Avatud loengud

Avatud arhitektuuriloeng “Dumb Emancipatory Housing. Dumb Emancipatory City Planning”: Sebastian Bietenhader ja Matthias Moroder / Büro Bietenhader Moroder

12. jaanuaril kl 18 ruumis A-400

Loeng on toimub inglise keeles, on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Avatud loeng toimub EASA (European Architecture Student Assembly) EKAS 8. – 12. jaanuaril läbiviidud “Nürimeelse emantsipeerunud arhitektuuri töötoa” lõpetusena.

Sebastian Bietenhader ja Matthias Moroder on alates 2015. aastast töötanud ühise büroona Bietenhader Moroder. Büroo  tegeleb avalike hoonete tüpoloogiaga, käsitledes kordust kui positiivset arhitektuurse omadust, mis võimaldab vormi kaudu vastu töötada neoliberaalsele eristumise, paindlikkuse ja individualiseerimise arhitektuurile. Maksimeerides samaaegselt arhitektuurilist samasust ja kordust, mõtestab Büro Bietenhader Moroder uuesti maailmasõdade vahelise Prantsuse ja Vene revolutsioonilise arhitektuuri ning Viini sotsiaalehituse vormikeele.

Linnad on järjest enam arendamas munitsipaalset elamuehitust. See uus ühiskondlik elamuarhitektuur vajab omaenda arhitektuurikeelt. Läbi korduste ja ruumiliste mustrite üritatakse vabastada avalike hoonete arhitektuur privaatsetele kõrgklassi eramutele omasest funktsionalistlikust stiilist. Eesmärgiks on leida vorm, mis oleks nii otseselt avalikkusele suunatud, lihtne ja selge, et see oleks kohati lausa nürimeelne. Läbi samasuse ja nürisuse jõutakse ausa uue, läbinisti avaliku vormini.

Töötuba EKAs toetab Eesti Kultuurkapital

Sebastian Bietenhader studied architecture at the ETH Zurich (BSc.) and at the Harvard GSD, as well as history and philosophy of knowledge, also at the ETH Zurich (MSc.), where he did a thesis on the development of the computer modelling space, which will be essential for BIM. He headed the student discussion group “Ambitus”. He is a regular guest critic at the ETH and has been teaching architecture at various (non)- institutions.

Matthias Moroder studied architecture (AA Dipl.) at the Architectural Association in London, art history (BA) and philosophy (BA) at the University of Vienna and history and theory of architecture (MAS) at the ETH Zurich. Besides the work as Büro Bietenhader Moroder, since 2018 he is co-leading MAGAZIN, an independent exhibition space for architecture in Vienna. He is currently a PhD candidate at the department of art history of the University of Vienna and has been teaching architecture and architectural history and theory at various (non)- institutions. Matthias is also co-founder of the Vienna Architecture Summer School.

Michaela Režová

“Veri-higi-pisarad-animatsioon” 

Animation at UMPRUM in Praha

Praha kunsti-, arhitektuuri ja disaini ülikooli animatsiooni ja filmi osakond on Tšehhi Vabariigi vanim, asutatud 1951. aastal. Tuginedes oma traditsioonidele, uurib osakond aktiivselt vormilisi ristumisi ja audiovisuaalsete teostega. Seee loeng kaardistab  viimast 70 aasta muutuseid.  Sellest, milline on õppetöö ja õppekava tänapäeval räägib meile Michaela Režová, filmitegija ja stuudio õppejõud. Pärast loengut näidatakse valikut lühifilme.

Michaela Režová on filmitegija ja režissöör, kes keskendub peamiselt animeeritud doklfilmi žanrile ja selle erinevatele esitlusviisidele. Ta lõpetas 2017. aastal UMPRUMi animatsiooni ja filmi erialal. Tema lõputöö, lühifilm “Chase” (2017), äratab ellu tšehhoslovakkia hoki hiilgeajad, uurides nii selle võidukäike kui ka tumedamaid hetki. 2018. aastal tegi ta koostööd Tšehhi Raadioga filmi “Gambler” loomisel. Aastatel 2020-2022 oli ta näituse ANIMATION 70 (mis tähistab UMPRUMi animatsioonistuudio 70. aastapäeva) kuraator ja samanimelise väljaande toimetaja.

Loovjuhina töötas ta Praha rahvusmuuseumi 20. sajandi ajaloo püsinäituse ja disaininäituse 360° video ja kuue filmi kallal.

Avatud disainiloeng: “Go Hack Yourself!” Jordi Closa / Adidas Maker Lab

Dünaamilises kunsti- ja disainimaailmas, kus innovatsioon on progressi südamelööja, leiame end sageli silmitsi keeruliste väljakutsetega, mis nõuavad värskeid vaatenurki ja kastist väljas mõtlemist. Seepärast räägime häkkimisest – võimsast ja muutlikust probleemide lahendamise tööriistast, millel võime muuta meie lähenemist loovusele, kohanemisvõimele ja jätkusuutlikule disainile.

Üle kahe aastakümne pikkune kogemus mõjuka tootedisainerina ja häkkimise kui probleemide lahendamise vahendi tulihingelise pooldajana on Jordi Closa määratlenud, mida tema jaoks tähendab loomine ja uutmine.

Mööbli, valgustite, spordivarustuse ja isegi toidudisaini avastamisel näitab Jordi sügavat pühendumust konventsionaalsuse piiride nihutamisele. Inspiratsiooni ammutades just koostisosadest, mis toidavad meie keha ja erutavad meie meeli, on ta kasutanud materjalide transformatiivset potentsiaali viisil, mis köidab ja jätab meie kogemustesse kustumatu jälje.

See on tema kirg taaskasutamise vastu, tema pingutused materjalide ja esemete taaskasutamiseks ja leiutamiseks, mis teda tõeliselt eristab. Pikendades kasutuselt kõrvaldatud toodete eluiga, on Jordil vankumatu kohustus suunata jäätmed prügilatesse, kaitsta meie väärtuslikke ookeane ja kasvatada jätkusuutlikumat tulevikku.

Süvenegem üheskoos Adidas MakerLabi võrgu kütkestavasse valdkonda – elavasse loominguliste, leiutajate ja probleemide lahendajate kogukonda, keda ühendab nende rahuldamatu uudishimu ja ühine pühendumus disaini piiride nihutamisele. Siin on õitsele puhkenud Jordi nägemus häkkimisest kui probleemide lahendamise tööriistast. Läbi koostöö ja katsetamise on ta avastanud unikaalseid ja mõtlemapanevaid lahendusi ka kõige keerukamatele disainiprobleemidele.

Võtkem omaks häkkimise kui loovuse, innovatsiooni ja jätkusuutliku progressi katalüsaatori.

Loeng on inglise keeles ja salvestatakse EKA TVs. Kõik on oodatud liituma!

Hommikukohv: Thomas Ayme / Adidas Originals “Numbritest tossudeni – ebatavaline disainilugu”

Thomas Ayme on Prantsuse jalatsite värvi- ja materjalidisainer, kes töötab praegu Adidas Originalsis.

Tema teekond disainerina ei olnud aga sirgjooneline ja algas hoopis teisest valdkonnast. Pärast matemaatika, majanduse ja rahanduse eriala lõpetamist liitus Thomas Adidasega, alustades oma kümneaastast ametiaega ärianalüütikuna. Mõistes, et analüütika pole tema tõeline kutsumus, asus ta teekonnale jalatsidisaineriks saamise suunas, navigeerides läbi mitme riigi ja töökoha. Tema ainulaadne taust näitab nüüd tema lähenemist disainile ja sellest on saanud üks tema suurimaid väärtusi.

Küsige lisainfot Thomase teekonna ja tema nõuannete kohta, uurige kuidas saavutada oma isiklikke eesmärke ja ambitsioone.

Avatud loeng teemal „Eesmärgi omaksvõtmine kunsti ja disaini kaudu tulevikuks, mida me tahame”.

Ajastul, mida iseloomustavad kiired muutused ja globaalsed väljakutsed, muutub kunsti ja disaini roll üha olulisemaks tuleviku kujundamisel, mis ühtib meie püüdluste ja väärtustega.

Mariana Amatullo (PhD) on Parsonsi The New Schooli strateegilise disaini ja juhtimise dotsent,  asepraost ja täiend- ja kutsehariduse (CPE) akadeemiline dekaan. Mariana avaldab ja annab rahvusvaheliselt loenguid disaini ja sotsiaalse innovatsiooni teemadel, töötades erinevates disaini ja kunstide juht-, toimetus- ja nõuandekogudes. Tema viimane väljaanne Sotsiaalse innovatsiooni disain: juhtumiuuringud kogu maailmast (Routledge, 2021) annab ülevaate sotsiaalse innovatsiooni disainivaldkonnast 45 ülemaailmse juhtumiuuringu kaudu. Tema tulevane monograafia positsioneerib disaini kui 21. sajandi juhtimisvõimet.

Marianal on turjal kahekümne aasta pikkune teekond kunsti- ja disainihariduse tippjuhi ametikohtadel. Ta on kogenud strateeg, auhinnatud koolitaja, praktik ja teadlane. Mariana uurimistöö ja õppetöö ühendavad kunsti- ja disainihariduse juhtimisdistsipliinide vahel ning uurib disaini rolli sotsiaalse innovatsiooni ja organisatsiooni õppe kognitiivse lähenemisviisina.

