Avatud loengud

Tallinna Ülikoolis toimub 2. aprillil Eesti esimene sotsiaalse innovatsiooni konverents, mida korraldab Kunstiakadeemia, EBSi, Pärnu kolledži, Tartu ja Tallinna ülikoolide sotsiaalse innovatsiooni teadlasi ühendav võrgustik. Koos vaadatakse, mis teoksil ning arutletakse tuleviku üle. Eesootav üritus on kantud vajadusest luua sidemeid nii ülikoolide eneste vahel kui ka valdkonna võtmepartneritega.

Eesti Kunstiakadeemiast väisavad järgmised spetsialistid:

Ruth-Helene Melioranski tutvustab Social Design Network`i ja Erasmus+ projekti Change Agents.

Kava:

9.30-10.00 Tervituskohv ja kaardistus

10.00-11.00 Teadlaste ja huviliste “speed friending”

11.30-13.00 Sotsiaalse innovatsiooni uurimisprojektid

14.00-15.30 Sotsiaalne innovatsioon Eesti ülikoolide õppekavades

16.00-17.30 Arutelupaneel

Lisandub õhtune loomingulisem võrgustumisvõimalus.

Registreerimine avatud kuni 26.märtsini. Lisainfo Triin Kübaralt (tkubar@tlu.ee)

Registreerumine

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

Esmaspäeval, 25. märtsil kell 17:30-19:30, Eesti Kunstiakadeemias, ruumis A-302

Ettekandjad: Jaana Kokko, Andris Brinkmanis; respondendid: Anu Allas ja Airi Triisberg

Üritus toimub EKA MA Contemporary Art (MACA) ja KVI koostöös ning projekti “Kommunikeerides keerulist ajalugu” (2019–2024) raames.

Moderaatorid: Margaret Tali ja Ieva Astahovska

Üritus toimub inglise keeles.

Minevik on sarnaselt olevikuga tihti ebamugav. Avatud seminaril võtame fookusesse kahe poliitiliselt aktiivse naise elud ja loomingulise töö, et arutada üheskoos, kuidas avada ebamugavust Hella Wuolijoki (1886–1954) ja Asja Lācise (1891–1979) lugudes. Seejuures huvitab meid, kuidas võiks võrdlev perspektiiv kunstnike elule ja tööle aidata muuta nende intellektuaalse ja loomingulise pärandi ebamugavast ja marginaalsetes tingimustes sündinust keeruliseks ja rahvusteüleseks ning kuidas võiksime mõista vasakpoolsete ideede mõju kunstnike loomingus ebamugava asemel kompleksetena. Kuidas kontekstualiseerida ebamugavust ja ähvardusi, mida naised oma karjääri jooksul kogesid? Ning kas seoste loomine nende loomingu ja elude vahel võiks pakkuda meile ühelt poolt viise, kuidas mõtestada paremini pikka 20. sajandit ja teisalt uusi viise selleks, kuidas mõista nüansseeritumalt loomingulist uurimistööd ka tänapäeval?

Hella Wuolijoki (sünd Ella Murrik) oli aktiivne figuur Soome kultuuri-, majandus- ja poliitilises elus. Olles sündinud Helmel kõrgema klassi peres aastal 1888, kolis ta 1904. aastal Soome ja asus õppima Helsingi ülikooli, mis võimaldas naistele kõrgharidust al 1901. aastast. Wuolijoki rahvusvaheliselt tuntuim teatrietendus on “Härra Punttila ja tema sulane Matti”, mille ta kirjutas koos Berthold Brechtiga 1940. aastal. Oma autobiograafilises triloogias, mis on osaliselt kirjutatud Katajanokka vanglas, kus Wuolijokit hoiti süüdistatuna reetmises, kirjeldab ta vägivalda oma vanemate aias Valgas 1905. a revolutsiooni ajal. Olles tunnistajaks revolutsioonile järgnenud puhastustele, jõudis ta klassivõrdsuse ja ajaloolise materialismi ideedeni. Kunstnikuna huvitavad Jaana Kokkot Wuolijoki huvide muutumise seosed isikliku kogemusega.

