Avatud loengud
05.02.2015 — 28.02.2015
Veebruari Sündmused tartu kunstimuuseumis
Sündmusterohke veebruar Tartu Kunstimuuseumis!
N, 05.02. kl 18.00 muuseumipoe üritus
5. veebruaril esitleb Neeme Loop Tartu Kunstimuuseumi poes Eesti Kunstiakadeemia kirjastuse uut raamatut „Värvide vastastikmõju“. Osalemine tasuta.
L, 07.02. avatud uus näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (07.02.–29.03.2015)
Alates 7. veebruarist on Tartu Kunstimuuseumis avatud uus näitus, kus eksponeeritakse valikut teoseid, mis tegelevad Teises maailmasõjas läbielatuga, eriti holokausti teemaga tänapäeva Poolas. Eksponeeritud teoseid ühendavateks märksõnadeks on mäletamine ja trauma. Näitusega kaasnevad koolide ajaloo ainekavaga seotud haridusprogrammid. Lisainfo kristel@tartmus.ee
N, 12.02. kuraatorite giidituurid näitustel
Kl 18.00 toimub kuraatorituur Malle Leisi näitusel “Kollane suvi” (Kristel Sibul) ja kl 19.00 näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (Rael Artel). Osalemine muuseumipiletiga.
L, 14.02. kl 12.00–15.00 sõbrapäeva perepäev kunsti keskel
Kõik suured ja väiksed kunstisõbrad on oodatud veetma sõbrapäeva Tartu Kunstimuuseumis. Näitusesaalis saadakse kunstiga sõbraks, toimuvad lõbusad mängud ja sõbrale kaardi meisterdamine. Osalemine muuseumipiletiga.
N, 19.02. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ teemal naiskunstnik ja tema aeg
Järjekorras viies „Muuseumi akadeemia“ üritus toimub 19. veebruaril kell 18.00 Tartu Kunstimuuseumis, kus Kersti Koll, Merike Kurisoo ja Tiina-Mall Kreem esitlevad Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste 4(9) 2014 teemanumbrit „Naiskunstnik ja tema aeg”. Trükise on koostanud Kersti Koll, toimetanud Kersti Koll, Merike Kurisoo. Osalemine muuseumipiletiga.
L, 21.02. kl 13.00 joonistusvõistlusel osalenute autasustamine Kunstikabinetis
Tartu Kunstimuuseum kutsub kõiki kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Otsides kollast suve“, kuhu saab töid esitada 13. veebruarini. Tööd tuleb tuua või saata aadressil: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu 51004. Parematest töödest koostatakse näitus muuseumi Kunstikabinetis, mis on avatud 19. veebruar–1. märts 2015. Autasustamine toimub 21. veebruaril kell 13.00.
N, 26.02. kl 18.00 „Kogu lugu!“ graafika- ja joonistuskogust
Järjekorras neljas „Kogu lugu!“ võtab vaatluse alla graafika- ja joonistuskogu, mida tutvustab koguhoidja Kadri Mägi. Ürituse keskmes on Johann Nepomuk Strixneri (1782-1855) kristliku sisuga litograafiad. Strixner oli Baieri kunstnik Saksamaalt, kes tegeles joonistamise, vasegravüüri ja litograafiaga. Loeng on suunatud kõigile, kes huvituvad muuseumi kogudest, ikonograafiast ja litograafiast, kui ühest paljundamise tehnikast. Osalemine muuseumipiletiga.
Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna koordinaator
744 1920
hannaliis@tartmus.ee
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
K, R–P 11–18
N 11–21
www.tartmus.ee
www.facebook.com/tartmus
www.instagram.com/tartukunstimuuseum
Veebruari Sündmused tartu kunstimuuseumis
Neljapäev 05 veebruar, 2015 — Laupäev 28 veebruar, 2015
Sündmusterohke veebruar Tartu Kunstimuuseumis!
N, 05.02. kl 18.00 muuseumipoe üritus
5. veebruaril esitleb Neeme Loop Tartu Kunstimuuseumi poes Eesti Kunstiakadeemia kirjastuse uut raamatut „Värvide vastastikmõju“. Osalemine tasuta.
L, 07.02. avatud uus näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (07.02.–29.03.2015)
Alates 7. veebruarist on Tartu Kunstimuuseumis avatud uus näitus, kus eksponeeritakse valikut teoseid, mis tegelevad Teises maailmasõjas läbielatuga, eriti holokausti teemaga tänapäeva Poolas. Eksponeeritud teoseid ühendavateks märksõnadeks on mäletamine ja trauma. Näitusega kaasnevad koolide ajaloo ainekavaga seotud haridusprogrammid. Lisainfo kristel@tartmus.ee
N, 12.02. kuraatorite giidituurid näitustel
Kl 18.00 toimub kuraatorituur Malle Leisi näitusel “Kollane suvi” (Kristel Sibul) ja kl 19.00 näitusel „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ (Rael Artel). Osalemine muuseumipiletiga.
