Avatud loengud
04.02.2015
Avatud loeng: Reet Aus
This Wednesday, 4.02.15 we are going to meet renown fashion designer and researcher REET AUS, who is internationally acclaimed expert of ecological design.
For several years already, the upcycling designer Reet Aus and her team have been involved in a innovative research project together with Beximco, the largest vertically integrated fabric and garment producer in Bangladesh. The unity between the two companies aims for upcycling to be implemented into the regular production processes of Beximco in order to save resources, grow efficiency and significantly reduce environmental impacts. Upcycling could potentially reduce at least 65% of waste created by the giant production of 56 million garments a year.
Reet Aus team in cooperation with Beximco are leaders in designing, mass-producing and selling 100% upcycled, unique and high-fashion garments, enabling to save on average 70% of water and create 88% less CO2 emission compared to non upcycled mass-production.
EKA disainiteaduskonna avatud loengud toimuvad magistriõppe aine “Mis juhtub peale toote sündi” raames kevadsemestri kolmapäevadel kell 17.30 – 19 ruumis 426, Estonia pst 7. Enamik loengud toimub inglise keeles.
Avatud loeng: Reet Aus
Kolmapäev 04 veebruar, 2015
This Wednesday, 4.02.15 we are going to meet renown fashion designer and researcher REET AUS, who is internationally acclaimed expert of ecological design.
For several years already, the upcycling designer Reet Aus and her team have been involved in a innovative research project together with Beximco, the largest vertically integrated fabric and garment producer in Bangladesh. The unity between the two companies aims for upcycling to be implemented into the regular production processes of Beximco in order to save resources, grow efficiency and significantly reduce environmental impacts. Upcycling could potentially reduce at least 65% of waste created by the giant production of 56 million garments a year.
Reet Aus team in cooperation with Beximco are leaders in designing, mass-producing and selling 100% upcycled, unique and high-fashion garments, enabling to save on average 70% of water and create 88% less CO2 emission compared to non upcycled mass-production.
EKA disainiteaduskonna avatud loengud toimuvad magistriõppe aine “Mis juhtub peale toote sündi” raames kevadsemestri kolmapäevadel kell 17.30 – 19 ruumis 426, Estonia pst 7. Enamik loengud toimub inglise keeles.
04.02.2015
Klaasiosakonna vestlusõhtu Adamson-Ericus
Klaasiosakonna vestlusõhtu Adamson-Ericus
Kolmapäev 04 veebruar, 2015
07.02.2015
Vestlusring Kristina Normaniga
(Информацию по-русски читайте ниже)
7. veebruaril kell 15:00 toimub näituse „Refleksioonid: sissevaade/väljavaade“ raames Tallinna Vene muuseumis vestlusring kunstnik Kristina Normaniga. Erikülaline on Alevtina Kahidze, aktivist ja kunstnik Ukrainast, kes osales Kristina Normani videoteoses “Raudkaar” peategelasena, mis on esitatud näituse „Reflektsioonid: sissevaade/väljavaade“ raames.
Näitusel esitatud töö on tehtud Manifesta 10 St.Peterburis avaliku programmi raames:
“Raudkaar” https:// https:// kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreeruda e-maili teel evi.parn(at)artun.ee märksõnaga “Kristina Norman”.
Nb! Arvatavasti toimub vestlusring vene keeles, vajadusel tõlgime kohapeal.
………………………………………………………………………..
7 февраля в 15:00 в Таллинском русском музее пройдет встреча с художницей Кристиной Норман. Специальный гость – украинская активистка и художница Алефтина Кахидзе, главная героиня видеработы Кристины Норман “Железная арка”, которая представлена на выставке «Рефлексия: взгляд внутрь/изнутри».
Работы Кристины “Железная арка” и “Сувенир” были представлены на биеннале искусств “Манифеста 10” в рамках публичной программы фестиваля, который проходил в 2014 году в Санкт-Петербурге: “Железная арка”
https:// https:// на мероприятие свободный, количество мест, к сожалению, ограничено, регистрация для участия по э-майлу evi.parn(at)artun.ee
Nb! Беседа будет проходить на русском языке, при необходимости будем переводить на эстонский.