Asja Lācis (või Anna Lāce) oli läti teatridirektor, pedagoog, teoreetik, väsimatu otsija ja eksperimenteerija, kes oli ühenduslüliks saksa, läti ja vene avangardkultuuri vahel. Lācise elu topograafia toob kokku peamised 20. sajandi Euroopa kultuurikeskused. Oma kogemuse, elava loomu ja teadmistega on ta inspireerinud Berthold Brechti, Walter Benjamini ja paljusid teisi. Peaaegu unustatud ja mõnikord teadlikult välja jäetud, muutus Lācise töö läänes uuesti kättesaadavaks 1960ndatel. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud töö eest kodutute lastega, töölistega ja amatöörnäitlejatega. Ta on avaldanud teosed “Saksa revolutsiooniline teater” (1935) ja “Lapsed ja kino” (1928, koostööna). Andris Brinkmanis kureeris tema arhiivimaterjali Documenta 14 (2017) raames Kasselis, Saksamaal.

Kõik on oodatud arutlema ja kaasa mõtlema!

Jaana Kokko on kunstnik, filmitegija ja õpetaja, kes elab Helsingis. Tema taustaks on kunst ja majandus. Teda huvitavad keeled ja inimeste kohad/ruumid, milles kogemuse singulaarsus avab kollektiivse ja ajaloolise sellisel viisil, mis võimaldab reflekteerida eetilise, poliitilise ja esteetilise dimensiooni üle nii eneserepresentatsioonis kui jagatud elus eneses. Praegu töötab ta kahe filmiga, mis leiavad aset perifeerias, püüdes suunata pilku sellele, mis jääb kuulde- ja nägemisulatusest välja.

Andris Brinkmanis on kunstikriitik ja kuraator, kes on sündinud Riias ning elab Brunates ja Milanos. Ta töötab lektori ja bakalaureuseõppe programmi Maal ja visuaalne kunst juhina Milano Kunstiakadeemias ning külalisprofessorina Läti Kunstiakadeemia kuraatoriõppe suunal. 2021. aastal koostas ta raamatu “Asja Lācis. L’agitatrice rossa. Teatro, femminismo, arte e rivoluzione” (Meltemi, 2021).

Vestlusring „Kuidas luua ruumi agentsusele?“ tõukub disainiajakirja Leida kolmandast numbrist „Toimijate kogukond“.

Kui Leida keskendus sel korral agentsusele ja kogukondlikkusele ning kuidas neid disaini abil võimestada, siis vestlusring arendab sealseid mõtteid edasi, küsides, milline on erinevate toimijate suhe ruumiga. Milles seisneb ruumitundlik disainipraktika, mis lihtsalt ei põhine, vaid ka edendab teiste osapoolte agentsust?

Vestlevad:

Jan Teevet on lavastaja, kontseptualist ja dramaturg, ühes mõttekaaslase Oliver Issakuga Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi asutaja ja kunstnik. 2018. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavastaja erialal ning asutas seejärel ühes meeskonnaga Paide Teatri. Hetkel õpib Teevet Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini õppekaval ja lisaks töötab brändidramaturgina ning disainib erinevate sotsiaalkampaaniate narratiive.

Loore Viires on graafiline disainer, kes lõi 2016. aastal koos Else Lagerspetziga kunstikollektiivi Knock! Knock! Books (KKB). Kasutades tööriistadena ilukirjandust, graafilist disaini, illustratsiooni ja erinevaid performatiivseid elemente, püüab KKB uurida ja mõtestada erinevaid (pop-)kultuurilisi nähtusi. KKB on muuhulgas teinud koostööd kirjastustega Lugemik ja Colorama ning osalenud näitustel ja raamatumessidel. 

Taavi Hallimäe on kultuurikriitik, õppejõud ja Leida peatoimetaja. Ta töötab EKA disainiteaduskonnas külalislektorina ning on kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Tema doktoritöö kannab pealkirja „Hilisnõukogude disaini kriitilised objektid“.

Eesti Kunstiakadeemia kutsub: Rhode Island School of Design’i (USA) õppejõu, Gwen van den Eijnde avatud loeng.

