EKA Galerii

Karl Joonas Alamaa isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib”
7.–30.03.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: 6.03.2025 kell 18.00

Kunstnik ja disainer Karl Joonas Alamaa on huvitatud möödavaadatud hetkedest ja argistest mälestustest. Tema isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib” põhineb intervjuudel inimestega maailma eri paigust, kes on mitmesugustel põhjustel olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Arhiivimaterjalide uurimise ja isiklike lugude talletamise kaudu toob ta oma teostega esile pealtnäha väikeste tegude võime ühendada inimesi ning luua ühiskondlikke muutusi.

„Uurimistöö ajend on lugu minu vanatädi Leili nooruspõlvest, kes küüditati kogu perega Siberisse, kus nad teineteisest lahutati,” selgitab Alamaa. „Metsatöödele saadetud Leili otsustas kraapida kord oma nime ja perekonnaandmed kasetohu sisse. Juhuse tahtel jõudis aga see palk töökotta, kus töötas Leili isa, kes juhtus tohu sisse kraabitud sõnumit nägema. Pärast pikka lahusolekut ja teadmatust andis see sõnum isale lootust, et üks tema tütardest võib olla elus.” See lugu oli uurimistöö alus, keskendudes lootusele ja sellele, kuidas leida kindlustunnet lootusetutel hetkedel. Kuidas võivad lootusest ajendatud väikesed ilmingud ja teod järk-järgult tekitada mõrasid hoolikalt kavandatud võimustruktuurides ning lõpuks anda tõuke suurematele sotsiaalsetele muutustele?

Näituse pealkiri on tuletatud Vana-Rooma poeedi Juvenalise aforismist „Andke neile tsirkust ja leiba ning nad ei mässa kunagi.” See viitab leivale kui kultuurideülesele sümbolile, mis tähistab nii argist heaolu ja esmaseid vajadusi kui ka nende kasutamist opressiooni vahendina. Näitusel kohtuvad tekstiilist skulptuurid ning interaktiivsed ja mängulised teosed, mis uurivad mälu ja inimese ning ühiskonna vahelisi suhteid, tuues esile lootuse leidmise võimalikkuse maailmas, mis võib sageli tunduda lämmatav ja piirav.

Karl Joonas Alamaa (2000) on õppinud moekunsti Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias. Praktikas keskendub ta teemadele nagu kaastunne, lootus, argised rituaalid ning möödavaadatud ja marginaliseeritud narratiivid. Näitus on kasvanud välja tema magistritööst, mille eest on ta pälvinud Mathilde Horlait-Dapsens Prize’i, JAT Prize’i ja Future Proef Award auhinnad.

Lõbus kolmik: Karl Joonas Alamaa, Linda Mai Kari, Mikk Lahesalu
Keeletoimetaja: Olivia Soans
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Graafiline disainer: Fatima-Ezzahra Khammas
Täname: Myriam Van Gucth, Esther Severi, Vaast Colson, Helena Kask, Martin Lahesalu, Visa Nurmi, Andres Alamaa, Siiri Alamaa, Peeter Kari, Asmus Soodla, Jim Wockenfuß, Lisette Sivard, Royal Academy of Fine Arts Antwerp, Eesti Vabaõhumuuseum.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Mathilde Horlait-Dapsens Foundation ja Tallinna Linn.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

TANTSUD TÄHTEDEGA!
EKA Väligaleriis 3.02.–2.03.2025
Avamine: 3.02.2025 kell 17.00
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Näitus „Tantsud tähtedega!“ tutvustab kujundatud tähti ja graafilise disaini aine „Tüpograafia I“ protsessi. 14 nädala jooksul viidi läbi mitmeid harjutusi ja katseid, joonistati nii käsitsi kui arvutis, kasutades tualettpaberit, käterätte, vahtu ja isegi metalligraveerijat.

Kui esimesed seitse nädalat olid pühendatud katsetamisele ja mängimisele, siis viimased seitse keskendusid terve tähestiku loomisele ja tähtede kujundamise protsessi läbimisele. Loodi vektorformaadis tähed, millest mitmest tehti ka töötavad fondifailid.

Tudengid:
Simon Janson, Ryan Kaabel, Anni Kangur, Riste Sofie Käär, Jan-Markus Maasepp, Alina Maškina, Elisabeth Mägi, Berit Raun, Mattias Erik Tiik, Rasmus Tikerpe, Katariina Tõnismäe, Mark Albert Villand, Artjom Ševtšenko, Kätriin Reinart, Eline Cremers, Mira Keygnaert, Dennis Vugts

Juhendaja:
Agnes Isabelle Veevo

Fonte saab alla laadida tasuta SUVA Type Foundry kodulehelt: suvatypefoundry.ee

(ANTI)KARJÄÄRIPÄEVAD
EKA Galeriis 5.–07.02.2025
Tutvu ajakavaga allpool, osalemine tasuta

