust teavet. Samal põhjusel on ehk arukas kaasa võtta ka saunalina, et pärast ametliku osa lõppu tänaste õppuritega koos leili võtta,” soovitab sisearhitektuuri professor Hannes Praks, kelle pikast habemest võib tõenäoliselt nii mõnegi kalakondi leida.
Kunstiakadeemia köögipoolele saab piiluda ka juba praegu läbi tähelugude, mis räägivad tudengite ja õppejõudude päris tegemistest. Tähelood on kokku korjanud ja värviliseks kujundanud graafilise disaini III kursuse tudengid Maria Muuk, Juuso Siltanen koostöös Henno Lutsu, Anne Loore Sundja ja Else Mare Lagerspetziga. Juhendas Brit Pavelson. Piiluge sisse: sisseastumine.artun.ee
EKA Avatud ustest ja akendest toimub sel aastal esmakordselt ka interaktiivne otseülekanne. See tähendab, et inimesed, kes ei saa kohale tulla, kuid tahaksid näha, kuidas Kunstiakadeemias elu ja õpe käib, saavad seda teha.
Otseülekandes osaleda saab kahel viisil: jälgides otseülekannet Youtube’is või interaktiivselt Google Hangoutsi kaudu, kus saab liituda videovestlusega ja suunata kaamerameest end huvitavatesse ruumidesse ja osakondadesse. Samuti on võimalik kaameramehe kaudu esitada inimestele küsimusi, kes kaamera ette jäävad. Link otseülekandele ilmub EKA veebilehele ja Facebooki õigel ajal.
See on hea võimalus neile, kes ise ei saa kohale tulla, kuid soovivad päevast osa saada. Muidugi ei võimalda virtuaaltuur tunda majalõhnu, maitsta suitsutatud kala ja kogeda ruumi ja inimesi vahetult. Seepärast tulge ikka ise Eesti Kunstiakadeemia avatud uste päevale, tahame ka teid ise näha!
Kogu programm ja regsitreerumislink on siin:
https://www.artun.ee/x/avatuduksed/
Graafilise disaini tudengite kujundatud tähelood ja veeb: sisseastumine.artun.ee
Kooligruppidele pakume võimalust liikuda EKA hoonetes tudengigiidiga. Huvi korral võtta ühendust solveig.jahnke@artun.ee .
27.01.2016 — 25.05.2018
Seminarisari “(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”
Seminarisari „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“
Juba paarkümmend aastat kestnud historiograafiline pööre on jätkumas ka Eestis. Ajalooteaduses markeerivad seda Unduski-Brüggemani diskussioon baltisaksa ajaloo küsimuses, väike ajaloolaste metodoloogiasõda Sirbi veergudel 2000. aastate alguses, viimati „Eesti ajaloo“ 2. köite avaldamise järel puhkenud tuline mõttevahetus „muistse Vabadusvõitluse“ asjus, Marek Tamme avaldatud artiklid ja kogumikud. Kunstiajaloolasedki on kunstist kirjutamise teemadel arutanud juba mõnda aega. 1999 toimus konverents 20. sajandi eesti kunstiajalookirjutuse teemal, 2007 – konverents „Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus“, 2010 võõrustati Balti kunstiteadlaste konverentsi teemal „The Geographies of Art History in the Baltic Region“ ning 2010 ja 2012 rahvusvahelist seminarisarja „Unfolding Narratives: Art Histories in East Central Europe after 1989“, 2013 toimus rahvusvaheline konverents „Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long 19th Century“. Enamik neist ettevõtmistest leidis kajastamist ka trükis, ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ erinumbritena.
2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Käesolev seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud“ sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse“. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?
Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik, Kädi Talvoja, Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor .
Esimene seminar kannab nime „Ajalookirjutuse uued väljavaated“, esinejaks prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool). See toimub 27. jaanuaril 2016 kl 16 EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Marek Tamm lisas omalt poolt tutvustuseks järgnevat: „Võtan arutleda kahe omavahel seotud teema üle: 1) kuidas on ajalookirjutust mõjutanud viimase paari kümnendi muutused üldises läänemaailma ajakäsituses (nihked mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorras) ja ruumikäsituses (globaliseerumine); 2) millised on kõige uuemad suunad tänapäeva ajalookirjutuses, mis on otsapidi välja kasvanud meie muutunud aja- ja ruumikäsitusest. Viimaste seas tuleb jutuks „globaalne ajalugu“ ja selle erinevad teisendid, „neuroajalugu“, „posthumanistlik ajalugu“ ja „digitaalne ajalugu“.“
Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada järgnevad Marek Tamme valitud tekstid, et kõik saaksid panustada diskussiooni. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.
Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool). Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.
Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.
Kolmas seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane dr. Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool). Seminar toimub 25. mail 2018 kl 16.30 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid. Registreerumine ja tekstid siin.
Seminarisari “(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”
Kolmapäev 27 jaanuar, 2016 — Reede 25 mai, 2018
Seminarisari „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“
Juba paarkümmend aastat kestnud historiograafiline pööre on jätkumas ka Eestis. Ajalooteaduses markeerivad seda Unduski-Brüggemani diskussioon baltisaksa ajaloo küsimuses, väike ajaloolaste metodoloogiasõda Sirbi veergudel 2000. aastate alguses, viimati „Eesti ajaloo“ 2. köite avaldamise järel puhkenud tuline mõttevahetus „muistse Vabadusvõitluse“ asjus, Marek Tamme avaldatud artiklid ja kogumikud. Kunstiajaloolasedki on kunstist kirjutamise teemadel arutanud juba mõnda aega. 1999 toimus konverents 20. sajandi eesti kunstiajalookirjutuse teemal, 2007 – konverents „Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus“, 2010 võõrustati Balti kunstiteadlaste konverentsi teemal „The Geographies of Art History in the Baltic Region“ ning 2010 ja 2012 rahvusvahelist seminarisarja „Unfolding Narratives: Art Histories in East Central Europe after 1989“, 2013 toimus rahvusvaheline konverents „Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long 19th Century“. Enamik neist ettevõtmistest leidis kajastamist ka trükis, ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ erinumbritena.
2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Käesolev seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud“ sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse“. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?
Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik, Kädi Talvoja, Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor .
Esimene seminar kannab nime „Ajalookirjutuse uued väljavaated“, esinejaks prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool). See toimub 27. jaanuaril 2016 kl 16 EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Marek Tamm lisas omalt poolt tutvustuseks järgnevat: „Võtan arutleda kahe omavahel seotud teema üle: 1) kuidas on ajalookirjutust mõjutanud viimase paari kümnendi muutused üldises läänemaailma ajakäsituses (nihked mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorras) ja ruumikäsituses (globaliseerumine); 2) millised on kõige uuemad suunad tänapäeva ajalookirjutuses, mis on otsapidi välja kasvanud meie muutunud aja- ja ruumikäsitusest. Viimaste seas tuleb jutuks „globaalne ajalugu“ ja selle erinevad teisendid, „neuroajalugu“, „posthumanistlik ajalugu“ ja „digitaalne ajalugu“.“
Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada järgnevad Marek Tamme valitud tekstid, et kõik saaksid panustada diskussiooni. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.
Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool). Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.
Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.
Kolmas seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane dr. Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool). Seminar toimub 25. mail 2018 kl 16.30 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid. Registreerumine ja tekstid siin.
17.12.2015
BEatrice von bismarcki avatud loeng
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
BEatrice von bismarcki avatud loeng
Neljapäev 17 detsember, 2015
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
17.11.2015 — 18.11.2015
koolitus mittetulundustegevusE toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet korraldab koostöös Linnakantselei finantsteenistusega koolituse mittetulundustegevuse toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.
Igaks aastaks kinnitatakse mittetulundustegevuse toetusega seotud linna üldised ja valdkondlikud lisatingimused, seetõttu on info edastamine ja koolitus taas päevakorras.
Koolituse teemad:
1. Lisatingimused 2016. aastaks: üldised ja kultuurivaldkonna lisatingimused
2. Uus arendus: ühel asutusel saab kõiki taotlusi näha mitu inimest, selleks tutvustame volituste andmise võimalust registris
3. Toetuse menetluse erinevad etapid registris: toetuse aruande esitamine iseteeninduskeskkonna kaudu (sh kuludokumentide üleslaadimine); toetuse lepingu sõlmimine digiallkirjaga iseteeninduskeskkonna kaudu jm
Koolituste toimumise aeg:
17.novembril – kell 14.00-16.00
18.novembril – kell 14.00-16.00
Registreerumisel kirjutage, millisel kuupäeval soovite osaleda. Ühele koolitusele mahub 50 osalejat – seetõttu saab arvestada kiiremate registreerujatega – neile on koht koolitusel kindlustatud.