27. märtsil, ruumis A-501 kell 15.00–16.30. 

Kõik huvilised on oodatud osalema!

Gwen van den Eijnde on Hollandist pärit, New Yorgis baseeruv kostüümiajaloolane, disainer ja professor, kellel on enam kui kahekümneaastane kogemus alal. Ta on uurinud, välja töötanud ja loonud mitmeid eksperimentaalseid kostüümikeskseid etteasteid laias institutsionaalses kontekstis. Gwenil on erialased teadmised rõivaste lõike ja konstruktsiooni, tekstiilide materiaalsuse ning käsitööna valmistatud tikanditehnika alal. Ta on olnud paljude moemajade, sealhulgas Hermèsi ja Tiffany & Co, tööde tellija ning on pikalt koostööd teinud erinevate distsipliinide kunstnikega.

EKA partnerülikooli Rhode Island School of Design’i rõivadisaini osakonna juhataja ja dotsendina suunab Gwen van den Eijnde tudengeid lähenema õppimisele avatud mõtlemisega, toetades isikupärast uurimistööd ja väljendusviise. Tema professionaalne ja kunstiline kogemus kostüümialal toidab interdistsiplinaarset nägemust, mis ületab moevaldkonna piire ja pakub alternatiivseid ning põnevaid lähenemisi loo jutustamisele ja näituse kujundamisele.

Lisainfot Gwen van den Eijnde kohta leiate tema veebilehelt: www.gvde.net.

Loovuurijate videoportreede linastus EKA aulas sel kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Ootame teid tutvuma Eesti loovuurijaid tutvustava portreelugude kogumikuga “Loov teadus”. Kuuest lühifilmist koosnev portreelugude sari linastub EKA aulas (A101) kolmapäeval, 13. märtsil kell 13.00.

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös sündinud portreelugude kaudu tutvustatakse kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks loomingu ja uurimistöö ühendamine.

Lühifilmides tutvustavad oma loovuurimuslikke projekte Kärt Ojavee, Jaanus Samma, Liina Keevallik, Elen Lotman, Piret Jaaks ja Juhan Uppin.

Aina keerulisemaks muutuvas ühiskonnas on hädavajalik teadvustada humanitaar- ja sotsiaalteaduste ning sealhulgas loovuuringute väärtust uute teadmiste ja maailma mõistmise viiside loomisel. Portreelugude sarjaga “Loov teadus” jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel.

Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas. Projekti raames ongi valminud lühivideotest koosnev porteelugude kogumik, kus Eesti tuntud loovuurijad jagavad oma praktikaid.

Režissöör-monteerija: Rasmus Puksmann
Toimetaja: Erle Loonurm
Produtsent: Elari Lend
Operaatorid: Raido Pedak, Rasmus Puksmann, Burhan Hatinoglu
Helioperaator: Tanel Kadalipp
Helilooja: Ekke Västrik
Graafiline disain: Pärtel Eelmere
Projektijuht: Pille Epner
Toetab: Eesti Teadusagentuur

12. märtsil kell 18.00 algava (H)arutuse loengu keskmes on olemasolevate hoonete arendamise ja haldamise võimalused.

Eestis kuulub riigi- ja eraomandisse hulk maju, mis on eri põhjustel oma esialgse kasutuse minetanud. Stsenaariumeid, kuidas säärase hoonefondiga ümber käia, on mitu. Levinud praktika on vana hoone lammutamine ja uuega asendamine. Kui maja on tunnistatud riiklikuks arhitektuurimälestiseks, on vähemalt tema eluõigus tagatud. Aasta-aastalt muutub rekonstrueerimine ja renoveerimine üha vajalikumaks ja vältimatuks. Kuidas ajendada avalikku sektorit ja eraarendajat olemasolevat maja kohandama uute kasutusvõimaluste tarvis, mitte lammutama? Võtame näiteks päevakajalised ja tuntud objektid (nt Rapla KEK, endised kolhoosikeskused või Projekteerijate maja) ning arutame, kas ja milline saab olla hoone vahekasutus ning tulevik.