L, 14.02. kl 12.00–15.00 sõbrapäeva perepäev kunsti keskel
Kõik suured ja väiksed kunstisõbrad on oodatud veetma sõbrapäeva Tartu Kunstimuuseumis. Näitusesaalis saadakse kunstiga sõbraks, toimuvad lõbusad mängud ja sõbrale kaardi meisterdamine. Osalemine muuseumipiletiga.
N, 19.02. kl 18.00 „Muuseumi akadeemia“ teemal naiskunstnik ja tema aeg
Järjekorras viies „Muuseumi akadeemia“ üritus toimub 19. veebruaril kell 18.00 Tartu Kunstimuuseumis, kus Kersti Koll, Merike Kurisoo ja Tiina-Mall Kreem esitlevad Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste 4(9) 2014 teemanumbrit „Naiskunstnik ja tema aeg”. Trükise on koostanud Kersti Koll, toimetanud Kersti Koll, Merike Kurisoo. Osalemine muuseumipiletiga.
L, 21.02. kl 13.00 joonistusvõistlusel osalenute autasustamine Kunstikabinetis
Tartu Kunstimuuseum kutsub kõiki kooliõpilasi osalema kunstikonkursil „Otsides kollast suve“, kuhu saab töid esitada 13. veebruarini. Tööd tuleb tuua või saata aadressil: Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu 51004. Parematest töödest koostatakse näitus muuseumi Kunstikabinetis, mis on avatud 19. veebruar–1. märts 2015. Autasustamine toimub 21. veebruaril kell 13.00.
N, 26.02. kl 18.00 „Kogu lugu!“ graafika- ja joonistuskogust
Järjekorras neljas „Kogu lugu!“ võtab vaatluse alla graafika- ja joonistuskogu, mida tutvustab koguhoidja Kadri Mägi. Ürituse keskmes on Johann Nepomuk Strixneri (1782-1855) kristliku sisuga litograafiad. Strixner oli Baieri kunstnik Saksamaalt, kes tegeles joonistamise, vasegravüüri ja litograafiaga. Loeng on suunatud kõigile, kes huvituvad muuseumi kogudest, ikonograafiast ja litograafiast, kui ühest paljundamise tehnikast. Osalemine muuseumipiletiga.
Lisainfo:
Hanna-Liis Kont
näituste osakonna koordinaator
744 1920
hannaliis@tartmus.ee
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
K, R–P 11–18
N 11–21
www.tartmus.ee
www.facebook.com/tartmus
www.instagram.com/tartukunstimuuseum
28.01.2015 — 01.03.2015
“sada. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” publikuprogramm “mälukude”
Tallinna Kunstihoone näitusega “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” kaasneb publikuprogramm “Mälukude”, mis võtab vaatluse alla tekstiili(kunsti) kui mälu ja ajaarvamise abivahendi, ajastuvaimu kandja.
Publikuprogramm on kohandatav nii täiskasvanutele, üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide õppuritele. Viimastele on valmistatud töölehtedega haridusprogramm, mis haakub põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekavaga, kestab 30 minutit ja lõpeb praktilise ülesandega.
Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kl 12.00-17.00.
Grupis maksab pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 8.00 eurot/grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi optimaalne suurus on 15–35 inimest.
1914. aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson- Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming- Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter- Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin- Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Rainer Vilumaa,
Tallinna Kunstihoone haridustöötaja
rainer@kunstihoone.ee
GSM +372 53 919 790
SA Tallinna Kunstihoone Fond
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn
Tel: 644 2818
Piletikassa: 644 2907
www.kunstihoone.ee
Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone
“sada. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” publikuprogramm “mälukude”
Kolmapäev 28 jaanuar, 2015 — Pühapäev 01 märts, 2015
Tallinna Kunstihoone näitusega “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” kaasneb publikuprogramm “Mälukude”, mis võtab vaatluse alla tekstiili(kunsti) kui mälu ja ajaarvamise abivahendi, ajastuvaimu kandja.
Publikuprogramm on kohandatav nii täiskasvanutele, üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide õppuritele. Viimastele on valmistatud töölehtedega haridusprogramm, mis haakub põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekavaga, kestab 30 minutit ja lõpeb praktilise ülesandega.
Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kl 12.00-17.00.
Grupis maksab pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 8.00 eurot/grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi optimaalne suurus on 15–35 inimest.
1914. aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson- Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming- Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter- Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin- Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Rainer Vilumaa,
Tallinna Kunstihoone haridustöötaja
rainer@kunstihoone.ee
GSM +372 53 919 790
SA Tallinna Kunstihoone Fond
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn
Tel: 644 2818
Piletikassa: 644 2907
www.kunstihoone.ee
Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone
30.01.2015
VÄLJASÕIT AJAKIRJA EHITUSKUNST 2015 ESITLUSELE KEHRA PABERIVABRIKUSSE
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonnalt on ilmunud Ehituskunsti 57. number, mille on koostanud peatoimetajad Aet Ader ja Kadri Klementi ning kujundanud Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik ja Kerli Virk.
Olete palutud arhitektuuriajakirja Ehituskunst 2015. aasta numbri “Tellis, mida sina soovid?” esitlusele väljasõidu vormis Kehra paberivabrikusse reedel, 30. jaanuaril!