Koolituste toimumise koht:
Tallinna Linnavalitsuse istungite saal asukohaga Vabaduse väljak 7 IV korrus;
Koolitusele sissepääsuks palume pöörduda teenindussaali administraatori poole, kes registreerib külastuse ja suunab Teid edasi.
Koolitusele registreerimiseks saatke e-kiri aadressile kirsi.ansper@tallinnlv.ee järgmise infoga:
1. palun märkige kirjas, mis kuupäeval soovite koolitusel osaleda
2. mitu inimest soovib Teie organisatsioonist koolitusel osaleda? ( organisatsiooni nimi, osalejate arv)
3. võimalusel esitage Teid huvitavad mittetulundustegevuse valdkonda puudutavad küsimused samas kirjas, et saaksime koolitusel neile ka vastused anda.
Mittetulundustegevuse toetamise info asub aadressil http://www.tallinn.ee/est/mittetulundus
Sellele lehele lisatakse lähipäevadel 2016. a taotluste tähtaegade info!!!
• Linnakantselei finantsteenistus on mittetulundustegevuse toetuste registri pidaja
• Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kaudu menetletakse Tallinna kultuurivaldkonna mittetulundustegevuse toetuste taotlused
koolitus mittetulundustegevusE toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.
Teisipäev 17 november, 2015 — Kolmapäev 18 november, 2015
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet korraldab koostöös Linnakantselei finantsteenistusega koolituse mittetulundustegevuse toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.
Igaks aastaks kinnitatakse mittetulundustegevuse toetusega seotud linna üldised ja valdkondlikud lisatingimused, seetõttu on info edastamine ja koolitus taas päevakorras.
Koolituse teemad:
1. Lisatingimused 2016. aastaks: üldised ja kultuurivaldkonna lisatingimused
2. Uus arendus: ühel asutusel saab kõiki taotlusi näha mitu inimest, selleks tutvustame volituste andmise võimalust registris
3. Toetuse menetluse erinevad etapid registris: toetuse aruande esitamine iseteeninduskeskkonna kaudu (sh kuludokumentide üleslaadimine); toetuse lepingu sõlmimine digiallkirjaga iseteeninduskeskkonna kaudu jm
Koolituste toimumise aeg:
17.novembril – kell 14.00-16.00
18.novembril – kell 14.00-16.00
Registreerumisel kirjutage, millisel kuupäeval soovite osaleda. Ühele koolitusele mahub 50 osalejat – seetõttu saab arvestada kiiremate registreerujatega – neile on koht koolitusel kindlustatud.
Koolituste toimumise koht:
Tallinna Linnavalitsuse istungite saal asukohaga Vabaduse väljak 7 IV korrus;
Koolitusele sissepääsuks palume pöörduda teenindussaali administraatori poole, kes registreerib külastuse ja suunab Teid edasi.
Koolitusele registreerimiseks saatke e-kiri aadressile kirsi.ansper@tallinnlv.ee järgmise infoga:
1. palun märkige kirjas, mis kuupäeval soovite koolitusel osaleda
2. mitu inimest soovib Teie organisatsioonist koolitusel osaleda? ( organisatsiooni nimi, osalejate arv)
3. võimalusel esitage Teid huvitavad mittetulundustegevuse valdkonda puudutavad küsimused samas kirjas, et saaksime koolitusel neile ka vastused anda.
Mittetulundustegevuse toetamise info asub aadressil http://www.tallinn.ee/est/mittetulundus
Sellele lehele lisatakse lähipäevadel 2016. a taotluste tähtaegade info!!!
• Linnakantselei finantsteenistus on mittetulundustegevuse toetuste registri pidaja
• Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kaudu menetletakse Tallinna kultuurivaldkonna mittetulundustegevuse toetuste taotlused
16.11.2015
Ehte-ja sepakunsti avatud loeng: JON ROBERT HAVENER 16.11.
Jon Robert Havener 16.novembril kell 18.00
Ehte-ja sepakunsti eriala avatud loeng
Kansase Ülikooli metalli-ja ehtekunsti eriala professor Jon Robert Havener annab esmaspäeval, 16.novembril kell 18 ülevaate oma loomingust.
