Avatud loengud

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

18. aprillil astub EKA aulas lavale Henriette Steiner loenguga “Kopenhaagen enne “elamisväärset linna”: postmodernistlik linnaareng majanduslanguse aegu.” / Before Copenhagen was “Livable”: Postmodernist Urban Development in a Time of Economic Downturn.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maros Krivy avab teemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele. Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Henriette Steiner tutvustab oma loengut nõnda: “Vaatamata näidete vähesusele, stiili- ja planeerimisveidrustele, halvale ehituskvaliteedile ja toonase ehituspärandi tänasele stigmatiseeritusele, on Kopenhaageni postmodernistlik ehituspärand Taani heaoluarhitektuuri lahutamatu osa. Kopenhaageni postmodernistlikku arengut on kritiseeritud suuresti valedel põhjustel ning see periood võib pakkuda väga huvitavaid alternatiivseid nägemusi. Pakun välja diferentseeritud arhitektuurikäsitluse muutuste ajast, mil anonüümsest ja mahajäänud Kopenhaagenist kujunes jõuka, ent samas ka elamisväärse linnakeskuse tänane musternäide.” 

Henriette Steiner on Kopenhaageni ülikooli dotsent ja osakonnajuhataja. Tal on doktorikraad arhitektuuriajaloos ja -filosoofias (Cambridge’i Ülikool) ning tema peamiseks huviks on õiglus ning arhitektuuri ja linnalise arengu mitmekesisus, mida ta uurib sageli feministlike kirjandusrühmituste põhjal. Steineri viimaste raamatute hulka kuuluvad Tower to Tower (koos Kristin Veeliga, MIT Press, 2020), Touch in the Time of Corona (koos Kristin Veeliga, De Gruyter, 2021) ja Untold Stories (koos Jannie Bendseni ja Svava Riestoga, Strandberg Publishing, 2023).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Eesti Kunstiakadeemia moedisaini professor Piret Puppart kõneleb sel kolmapäeval, 10. aprillil kell 17.00 teemal soome-ugri pärimusest ja selle teadlikust kasutamisest kaasaegses moes.

Rõivastel kui meie igapäevastel kaaslastel on võimalus olla oluliseks traditsioonide kandmise eestkõnelejaks, kuid sageli jääb fookusesse pidurõivas. Sestap vajab modernsete tõlgenduste otsing ja vanade mustrite rakendamine tiivustust ka igapäevasemate valikute taustal.

2001. aastal tegevust alustanud Fenno-Ugria Hõimuklubis arutletakse soome-ugri rahvaste kultuuri, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning vaadeldakse fennougristika arengusuundi. Kõnelevad hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed, sh teadlased ja akadeemikud.

Loeng toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)

Korraldajad:

MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee

Eesti Keele Instituut www.eki.ee

Toetavad:
Eesti Kultuurkapital
HTM hõimurahvaste programm
Tallinna linn

Aprillis alustavad 2024. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud.

NB! Videote parool on Faw1!.ec

15. aprill ruumis A-501

Klaasidisaini dotsent, BA eriala juht, osakonna juhataja (1,0 ametikohta)
kell 11.30 Andra Jõgise loeng “Pool tühi & täitsa täis”

Tootedisaini teooria ja ajaloo dotsent (0,75 ametikohta)
kell 12.30 Triin Jerlei loeng “Jagatud ja isiklikud (aja)lood disainis”
29. aprill ruumis A-501

Animatsiooni osakonna dotsent (1,0 ametikohta)
kell 13.30 Lilli-Krõõt Repnau loeng “Me jutustame endale lugusid, selleks et elada…”
29. aprill ruumis A-501

Tekstiilidisaini professor (1,0 ametikohta)
kell 15.00 Kärt Ojavee loeng “Tekstiil vahealadel”
30. aprill ruumis A-501

Graafilise disaini dotsent (0,5 ametikohta)
kell 11.00 Kert Viiarti loeng “Uurimustöö graafilise disaini hariduses ja praktikas”

Moedisaini dotsent (0,5 ametikohta)

kell 12.00 Anu Samarüütel-Longi loeng “Mõtteta või mõttega, vaikuses või müras. Loomise rada”
3. mai ruumis A-501

Interaktsioonidisaini dotsent (0,75 ametikohta)

kell 10.30 Nesli Hazal Oktay’ loeng “Interaction Design of Our Future(s)”

kell 11.30 Emrecan Gülay’ loeng “Empowering Human Creativity: Bridging the Physical and Digital Worlds in Interaction Design and Education”

kell 12.30 Velvet Sporsi loeng “Inter-Personal, Inter-Connected, Inter-Faced: Exploring Technology as a Tool for Relationality”

Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaatide loengud on inglise keeles

Olete kõik oodatud kuulama!