Louis Kahni kunagisest mõttekäigust pealkirja laenav number uurib materjali teemat arhitektuuris. Esitluse toimumiskoht on samuti seotud materjaliga – sellega, millest on tehtud ajakiri Ehituskunst ise. Kehra paberivabriku külastamiseks tuleb jõuda Tartu rongile (nr 212), mis väljub reedel, 30. jaanuaril kell 14:12 Balti jaamast (pilet 2.80 €). Paberivabrikusse jalutatakse läbi Kehra Vana-Asula traditsiooniliste tööliselamute piirkonna ning kell 15:15 alustatakse 1938. aastal valminud vabrikuhoone ekskursiooniga, mille käigus saab teada kuidas ja kus saab puidust paber.
Eelregistreerumine 28. jaanuariks e-maili aadressil: aet@ehituskunst.ee
Maailmas, kus uksed avanevad lähenemisel iseenesest, kus tuled süttivad liikumise peale ja kus esemed ei kanna enam ammu meistri käe jälge, muutub puudutus üha tähenduslikumaks. Materjalis töötamise ja sellest rääkimise osavus on kaduv kunst. Digitaalsed tööriistad, millega me konstrueerime, komponeerime, vormime materiaalset, ei paista olevat enam käepärased, kui proovime kujundada aistinguid ja tajumuslikku kogemust.
Louis Kahn teab, et kui küsida: ““Mida sina tahad, Tellis?”, vastab see: “Mulle meeldib Võlv.” Ja kui sa siis ütled Tellisele: “Tead, võlvid on kallid, ma võiksin sinu peale asetada hoopis betoonist silluse. Mis sa sellest arvad, Tellis?”, vastab Tellis: “Mulle meeldib Võlv.””
Vestlus leidis aset 1971. aastal, 43 aastat tagasi. Kas tänasele Tellisele meeldivad droonid ja algoritmilised silindrid? Kas masinliku täpsusega ehitatu tundub kuidagi teistmoodi kui inimkäte poolt rajatu? Kas on võimalik atmosfääri programmeerida?
Viimases numbris kirjutavad: disainer ja teadur Kärt Ojavee, arhitektid Manuel Kretzer ja Ivan Sergejev, 2014. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni üks kuraator Siim Tuksam. Artikleid täiendavad fotod Raili Keivi serviisist “Portselan kohtub betooniga”, Sven Parkeri asfaldiseeria ning Klaske Haviku ja Gus Tielensi pildilised ja sõnalised märkmed atmosfäärist. Kooli osas on seekord avaldatud kaks magistritööd: Eve Komp kirjutab linnapausidest ja Grete Veskiväli kehalisest maastikust. Tõlkeartiklina ilmub Kanada arhitektuurikeskuse direktori Mirko Zardini “Austusavaldus asfaldile”.
Värske ajakirja saab soetada Apollo raamatupoest, Lugemikust või Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnast (Pikk tn 20).
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
Toetas: Eesti Kultuurkapital
Facebooki ürituse link
Lisateave Aet Ader
aet@ehituskunst.ee
Teate toimetas
Solveig Jahnke
VÄLJASÕIT AJAKIRJA EHITUSKUNST 2015 ESITLUSELE KEHRA PABERIVABRIKUSSE
Reede 30 jaanuar, 2015
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskonnalt on ilmunud Ehituskunsti 57. number, mille on koostanud peatoimetajad Aet Ader ja Kadri Klementi ning kujundanud Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik ja Kerli Virk.
Olete palutud arhitektuuriajakirja Ehituskunst 2015. aasta numbri “Tellis, mida sina soovid?” esitlusele väljasõidu vormis Kehra paberivabrikusse reedel, 30. jaanuaril!
Louis Kahni kunagisest mõttekäigust pealkirja laenav number uurib materjali teemat arhitektuuris. Esitluse toimumiskoht on samuti seotud materjaliga – sellega, millest on tehtud ajakiri Ehituskunst ise. Kehra paberivabriku külastamiseks tuleb jõuda Tartu rongile (nr 212), mis väljub reedel, 30. jaanuaril kell 14:12 Balti jaamast (pilet 2.80 €). Paberivabrikusse jalutatakse läbi Kehra Vana-Asula traditsiooniliste tööliselamute piirkonna ning kell 15:15 alustatakse 1938. aastal valminud vabrikuhoone ekskursiooniga, mille käigus saab teada kuidas ja kus saab puidust paber.
Eelregistreerumine 28. jaanuariks e-maili aadressil: aet@ehituskunst.ee
Maailmas, kus uksed avanevad lähenemisel iseenesest, kus tuled süttivad liikumise peale ja kus esemed ei kanna enam ammu meistri käe jälge, muutub puudutus üha tähenduslikumaks. Materjalis töötamise ja sellest rääkimise osavus on kaduv kunst. Digitaalsed tööriistad, millega me konstrueerime, komponeerime, vormime materiaalset, ei paista olevat enam käepärased, kui proovime kujundada aistinguid ja tajumuslikku kogemust.