Kolmepäevane sündmustesari „(anti)karjääripäevad“ kutsub kõiki kunsti- ja kultuuriväljal tegutsejaid kaasa lööma töötubades, ühislugemistes, aruteludes ja harjutustes, mis otsivad vastust küsimusele, mida tähendab olla loovisik kaasajal. Sündmus keskendub isikliku, kollektiivse ja institutsionaalse tasandi puutepunktidele loomingulisel teekonnal, algatades arutelusid prekaarsuse, solidaarsuse ning sotsiaalse ja poliitilise vastutuse teemadel. Akadeemiline haridus paneb meid küsima, kes me oleme, et vormida meid ettenähtud raamidesse ja valmistada ette professionaalseks karjääriks. Mis oleks, kui keskendume hoopis sellele, kes me olla tahame ning millises maailmas me elada ja luua tahame? Projekti „(anti)karjääripäevad“ eesmärk on hüljata individualistlik idee kunstnikuna elus püsimisest, et arutleda selle üle, kuidas saaksime kollektiivselt õitseda. Koostöisuse teadvustamine saab omakorda olla vabastavaks ja ühendavaks jõuks, mõtestamaks kriitiliselt ümber institutsioonide rolli ja funktsiooni ning sekkuda laiemasse ühiskondlikku konteksti, millega kunst on vältimatult seotud. Sündmus on avatud platvorm mitmetele kollektiividele, võrgustikele ja loovisikutele, kes teemasid eri tahkudest avavad.

Osalevad: Daylight Project, EKA Tudengite Kväärühing, ENKKL (Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit), Frederik Klanberg, kogukond EKA Palestiina eest (Community in EKA for Palestine), Kolkaplikad, Laura Konsand, Performing Arts Curator, Ulvi Haagensen, Yvette Bathgate & Jake Shepherd
Ellukutsuja: Laura Konsand

SÜNDMUSTE AJAKAVA

1. PÄEV, 5. VEEBRUAR: HAMMUSTAGEM KÄSI, MIS HOIAVAD MEID (KAASOSALUSES)

15.00–17.00 EKA Tudengite Kväärühingu kollaaži töötuba „Mis teeks EKA turvalisemaks LGBTQIA+ inimestele?“ (eesti ja inglise keeles). Pane end kirja siin.

EKA Tudengite Kväärühingu üks missioone on seista tudengite heaolu eest ning vahendada kooli ja kogukonna vahelist suhtlust. Kollaaži töötuba on esimene samm, et kaardistada tudengite muresid, rõõme, vajadusi ja ootuseid koolikeskkonnale. Mis on hästi? Mis vajaks parandamist? Töötoas lähenetakse nendele küsimustele kollaaži tehnikale omasel mängulisel ja visuaalsel moel. Eesmärk on esmalt üksteisega tuttavaks saada, et istutada esimene koostöö seeme, millest saaks võrsuda midagi püsivat ning ühtehoidvat.

Töötoas osalejad on oodatud kodust kaasa võtma kasutuna seisvaid materjale (ajakirjad, kleepsud, markerid jms.). Töötuba toimub põrandal, patjadel istudes. Kui see pole sinu jaoks võimalik või mugav, siis anna sellest teada, et saaksime ruumi vastavaks kohandada.

18.00–19.30 kogukond EKA Palestiina eest korraldatud ümarlaud „Poliitiline ülikool“ (inglise keeles)

Alates Gaza genotsiidi algusest on kunsti- ja kultuurisektoris valitsenud “apoliitiline”, diskursus, mis on mitmel moel mõjutanud kunstnikke, kunstiorganisatsioone ja kunstikoole.

Institutsionaalse neutraalsus vähendab poliitilist osalust ja pärsib teaduslikku arutelu. See heidab varju mitmetele ülikooli tegevustele, mis on oma olemuselt peaaegu alati poliitilised, alates vastuvõtu otsustest ja teadusuuringute rahastamisest lõpetades ürituste korraldamise ja plakatite ülespanekuga. Iga ülikooli juhatuse tehtud valik, olgu see väike või suur, peegeldab poliitilisi kaalutlusi.

Kinnistades apoliitilist seisukohta, vabastavad ülikoolid end vastutusest toetada teadlaste vabadust dokumenteerida, arutleda ja harida ühiskonda poliitilise vägivalla teemadel. Üliõpilaste aktivism, mis on ajalooliselt olnud sotsiaalse progressi ja solidaarsuse nurgakivi, on juba iseenesest kriitilise hariduse vorm. Kuidas saab kunstiülikool, mis on oma olemuselt poliitiline, selle valguses väita, et ta on apoliitiline?

2. PÄEV, 6. VEEBRUAR: NATUKE SOLIDAARSUST VÕIB OLLA SUUREKS ABIKS

14.00–17.00 Laura Konsandi töötuba „Solidaarsus loovisiku biotoobis“ (inglise keeles). Pane end kirja siin.