Barbara Imhof peab erakorralise avatud loengu 2. aprillil kl 16:00 EKA 4. korruse avatud alal (A400).

Loeng on inglise keeles ning avatud kõigile huvilistele.

Barbara Imhof: Elu Maast kaugemal. Arhitektuur ekstreemsetes keskkondades

Loeng viib meid kosmosesse ja kaugemalegi, näidates ulatuslikku valikut kosmosearhitektuurist – teostatavusuuringutest kuni tipptehnoloogilise arenguni. Käsitletavad näited hõlmavad paigaldatavaid simuleeritud elupaiku, Marsi või veealuste missioonide tuletisi maapealsetes analoogides. Lisaks käsitletakse tulevaste kosmosejaamade elumoodulite kontseptualiseerimist ja rakendamist nagu näiteks Gateway, ning innovaatilisi kasvuhooneid nagu EDEN ISS Antarktikas. Teemad ulatuvad biogeneratiivsete printsiipide integreerimisest kuni isemajandavate asulate kujutamiseni Kuul ja Marsil. Projektid kaardistavad kosmoseuurimise nõuded, samas ökoloogilisi aspekte silmas pidades.

Alates 2004. aastast on Barbara Imhof olnud LIQUIFER Viin – Bremeni kaasjuht koos juhtivate partnerite Waltraut Hohenederi ja René Waclavicekiga. Nende ülemaailmselt tunnustatud töö avaldati hiljuti PARK Books’i välja antud kogumikus. Alates 2023. a septembrist on Barbara integreeriva disaini professor Innsbrucki Ülikooli (Austria) eksperimentaalarhitektuuri instituudis, keskendudes äärmuslikele keskkondadele.

Barbara Imhof on töötanud simulatsiooniastronaudina MOONWALKi simulatsioonides, osalenud Antarktika ja Vaikse ookeani lõunapiirkonna ekspeditsioonidel ning pälvinud hiljuti tiitli American Institute of Aeronautics and Astronautics Fellow of the Class of 2024.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

4. aprillil toimub EKA aulas Oulimata Gueye loeng “UFA, Université des Futurs Africains #2.” Tuleviku-lugude jutustamiseks peame mõistma, kust tulevad lood, mida räägime täna. / It Matters What Stories We Tell to Tell Other Stories of the Future.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maros Krivy avab teemat järgmiselt: “Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Oulimata Gueye on Senegali ja Prantsuse kriitik ja kuraator, kes uurib digitaaltehnoloogia kasutamist Aafrikas ja selle diasporaas.

Oulimata tutvustab uuritavat järgmiselt: “Tulevik on ajalooline konstruktsioon ning ma uurin seda, kuhu Aafrika selle konstruktsiooni raamistikus paigutub. Heidan pilgu minevikku, et aru saada, mis rolli on mänginud kolonialism läänelike tulevikukujutluste vormimisel ning kuidas need visioonid on tänapäevalgi endiselt levinud. Uurimistöö raames olen kogunud teadlaste, kunstnike ja arhitektide töid, kes uurivad ajalugu kriitiliselt ja kujutlevad Aafrikale alternatiivseid tulevikustsenaariume ning kureerinud neist näituse “UFA, Université des Futurs Africains” (Tuleviku-Aafrika ülikool, 2021). Hetkel arendan selle uurimistöö uut tahku, kus keskendun arhitektuurile.”

Oulimata Gueye on raamatu Digital Imaginaries, African Positions Beyond Binaries (ZKM-Kerber, 2021) kaaskoostaja ning näituse UFA, Université des Futurs Africains (Le Lieu Unique, 2021) kuraator. Gueye juhib École Nationale des Beaux Arts de Lyoni kunsti kraadiõppe programmi. Aastal 2023 oli ta külalisteadlane Kanada Arhitektuurikeskuses.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

On 25 March at 16.00, Associate Professor Richard Wittman (University of California, Santa Barbara) will give a public lecture “Nineteenth-century Historicism and Historic Preservation: An Exceptional Case” in room A403.

Normative historiographies regarding heritage, historicism, architectural preservation, and related fields tend to explain the prevalence of these phenomena in the nineteenth century with reference to a loss of faith in older ahistorical and specifically religious frameworks of temporality. How then do we make sense of the little-known efforts of the pontifical government during this period to protect and restore historic Christian buildings? Do they force us to question our assumptions about where such practices come from? Or do they invite us to rethink our understanding of the nineteenth-century Church?”

Richard Wittman specializes in the cultural history of architecture and town planning in seventeenth-, eighteenth-, and nineteenth-century Europe. Within that framework, themes of interest include: the emergence of modern configurations of space, society, and publicness; the history of architectural theory, criticism, and public discourse; the emergence of the modern public; and the evolution of architectural patronage in changing political contexts; religion, religious architecture, and modernity; nationalism and architecture; critiques of the normative historiography concerning architectural modernity and historicism.

Moderator: Associate Professor Kristina Jõekalda

Tallinna Ülikoolis toimub 2. aprillil Eesti esimene sotsiaalse innovatsiooni konverents, mida korraldab Kunstiakadeemia, EBSi, Pärnu kolledži, Tartu ja Tallinna ülikoolide sotsiaalse innovatsiooni teadlasi ühendav võrgustik. Koos vaadatakse, mis teoksil ning arutletakse tuleviku üle. Eesootav üritus on kantud vajadusest luua sidemeid nii ülikoolide eneste vahel kui ka valdkonna võtmepartneritega.

Eesti Kunstiakadeemiast väisavad järgmised spetsialistid:

Ruth-Helene Melioranski tutvustab Social Design Network`i ja Erasmus+ projekti Change Agents.

Kava:

9.30-10.00 Tervituskohv ja kaardistus

10.00-11.00 Teadlaste ja huviliste “speed friending”

11.30-13.00 Sotsiaalse innovatsiooni uurimisprojektid

14.00-15.30 Sotsiaalne innovatsioon Eesti ülikoolide õppekavades

16.00-17.30 Arutelupaneel

Lisandub õhtune loomingulisem võrgustumisvõimalus.

Registreerimine avatud kuni 26.märtsini. Lisainfo Triin Kübaralt (tkubar@tlu.ee)

Registreerumine

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

Esmaspäeval, 25. märtsil kell 17:30-19:30, Eesti Kunstiakadeemias, ruumis A-302

Ettekandjad: Jaana Kokko, Andris Brinkmanis; respondendid: Anu Allas ja Airi Triisberg

Üritus toimub EKA MA Contemporary Art (MACA) ja KVI koostöös ning projekti “Kommunikeerides keerulist ajalugu” (2019–2024) raames.

Moderaatorid: Margaret Tali ja Ieva Astahovska

Üritus toimub inglise keeles.

Minevik on sarnaselt olevikuga tihti ebamugav. Avatud seminaril võtame fookusesse kahe poliitiliselt aktiivse naise elud ja loomingulise töö, et arutada üheskoos, kuidas avada ebamugavust Hella Wuolijoki (1886–1954) ja Asja Lācise (1891–1979) lugudes. Seejuures huvitab meid, kuidas võiks võrdlev perspektiiv kunstnike elule ja tööle aidata muuta nende intellektuaalse ja loomingulise pärandi ebamugavast ja marginaalsetes tingimustes sündinust keeruliseks ja rahvusteüleseks ning kuidas võiksime mõista vasakpoolsete ideede mõju kunstnike loomingus ebamugava asemel kompleksetena. Kuidas kontekstualiseerida ebamugavust ja ähvardusi, mida naised oma karjääri jooksul kogesid? Ning kas seoste loomine nende loomingu ja elude vahel võiks pakkuda meile ühelt poolt viise, kuidas mõtestada paremini pikka 20. sajandit ja teisalt uusi viise selleks, kuidas mõista nüansseeritumalt loomingulist uurimistööd ka tänapäeval?

Hella Wuolijoki (sünd Ella Murrik) oli aktiivne figuur Soome kultuuri-, majandus- ja poliitilises elus. Olles sündinud Helmel kõrgema klassi peres aastal 1888, kolis ta 1904. aastal Soome ja asus õppima Helsingi ülikooli, mis võimaldas naistele kõrgharidust al 1901. aastast. Wuolijoki rahvusvaheliselt tuntuim teatrietendus on “Härra Punttila ja tema sulane Matti”, mille ta kirjutas koos Berthold Brechtiga 1940. aastal. Oma autobiograafilises triloogias, mis on osaliselt kirjutatud Katajanokka vanglas, kus Wuolijokit hoiti süüdistatuna reetmises, kirjeldab ta vägivalda oma vanemate aias Valgas 1905. a revolutsiooni ajal. Olles tunnistajaks revolutsioonile järgnenud puhastustele, jõudis ta klassivõrdsuse ja ajaloolise materialismi ideedeni. Kunstnikuna huvitavad Jaana Kokkot Wuolijoki huvide muutumise seosed isikliku kogemusega.

Asja Lācis (või Anna Lāce) oli läti teatridirektor, pedagoog, teoreetik, väsimatu otsija ja eksperimenteerija, kes oli ühenduslüliks saksa, läti ja vene avangardkultuuri vahel. Lācise elu topograafia toob kokku peamised 20. sajandi Euroopa kultuurikeskused. Oma kogemuse, elava loomu ja teadmistega on ta inspireerinud Berthold Brechti, Walter Benjamini ja paljusid teisi. Peaaegu unustatud ja mõnikord teadlikult välja jäetud, muutus Lācise töö läänes uuesti kättesaadavaks 1960ndatel. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud töö eest kodutute lastega, töölistega ja amatöörnäitlejatega. Ta on avaldanud teosed “Saksa revolutsiooniline teater” (1935) ja “Lapsed ja kino” (1928, koostööna). Andris Brinkmanis kureeris tema arhiivimaterjali Documenta 14 (2017) raames Kasselis, Saksamaal.

Kõik on oodatud arutlema ja kaasa mõtlema!

Jaana Kokko on kunstnik, filmitegija ja õpetaja, kes elab Helsingis. Tema taustaks on kunst ja majandus. Teda huvitavad keeled ja inimeste kohad/ruumid, milles kogemuse singulaarsus avab kollektiivse ja ajaloolise sellisel viisil, mis võimaldab reflekteerida eetilise, poliitilise ja esteetilise dimensiooni üle nii eneserepresentatsioonis kui jagatud elus eneses. Praegu töötab ta kahe filmiga, mis leiavad aset perifeerias, püüdes suunata pilku sellele, mis jääb kuulde- ja nägemisulatusest välja.

Andris Brinkmanis on kunstikriitik ja kuraator, kes on sündinud Riias ning elab Brunates ja Milanos. Ta töötab lektori ja bakalaureuseõppe programmi Maal ja visuaalne kunst juhina Milano Kunstiakadeemias ning külalisprofessorina Läti Kunstiakadeemia kuraatoriõppe suunal. 2021. aastal koostas ta raamatu “Asja Lācis. L’agitatrice rossa. Teatro, femminismo, arte e rivoluzione” (Meltemi, 2021).

Vestlusring „Kuidas luua ruumi agentsusele?“ tõukub disainiajakirja Leida kolmandast numbrist „Toimijate kogukond“.

Kui Leida keskendus sel korral agentsusele ja kogukondlikkusele ning kuidas neid disaini abil võimestada, siis vestlusring arendab sealseid mõtteid edasi, küsides, milline on erinevate toimijate suhe ruumiga. Milles seisneb ruumitundlik disainipraktika, mis lihtsalt ei põhine, vaid ka edendab teiste osapoolte agentsust?

Vestlevad:

Jan Teevet on lavastaja, kontseptualist ja dramaturg, ühes mõttekaaslase Oliver Issakuga Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi asutaja ja kunstnik. 2018. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavastaja erialal ning asutas seejärel ühes meeskonnaga Paide Teatri. Hetkel õpib Teevet Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini õppekaval ja lisaks töötab brändidramaturgina ning disainib erinevate sotsiaalkampaaniate narratiive.

Loore Viires on graafiline disainer, kes lõi 2016. aastal koos Else Lagerspetziga kunstikollektiivi Knock! Knock! Books (KKB). Kasutades tööriistadena ilukirjandust, graafilist disaini, illustratsiooni ja erinevaid performatiivseid elemente, püüab KKB uurida ja mõtestada erinevaid (pop-)kultuurilisi nähtusi. KKB on muuhulgas teinud koostööd kirjastustega Lugemik ja Colorama ning osalenud näitustel ja raamatumessidel. 

Taavi Hallimäe on kultuurikriitik, õppejõud ja Leida peatoimetaja. Ta töötab EKA disainiteaduskonnas külalislektorina ning on kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Tema doktoritöö kannab pealkirja „Hilisnõukogude disaini kriitilised objektid“.