Louis Kahn teab, et kui küsida: ““Mida sina tahad, Tellis?”, vastab see: “Mulle meeldib Võlv.” Ja kui sa siis ütled Tellisele: “Tead, võlvid on kallid, ma võiksin sinu peale asetada hoopis betoonist silluse. Mis sa sellest arvad, Tellis?”, vastab Tellis: “Mulle meeldib Võlv.””
Vestlus leidis aset 1971. aastal, 43 aastat tagasi. Kas tänasele Tellisele meeldivad droonid ja algoritmilised silindrid? Kas masinliku täpsusega ehitatu tundub kuidagi teistmoodi kui inimkäte poolt rajatu? Kas on võimalik atmosfääri programmeerida?
Viimases numbris kirjutavad: disainer ja teadur Kärt Ojavee, arhitektid Manuel Kretzer ja Ivan Sergejev, 2014. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni üks kuraator Siim Tuksam. Artikleid täiendavad fotod Raili Keivi serviisist “Portselan kohtub betooniga”, Sven Parkeri asfaldiseeria ning Klaske Haviku ja Gus Tielensi pildilised ja sõnalised märkmed atmosfäärist. Kooli osas on seekord avaldatud kaks magistritööd: Eve Komp kirjutab linnapausidest ja Grete Veskiväli kehalisest maastikust. Tõlkeartiklina ilmub Kanada arhitektuurikeskuse direktori Mirko Zardini “Austusavaldus asfaldile”.
Värske ajakirja saab soetada Apollo raamatupoest, Lugemikust või Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonnast (Pikk tn 20).
Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
Toetas: Eesti Kultuurkapital
Facebooki ürituse link
Lisateave Aet Ader
aet@ehituskunst.ee
Teate toimetas
Solveig Jahnke
29.01.2015
Rundumi vestlus: omaalgatuslikud praktikad – kunstnik kiwa
Neljapäeval, 29. jaanuaril kell 18 toimub järjekordne Rundumi vestlus teemal omaalgatuslikud praktikad ja seekordseks külaliseks on kunstnik Kiwa, kellega räägime kirjastusest ;paranoia.
Vestlus toimub Rundumis, Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis, Vanemuise 26.
Olete oodatud!
Lisainfo:
https://www.facebook.com/paranoiapublishing?fref=ts
https://www.facebook.com/rundumspace
www.rundumspace.com
Rundum artist-run space’i jaanuarikuu tegevust toetavad Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.
Rundumi vestlus: omaalgatuslikud praktikad – kunstnik kiwa
Neljapäev 29 jaanuar, 2015
Neljapäeval, 29. jaanuaril kell 18 toimub järjekordne Rundumi vestlus teemal omaalgatuslikud praktikad ja seekordseks külaliseks on kunstnik Kiwa, kellega räägime kirjastusest ;paranoia.
Vestlus toimub Rundumis, Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis, Vanemuise 26.
Olete oodatud!
Lisainfo:
https://www.facebook.com/paranoiapublishing?fref=ts
https://www.facebook.com/rundumspace
www.rundumspace.com
Rundum artist-run space’i jaanuarikuu tegevust toetavad Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.
24.01.2015
Rundum vestlusring Tartus: Kunstielu Vancouveris
Eelneval poolaastal viibis Rundumi liige Kulla Laas vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia partnerülikoolis Emily Carr University of Art+Design Vancouveris, Kanadas. Järjekordses Rundumi Tartu vestlusringis laupäeval, 24. jaanuaril kell 17:00, tutvustab ta enda kogemuse põhjal sealset kunstielu ning otsib paralleele ja/või erinevuseid kunstnikuks olemisega Eestis. Oluliseks läbivaks teemaks on kunstnike algatatud keskuste (artist-run centres) ajalugu ja arengud ning küsimus selle üle, kuidas saab üks organisatsioon kunstnikke toetada.
Veidi lisainfot Rundum välismaal blogis: http://www.rundumspace.com/rundum-valismaal-abroad-blog/
Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse „loading…100%” artist walk´i raames Tartu Kunstimajas.
Monumentaalgalerii, Vanemuise 26, Tartu.
Rundum Artist-Run Space
http://www.rundumspace.com/
https://www.facebook.com/rundumspace
Rundumi algatajateks on noored Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonna taustaga kunstnikud Mari-Leen Kiipli, Kulla Laas, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek. Mentori ja nõustajana on toeks ka kunstikriitik-kuraator Maarin Ektermann. Rundumi visuaalse identiteedi ja plakatite trüki eest vastutavad Kert Obi Viiart ja Carl-Robert Kagge, kes moodustavad koos LÉ 60.
Rundum artist-run space’i tegevust toetavad Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.
Rundum vestlusring Tartus: Kunstielu Vancouveris
Laupäev 24 jaanuar, 2015
Eelneval poolaastal viibis Rundumi liige Kulla Laas vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia partnerülikoolis Emily Carr University of Art+Design Vancouveris, Kanadas. Järjekordses Rundumi Tartu vestlusringis laupäeval, 24. jaanuaril kell 17:00, tutvustab ta enda kogemuse põhjal sealset kunstielu ning otsib paralleele ja/või erinevuseid kunstnikuks olemisega Eestis. Oluliseks läbivaks teemaks on kunstnike algatatud keskuste (artist-run centres) ajalugu ja arengud ning küsimus selle üle, kuidas saab üks organisatsioon kunstnikke toetada.