Loeng toimub Eesti Kunstiakadeemia ruumis 221 (Estonia pst 7, II korrus).
Jon Havener studied silver and goldsmithing at the Cleveland Art Institute in Cleveland, graduating with a B.F.A. in 1973; he got an M.F.A. in metalsmithing in 1975 at the Cranbrook Art Academy Bloomfield Hills, Mich. He has taught metalsmithing and jewelry in the design department at the University of Kansas since 1977.
Jon’s work with holloware in the early 1980s has evolved into smithed and fabricated sculpture that has been exhibited nationally in galleries and competitive exhibitions.
His work is included in various public collections: The City of Lawrence, Kan.; The City of Manhattan, Kan.; Florida A & M University; The University of Nebraska, Omaha; The United States Comptroller of Currency, Kansas City, Mo.; and the Boatman’s Bank, Clayton, Mo. His work is also featured in several private collections, notably commissioned fountains, and works on the wall.
Jon has received several awards and grants for his work, including the Regional Award in Sculpture from the Mid-American Art Allliance and The National Endowment for the Arts in 1985, five research awards from the University of Kansas, and the 1998 Kansas Artists Fellowship in Sculpture.
Jon says his work has evolved from an interest in antiquity and ancient metalwork, and frequently utilizes armor forms. “I enjoy manipulating metal into complex structures that evoke a sense of drama and history,” he says. “My sculptures are often highly gestural, expressing a turbulent energy through growth-like movements.”
https://art.ku.edu/jon-havener
Ehte-ja sepakunsti avatud loeng: JON ROBERT HAVENER 16.11.
Esmaspäev 16 november, 2015
Jon Robert Havener 16.novembril kell 18.00
Ehte-ja sepakunsti eriala avatud loeng
Kansase Ülikooli metalli-ja ehtekunsti eriala professor Jon Robert Havener annab esmaspäeval, 16.novembril kell 18 ülevaate oma loomingust.
Loeng toimub Eesti Kunstiakadeemia ruumis 221 (Estonia pst 7, II korrus).
Jon Havener studied silver and goldsmithing at the Cleveland Art Institute in Cleveland, graduating with a B.F.A. in 1973; he got an M.F.A. in metalsmithing in 1975 at the Cranbrook Art Academy Bloomfield Hills, Mich. He has taught metalsmithing and jewelry in the design department at the University of Kansas since 1977.
Jon’s work with holloware in the early 1980s has evolved into smithed and fabricated sculpture that has been exhibited nationally in galleries and competitive exhibitions.
His work is included in various public collections: The City of Lawrence, Kan.; The City of Manhattan, Kan.; Florida A & M University; The University of Nebraska, Omaha; The United States Comptroller of Currency, Kansas City, Mo.; and the Boatman’s Bank, Clayton, Mo. His work is also featured in several private collections, notably commissioned fountains, and works on the wall.
Jon has received several awards and grants for his work, including the Regional Award in Sculpture from the Mid-American Art Allliance and The National Endowment for the Arts in 1985, five research awards from the University of Kansas, and the 1998 Kansas Artists Fellowship in Sculpture.
Jon says his work has evolved from an interest in antiquity and ancient metalwork, and frequently utilizes armor forms. “I enjoy manipulating metal into complex structures that evoke a sense of drama and history,” he says. “My sculptures are often highly gestural, expressing a turbulent energy through growth-like movements.”
https://art.ku.edu/jon-havener
21.11.2015
Ringkäik Eve Kohaga
Laupäeval, 21. novembril kell 12.00 toimub Eesti Disaini ja Tarbekunstimuuseumis kohtumine klaasikunstnik Eve Kohaga – ringkäik kunstniku isikunäitusel „Ruumikogemus“. Eve Koha on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna dotsent.
Eelregistreerimine kuni 20. novembrini aadressil haridus@etdm.ee
Ringkäik Eve Kohaga
Laupäev 21 november, 2015
Laupäeval, 21. novembril kell 12.00 toimub Eesti Disaini ja Tarbekunstimuuseumis kohtumine klaasikunstnik Eve Kohaga – ringkäik kunstniku isikunäitusel „Ruumikogemus“. Eve Koha on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna dotsent.