Algselt kunstiajaloolase ja kuraatorina on ta olnud teerajaja sotsiaalse innovatsiooni valdkonna disaini väljatöötamisel, kus ta on jätkuvalt aktiivne teadlasena kogu maailmas. Enne 2017. aastal The New Schooliga liitumist asutas Mariana Pasadenas ArtCenteri disainikolledžis sotsiaalse mõju auhinna võitnud programmi Designmatters ja oli selle juht.

Q&A-ga pärast loengut on osalejatel võimalus nuruda teadmisi otse eksperdilt.

Palume registreeruda siin:

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScZB4FDJKMc31UNTp30It-tszhsBl3DyzwA72zpzlnxfMN8Dw/viewform

30. novembril kell 18.15 pidas EKA aulas (A-101) avatud arhitektuuriloengu Birgitte Svarre, kes räägib oma kogemuste põhjal avaliku elu uurimisest ja selle jaoks ruumi loomisest.

Birgitte Svarre loengut saab järelvaadata avatudloengud.ee

Loengule eelnes kl 17.30 EKA fuajees äsja eesti keelde tõlgitud raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” esitlus. Kohapeal saab raamatut ka osta.

Kuni 20. novembrini sai raamatule hoogu anda Hooandjas.

Birgitte Svarre on koos Jan Gehliga raamatu “Kuidas uurida elu avalikus ruumis” autor. Raamatus tutvustatakse avalikus ruumis kulgeva elu uurimise praktilisi töövahendeid, mida Jan Gehli arhitektuuribüroos on aastakümneid edukalt kasutatud. Samuti annab raamat hea ülevaate avaliku elu uuringute ajaloost ja kujunemisest. Teos on omamoodi jätkuks Eestis 2015/2017 ilmunud Jan Gehli raamatule “Linnad inimestele”, mille ilmumise järel soovitas autor Eesti lugejateni järgmiseks tuua just selle praktilise ja laialt kasutatava teose. Eesti ruumiloome kultuur on uue arenguetapi alguses, avalikule ruumile pööratakse üha enam tähelepanu, ent avalikule elule selles veel mitte niivõrd – ehk aitab raamat sellele kaasa. Raamat on mõeldud ruumiloojatele kõige laiemas tähenduses: nii arhitektidele, planeerijatele, omavalitsuste ametnikele, arendajatele kui ruumihuvilistele. Teeme kõik iga päev olulisi otsuseid, mis mõjutavad ja on ruumi poolt mõjutatud – elukoha ja liikumisviisi valik, kui palju oleme vabas õhus, kus, millal jne. Neist otsustest sõltub meie vaimne ja füüsiline tervis, laiemas skaalas linna, riigi ja regiooni konkurentsivõime, samuti see, kas valikud aitavad mahutada inimkonna tegevust planeedi taluvuspiiridesse, või vastupidi.

Kirjastaja Yoko Alender soovib raamatu eestikeelse väljaandega anda oma panuse, et inimväärse keskkonna põhiteosed meie lugejale emakeeles olemas oleks. Raamatu tõlkis Katrin Kivimaa ja keeletoimetas Anti Saar. Ka erialaterminoloogia arengu jaoks on eestikeelsete baasteoste olemasolu oluline.

Koos partneritega on Yoko Oma eelnevalt kirjastanud raamatud “Linnad inimestele” (Jan Gehl, 2015ja 2017), “Pehme linn” (David Sim, 2021).

Birgitte Svarre on kaitsnud kaasaegse kultuuri magistrikraadi ja arhitektuuridoktori kraadi Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias ning juhib Kopenhaagenis konsultatsiooniettevõtet BARK, mis keskendub ruumi ja avaliku elu strateegilisele arengule. BARKi omanik on Ehitusmälestiste Sihtasutus. 2022. aastani töötas ta büroos Gehl Architects, kus tegeles üle 14 aasta peamiselt Põhja-Euroopa inimkeskse ruumi ja avaliku elu planeerimisega. Hetkel on Birgitte lisaks Taani Realdania Sihtasutuse Elavate Linnakeskuste programmi nõukogu liige.