Veidi lisainfot Rundum välismaal blogis: http://www.rundumspace.com/rundum-valismaal-abroad-blog/
Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse „loading…100%” artist walk´i raames Tartu Kunstimajas.
Monumentaalgalerii, Vanemuise 26, Tartu.
Rundum Artist-Run Space
http://www.rundumspace.com/
https://www.facebook.com/rundumspace
Rundumi algatajateks on noored Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonna taustaga kunstnikud Mari-Leen Kiipli, Kulla Laas, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek. Mentori ja nõustajana on toeks ka kunstikriitik-kuraator Maarin Ektermann. Rundumi visuaalse identiteedi ja plakatite trüki eest vastutavad Kert Obi Viiart ja Carl-Robert Kagge, kes moodustavad koos LÉ 60.
Rundum artist-run space’i tegevust toetavad Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.
29.01.2015
Avatud loeng: Rode altar lähivaates
29. jaanuaril kell 18.00 peavad Niguliste muuseumis Eesti Kunstiakadeemia õppejõud konservaator-restauraator Hilkka Hiiop ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret esimese loengu sarjast „Rode altar lähivaates“.
Loengus tutvustatakse milliste vahenditega uuritakse kunstiteoste füüsilist poolt, kuidas toimub selline uurimine rahvusvahelises kontekstis ning mil moel mõjutab tehniline teave ühe autori ,töökoja või perioodi loomingu paremat mõistmist. Saame teada, mida kujutab endast “tehniliseks kunstiajalooks” nimetatud valdkond ning kuidas selle abil saab avada teoseid nii professionaalide kui laiema avalikkuse jaoks.
Täpsem informatsioon nii 29. jaanuari kui järgnevate loengute ja esinejate kohta
Lisainformatsioon:
Hilkka Hiiop
Konservaator-restauraator
602 6075, hilkka.hiiop@ekm.ee
Tarmo Saaret
Niguliste muuseumi direktor
631 4330, tarmo.saaret@ekm.ee
Niguliste 3, Tallinn
Avatud loeng: Rode altar lähivaates
Neljapäev 29 jaanuar, 2015
29. jaanuaril kell 18.00 peavad Niguliste muuseumis Eesti Kunstiakadeemia õppejõud konservaator-restauraator Hilkka Hiiop ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret esimese loengu sarjast „Rode altar lähivaates“.
Loengus tutvustatakse milliste vahenditega uuritakse kunstiteoste füüsilist poolt, kuidas toimub selline uurimine rahvusvahelises kontekstis ning mil moel mõjutab tehniline teave ühe autori ,töökoja või perioodi loomingu paremat mõistmist. Saame teada, mida kujutab endast “tehniliseks kunstiajalooks” nimetatud valdkond ning kuidas selle abil saab avada teoseid nii professionaalide kui laiema avalikkuse jaoks.
Täpsem informatsioon nii 29. jaanuari kui järgnevate loengute ja esinejate kohta
Lisainformatsioon:
Hilkka Hiiop
Konservaator-restauraator
602 6075, hilkka.hiiop@ekm.ee
Tarmo Saaret
Niguliste muuseumi direktor
631 4330, tarmo.saaret@ekm.ee
Niguliste 3, Tallinn
22.01.2015
Juba sel neljapäeval “Muuseumi akadeemia” tartu kunstimuuseumis
Neljapäeval, 22.01. kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis “Muuseumi akadeemia” üritus teemal flanöör kunstis ja kultuuris.
Järjekorras neljas “Muuseumi akadeemia” on seotud viimast kuud avatud näitusega “Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014”. Kunstiteadlane ja Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudi juhataja professor Andres Kurg teeb ülevaate, kuidas on flanööri mõistet läbi ajaloo kasutatud ning milline on selle kasutusväärtus tänapäeval.
Üritust modereerib Marika Agu. Kõik huvilised on oodatud teemal kaasa rääkima. Osalemine muuseumipiletiga.
Üldhariduslik loenguseeria “Muuseumi akadeemia” keskendub 20. sajandi II poole kunstiajaloole, võttes igal korral ette ühe olulise teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev ülevaade siinsest kunstiajaloost ja selle seostest samal ajal maailmas toimunuga. Loengud leiavad aset iga kuu esimese või teise nädala neljapäeva õhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kunstiloolased.
Lisainfo:
Marika Agu
kaasaegse kunsti kuraator
744 1920
marika@tartmus.ee
Veel jaanuari üritusi Tartu Kunstimuuseumis!
L, 24.01. kl 13.00 linnaekskursioon + šablooni töötuba
Veel viimast korda on eelregistreerimisel võimalik osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid.
N, 29.01. kl 19.00 “Kogu lugu!” arhiiviprojektist Tartu 88 ja Triin Tulgiste uue trükise esitlus
Muuseumi kogudele keskenduv sari “Kogu lugu!” pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Seekordsel üritusel keskendutakse muuseumi arhiivikogule ja sellega seotud projektile Tartu 88.
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
K, R–P 11–18
N 11–21
www.tartmus.ee
www.facebook.com/tartmus
www.instagram.com/tartukunstimuuseum
Juba sel neljapäeval “Muuseumi akadeemia” tartu kunstimuuseumis
Neljapäev 22 jaanuar, 2015
Neljapäeval, 22.01. kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis “Muuseumi akadeemia” üritus teemal flanöör kunstis ja kultuuris.
Järjekorras neljas “Muuseumi akadeemia” on seotud viimast kuud avatud näitusega “Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014”. Kunstiteadlane ja Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudi juhataja professor Andres Kurg teeb ülevaate, kuidas on flanööri mõistet läbi ajaloo kasutatud ning milline on selle kasutusväärtus tänapäeval.
Üritust modereerib Marika Agu. Kõik huvilised on oodatud teemal kaasa rääkima. Osalemine muuseumipiletiga.
Üldhariduslik loenguseeria “Muuseumi akadeemia” keskendub 20. sajandi II poole kunstiajaloole, võttes igal korral ette ühe olulise teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev ülevaade siinsest kunstiajaloost ja selle seostest samal ajal maailmas toimunuga. Loengud leiavad aset iga kuu esimese või teise nädala neljapäeva õhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kunstiloolased.
Lisainfo:
Marika Agu
kaasaegse kunsti kuraator
744 1920
marika@tartmus.ee
Veel jaanuari üritusi Tartu Kunstimuuseumis!
L, 24.01. kl 13.00 linnaekskursioon + šablooni töötuba
Veel viimast korda on eelregistreerimisel võimalik osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid.
N, 29.01. kl 19.00 “Kogu lugu!” arhiiviprojektist Tartu 88 ja Triin Tulgiste uue trükise esitlus
Muuseumi kogudele keskenduv sari “Kogu lugu!” pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Seekordsel üritusel keskendutakse muuseumi arhiivikogule ja sellega seotud projektile Tartu 88.
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
K, R–P 11–18
N 11–21
www.tartmus.ee
www.facebook.com/tartmus
www.instagram.com/tartukunstimuuseum
22.01.2015
raul keller vestleb kaarel kurismaaga näitusest “väike masin ja sõbrad”
Olete väga oodatud Kaarel Kurismaa artist’s talk’ile tema näitusel “Väike masin ja sõbrad” Vabaduse galeriis neljapäeval, 22. I kell 18.
Kaarel Kursimaaga vestleb Raul Keller, tekste loeb Sulev Teppart.
Kaarel Kurismaa (1939) on vaieldamatult Eesti kineetilise kunsti kõige järjekindlam viljeleja, edendaja, arendaja. Ehk siis meie kineetilise kunsti isa. Aga niisamuti nagu ei kehti Kurismaale füüsiline vanus, ei kehti ka välja teenitud “suure isa” positsioon. Kaarel Kurismaa on elav ja arenev kunstnik, tema kunst, ka see, mis on loodud enam kui kolm-nelikümmend aastat tagasi on elav ja aktuaalne ka praegu. Seda võis igati näha ülemöödunud aasta lõpul ja möödunud aasta algul Kumus eksponeeritud helikunsti näitusel “Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”.
“Sünkroonist väljas” näituse kataloogis kirjutab väljapaneku üks kuraator Ragne Nukk: “Kurismaa tööd ei allu enamasti rangele mõistuslikule tõlgendusele. Mängulisus ja absurd on tema kirjeldamisel juba kulunud sõnad, ent sugugi mitte anakronistlikud. /—/ Kurismaa mäng on süütu ja spontaanne, mida ei tasu võtta pealiskaudselt: see toimib alateadlikult ventiilina erinevatele pingeseisunditele ja õnnehormooni genereerijana. Ta suudab tekitada vaatajas parajal määral kiindumust objektidesse, mis korraga nii äratuntavad kui tundmatud, maisnad ja mänguasjad, leiutised ja kunstiobjektid.” Mängulisus ja absurd on kindlasti ka “Väikese masina ja sõprade” võtmesõnad, kunstnikku iseloomustaksin selle väljapaneku valguses eksistentsialisti ja ka romantikuna.
“Väikese masina ja sõprade” algab küll tagasivaatega minevikku – väljapaneku varajaseim töö “Roheline tuul” on 1985. aastast –, kuid enamik kunstniku liikuvatest-häälitsevatest masinobjektidest on valminud 2013. ja 2014. aastal, ikka koostöös elektroonikameistri Härmo Härmi ja kujundaja Mari Kurismaaga.