FB event > https://www.facebook.com/events/332565093615257/?fref=ts
Vestlusring Kristina Normaniga
Laupäev 07 veebruar, 2015
(Информацию по-русски читайте ниже)
7. veebruaril kell 15:00 toimub näituse „Refleksioonid: sissevaade/väljavaade“ raames Tallinna Vene muuseumis vestlusring kunstnik Kristina Normaniga. Erikülaline on Alevtina Kahidze, aktivist ja kunstnik Ukrainast, kes osales Kristina Normani videoteoses “Raudkaar” peategelasena, mis on esitatud näituse „Reflektsioonid: sissevaade/väljavaade“ raames.
Näitusel esitatud töö on tehtud Manifesta 10 St.Peterburis avaliku programmi raames:
“Raudkaar” https:// https:// kohtade arv on piiratud, palume eelnevalt registreeruda e-maili teel evi.parn(at)artun.ee märksõnaga “Kristina Norman”.
Nb! Arvatavasti toimub vestlusring vene keeles, vajadusel tõlgime kohapeal.
………………………………………………………………………..
7 февраля в 15:00 в Таллинском русском музее пройдет встреча с художницей Кристиной Норман. Специальный гость – украинская активистка и художница Алефтина Кахидзе, главная героиня видеработы Кристины Норман “Железная арка”, которая представлена на выставке «Рефлексия: взгляд внутрь/изнутри».
Работы Кристины “Железная арка” и “Сувенир” были представлены на биеннале искусств “Манифеста 10” в рамках публичной программы фестиваля, который проходил в 2014 году в Санкт-Петербурге: “Железная арка”
https:// https:// на мероприятие свободный, количество мест, к сожалению, ограничено, регистрация для участия по э-майлу evi.parn(at)artun.ee
Nb! Беседа будет проходить на русском языке, при необходимости будем переводить на эстонский.
FB event > https://www.facebook.com/events/332565093615257/?fref=ts
07.02.2015
kunstirühmitus LAIK kutsub oma esimese näituse avamisele
Interdistsiplinaarne kunstirühmitus LAIK kutsub teid oma esimese näituse avamisele Haapsalu Linnagaleriis! Tallinnast tulijaile planeeritud buss.
Näitusel eksponeerime oma senist tööprotsessi. Lisaks videotöödele ning heli- ja ruumiinstallatsioonidele viime projekti jooksul läbi improvisatsioonilisi töötube heli-, liikumis- ja tegevuskunsti valdkonnas.
Avamisel toimub kontsert-töötuba, mida juhendavad Gerhard Lock ja Juhan Vihterpal.
BUSSIINFO:
Tallinnast tulijaile on planeeritud 23-kohaline buss, mis alustab väljasõitu kl 13.30 Georg Otsa nim tänavalt Estonia kõrval. Tagasisõit algusega u kl 17.30.
Bussile registreerumiseks kirjutage Kasparile: aus.kaspar@gmail.com.
Lisage teatele oma nimi ja kontakttelefon.
MEIST:
LAIK alustas oma tegevust 2012. novembris ja koondab eri loomevaldkondades tegutsevate kunstnike praktikad. Kunstnike koostöö sai alguse erinevate dialoogivormide katsetamisega, mis omavahel ja seoses publikuga aitaksid alateadlikke ja teadlikke mäluahelaid tekitavaid protsesse mõtestada nii, et need protsessid ise saaksid väljenduseks. Kui teadvused kohtuvad, siis nad lihtsalt ei vaheta teadmisi. Nad muudavad neid, kujundavad ümber, räägivad üle – loovad uusi mäluahelaid, mis salvestuvad sotsiaalselt konstrueeritud ühiskehas, millele Laik on andnud nime „Objekt MU“.
“Valgustung” esindab kirjeldatud protsessi järgmist etappi, kus peegelduvad erinevad vaimsed ning nägemis-, taktiilse ja kuulmismeeltega seotud kontseptsioonid nagu ärkamine, avanemine, vabanemine, valguse poole püüdlemine.
Liikmed: Anu Vask, Gerhard Lock, Jekaterina Kultajeva, Juhan Vihterpal, Kaspar Aus, Kristino Rav
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, EKA Uusmeedia õppetool, OÜ Aare autod, Loomeheli OÜ, LaborArtory
LAIK kodulehekülg:
https://www.facebook.com/pages/LAIK/495481393884046
Kohtumiseni!
kunstirühmitus LAIK kutsub oma esimese näituse avamisele
Laupäev 07 veebruar, 2015
Interdistsiplinaarne kunstirühmitus LAIK kutsub teid oma esimese näituse avamisele Haapsalu Linnagaleriis! Tallinnast tulijaile planeeritud buss.