Hetkel kasutuseta, osalt tühjaks jäänud majade saatuse ning ümberehitamise võimalikkuse ja võimatuse üle arutlevad arhitekt, Rahandusministeeriumi Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev, Eesti Kunstiakadeemia urbanistika õppekava juht Keiti Kljavin ja Noblessner Arenduse projektijuht Ann Virkus. Vestlust modereerib arhitekt Siim Tanel Tõnisson.

Eksperdid jagavad oma kogemuse ja uurimistöö vaatest milline võimalik tulevik on olemasolevatel, ajaloolistel, kuid ühel või teisel viisil unarusse jäänud hoonetel. Teema üks tõukeid on Rotermanni soolalaos avatud näitus „Tegele olemasolevaga. Jaapani uus arhitektuur“, mis tutvustab Jaapani uue põlvkonna arhitektide pööret olemasolevate, seal hulgas kehvas seisus hoonete taaselustamisest ning kus transformatsiooni abil püütake ümber mõelda ka arhitektuuri olulisemad ülesanded.

Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)arutus toimub 12. märtsil algusega kell 18 Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.
Pärast vestlust pakume jooke ja suupisteid.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

(H)arutuse sari nomineeriti 2023. aasta muuseumiauhindade Muuseumiuuendaja auhinnale.

Fotol Linda kolhoosi keskusehoone Kobelas Võrumaal, arhitekt Toomas Rein ja sisearhitekt Aulo Padar, valmis aastal 1973.

Vestlus- ja loengusarja „Millal on disain?“ märtsikuu loengu peab kunstnik ja disainer Kärt Ojavee, kes ühendab oma teostes uusi tehnoloogiaid traditsiooniliste käsitöövõtetega. Ta on Eesti Kunstiakadeemias külalisprofessor ning juhib koos Juss Heinsaluga alates 2023. aastast magistriõppekava taidestuudium.

Ojavee on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna ning kaitses 2013. aastal doktoritööd „Active Smart Interior Textiles: Interactive Soft Displays“, mille tulemusel valmis sari hübriidmaterjale ja interaktiivseid tekstiile. 2012. aastal toimus Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „UUO“ (Undefined Useful Objects) ehk määratlemata kasulikud objektid – kogum esemeid, mille puhul on küll oluline funktsionaalsus, kuid see on veel kujunemisprotsessis. Väljapanekus oli väljas muuhulgas interaktiivsete tekstiilide „Symbiosise“ projekt, mida Ojavee arendas koos Eszter Ozsvaldiga. Alates 2013. aastast teeb Ojavee koostööd disainer Johanna Ulfsakiga. Nende ühiseid projekte iseloomustab kaasaegsete tehnoloogiate ja traditsionaalsete tehnikatega eksperimenteerimine. Ühise tegevuse tulemusel on sündinud installatsioonid „Live Streams“ (2016) ja „Save As“ (2018). Viimane koosnes igavesti kestma loodud materjalidest (süsinikkiud, fiiberoptiline kiud, klaaskiud ja PVC).

Ojavee veab koos Annika Kaldoja ja Marie Vihmariga materjalide arendamise ja kujundamise stuudiot Stuudio Aine. Nad on koos kureerinud näitused „Materjal I“ (2019) ja „Materjal II“ (2023), millest viimane toimus Veneetsia disainibiennaalil. Ta tegeleb eksperimentaalsete materjalide loomisega, näiteks 2020. aastal toimunud näitusele „Leviaatan: Paljassaare peatükk“ Kai kunstikeskuses lõi Ojavee teosed meresaadustest koosnevast nahasarnastest materjalidest. 2023. osales ta töödega näitustel nagu „Kohanemise kunst“ Kadrioru kunstimuuseumis, Reykjavíkis toimuval Sequences biennaalil ning Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ ning koostas EKA galeriis näituse „Nanomaterjal nr. 399“, mis tutvustas nanomaterjalide projekti „Taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate nanomaterjalide ja -tehnoloogiate arendamine“ tulemusi.

Lisaks teadustööle ja uute materjalide loomisele tegeleb ta muusika, lavakujunduse ja kostüümidisainiga.

Ojavee on pälvinud Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 2012 ja 2023 ning 2014. aastal oli ta kunstiauhinna Köler Prize nominent.

Avatud publikuprogrammis „Millal on disain?“ tutvustavad oma tööd tegevdisainerid ning ajaloost räägivad valdkonnas pikemalt tegutsenud professionaalid. Sari lähtub disaini mõiste pidevast laienemise, piiritlemise, hägustumise ja sõnastamise vastandlikest protsessidest. Disaini mitmetahulisus ja muutumine ajas on paratamatu ning põnev. Et arusaada sellest, mis ja millal on disain, soovime avada selle tähenduse kihistusi laiemale huviliste ringile.

Loengud ja vestlused on avatud kõigile huvilistele ning salvestusi on võimalik järele vaadata muuseumi YouTube’i kanalil. Osalemine toimub sündmuse piletiga, mille hind on neli eurot. Eelnev registreerimine pole vajalik.

Graafiline disain: Indrek Sirkel, foto: Virge Viertek
Sarja kureerivad Kai Lobjakas ja Sandra Nuut
Toetab Eesti Kultuurkapital

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Esimesena astub 14. märtsil EKA aulas lavale Jess Myers loenguga “Heli ja ehitatud keskkond: visuaalse korra lahkamine” / Sound and the Built Environment: Unlearning the Visual Regime.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab teemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Jess Myers pakub oma loengus heliuuringuid linna- ja arhitektuurianalüüsi kriitiliseks raamistikuks. Ta seab kahtluse alla arhitektuuri eksklusiivse suhte visuaalse kommunikatsiooniga ja pakub selle asemel “kuulamist”. Myers selgitab arhitektide kõrvadele, kuidas nad saavad häälestuda ehitatud keskkonna helimaastikele ja kuidas “kuulamise” praktika võib mõjutada jõudünaamikat jagatud ja isiklikus ruumis.

Jess Myers on urbanist ja Syracuse ülikooli arhitektuuri assistent, kes töötab ka toimetaja, kirjaniku, podcasteri ja kuraatorina. Tema podcast Here There Be Dragons uurib turvalisuse diskursuse mõju linnaplaneerimisele läbi linnaelanike silmade. Tal on BA arhitektuuris (Princetoni ülikool) ja linnaplaneerimise magistrikraad (MIT). Tema kirjutised on leitavad väljaannetest The Architect’s Newspaper, Log, l’Architecture d’Aujourd’hui, Avery Review, The Architectural Review, Places ja Dwell.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Animus, Anima ja Anemone /// animatsioon KHM-is

Žilvinas Lilas

A-101, kell 17.00

Kölni meediakunsti akadeemia (KHM) on mitmes mõttes ainulaadne akadeemia. 1989. aastal teadus- ja kraadiõppeasutusena asutatud see kasvas tänaseks üles loominguliseks sulamiks, mis ühendab endas sotsiaalteadused, filmi, arvutiteaduse, loovkirjutamise, robootika, biokunsti paljude teiste valdkondade hulgas ja loomulikult animatsiooni.

Lektor räägib animatsiooni ja selle õppekavas õdede-vendade perekondlikest suhetest ning strateegiatest, kuidas säilitada toimiv akadeemiline struktuur ja samal ajal mitte kustutada vabameelset loomingulist leeki. Loengut läbib lühianimafilmide linastus.

Žilvinas Lilas on aastast 2004 Kölni meediakunsti akadeemia professor ja 2021. aastast prorektor. Prof. Lilas on oma akadeemilises karjääris järjekindlalt tegelenud uute tehnoloogiate fenomeniga kui universaalse kunstilise eneseväljenduse vahendiga. Pärast Ohio osariigi ülikooli (MFA 1998) lõpetamist tegeles Z.Lilas professionaalselt Hollywoodis (Walt Disney Studios, Metrolight Studios jne) mitmete animafilmide, mängude, väljaannete ja teleprojektidega. Viimasel ajal on ta olnud mitmekülgsete tööde autor, mis ulatuvad etendustest, töötubadest, artiklitest, žüriidest ja ekspertiisidest, akadeemilistest ja teleprojektidest.