Eelregistreerimine kuni 20. novembrini aadressil haridus@etdm.ee
03.12.2015
avatud loengute sari: Jan Knippers 3.dets. kell 18
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 3. detsembril kell 18 Jan Knippers (Stuttgart).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Jan Knippers (1962) on saksa insener, inseneribüroo Knippers Helbig kaasasutaja. Ta õppis tsiviilehitust Berliini Tehnikaülikoolis, kust tal on doktorikraad. Ta on 2000. aastast Stuttgarti Ülikooli professor ning tööstus- ja tsiviilehituse instituudi juhataja, kus ta tegeleb suuresildeliste hoonete ja uuenduslike materjalide uuringutega. Koostöös arvutusliku disaini instituudiga püstitavad nad igal aastal ajutise uurimispaviljoni, mis tegeleb biomorfsete vormide automatiseeritud ehitamisega tööstusrobotite abil. 2001. aastal kaasasutas ta Stuttgartis inseneribüroo Knippers Helbigi, mis 2009. aastal laienes New Yorki. Ta on mitmete riiklike ja rahvusvaheliste inseneride ühingute liige.
http://www.itke.uni-stuttgart.de/index.php?lang=en
http://www.knippershelbig.com/
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
avatud loengute sari: Jan Knippers 3.dets. kell 18
Neljapäev 03 detsember, 2015
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 3. detsembril kell 18 Jan Knippers (Stuttgart).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Jan Knippers (1962) on saksa insener, inseneribüroo Knippers Helbig kaasasutaja. Ta õppis tsiviilehitust Berliini Tehnikaülikoolis, kust tal on doktorikraad. Ta on 2000. aastast Stuttgarti Ülikooli professor ning tööstus- ja tsiviilehituse instituudi juhataja, kus ta tegeleb suuresildeliste hoonete ja uuenduslike materjalide uuringutega. Koostöös arvutusliku disaini instituudiga püstitavad nad igal aastal ajutise uurimispaviljoni, mis tegeleb biomorfsete vormide automatiseeritud ehitamisega tööstusrobotite abil. 2001. aastal kaasasutas ta Stuttgartis inseneribüroo Knippers Helbigi, mis 2009. aastal laienes New Yorki. Ta on mitmete riiklike ja rahvusvaheliste inseneride ühingute liige.
http://www.itke.uni-stuttgart.de/index.php?lang=en
http://www.knippershelbig.com/
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
19.11.2015
AVATUD LOENGUTE SARI: GILLES RETSIN 19.NOV. KELL 18
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 19. novembril kell 18 Gilles Retsin (London).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Gilles Retsin on Londoni arhitektuuri- ja disainibüroo Gilles Retsin Architecture asutaja. Noores, auhindadega pärjatud stuudios uuritakse uusi arhitektuurilisi mudeleid, mis seostuvad suurenenud arvutusvõime ja tootmisega, loomaks hooneid ja objekte seninägematut struktuuri, detaile ja materjale kasutades. Stuudios ollakse huvitatud arvutuse ja uute tootmismeetodite mõjust arhitektuuri tuumprintsiibile: pigem luud kui nahk. Stuudio on arendanud arvukalt provokatiivseid ettepanekuid rahvusvaheliste konkursside jaoks, kvalifitseerudes hiljuti ka Budapesti Uue Rahvusgalerii projekti finalistide hulka. Retsini töö on osa Pariisi Pompidou Keskuse püsiekspositsioonist ning seda on näidatud muuhulgas ka New York’i Kunsti – ja Disainimuuseumis. Oma büroo kõrval juhib Retsin uurimisrühma UCL/ Bartletti Arhitektuurikoolis, uurides robotipõhist tootmist ja suuremahulise 3D-printimise meetodeid. Ta on ka Ida-Londoni Ülikooli vanemlektor.
Loengusarja kodulehekülg: www.artun.ee/avatudloengud
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
AVATUD LOENGUTE SARI: GILLES RETSIN 19.NOV. KELL 18
Neljapäev 19 november, 2015
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 19. novembril kell 18 Gilles Retsin (London).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Gilles Retsin on Londoni arhitektuuri- ja disainibüroo Gilles Retsin Architecture asutaja. Noores, auhindadega pärjatud stuudios uuritakse uusi arhitektuurilisi mudeleid, mis seostuvad suurenenud arvutusvõime ja tootmisega, loomaks hooneid ja objekte seninägematut struktuuri, detaile ja materjale kasutades. Stuudios ollakse huvitatud arvutuse ja uute tootmismeetodite mõjust arhitektuuri tuumprintsiibile: pigem luud kui nahk. Stuudio on arendanud arvukalt provokatiivseid ettepanekuid rahvusvaheliste konkursside jaoks, kvalifitseerudes hiljuti ka Budapesti Uue Rahvusgalerii projekti finalistide hulka. Retsini töö on osa Pariisi Pompidou Keskuse püsiekspositsioonist ning seda on näidatud muuhulgas ka New York’i Kunsti – ja Disainimuuseumis. Oma büroo kõrval juhib Retsin uurimisrühma UCL/ Bartletti Arhitektuurikoolis, uurides robotipõhist tootmist ja suuremahulise 3D-printimise meetodeid. Ta on ka Ida-Londoni Ülikooli vanemlektor.
Loengusarja kodulehekülg: www.artun.ee/avatudloengud
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
05.11.2015
Open lecture by Leah Edwards: Arts Innovation and Green/Environmental Business: how is art made, how is it funded and delivered using technology
Leah Edwards
Stanford Graduate School of Business
Center for Entrepreneurial Studies
Nov 5, 2015
Estonia pst 7, rm 440A
Tallinn
Leah Edwards, the Director of the Center for Entrepreneurial Studies in the Stanford Graduate School of Business will give a talk at the Estonian Academy of Arts on November 5th at 3.30 – 5.00 pm. She will discuss the topics of Arts Innovation and Green/ Environmental Business: how is art made, how is it funded and delivered using technology. Also, how to get a business to make a difference and make changes that are good for the environment and the next generation.
The lecture is open to all interested and will take place in the Estonian Academy of Arts main building at Estonia pst 7, room 440A .
—
Leah Edwards directs the Center for Entrepreneurial Studies in the Stanford Graduate School of Business, where she manages entrepreneurial course creation, experiential learning in innovation, case writing, the creation on online learning tools, and more. She combines hands-on entrepreneurial experience with the latest studies of the innovation mindset, optimal team formation and design thinking.
Prior to returning to the GSB, Leah was a serial startup co-founder and consultant to other entrepreneurs and corporations. Most recently, Leah was co-founder of Overstat, an online analytics and conversion rate optimization platform, sold to Tealeaf Technology in December 2011 (now part of IBM). Some of her prior projects include helping to grow a software company called Building Solutions, which she then helped to sell to SolarCity. She also helped sell GreenHomeGuide to the Green Building Council and launched the first green blog network, GreenOptions, which was purchased by Virgance (now 1Bog.com).
Leah began her entrepreneurial career by launching products for companies such as Intuit, Sega of America, Oracle and Taligent (a joint venture of IBM and Apple Computing) then co-founded her first startup in the late 90’s, Post Communications, which was funded by Mohr Davidow and sold to Netcentives for $380 million.
Leah also holds a B.S. in Business Administration from the University of California, Berkeley and an MBA and Certificate of Public Management from the Stanford Graduate School of Business along with her MBA.
Leah Edwards is visiting Estonia by the invitation of the Embassy of the United States of America.
Open lecture by Leah Edwards: Arts Innovation and Green/Environmental Business: how is art made, how is it funded and delivered using technology
Neljapäev 05 november, 2015
Leah Edwards
Stanford Graduate School of Business
Center for Entrepreneurial Studies
Nov 5, 2015
Estonia pst 7, rm 440A
Tallinn
Leah Edwards, the Director of the Center for Entrepreneurial Studies in the Stanford Graduate School of Business will give a talk at the Estonian Academy of Arts on November 5th at 3.30 – 5.00 pm. She will discuss the topics of Arts Innovation and Green/ Environmental Business: how is art made, how is it funded and delivered using technology. Also, how to get a business to make a difference and make changes that are good for the environment and the next generation.
The lecture is open to all interested and will take place in the Estonian Academy of Arts main building at Estonia pst 7, room 440A .
—
Leah Edwards directs the Center for Entrepreneurial Studies in the Stanford Graduate School of Business, where she manages entrepreneurial course creation, experiential learning in innovation, case writing, the creation on online learning tools, and more. She combines hands-on entrepreneurial experience with the latest studies of the innovation mindset, optimal team formation and design thinking.