Näitusel eksponeerime oma senist tööprotsessi. Lisaks videotöödele ning heli- ja ruumiinstallatsioonidele viime projekti jooksul läbi improvisatsioonilisi töötube heli-, liikumis- ja tegevuskunsti valdkonnas.
Avamisel toimub kontsert-töötuba, mida juhendavad Gerhard Lock ja Juhan Vihterpal.
BUSSIINFO:
Tallinnast tulijaile on planeeritud 23-kohaline buss, mis alustab väljasõitu kl 13.30 Georg Otsa nim tänavalt Estonia kõrval. Tagasisõit algusega u kl 17.30.
Bussile registreerumiseks kirjutage Kasparile: aus.kaspar@gmail.com.
Lisage teatele oma nimi ja kontakttelefon.
MEIST:
LAIK alustas oma tegevust 2012. novembris ja koondab eri loomevaldkondades tegutsevate kunstnike praktikad. Kunstnike koostöö sai alguse erinevate dialoogivormide katsetamisega, mis omavahel ja seoses publikuga aitaksid alateadlikke ja teadlikke mäluahelaid tekitavaid protsesse mõtestada nii, et need protsessid ise saaksid väljenduseks. Kui teadvused kohtuvad, siis nad lihtsalt ei vaheta teadmisi. Nad muudavad neid, kujundavad ümber, räägivad üle – loovad uusi mäluahelaid, mis salvestuvad sotsiaalselt konstrueeritud ühiskehas, millele Laik on andnud nime „Objekt MU“.
“Valgustung” esindab kirjeldatud protsessi järgmist etappi, kus peegelduvad erinevad vaimsed ning nägemis-, taktiilse ja kuulmismeeltega seotud kontseptsioonid nagu ärkamine, avanemine, vabanemine, valguse poole püüdlemine.
Liikmed: Anu Vask, Gerhard Lock, Jekaterina Kultajeva, Juhan Vihterpal, Kaspar Aus, Kristino Rav
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, EKA Uusmeedia õppetool, OÜ Aare autod, Loomeheli OÜ, LaborArtory
LAIK kodulehekülg:
https://www.facebook.com/pages/LAIK/495481393884046
Kohtumiseni!
05.02.2015 — 28.02.2015
Veebruari Sündmused tartu kunstimuuseumis
Sündmusterohke veebruar Tartu Kunstimuuseumis!
N, 05.02. kl 18.00 muuseumipoe üritus
5. veebruaril esitleb Neeme Loop Tartu Kunstimuuseumi poes Eesti Kunstiakadeemia kirjastuse uut raamatut „Värvide vastastikmõju“. Osalemine tasuta.
L, 07.02. avatud uus näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (07.02.–29.03.2015)
Alates 7. veebruarist on Tartu Kunstimuuseumis avatud uus näitus, kus eksponeeritakse valikut teoseid, mis tegelevad Teises maailmasõjas läbielatuga, eriti holokausti teemaga tänapäeva Poolas. Eksponeeritud teoseid ühendavateks märksõnadeks on mäletamine ja trauma. Näitusega kaasnevad koolide ajaloo ainekavaga seotud haridusprogrammid. Lisainfo kristel@tartmus.ee
N, 12.02. kuraatorite giidituurid näitustel
Kl 18.00 toimub kuraatorituur Malle Leisi näitusel “Kollane suvi” (Kristel Sibul) ja kl 19.00 näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (Rael Artel). Osalemine muuseumipiletiga.
L, 14.02. kl 12.00–15.00 sõbrapäeva perepäev kunsti keskel
Kõik suured ja väiksed kunstisõbrad on oodatud veetma sõbrapäeva Tartu Kunstimuuseumis. Näitusesaalis saadakse kunstiga sõbraks, toimuvad lõbusad mängud ja sõbrale kaardi meisterdamine. Osalemine muuseumipiletiga.
N, 19.02. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ teemal naiskunstnik ja tema aeg
Järjekorras viies „Muuseumi akadeemia“ üritus toimub 19. veebruaril kell 18.00 Tartu Kunstimuuseumis, kus Kersti Koll, Merike Kurisoo ja Tiina-Mall Kreem esitlevad Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste 4(9) 2014 teemanumbrit „Naiskunstnik ja tema aeg”. Trükise on koostanud Kersti Koll, toimetanud Kersti Koll, Merike Kurisoo. Osalemine muuseumipiletiga.