Jan Gehl on arhitekt, Århusi Arhitektuurikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia linnaplaneerimise emeriitprofessor, büroo Gehl Architects asutaja. 1971. aastal ilmus Jan Gehli teedrajav teos „Elu majade vahel“, mis andis hoogu uutele mõtetele linnaarenduse ja -kujunduse vallas. Ka Gehli järgmised raamatud tegelesid autokesksete linnade probleemidega ning kaardistasid ja kirjeldasid inimsõbralikke sekkumisi linnade taristutesse. Tema raamatute hulka kuuluvad „Elu majade vahel“, „Avalikud ruumid, avalik elu“, „Uued linnaruumid“, „Uus linnaelu“ ja „Linnad inimestele“.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Avatud loeng:

Gustav Kalm
Riik kui investeerimisvahend: Pilt kapitalismist ja riiklusest aastatuhande vahetuselt

Teisipäeval, 5. detsembril, 17.30
Ruumis A501

India on ärile avatud. Guinea on ärile avatud. Bulgaaria reklaamimine eduka investeeringute sihtkohana. Choose France. Welcome to Estonia. Sellised reklaamid vohavad Financial Timesi, The Economisti, Äripäeva ja teiste rahvusvaheliste ärilehtede reklaamiveergudel. Mida need reklaamid õigupoolest teevad? Ons tegu kõigest tähtsusetu lobaga või muudavad nad tegelikult ka midagi?

Sellised reklaamid ja riikide kui investeerimissihtkohtade propageerimine hoogustus 1990. aastatel pärast rahvusvaheliste kapitalivoogude liberaliseerimist. Tavaliselt seostatakse seda perioodi neoliberalismi kõrghetkega. 1990. aastatel hakati poliitikaringkondades mõtlema, et riigid konkureerivad omavahel erinevate näitajate alusel. Välisinvesteeringute ligimeelitamine muutus tavaliselt peamiseks auhinnaks, mida selles võistluses võita. 2000. aastateks oli enamik maailma riike avanud investeeringute edendamise agentuurid. 2020. aastateks näib see millenniumi nägemus kapitalistlikust globaliseerumisest aga olevat taandumas. Nüüd, kus hämarik on laskumas „ajaloo lõpule“, saab Minerva öökull lenda tõusta ning saame aastatuhande vahetuse kapitalismile kriitiliselt tagasi vaadata.

See loeng avab, kuidas selline riikluse vorm toimis ja kuidas see kujundas poliitikat enamikus maailma riikides. Konkreetselt tugineb ettekanne selle riigikäsitluse ühe olulisema visuaalse vormi – riikide kui investeerimissihtkohtade reklaamimise – analüüsile. Ei enam troonitud peade heraldika, ega kolonialismi klaaspaleefantaasiad, millenniumi riigi ehtsaimaks representatsiooniks oli reklaam, mis kuulutas, et riik on avatud välisinvesteeringutele. Mis on või oli see kummaline riikluse vorm?

Gustav Kalm on õigus- ja majandusantropoloog. Ta on Fondation Bruno Latouri järeldoktor Sciences Po õigusteaduskonnas Pariisis. Kalm uurib, kuidas maailmamajanduse aluseks olevad juriidilised tehnikad toimivad võimu vormina ja struktureerivad rahvusvahelist ebavõrdsust. Oma doktoritöös uuris ta, kuidas välisinvesteeringute õiguslikud vormid on ümber kalibreerinud riiklust. Ta kirjutab ka kultuurilisi ja poliitilisi artikleid ning on teinud mitmel korral koostööd kunstnike ja kuraatoritega. Gustav Kalm on saanud doktorikraadi sotsiaalkultuurilises antropoloogias Columbia Ülikoolist (2023) olles eelnevalt õppinud juurat Sciences Po’s Prantsusmaal (2014).

Loeng toimub inglise keeles. Kõik huvilised on oodatud!

7. detsembril kell 16.30–18.00, EKA aulas toimub avalik vestlus “Kaasaegse etenduskunsti küsimused”.

Vestlusel osalevad Eero Epner, Kaja Kann, Ott Karulin ja Urmas Lüüs.

Vestlust modereerib Evelyn Raudsepp koos EKA stsenograafia 2. aasta magistrantidega.

Vestlusest saab osa ka otse-ülekande vahendusel, killikides toimumishetkil sellele lingile:
https://tv.artun.ee/landing/bc/EQRwzuMU3KZ

Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemias kirjutajatega, kes on teatava seriaalsusega püüdnud mõtestada suundumisi kaasaegses teatris ja etenduskunstides.

Sirbi veergudel on ilmunud Eero Epneril ja Kaja Kannul 2021. aastal mõlemal artiklitesari “Uus teater”, Ott Karulinil 2019. aastal “ÜKT” (ühendkunstiteos). Urmas Lüüs on kordi mõtestanud noorte koreograafide ja pigem performance’i ning visuaalkunsti kohtumispunktides aset leidvaid sündmusi.

Vestlusel vaatame tagasi nende artiklitele ning arutleme, mis praegusel ajal kaasaegse teatri ja etenduskunsti maastikul toimub. Kes on tegijad, kes vaatajad; mida luuakse ja mida loomata jäetakse; mis kõnetab, puudutab, raputab – ja miks?

Vestluse küsimused ja teemad on loodud arutelude põhjal koos stsenograafia 2. aasta magistrantidega samanimelise aine raames.