Prior to returning to the GSB, Leah was a serial startup co-founder and consultant to other entrepreneurs and corporations. Most recently, Leah was co-founder of Overstat, an online analytics and conversion rate optimization platform, sold to Tealeaf Technology in December 2011 (now part of IBM). Some of her prior projects include helping to grow a software company called Building Solutions, which she then helped to sell to SolarCity. She also helped sell GreenHomeGuide to the Green Building Council and launched the first green blog network, GreenOptions, which was purchased by Virgance (now 1Bog.com).
Leah began her entrepreneurial career by launching products for companies such as Intuit, Sega of America, Oracle and Taligent (a joint venture of IBM and Apple Computing) then co-founded her first startup in the late 90’s, Post Communications, which was funded by Mohr Davidow and sold to Netcentives for $380 million.
Leah also holds a B.S. in Business Administration from the University of California, Berkeley and an MBA and Certificate of Public Management from the Stanford Graduate School of Business along with her MBA.
Leah Edwards is visiting Estonia by the invitation of the Embassy of the United States of America.
05.11.2015
AVATUD LOENGUTE SARI: 5.NOV. KELL 18 – ROBERT WHITE / WHITEPARTNERS
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 5. novembril kell 18 Robert White (London).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
“Robert on arhitektidele abiks, et ideedest saaksid käega katsutavad meistriteosed. Temast on saanud suurtele arhitektuuribüroodele asendamatu link arhitekti ja kliendi vahel, olles mõlemale osapoolele heaks nõuandjaks. Seekordsel avatud loengul püüame teada saada, kuidas arhitektina kapitalistlikus ehitusmaailmas ellu jääda,” tutvustab esinejat avatud loengute sarja üks kuraatoritest Sille Pihlak.
Robert White on ülemaailmese haardega arhitektuurikonsultant Inglismaalt. Tehes koostööd kuulsate arhitektuuribüroodega nagu Richard Rogers Partnership, Office of Zaha Hadid, OMA, Snöhetta, UN Studio, MVRDV on ta silma paistnud oma analüütilise ja kreatiivse mõtlemisega. Arhitekti haridusega (Bartlett University Collage of London) ärimees, peab ta läbirääkimisi ehitusmaastiku mõlemal poolel – nii klientide kui loojate seas. Loenguga “Arhitekti töö on saada tööd, saada tööd, saada tööd” vaatame suurehitiste, lennujaamade, arenguprojektide tagamaid, kus ja kuidas projektid jaotatakse ja kuidas endale “see parim” välja võidelda.
www.whitepartners.com
Loengusarja kodulehekülg: www.artun.ee/avatudloengud
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
AVATUD LOENGUTE SARI: 5.NOV. KELL 18 – ROBERT WHITE / WHITEPARTNERS
Neljapäev 05 november, 2015
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 5. novembril kell 18 Robert White (London).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
“Robert on arhitektidele abiks, et ideedest saaksid käega katsutavad meistriteosed. Temast on saanud suurtele arhitektuuribüroodele asendamatu link arhitekti ja kliendi vahel, olles mõlemale osapoolele heaks nõuandjaks. Seekordsel avatud loengul püüame teada saada, kuidas arhitektina kapitalistlikus ehitusmaailmas ellu jääda,” tutvustab esinejat avatud loengute sarja üks kuraatoritest Sille Pihlak.
Robert White on ülemaailmese haardega arhitektuurikonsultant Inglismaalt. Tehes koostööd kuulsate arhitektuuribüroodega nagu Richard Rogers Partnership, Office of Zaha Hadid, OMA, Snöhetta, UN Studio, MVRDV on ta silma paistnud oma analüütilise ja kreatiivse mõtlemisega. Arhitekti haridusega (Bartlett University Collage of London) ärimees, peab ta läbirääkimisi ehitusmaastiku mõlemal poolel – nii klientide kui loojate seas. Loenguga “Arhitekti töö on saada tööd, saada tööd, saada tööd” vaatame suurehitiste, lennujaamade, arenguprojektide tagamaid, kus ja kuidas projektid jaotatakse ja kuidas endale “see parim” välja võidelda.
www.whitepartners.com
Loengusarja kodulehekülg: www.artun.ee/avatudloengud
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071