Kultuurivaldkonnas tegutsejate era- ja tööelu on sageli omavahel tihedalt põimunud, mis muudab ebakindlust põhjustavate asjaolude väljaselgitamise keerulisemaks. Mis põhjustab meie ebakindlat olukorda? Mida vajame, et meie loovus ja koostöö õitseks? Kuidas saavad need teadmised aidata meil praktiseerida rohkem solidaarsust valdkonna sees ja üleselt?

Töötoa käigus vastavad osalejad küsimustikule, et saada parem ülevaade oma töö tegemiseks vajalikest tingimustest. Kolmeliikmelistes gruppides jagavad osalejad kordamööda oma vastuseid. Sellele järgneb ühine arutelu, mille eesmärk on paigutada osalejate vastused kunstniku biotoobi nelja erinevasse valdkonda, et illustreerida meie ühist positsiooni.

Kunstniku biotoop on Belgia sotsioloog Pascal Gieleni poolt välja töötatud raamistik. Biotoop on abstraktsioon loovisiku elust, mis jaguneb neljaks erinevaks alamvaldkonnaks: kodu (domestic), kolleegid (peers), turg (market) ja ühiskond (civic). Jätkusuutlik kunstnikutee eeldab nende valdkondade vahelist tervislikku tasakaalu.

(Selle töötoa on algselt välja töötanud Sepp Eckenhausen ja Koen Bartijn Platform Beeldende Kunstist. Platform BK on Hollandis tegutsev liikmepõhine organisatsioon, mis uurib kunsti rolli ühiskonnas ning võitleb parema kunstipoliitika nimel.)

18.00–19.30 Veriko Dundua juhitud arutelu „Aproprieeritud puhkamine: mitte-töö narratiivide kriitiline ülevaatus” koostöös Daylight Projectiga (inglise keeles). Pane end kirja siin.

Tänapäeva individualistlikus ühiskonnas on puhkus kaotanud oma radikaalsed juured ja muutunud isiklikuks valikuks, mida sageli määratlevad privileegid. Arutelus keskendume töö vastase liikumise ja puhkuse kui vastupanuliikumise päritolule POC (people of color) ja põlisrahvaste traditsioonides. Kuidas on privilegeeritumad ühiskonnaliikmed puhkuse enda omaks teinud ja lahjendanud selle anti-kapitalistlikku pärandit? Kuidas nõuda puhkus tagasi ja lammutada süsteemid, mis meid sellest algselt ilma jätsid?

Sündmuse vältel keskendume tööturul valitsevate hierarhiate analüüsimisele, et välja selgitada, kuidas toetada ja rakendada intersektsionaalseid tööst keeldumise võtteid. Arutelu eesmärk on mõtestada tööst keeldumist kui vahendit, mille abil astuda vastu süsteemsele ebavõrdsusele ning kujutleda tulevikku, kus töö on ühiselt jagatud ja kehastab vabanemist.

3. PÄEV, 7. VEEBRUAR: KÄSIRAAMATUT LUGEDES UJUMA EI ÕPI

14.00–17.00 Frederik Klanbergi töötuba „Professionaalsusest kaugemale: harjutused edaspidiseks“ (inglise keeles). Pane end kirja siin.

Meilt oodatakse sageli professionaalsust, kuid selle suunas püüeldes kipume ameteid reprodutseerima sellisena nagu nad on. Mis oleks kui prooviksime professionaalsusest kaugeneda ja mõtestada oma loomingulist praktikat kui harjutust parema tuleviku suunas, kus eksisteeriks meile sobivam sotsiaalne ja poliitiline korraldus? Kuidas moodustada liikumisi ja ehitada üheskoos maailma?

Töötuba pakub kahte viisi teemale lähenemiseks, mida üheskoos lugeda ja arutada. Neist esimene keskendub Stefano Harney ja Fred Moteni ‘rohkem kui professionaalse’ ideestikule raamatust „The Undercommons: Fugitive Planning & Black Study”. Teine tutvustab vägivallatuse põhimõtet (Martin Luther King) Kazu Haga raamatust “Healing Resistance: A Radically Different Response to Harm”. Need tekstid pakuvad teistmoodi perspektiivi maailma ja meie rolli nägemiseks, mõistmaks, kuidas valmistuda tulevikuks.

Töötoa teises pooles koondame kogutud ideed ja püüdlused ühisesse teadmiste pagasisse, millest saab meie teejuht professionaalsusest kaugenemiseks ja meie elukutsete kehtestatud piiride ületamiseks.

18.00–20.00 Ühine õhtusöök „Mõttetoit“, korraldavad Yvette Bathgate ja Jake Shepherd. Pane end kirja siin.

“(Anti)karjääripäevade” programmi lõpetuseks kutsume kõiki osa saama ühisest õhtusöögist, et seedida ja mõtiskleda, mida me nende päevade jooksul õppisime, arutlesime ja küsisime. Öeldakse, et liiga palju kokkasid rikuvad supi. Me ei nõustu, sest usume, et mida rohkem käsi, ideid ja kogemusi, seda rikkalikum supp valmib (või mistahes muu). Jagades omavahel ülesandeid ja vastutust – sealhulgas nähtamatut tööd, mis võõrustamisega kaasneb – panustame ühiselt õhtusöögi valmimisse.