L, 21.02. kl 13.00 joonistusvõistlusel osalenute autasustamine Kunstikabinetis
Tartu Kunstimuuseum kutsub kõiki kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Otsides kollast suve“, kuhu saab töid esitada 13. veebruarini. Tööd tuleb tuua või saata aadressil: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu 51004. Parematest töödest koostatakse näitus muuseumi Kunstikabinetis, mis on avatud 19. veebruar–1. märts 2015. Autasustamine toimub 21. veebruaril kell 13.00.
N, 26.02. kl 18.00 „Kogu lugu!“ graafika- ja joonistuskogust
Järjekorras neljas „Kogu lugu!“ võtab vaatluse alla graafika- ja joonistuskogu, mida tutvustab koguhoidja Kadri Mägi. Ürituse keskmes on Johann Nepomuk Strixneri (1782-1855) kristliku sisuga litograafiad. Strixner oli Baieri kunstnik Saksamaalt, kes tegeles joonistamise, vasegravüüri ja litograafiaga. Loeng on suunatud kõigile, kes huvituvad muuseumi kogudest, ikonograafiast ja litograafiast, kui ühest paljundamise tehnikast. Osalemine muuseumipiletiga.
Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna koordinaator
744 1920
hannaliis@tartmus.ee
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
K, R–P 11–18
N 11–21
www.tartmus.ee
www.facebook.com/tartmus
www.instagram.com/tartukunstimuuseum
Veebruari Sündmused tartu kunstimuuseumis
Neljapäev 05 veebruar, 2015 — Laupäev 28 veebruar, 2015
Sündmusterohke veebruar Tartu Kunstimuuseumis!
N, 05.02. kl 18.00 muuseumipoe üritus
5. veebruaril esitleb Neeme Loop Tartu Kunstimuuseumi poes Eesti Kunstiakadeemia kirjastuse uut raamatut „Värvide vastastikmõju“. Osalemine tasuta.
L, 07.02. avatud uus näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (07.02.–29.03.2015)
Alates 7. veebruarist on Tartu Kunstimuuseumis avatud uus näitus, kus eksponeeritakse valikut teoseid, mis tegelevad Teises maailmasõjas läbielatuga, eriti holokausti teemaga tänapäeva Poolas. Eksponeeritud teoseid ühendavateks märksõnadeks on mäletamine ja trauma. Näitusega kaasnevad koolide ajaloo ainekavaga seotud haridusprogrammid. Lisainfo kristel@tartmus.ee
N, 12.02. kuraatorite giidituurid näitustel
Kl 18.00 toimub kuraatorituur Malle Leisi näitusel “Kollane suvi” (Kristel Sibul) ja kl 19.00 näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (Rael Artel). Osalemine muuseumipiletiga.
L, 14.02. kl 12.00–15.00 sõbrapäeva perepäev kunsti keskel
Kõik suured ja väiksed kunstisõbrad on oodatud veetma sõbrapäeva Tartu Kunstimuuseumis. Näitusesaalis saadakse kunstiga sõbraks, toimuvad lõbusad mängud ja sõbrale kaardi meisterdamine. Osalemine muuseumipiletiga.
N, 19.02. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ teemal naiskunstnik ja tema aeg
Järjekorras viies „Muuseumi akadeemia“ üritus toimub 19. veebruaril kell 18.00 Tartu Kunstimuuseumis, kus Kersti Koll, Merike Kurisoo ja Tiina-Mall Kreem esitlevad Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste 4(9) 2014 teemanumbrit „Naiskunstnik ja tema aeg”. Trükise on koostanud Kersti Koll, toimetanud Kersti Koll, Merike Kurisoo. Osalemine muuseumipiletiga.
L, 21.02. kl 13.00 joonistusvõistlusel osalenute autasustamine Kunstikabinetis
Tartu Kunstimuuseum kutsub kõiki kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Otsides kollast suve“, kuhu saab töid esitada 13. veebruarini. Tööd tuleb tuua või saata aadressil: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu 51004. Parematest töödest koostatakse näitus muuseumi Kunstikabinetis, mis on avatud 19. veebruar–1. märts 2015. Autasustamine toimub 21. veebruaril kell 13.00.
N, 26.02. kl 18.00 „Kogu lugu!“ graafika- ja joonistuskogust
Järjekorras neljas „Kogu lugu!“ võtab vaatluse alla graafika- ja joonistuskogu, mida tutvustab koguhoidja Kadri Mägi. Ürituse keskmes on Johann Nepomuk Strixneri (1782-1855) kristliku sisuga litograafiad. Strixner oli Baieri kunstnik Saksamaalt, kes tegeles joonistamise, vasegravüüri ja litograafiaga. Loeng on suunatud kõigile, kes huvituvad muuseumi kogudest, ikonograafiast ja litograafiast, kui ühest paljundamise tehnikast. Osalemine muuseumipiletiga.
Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna koordinaator
744 1920
hannaliis@tartmus.ee
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
K, R–P 11–18
N 11–21
www.tartmus.ee
www.facebook.com/tartmus
www.instagram.com/tartukunstimuuseum
28.01.2015 — 01.03.2015
“sada. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” publikuprogramm “mälukude”
Tallinna Kunstihoone näitusega “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” kaasneb publikuprogramm “Mälukude”, mis võtab vaatluse alla tekstiili(kunsti) kui mälu ja ajaarvamise abivahendi, ajastuvaimu kandja.
Publikuprogramm on kohandatav nii täiskasvanutele, üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide õppuritele. Viimastele on valmistatud töölehtedega haridusprogramm, mis haakub põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekavaga, kestab 30 minutit ja lõpeb praktilise ülesandega.
Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kl 12.00-17.00.
Grupis maksab pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 8.00 eurot/grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi optimaalne suurus on 15–35 inimest.
1914. aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson- Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming- Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter- Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin- Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Rainer Vilumaa,
Tallinna Kunstihoone haridustöötaja
rainer@kunstihoone.ee
GSM +372 53 919 790
SA Tallinna Kunstihoone Fond
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn
Tel: 644 2818
Piletikassa: 644 2907
www.kunstihoone.ee
Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone
“sada. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” publikuprogramm “mälukude”
Kolmapäev 28 jaanuar, 2015 — Pühapäev 01 märts, 2015
Tallinna Kunstihoone näitusega “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” kaasneb publikuprogramm “Mälukude”, mis võtab vaatluse alla tekstiili(kunsti) kui mälu ja ajaarvamise abivahendi, ajastuvaimu kandja.
Publikuprogramm on kohandatav nii täiskasvanutele, üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide õppuritele. Viimastele on valmistatud töölehtedega haridusprogramm, mis haakub põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekavaga, kestab 30 minutit ja lõpeb praktilise ülesandega.
Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kl 12.00-17.00.
Grupis maksab pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 8.00 eurot/grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi optimaalne suurus on 15–35 inimest.
1914. aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson- Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming- Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter- Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin- Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Rainer Vilumaa,
Tallinna Kunstihoone haridustöötaja
rainer@kunstihoone.ee
GSM +372 53 919 790
SA Tallinna Kunstihoone Fond
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn
Tel: 644 2818
Piletikassa: 644 2907
www.kunstihoone.ee
Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone
30.01.2015
VÄLJASÕIT AJAKIRJA EHITUSKUNST 2015 ESITLUSELE KEHRA PABERIVABRIKUSSE
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonnalt on ilmunud Ehituskunsti 57. number, mille on koostanud peatoimetajad Aet Ader ja Kadri Klementi ning kujundanud Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik ja Kerli Virk.
Olete palutud arhitektuuriajakirja Ehituskunst 2015. aasta numbri “Tellis, mida sina soovid?” esitlusele väljasõidu vormis Kehra paberivabrikusse reedel, 30. jaanuaril!
Louis Kahni kunagisest mõttekäigust pealkirja laenav number uurib materjali teemat arhitektuuris. Esitluse toimumiskoht on samuti seotud materjaliga – sellega, millest on tehtud ajakiri Ehituskunst ise. Kehra paberivabriku külastamiseks tuleb jõuda Tartu rongile (nr 212), mis väljub reedel, 30. jaanuaril kell 14:12 Balti jaamast (pilet 2.80 €). Paberivabrikusse jalutatakse läbi Kehra Vana-Asula traditsiooniliste tööliselamute piirkonna ning kell 15:15 alustatakse 1938. aastal valminud vabrikuhoone ekskursiooniga, mille käigus saab teada kuidas ja kus saab puidust paber.
Eelregistreerumine 28. jaanuariks e-maili aadressil: aet@ehituskunst.ee
Maailmas, kus uksed avanevad lähenemisel iseenesest, kus tuled süttivad liikumise peale ja kus esemed ei kanna enam ammu meistri käe jälge, muutub puudutus üha tähenduslikumaks. Materjalis töötamise ja sellest rääkimise osavus on kaduv kunst. Digitaalsed tööriistad, millega me konstrueerime, komponeerime, vormime materiaalset, ei paista olevat enam käepärased, kui proovime kujundada aistinguid ja tajumuslikku kogemust.
Louis Kahn teab, et kui küsida: ““Mida sina tahad, Tellis?”, vastab see: “Mulle meeldib Võlv.” Ja kui sa siis ütled Tellisele: “Tead, võlvid on kallid, ma võiksin sinu peale asetada hoopis betoonist silluse. Mis sa sellest arvad, Tellis?”, vastab Tellis: “Mulle meeldib Võlv.””
Vestlus leidis aset 1971. aastal, 43 aastat tagasi. Kas tänasele Tellisele meeldivad droonid ja algoritmilised silindrid? Kas masinliku täpsusega ehitatu tundub kuidagi teistmoodi kui inimkäte poolt rajatu? Kas on võimalik atmosfääri programmeerida?
Viimases numbris kirjutavad: disainer ja teadur Kärt Ojavee, arhitektid Manuel Kretzer ja Ivan Sergejev, 2014. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni üks kuraator Siim Tuksam. Artikleid täiendavad fotod Raili Keivi serviisist “Portselan kohtub betooniga”, Sven Parkeri asfaldiseeria ning Klaske Haviku ja Gus Tielensi pildilised ja sõnalised märkmed atmosfäärist. Kooli osas on seekord avaldatud kaks magistritööd: Eve Komp kirjutab linnapausidest ja Grete Veskiväli kehalisest maastikust. Tõlkeartiklina ilmub Kanada arhitektuurikeskuse direktori Mirko Zardini “Austusavaldus asfaldile”.
Värske ajakirja saab soetada Apollo raamatupoest, Lugemikust või Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnast (Pikk tn 20).
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
Toetas: Eesti Kultuurkapital
Facebooki ürituse link
Lisateave Aet Ader
aet@ehituskunst.ee
Teate toimetas
Solveig Jahnke
VÄLJASÕIT AJAKIRJA EHITUSKUNST 2015 ESITLUSELE KEHRA PABERIVABRIKUSSE
Reede 30 jaanuar, 2015
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonnalt on ilmunud Ehituskunsti 57. number, mille on koostanud peatoimetajad Aet Ader ja Kadri Klementi ning kujundanud Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik ja Kerli Virk.
Olete palutud arhitektuuriajakirja Ehituskunst 2015. aasta numbri “Tellis, mida sina soovid?” esitlusele väljasõidu vormis Kehra paberivabrikusse reedel, 30. jaanuaril!
Louis Kahni kunagisest mõttekäigust pealkirja laenav number uurib materjali teemat arhitektuuris. Esitluse toimumiskoht on samuti seotud materjaliga – sellega, millest on tehtud ajakiri Ehituskunst ise. Kehra paberivabriku külastamiseks tuleb jõuda Tartu rongile (nr 212), mis väljub reedel, 30. jaanuaril kell 14:12 Balti jaamast (pilet 2.80 €). Paberivabrikusse jalutatakse läbi Kehra Vana-Asula traditsiooniliste tööliselamute piirkonna ning kell 15:15 alustatakse 1938. aastal valminud vabrikuhoone ekskursiooniga, mille käigus saab teada kuidas ja kus saab puidust paber.
Eelregistreerumine 28. jaanuariks e-maili aadressil: aet@ehituskunst.ee
Maailmas, kus uksed avanevad lähenemisel iseenesest, kus tuled süttivad liikumise peale ja kus esemed ei kanna enam ammu meistri käe jälge, muutub puudutus üha tähenduslikumaks. Materjalis töötamise ja sellest rääkimise osavus on kaduv kunst. Digitaalsed tööriistad, millega me konstrueerime, komponeerime, vormime materiaalset, ei paista olevat enam käepärased, kui proovime kujundada aistinguid ja tajumuslikku kogemust.