“Väike masin ja sõbrad” on terviklik lavastus. Kõige parem on seda lavastust vaadata üksinda, lastes Kurismaa objektidel endast läbi tungida ja ennast kaasa viia, samastuda Kurismaa kodustatud, väikeste inimlike esemete maailmaga. Kuid mitte ainult mitmest ajastust ja vaimsusest kantud kodune, kodustatud stafaa? – tuvid, lapsefiguurid, lambid, kapid, tordialused ei loo lavastuse atmosfääri, vaid ühtesulavad tempereeritud helid, ülimaitseka koloriidiga seinatahvlid, sordiini all valgus ja kunstniku enda tekst “Väike masin II”, soojalt eneseirooniline, kõrvaltvaatav kirjeldus. Kõik kokku on imeilus, mahendab meeli, “genereerib õnnehormooni”, kuid sellesse ideaalpilti on Kaarel Kurismaale nii omaselt kirjutatud sisse vaevumärgatav ebakõla, nukralt ettevaatlikuks tegev noot. Kaarel Kurismaa on esteet, aga temas on väga arenenud ka eetiline hoiak. Ta ei suuna, noomi, loe moraali ega kontrolli, ta toob vaataja oma maailma ning kui vaataja on avatud meeltega sõber, saab ta ise aru.
Näitus on vaadata 27. jaanuarini.
Reet Varblane
Tänu Eesti Kultuurkapitalile ja Eesti Rahvuskultuuri Fondile.
raul keller vestleb kaarel kurismaaga näitusest “väike masin ja sõbrad”
Neljapäev 22 jaanuar, 2015
Olete väga oodatud Kaarel Kurismaa artist’s talk’ile tema näitusel “Väike masin ja sõbrad” Vabaduse galeriis neljapäeval, 22. I kell 18.
Kaarel Kursimaaga vestleb Raul Keller, tekste loeb Sulev Teppart.
Kaarel Kurismaa (1939) on vaieldamatult Eesti kineetilise kunsti kõige järjekindlam viljeleja, edendaja, arendaja. Ehk siis meie kineetilise kunsti isa. Aga niisamuti nagu ei kehti Kurismaale füüsiline vanus, ei kehti ka välja teenitud “suure isa” positsioon. Kaarel Kurismaa on elav ja arenev kunstnik, tema kunst, ka see, mis on loodud enam kui kolm-nelikümmend aastat tagasi on elav ja aktuaalne ka praegu. Seda võis igati näha ülemöödunud aasta lõpul ja möödunud aasta algul Kumus eksponeeritud helikunsti näitusel “Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”.
“Sünkroonist väljas” näituse kataloogis kirjutab väljapaneku üks kuraator Ragne Nukk: “Kurismaa tööd ei allu enamasti rangele mõistuslikule tõlgendusele. Mängulisus ja absurd on tema kirjeldamisel juba kulunud sõnad, ent sugugi mitte anakronistlikud. /—/ Kurismaa mäng on süütu ja spontaanne, mida ei tasu võtta pealiskaudselt: see toimib alateadlikult ventiilina erinevatele pingeseisunditele ja õnnehormooni genereerijana. Ta suudab tekitada vaatajas parajal määral kiindumust objektidesse, mis korraga nii äratuntavad kui tundmatud, maisnad ja mänguasjad, leiutised ja kunstiobjektid.” Mängulisus ja absurd on kindlasti ka “Väikese masina ja sõprade” võtmesõnad, kunstnikku iseloomustaksin selle väljapaneku valguses eksistentsialisti ja ka romantikuna.
“Väikese masina ja sõprade” algab küll tagasivaatega minevikku – väljapaneku varajaseim töö “Roheline tuul” on 1985. aastast –, kuid enamik kunstniku liikuvatest-häälitsevatest masinobjektidest on valminud 2013. ja 2014. aastal, ikka koostöös elektroonikameistri Härmo Härmi ja kujundaja Mari Kurismaaga.
“Väike masin ja sõbrad” on terviklik lavastus. Kõige parem on seda lavastust vaadata üksinda, lastes Kurismaa objektidel endast läbi tungida ja ennast kaasa viia, samastuda Kurismaa kodustatud, väikeste inimlike esemete maailmaga. Kuid mitte ainult mitmest ajastust ja vaimsusest kantud kodune, kodustatud stafaa? – tuvid, lapsefiguurid, lambid, kapid, tordialused ei loo lavastuse atmosfääri, vaid ühtesulavad tempereeritud helid, ülimaitseka koloriidiga seinatahvlid, sordiini all valgus ja kunstniku enda tekst “Väike masin II”, soojalt eneseirooniline, kõrvaltvaatav kirjeldus. Kõik kokku on imeilus, mahendab meeli, “genereerib õnnehormooni”, kuid sellesse ideaalpilti on Kaarel Kurismaale nii omaselt kirjutatud sisse vaevumärgatav ebakõla, nukralt ettevaatlikuks tegev noot. Kaarel Kurismaa on esteet, aga temas on väga arenenud ka eetiline hoiak. Ta ei suuna, noomi, loe moraali ega kontrolli, ta toob vaataja oma maailma ning kui vaataja on avatud meeltega sõber, saab ta ise aru.
Näitus on vaadata 27. jaanuarini.
Reet Varblane
Tänu Eesti Kultuurkapitalile ja Eesti Rahvuskultuuri Fondile.
23.01.2015
disainiteaduskonna magistritööde kaitsmised
Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna magistritööde kaitsmised toimuvad
reedel, 23. jaanuaril 2015.
Graafiline disain
10.30 Daniel Kotsjuba (ekstern) “Raamat seljaajukahjustusega inimesele”
Juhendaja: Kristjan Mändmaa
Retsensent: Jaan Evart
Kaitsmine toimub Eesti Kunstiakadeemias, ruumis 440a (Estonia pst 7,
Tallinn).
Disain ja rakenduskunst, tekstiilidisain
12.00 Terje Salupuu “Traadikangaste lugu – nähtamatutest aspektidest
nähtavateni”
Juhendaja: Maile Grünberg
Retsensent: Ülle Saatmäe
Kaitsmine toimub Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6, Tallinn), kus on eksponeeritud magistrandi näitus “Traadikangas”.
Olete oodatud!
disainiteaduskonna magistritööde kaitsmised
Reede 23 jaanuar, 2015
Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna magistritööde kaitsmised toimuvad
reedel, 23. jaanuaril 2015.
Graafiline disain
10.30 Daniel Kotsjuba (ekstern) “Raamat seljaajukahjustusega inimesele”
Juhendaja: Kristjan Mändmaa
Retsensent: Jaan Evart
Kaitsmine toimub Eesti Kunstiakadeemias, ruumis 440a (Estonia pst 7,
Tallinn).
Disain ja rakenduskunst, tekstiilidisain
12.00 Terje Salupuu “Traadikangaste lugu – nähtamatutest aspektidest
nähtavateni”
Juhendaja: Maile Grünberg
Retsensent: Ülle Saatmäe
Kaitsmine toimub Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6, Tallinn), kus on eksponeeritud magistrandi näitus “Traadikangas”.
Olete oodatud!
24.01.2015
Näituse autorid, EKA vabade kunstide teaduskonna MA tudengid, on Tartu Kunstimajas 24. Jaanuaril näitust tutvustamas
24.jaanuaril kell 12 – 16.00 on kohal ka näitusel osalevate tundengite artist walk.
Kell 17.00 Rundumi vestlusring Kunstimaja monumentaalateljees.
Ühtlasi oleme kohal ka sisseastumisalase infoga.
Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näitus “Loading… 100%” avatakse Tartu Kunstimajas reedel, 16. jaanuaril 2015 kell 17:00 ning kestab kuni 8. veebruarini.
LOADING. . . 100% on Eesti Kunstiakadeemia teise aasta magistritudengite näitus-projekt. Noorte näitus, kes on kohe “valmis” (“laetuna” kõigest ümbritsevast ja iseendast) astuma iseseisva loojaisiksusena kunstiskeene‘le. Näitus koondab EKA vabade kunstide magistratuuri graafika, maali, skulptuuri- ja installatsiooni, fotograafia ja uusmeedia õppesuundade tudengite töid, kaasates ning kasutades vabalt ja loovalt erinevaid meediume ja lähenemisi, olles vaba ja/või ahistatud oma valikute kaudu, andes ausa ja avara pildi 100aastase Eesti Kunstiakadeemia kunstiõppe hetkeseisust ja suundumustest. Näituseprojekt pakub sissevaadet EKAle, avades publikule noorte kunstnike mõtteprotsessi ja töömeetodeid, esitades ainsa imperatiivina vabadust.
Näituse kohta rohkem infot:
https://www.artun.ee/kalender/eesti-kunstiakadeemia-magistrantide-naituse-loading-100/
Näituse autorid, EKA vabade kunstide teaduskonna MA tudengid, on Tartu Kunstimajas 24. Jaanuaril näitust tutvustamas
Laupäev 24 jaanuar, 2015
24.jaanuaril kell 12 – 16.00 on kohal ka näitusel osalevate tundengite artist walk.
Kell 17.00 Rundumi vestlusring Kunstimaja monumentaalateljees.
Ühtlasi oleme kohal ka sisseastumisalase infoga.
Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näitus “Loading… 100%” avatakse Tartu Kunstimajas reedel, 16. jaanuaril 2015 kell 17:00 ning kestab kuni 8. veebruarini.
LOADING. . . 100% on Eesti Kunstiakadeemia teise aasta magistritudengite näitus-projekt. Noorte näitus, kes on kohe “valmis” (“laetuna” kõigest ümbritsevast ja iseendast) astuma iseseisva loojaisiksusena kunstiskeene‘le. Näitus koondab EKA vabade kunstide magistratuuri graafika, maali, skulptuuri- ja installatsiooni, fotograafia ja uusmeedia õppesuundade tudengite töid, kaasates ning kasutades vabalt ja loovalt erinevaid meediume ja lähenemisi, olles vaba ja/või ahistatud oma valikute kaudu, andes ausa ja avara pildi 100aastase Eesti Kunstiakadeemia kunstiõppe hetkeseisust ja suundumustest. Näituseprojekt pakub sissevaadet EKAle, avades publikule noorte kunstnike mõtteprotsessi ja töömeetodeid, esitades ainsa imperatiivina vabadust.
Näituse kohta rohkem infot:
https://www.artun.ee/kalender/eesti-kunstiakadeemia-magistrantide-naituse-loading-100/