Kunstnikeduona huvitavad Yvette’i & Jake’i intiimsus, hellus ja ühtekuuluvustunne, mis ühise toidulaua ümber tekib, luues õdusa olustiku ühisteks tegevusteks, aktivismiks ja koos õppimiseks. Täites üheskoos erinevaid ülesandeid – toidu valmistamine, serveerimine, koristamine jne – mõtleme möödunud päevadele tagasi ja arutleme, kuidas vastustada rolle, mida loomemajanduse infrastruktuurid meile on kehtestanud.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Registreerides tee valik, kuidas õhtusöögi toimumisse panustada soovid. Alustame hakkimise ja ettevalmistamisega kell 10. Laua katmine ja serveerimine algab kell 18.00 ning koristamine kell 20.00. Registreerida võib mitmesse rolli. Kui sa ei saa abiks olla, võid lihtsalt registreerida õhtusöögile.

Toit on vegan ja gluteenivaba. Palun võta ühendust, kui sul on küsimusi või kui soovid jagada ligipääsetavusega seonduvat ja kuidas me sinuga arvestada saaksime.

19.30–20.00 Nancy Nakamura Räpipunt

2020. aastal asutas kolkaplika ja kunstnik liina pääsuke muusikarühmituse Nancy Nakamura Räpipunt, kus kõlavad kolkaplika ja kunstnik Kadi Estlandi luuletustel põhinevad laulutekstid. Rühmitus esineb “(anti)karjääripäevade” viimasel päeval.

_______________________________________________________
Kogu programmi vältel on avatud Performing Arts Curatori (@performingartscurator) poolt ellukutsutud ajutine meemide tootmisüksus, kus külastajad saavad ise meemikunstis kätt proovida. Ulvi Haagensen on panustanud videoloengu „Ebaprofessionaalsuse ülistuseks“, mis põhineb tema kolme kujuteldava sõbra Thea Koristaja, Olive Puuvilla ja Artist Researcheri vestlusel. Lisaks on väljas valik ENKKLi ja Kolkaplikade kollektiivi kunstiteoseid, mis illustreerivad ja mõtestavad sündmuse teemasid.

Performing Arts Curatori meemi töötuba ’s Meme Workshop
Performing Arts Curator (@pergorminartscurator)

Digiajastul on meemidest saanud kriitilised žestid, mis soodustavad kaasamist ja dialoogi. Meem, kui meedium, – mis ühendab pilti ja teksti ning sageli nendevahelist dissonantsi – pakub pilku kollektiivsesse teadvusse, millesse me kõik moel või teisel panustame. Oma olemuselt on meemid nagu triksterid, ilmudes eikusagilt ja asudes ettearvamatule rännakule digiavarustes, kus nende intertekstuaalsed teekonnad sageli ristuvad.

Tere tulemast meemide tootmisüksusesse! Sa ei vaja kraadi postmodernses kunstis või institutsioonikriitikas, et alustada dialoogi või kujutleda alternatiive status quo’le. Meemid jätavad ruumi teadmiste ja seisukohtade paljususele, olles meie kujutlusvõime vahendiks maailmas, kus pole suurt narratiivi. Uuri välja trükitud pilte, haara käärid ja lõika välja see, mis meeldib. Kujuta ette mingit olukorda või seisundit, usalda, et see on suhestutav ning lihtsalt lõika, kopeeri ja kleebi. Kasuta julgelt pliiatseid ja ära tunne end piiritletuna sellest, mida sa arvad end teadvat meemidest.

Ulvi Haagenseni video loeng „Ebaprofessionaalsuse ülistuseks”

Video loeng “Ebaprofessionaalsuse ülistuseks”, põhineb kolme kujuteldava kunstnikust sõbra vestlusel, kes kohtuvad ühel pärastlõunal, et vestelda amatööridest ja professionaalidest. Olive Puuvill on bricoleuse kunstnik, Thea Koristaja on kunstnikust koristaja ja AR (Artist Researcher) on kunstnik-uurija.

Olive väljendab oma pettumust nõudmiste suhtes, mida professionaalse kunstniku tiitel temalt eeldab. See juhib tähelepanu kõrvale ideedelt ja kunstiteostelt, mis talle loomingu protsessi juures tegelikult huvi pakuvad. Enda võrdsustamine “intellektuaalse amatööriga” (Edward Said), – kes armastab seda, mida ta teeb, olles oma kires ja pühendumuses asjatundlikum kui mistahes professionaal, – on kolme sõbra arvates märksa viljakam enda praktika mõtestamisel. Professionaalsus on loovusele vastandlik, lämmatab sellega kaasnevat loomingulist segadust ning loomulikku rütmi ja leidlikkust probleemide lahendamisel. Nagu Olive ütleb, on ebaprofessionaalne kunstnik olla palju lõbusam.