Louis Kahn teab, et kui küsida: ““Mida sina tahad, Tellis?”, vastab see: “Mulle meeldib Võlv.” Ja kui sa siis ütled Tellisele: “Tead, võlvid on kallid, ma võiksin sinu peale asetada hoopis betoonist silluse. Mis sa sellest arvad, Tellis?”, vastab Tellis: “Mulle meeldib Võlv.””
Vestlus leidis aset 1971. aastal, 43 aastat tagasi. Kas tänasele Tellisele meeldivad droonid ja algoritmilised silindrid? Kas masinliku täpsusega ehitatu tundub kuidagi teistmoodi kui inimkäte poolt rajatu? Kas on võimalik atmosfääri programmeerida?
Viimases numbris kirjutavad: disainer ja teadur Kärt Ojavee, arhitektid Manuel Kretzer ja Ivan Sergejev, 2014. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni üks kuraator Siim Tuksam. Artikleid täiendavad fotod Raili Keivi serviisist “Portselan kohtub betooniga”, Sven Parkeri asfaldiseeria ning Klaske Haviku ja Gus Tielensi pildilised ja sõnalised märkmed atmosfäärist. Kooli osas on seekord avaldatud kaks magistritööd: Eve Komp kirjutab linnapausidest ja Grete Veskiväli kehalisest maastikust. Tõlkeartiklina ilmub Kanada arhitektuurikeskuse direktori Mirko Zardini “Austusavaldus asfaldile”.
Värske ajakirja saab soetada Apollo raamatupoest, Lugemikust või Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnast (Pikk tn 20).
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
Toetas: Eesti Kultuurkapital
Facebooki ürituse link
Lisateave Aet Ader
aet@ehituskunst.ee
Teate toimetas
Solveig Jahnke
29.01.2015
Rundumi vestlus: omaalgatuslikud praktikad – kunstnik kiwa
Neljapäeval, 29. jaanuaril kell 18 toimub järjekordne Rundumi vestlus teemal omaalgatuslikud praktikad ja seekordseks külaliseks on kunstnik Kiwa, kellega räägime kirjastusest ;paranoia.
Vestlus toimub Rundumis, Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis, Vanemuise 26.
Olete oodatud!
Lisainfo:
https://www.facebook.com/paranoiapublishing?fref=ts
https://www.facebook.com/rundumspace
www.rundumspace.com
Rundum artist-run space’i jaanuarikuu tegevust toetavad Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.
Rundumi vestlus: omaalgatuslikud praktikad – kunstnik kiwa
Neljapäev 29 jaanuar, 2015
Neljapäeval, 29. jaanuaril kell 18 toimub järjekordne Rundumi vestlus teemal omaalgatuslikud praktikad ja seekordseks külaliseks on kunstnik Kiwa, kellega räägime kirjastusest ;paranoia.
Vestlus toimub Rundumis, Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis, Vanemuise 26.
Olete oodatud!
Lisainfo:
https://www.facebook.com/paranoiapublishing?fref=ts
https://www.facebook.com/rundumspace
www.rundumspace.com
Rundum artist-run space’i jaanuarikuu tegevust toetavad Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.
24.01.2015
Rundum vestlusring Tartus: Kunstielu Vancouveris
Eelneval poolaastal viibis Rundumi liige Kulla Laas vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia partnerülikoolis Emily Carr University of Art+Design Vancouveris, Kanadas. Järjekordses Rundumi Tartu vestlusringis laupäeval, 24. jaanuaril kell 17:00, tutvustab ta enda kogemuse põhjal sealset kunstielu ning otsib paralleele ja/või erinevuseid kunstnikuks olemisega Eestis. Oluliseks läbivaks teemaks on kunstnike algatatud keskuste (artist-run centres) ajalugu ja arengud ning küsimus selle üle, kuidas saab üks organisatsioon kunstnikke toetada.
Veidi lisainfot Rundum välismaal blogis: http://www.rundumspace.com/rundum-valismaal-abroad-blog/
Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse „loading…100%” artist walk´i raames Tartu Kunstimajas.
Monumentaalgalerii, Vanemuise 26, Tartu.
Rundum Artist-Run Space
http://www.rundumspace.com/
https://www.facebook.com/rundumspace
Rundumi algatajateks on noored Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonna taustaga kunstnikud Mari-Leen Kiipli, Kulla Laas, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek. Mentori ja nõustajana on toeks ka kunstikriitik-kuraator Maarin Ektermann. Rundumi visuaalse identiteedi ja plakatite trüki eest vastutavad Kert Obi Viiart ja Carl-Robert Kagge, kes moodustavad koos LÉ 60.
Rundum artist-run space’i tegevust toetavad Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.
Rundum vestlusring Tartus: Kunstielu Vancouveris
Laupäev 24 jaanuar, 2015
Eelneval poolaastal viibis Rundumi liige Kulla Laas vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia partnerülikoolis Emily Carr University of Art+Design Vancouveris, Kanadas. Järjekordses Rundumi Tartu vestlusringis laupäeval, 24. jaanuaril kell 17:00, tutvustab ta enda kogemuse põhjal sealset kunstielu ning otsib paralleele ja/või erinevuseid kunstnikuks olemisega Eestis. Oluliseks läbivaks teemaks on kunstnike algatatud keskuste (artist-run centres) ajalugu ja arengud ning küsimus selle üle, kuidas saab üks organisatsioon kunstnikke toetada.
Veidi lisainfot Rundum välismaal blogis: http://www.rundumspace.com/rundum-valismaal-abroad-blog/
Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse „loading…100%” artist walk´i raames Tartu Kunstimajas.
Monumentaalgalerii, Vanemuise 26, Tartu.
Rundum Artist-Run Space
http://www.rundumspace.com/
https://www.facebook.com/rundumspace
Rundumi algatajateks on noored Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonna taustaga kunstnikud Mari-Leen Kiipli, Kulla Laas, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek. Mentori ja nõustajana on toeks ka kunstikriitik-kuraator Maarin Ektermann. Rundumi visuaalse identiteedi ja plakatite trüki eest vastutavad Kert Obi Viiart ja Carl-Robert Kagge, kes moodustavad koos LÉ 60.
Rundum artist-run space’i tegevust toetavad Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.
29.01.2015
Avatud loeng: Rode altar lähivaates
29. jaanuaril kell 18.00 peavad Niguliste muuseumis Eesti Kunstiakadeemia õppejõud konservaator-restauraator Hilkka Hiiop ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret esimese loengu sarjast „Rode altar lähivaates“.
Loengus tutvustatakse milliste vahenditega uuritakse kunstiteoste füüsilist poolt, kuidas toimub selline uurimine rahvusvahelises kontekstis ning mil moel mõjutab tehniline teave ühe autori ,töökoja või perioodi loomingu paremat mõistmist. Saame teada, mida kujutab endast “tehniliseks kunstiajalooks” nimetatud valdkond ning kuidas selle abil saab avada teoseid nii professionaalide kui laiema avalikkuse jaoks.
Täpsem informatsioon nii 29. jaanuari kui järgnevate loengute ja esinejate kohta
Lisainformatsioon:
Hilkka Hiiop
Konservaator-restauraator
602 6075, hilkka.hiiop@ekm.ee
Tarmo Saaret
Niguliste muuseumi direktor
631 4330, tarmo.saaret@ekm.ee
Niguliste 3, Tallinn
Avatud loeng: Rode altar lähivaates
Neljapäev 29 jaanuar, 2015
29. jaanuaril kell 18.00 peavad Niguliste muuseumis Eesti Kunstiakadeemia õppejõud konservaator-restauraator Hilkka Hiiop ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret esimese loengu sarjast „Rode altar lähivaates“.
Loengus tutvustatakse milliste vahenditega uuritakse kunstiteoste füüsilist poolt, kuidas toimub selline uurimine rahvusvahelises kontekstis ning mil moel mõjutab tehniline teave ühe autori ,töökoja või perioodi loomingu paremat mõistmist. Saame teada, mida kujutab endast “tehniliseks kunstiajalooks” nimetatud valdkond ning kuidas selle abil saab avada teoseid nii professionaalide kui laiema avalikkuse jaoks.
Täpsem informatsioon nii 29. jaanuari kui järgnevate loengute ja esinejate kohta
Lisainformatsioon:
Hilkka Hiiop
Konservaator-restauraator
602 6075, hilkka.hiiop@ekm.ee
Tarmo Saaret
Niguliste muuseumi direktor
631 4330, tarmo.saaret@ekm.ee
Niguliste 3, Tallinn