BIOGRAAFIAD

Daylight Project on feministlik, anarhistlik, kväär ja DIY kunstiprojekt institutsionaalse status quo hõivamiseks ja lõhkumiseks.

Veriko Dunduat huvitavad iseseisvalt tegutsevad kogukonnad ja kollektiivse organiseerumise jätkusuutlikkus. Ta on uurinud kaasavate ruumide edendamist kultuuriteadliku koostöö kaudu, mis võitlevad süsteemse ebavõrdsuse vastu. Tal on antropoloogia magistrikraadi Tallinna Ülikoolist.

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit (ENKKL) on institutsiooniväline aktiivsete noorte kunstnike kogukond, mis püüab olla paindlik ja pidevas muutumises, vastavuses maailmas toimuvaga ning tormilistel aegadel kokkuhoidev.

EKA Tudengite Kväärühing koondab kunstiakadeemia LGBTQIA+ kogukonda. Ühing algatab turvalisi ja lõbusaid koosolemisi, kus igaüks on teretulnud. Nende missiooniks on soodustada kooli ja kogukonna vahelist suhtlust, tagamaks toetav keskkond kõigile.

Ulvi Haagensen on kunstnik, kelle praktika ühendab installatsiooni, skulptuuri ja performance’i, et uurida kunsti ja igapäevaelu vahelisi hägusaid piire. Ta kaitses hiljuti loomepõhisel uurimistööl põhineva doktoritöö Eesti Kunstiakadeemias.

Frederik Klanberg on kunstnik ja õpetaja, kes on pühendunud ühisõppe vormidele, mis põhinevad koostööl, kriitikal ja kaasamisel. Ta usub, et kunstiharidus saab oma ehedaimal kujul olla kollektiivne enesearengu protsess. Tal on magistrikraad hariduses Piet Zwarti instituudist Hollandis.

Kogukond EKA Palestiina eest on grupp Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasi, töötajaid ja vilistlasi, kes on solidaarsed Palestiinaga.

Kolkaplika on kollektiiv, mis loob sõltumatut sisu kolgastes üle maailma. 2020. aastal asutas kolkaplika ja kunstnik liina pääsuke muusikarühmituse Nancy Nakamura Räpipunt, kus kõlavad kolkaplika ja kunstnik Kadi Estlandi luuletustel põhinevad laulutekstid. Rühmitus esineb “(anti)karjääripäevade” viimasel päeval.

Laura Konsand on vabakutseline kirjutaja ja kultuuritöötaja, kes tegutseb Rotterdamis ja Tallinnas. Teda huvitab kunsti suhe infrastruktuuridega, mis nähtaval ning nähtamatul viisil vormivad meie olevikku, püüdes neid mõista ja kahtluse alla seada. Ta on projekti “(anti)karjääripäevad” ellukutsuja.

Performing Arts Curator (@performingartscurator) on ühe vabakutselise kuraatori äge stressireaktsioon neoliberaalsetele tingimustele, milles ta töötab. Tema internetipersoona on loodud selleks, et seda maailma mõista, ebaõnnestuda täielikult ning lõpuks selle üle naerda. @performingartscurator kraad on 37,2 celsius.

Jake Shepherd & Yvette Bathgate on kunstnike duo, kes tegutsevad Eestis ja Šotimaal. Nende ühine kunstipraktika põhineb koostööl, keskendudes koosloomele, õrnusele ja agentsusele, mis seovad nende loomepraktika üheks. Nad õpivad kaasaegse kunsti magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias.

KINNISILMI SOSINAD
EKA Galeriis 10.01.–02.02.2025
Avamine: 9.01.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta

Osalevad kunstnikud: Victor Flavell (FR), Minni Havas (FI), Kadri Joala (EE), Tõnis Jürgens (EE), Ats Kruusing (EE), Sanna Nissinen (FI), Marc Sauvageot (EE)

Rahvusvaheline grupinäitus „Kinnisilmi sosinad“ tegeleb uinumise ja unistamise ning nende vältel kogetava piirideta olekuga. Minategelane on äkitselt unne vajunud või juba und nägemas, võttes omapäi ette rännakuid tundmatusse. Võõrast maailma kogetakse justkui läbi kellegi teise uduse pilgu, usaldades end tema kätte. Piirjooned kujuteldava ja reaalse vahel hägustuvad ning sooritatakse hüpe teadmatusesse, luuakse kord teadlikke, kord alateadlikke kujutluspilte.

Kuraator ja näituse kujundus: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas

Tehniline tugi: Ats Kruusing

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Näitusel toimub kaks kuraatorituuri:
– neljapäeval, 9. jaanuaril kell 17.00, koos kunstnikega, inglise keeles
– kolmapäeval, 15. jaanuaril kell 14.00, eesti keeles

„Throw Ratio“
EKA Galeriis 20.12.2024 kell 17–21, sissepääs tasuta

Olete oodatud EKA Galeriisse avastama “Liikuv pilt ruumis” kursuse lõpunäitust EKA visuaalse kommunikatsiooni tudengite poolt.

Osalevad: Paula Hõbe, Marie Kanger, Marianne Lapin, Kristi Markov, Kadri Raudmägi, Greta Ruga, Inna Rõžihh, Siim-Aoum Villido, Kert Väljak, Karolina Kapinus

Juhendaja: Alyona Movko-Mägi

Tudengid on semestri vältel süvenenud projektsioonikunsti tehnilistesse ja loovatesse aspektidesse, luues kolm stilistiliselt erinevat teost, mis avardavad projektsioonikunsti piire.

Tutvuge visuaalse muusika tehnikatega abstraktsetes visuaalides, kogege ajaloolistest mustritest inspireeritud animatsioone ja sukelduge videomängude maailmast inspireeritud installatsiooni.

Iga teos pakub ainulaadset vaatenurka ja kutsub külastajaid kaasa mõtlema ning ruumis liikuvate piltide abil loodud uusi maailmu avastama.

Kohtumiseni galeriis, kus kunst ja tehnoloogia kohtuvad põneval viisil!

Detsembri vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA peahoones (Põhja pst 7: EKA Galeriis, 2.-3. korruse üldaladel, 2. korruse joonistusklassides A-205 ja A-206), EKA uues hoones (Kotzebue 10) ning Uus Rada galeriis (Raja 11A).

Hindamispäeval on näitused EKA Galeriis ja EKA hoovimajas (Kotzebue 10) avatud kell 15–18, pühapäeviti on näitused avatud kell 12–18.

AJAKAVA
E 2.12. Fotograafia, juhendaja Krista Mölder (EKA Galerii)
E 2.12. Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja (2. ja 3. korruse üldalad)
T 3.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev (EKA Galerii)
T 4.12. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen (EKA Galerii)
N 5.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (EKA Galerii)
R 6.12. Stsenograafia, juhendaja Ene-Liis Semper (EKA Galerii)
L 7.12. – P 8.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere (EKA Galerii)

E 8.12. Uusmeedia, juhendaja Sten Saarits (EKA Galerii)
E 8.12. Fotograafia, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo NB! Uus Rada galeriis, näitus jääb avatuks kuni 15.12.
T 10.12. Stuudiofoto, juhendaja Tanja Muravskaja (EKA Galerii)
T 10.12. Joonistamine (animatsioon ja stsenograafia), juhendaja Britta Benno (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
K 11.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mihkel Maripuu, Holger Loodus (EKA Galerii)
N 12.12. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Ülo Pikkov, Anu-Laura Tuttelberg (EKA Galerii)
N 12.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
R 13.12. Maal, juhendajad Karl-Kristjan Nagel, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
L 14.12. – P 15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre (EKA Galerii)

E 16.12. Graafika, juhendajad Liisi Grünberg, Viktor Gurov, Liina Siib, Britta Benno, Eve Kask, Eve Kaaret (EKA Galerii)
E 16.12. Fotograafia, juhendajad Triin Kerge, Annika Haas (Kotzebue 10)
T 17.12. Graafika, juhendajad Lembe Ruben, Mark Antonius Puhkan, Maria Izabella Lehtsaar, Paul Rannik (EKA Galerii)
K 18.12. Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld (EKA Galerii)
K 18.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA peahoone 2. ja 3. korruse üldalad, Kotzebue 10)
N 19.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA Galerii & Kotzebue 10)

Olete oodatud EKA muuseumi näituse „Riides ja alasti“ raames toimuvale vestlusõhtule joonistamisest kolmapäeval, 27. novembril kell 18.00 EKA galeriis!

Näitusekeskkonnas, kus on eksponeeritud EKA 110 tegevusaasta figuuriteemalised tööd, räägivad modelli järgi inimese kujutamise õppimisest ja õpetamisest joonistamise ja maali endised ja praegused õppejõud Tiit Pääsuke, Elin Kard, Maria-Kristiina Ulas, Tõnis Saadoja, Mall Nukke, Eero Alev ja Brenda Purtsak. Olete oodatud kaasa mõtlema ja sõna sekka ütlema! Vestlus toimub eesti keeles. Osavõtt on tasuta.

Vestlust modereerivad näituse kuraator Reeli Kõiv ning kaaskuraator ja kujundaja Britta Benno.

Osalemiseks palun pane end kirja siin.

Näitus on veel avatud 29. novembrini.

EKA muuseumi näitus „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“
19.10.–29.11.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 18.10.2024 kell 17.00

Eesti Kunstiakadeemia 110. sünnipäevaks valminud suure ülevaatenäituse teema puudutab kõiki, kes siin kunagi haridust on omandanud või praegu tudengi seisuses. Inimese kujutamine, elava modelli järgi joonistamine, maalimine, modelleerimine, on käinud kunstihariduse juurde läbi aegade, erandiks ei ole siinkohal ka Eesti Kunstiakadeemia oma eelkäijatega.

EKA muuseumi näitus „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“ toob fondidest välja kooli stuudiotes sündinud õppetööd: seisvad, istuvad või lamavad aktid ja rõivastatud modellid, figuurigrupid, joonistused kätest ja jalgadest, anatoomilised detailid. Valik näitab, kuivõrd mitmekesiselt ja erinevate rõhuasetustega on võimalik inimest kujutada. Külg-külje kõrval on viimistletud taustaga akadeemiliselt siledad pildid ja aastatuhandevahetuse seniseid kaanoneid purustavad hiiglaslikud inimesekujutised, mustvalged ja värvilised tööd, mille liigitamine tehnika ja alusmaterjali järgi kas joonistuseks või maaliks ei mängi siinses kontekstis enam rolli.

Väljapanek tugineb valdavalt EKA muuseumi kollektsioonile, kuid aastakümnete jooksul tallele pandust mahtus valikusse vaid murdosa. Kooli tegutsemise esimeste kümnendite näitlikustamiseks tuli lisa võtta Eesti Kunstimuuseumist ja erakogudest. Figuuriõpe on olnud läbivaid teemasid ka skulptuuris, kuid kuna omaaegne skulptuuri osakonna kogu on hävinud, tuli ruumilise kunsti näitusele leidmiseks teha kuratoorseid jõupingutusi: kuigi vähemuses, on skulptuur näitusel siiski esindatud. Autoritelt sai lisa küsitud ka 21. sajandi algupoole figuuriõppe osas, et katta ajavahemik, mis jääb EKA muuseumi loomise (2019) ja metoodilisse fondi tööde kogumise lõppemise vahele sajandivahetusel. Kuna figuurijoonistamine on olnud kõigi akadeemia erialade õppekavas ning kogutud on väljapaistvaid töid neilt kõigilt, on püütud valikuid tehes arvestada ka seda mitmekesisust.

Näitusel osaleb 138 autorit 187 tööga. Võimalus kiigata tuntud kunstnike ja disainerite kujunemisaega on kahtlemata intrigeeriv, kuid üllatusmomente pakuvad kindlasti ka tänasel päeval tundmatute autorite meistriteosed. Põnevust lisavad tööde kõrvutused, mis ei jälgi traditsioonilisemat kronoloogilist liini, vaid on loodud kooskõla ja vastastikmõju alusel.

Näitusel osalevad kunstnikud:

Eero Alev, Jüri Arrak, Raivo Behrsin, Britta Benno, Teddy Böckler, Rem Dementjev, Olga Dubrovskaja, Herald Eelma, Jaan Elken, Herlet Elvisto, Merike Estna, Margarita Feofanova, Nikolai Guli, Heikki Halla, Gerda Hansen, Inga Heamägi, Hugo Hiibus, Aleksander Igonin, Ants Jaanimägi, Andrus Johani, Aivar Juhanson, Iris Jurma-Kangur, Sandra Jõgeva, Pille Jänes, Villu Järmut, Heli Jürissaar (Kase), Jüri Kaarma, Katrin Kaev, Catlin Kaljuste, Maria Kallau, Anu Kalm (Anderson), Elin Kard, Gleb Karlsen, Saskia Kasemaa, Alice Kask, Eve Kask, Jüri Kask, Maret Kernumees, Ando Keskküla, Kaalu Kirme, Tiiu Kirsipuu, Raoul Koik, Epp Maria Kokamägi, Ellen Kolk, Luule Kormašova, Nikolai Kormašov, Orest Kormašov, Aimar Kristerson, Mart Krull, Epp Kubu, Viive Kuks, Leili Kuldkepp, Laura Kõiv, Andrus Kõresaar, Tõnis Kärema, Annika Künnap, Allex Kütt, Vello Laanemaa, Heldur Lassi, Pille-Riin Lass, Tõnu Lauk, Emil Lausmäe, Malle Leis, Tea Lemberpuu, Ly Lestberg, Mihkel Liinat, Silvi Liiva, Bruno Lillemets, Ivika Luisk (Kivik-Luisk), Anu Maarand, Aet Maasik, Viktor Madison, Ülle Marks, Vladimir Matiiko, Aarne Mesikäpp, Rein Mets, Gregorio Migliaccio, Peeter Mudist, Maarit Murka, Tõnu Mäsak, Arseni Mölder, Reigo Nahksepp, Mall Nukke, Liisa Nurklik, Lydia Nüüd, Evald Okas, Kaido Ole, Jaan Paris, Ede Peebo, Imbi Ploompuu (Karu), Urmas Ploomipuu, Mari Prekup, Mark Antonius Puhkan, Aapo Pukk, Kaie Pungas, Brenda Purtsak, Laura Põld, Matti Pärk, Katrin Pärt, Liisi Pääsuke, Tiit Pääsuke, Tiit Rammul, Tiina Reinsalu, Uno Roosvalt, Eesi Rosenberg, Peeter Rudaš, Sirje Runge (Lapin), Tõnis Saadoja, Hugo Sepp, Kati Simpson, Piret Smagar, Jaak Soans, Tõnu Soo, Aleksander Suuman, Silja Šergalin, Juri Šestakov, Vladimir Taiger, Mari-Liis Tammi-Kelder, Endel Taniloo, Anne Tapper, Olga Terri, Evi Tihemets, Tiina Tiitus, Ilmar Torn, Margus Tõnnov, Maria-Kristiina Ulas, Peeter Ulas, Anne Vaher, Katrin Vaher, Valentin Vaher, Silver Vahtre, Mall Valk (Sooster), Janika Vesberg, Heldur Viires, Hanna Vinter, Ekke Väli, Eduard Wiiralt, Elisa Margot Winters

Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundaja ja kaaskuraator: Britta Benno
Näituse graafiline disain: Pärtel Eelmere
Näituse assistent: Anna Birgitta Erikson

Näitusega kaasneb samanimeline kataloog, kus on suurte reprodena ära toodud kõik näitusetööd. Lisaks teemakohasele ajaloolisele ülevaatele (Reeli Kõiv) lisavad raamatule värve intervjuud joonistamise õppejõududega – Tiit Pääsuke, Matti Pärk, Maiu Rõõmus, Maria-Kristiina Ulas, Ülle Marks, Tõnis Saadoja, kes arutlevad inimese kujutama õppimise vajalikkuse ja tähenduste üle. Intervjuusid täiendab graafiku ja joonistamise õppejõu Britta Benno esseistlik arutlus figuurijoonistamisest kunstiakadeemias, taas on avaldatud Jüri Haini kogutud Peeter Ulase ja Herald Eelma meenutused oma õpiajast.

Kataloogi saatesõnad on rektor Mart Kalmult, kataloogi koostaja ja autor on EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.

Raamat on eesti ja inglise keeles; keeletoimetaja Elo Rohult, tõlkinud Epp Aareleid. Fotod Madis Kurss, kujundanud Stuudio Stuudio, maht 288 lk, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

AMFIIBNE SEIS(UND)
13.09.–13.10.2024
Avamine: 12.09.2024 kell 18.00

Osalevad kunstnikud: Ida Montgomery Emblemsvåg (NO), Othelie Farstad (NO), Birk André Fredhjem (NO), Dan Grönlund (SE/NO), Sara Marie Hødnebø (NO), Oskar Jensen (NO), Maria Izabella Lehtsaar (EE), Signe Fuglesteg Luksengard (NO), Vilma Lundholm (SE/NO), Rajat Mondal (IN/NO), Triin Mänd (EE), Marten Prei (EE), Sandra Puusepp (EE), Paul Rannik (EE/DE), Elise Marie Skaug (NO), Mathilda Skoglund (SE/NO), Kristian Trana (NO), Nora Hultén Törnerud (SE/NO)

Kuraator: Maria Erikson
Näituse kujundus: Maria Erikson, Paul Rannik
Graafiline disain: Mirjam Varik
Tõlkijad, toimetajad: Maria Erikson, Liina Siib

Rahvusvaheline näitus „Amfiibne seis(und)“ uurib kunstiteoste ja nende loodud diskursuste vahelisi seoseid. Idee püstitus lähtub Per Nilssoni filosoofilisest esseest „Amphibian Stand“. Näitus uurib kehade, looduse ja animismi vahelisi suhteid ning vaatleb kunstipraktikaid, mille puhul rakendatakse materiaalsele objektile (näiteks koormarihm, vaskplaat, kangatükk, savi jms) kunstniku arusaama selle materjali kohta, et muuta objekti tavapärast diskursust ja saada uusi teadmisi. Näitusel esindatud töömeetodid – graafika, joonistus, tekstiil, keraamika jne – põhinevad puudutusel ja haptilisusel ning võimele lugeda pinnatekstuure. Oma loomingus aktiveerivad kunstnikud materjalide väge žestide ja hoolitsuse kaudu.

Näitusel osalevad kunstnikud jagavad posthumanistlikku multidistsiplinaarset lähenemist, rakendades ühe meediumi loogikat teisele meediumile. Sellest protsessist võib rääkida kui intra-aktsioonist, mida uusmaterialismi uurija Karen Barad kasutab „interaktsiooni“ mõiste asemel. Baradi sõnul toimub interaktsioon eelnevalt loodud kehade vahel, mis seejärel osalevad omavahelises tegevuses, samas kui intra-aktsioon suurendab põimumist. Näitus „Amfiibne seis(und)“ vaatleb tegija ja kunstiobjekti vaheliste kehaliste suhete kogumeid, mis on olemuslikult põimunud diskursuse kaudu, mida ajendab intra-aktsioon.

Näitus on valminud Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna ning Oslo Riikliku Kunstiakadeemia (KHiO) graafika ja joonistamise õppesuuna koostööna. Näituse eesmärk on edendada Baltikumi ja Põhjamaade kaasaegset graafikat laiendatud väljal, sealhulgas koostööd ja vahetust osalevate kunstnike vahel. Kuus KHiO tudengit viibivad nädala vältel Eestis, osalemaks näituse ülespanekul ja avamisel.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, KUNO ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda