EKA Galerii

“festival…showcase” 5.—10.04 EKA Galeriis
Saara Liis Jõerand, Gregor Kulla, Riin Maide, Nele Tiidelepp, Henri Särekanno, Mattias Veller
Näitus on avatud 6.—9. aprillil kell 15.00—19.00
Avamine toimub 5. aprillil kell 18.00

Kuuel päeval toimuvad aktsioonid, esitused ja esitlused. See on festival. Kuus noort autorit jagavad platvormi loomiseks ja katsetamiseks. See on showcase.

5.—10. aprillini toimub EKA Galeriis näitus ja etenduskunsti kobarprojekt “festival…showcase”. Tsüklit alustab performatiivne avaõhtu 5. aprillil ja lõpetab pühapäeva pärastlõunane trükise-esitlus 10. aprillil. Nende vahele jääb neli päeva pidevas muutumises näitust, mida täidavad etenduslikud avaldumised, sh videolinastused, heliteosed, kestvus- ja välk-performance’id nii häälele kui kehale.

“festival…showcase” on meediume lõimiv projekt, mille keskmes on koostöö. Erinevatest loomingulistest distsipliinidest kunstnikud kõrvutavad oma harjumuspärast meediumit külgnevatega, laenavad neilt vahendeid. Teosed valguvad üle meediumite piiride, kasutavad sisendina situatsiooni haprust ja ebakindlust. Teoste aines pärineb koosveedetud hetkedest, analüüsib omavahelisi suhteid, naaldub teineteise oskustele.

Väljaspool avaldumisi on näitus installatiivne keskkond, mis kajastab ettevalmistust ja järelelu. Ruumiline olukord vaheldub piduliku, pühaliku, installatiivse ja performatiivse vahel pidevalt, eelmiste ja järgmiste teoste materjal ja rekvisiidid jagavad iga esitusega ruumi.

AJAKAVA
TEISIPÄEV, 5.04

18:00
Näituse pidulik avamine

Tunked
“festival…showcase’i” avab Mattias Velleri performance kuuele asjapulgale
40’

KOLMAPÄEV, 6.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS I: kõrgtrükk
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
30’

16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’

19:00
relief
Gregor Kulla elektroakustiline kompositsioon ja performance, mis tegeleb intervalliliste vahekordade määratlemisega läbi pinge
30’

NELJAPÄEV, 7.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS II: sügav(trükk)
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
150’

16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20′

20:00
relief
Gregor Kulla elektroakustiline kompositsioon ja performance, mis tegeleb intervalliliste vahekordade määratlemisega läbi pinge
30’

REEDE, 8.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS III: siid
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
20’

16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’

19:00
Mida teha et hakkaks hea
Nele Tiidelepa performance kuuele etendajale iseendaga, teistega, üle, kaasa ja taga rääkimisest
60’

LAUPÄEV, 9.04

15:00-19:00
Näitus avatud

Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad

juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus

Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö

15:00
TRÜKIS IV: jätkud/kokkuvõtted
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
40’

16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’

17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’

18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’

19:00
Showcase…festival inside the “festival…showcase”
avatud platvorm / koosviibimine / pidu / festival / showcase

Vabas vormis õhtu, mille käigus võib osa saada, aga ka ilma jääda erinevatest ette- ja üles astumistest. Igas meediumis teosed, loendamatutelt erinevatelt esinejatelt, nii “festival…showcase’i” tegijatelt kui tundmatutelt teistelt, mis võivad kesta ühest sekundist kümne minutini.

Ürituse ajal on avatud EKA baar!

PÜHAPÄEV, 10.04

15:00
Näituse pidulik lõpetamine

Trükise esitlus
Riin Maide performance’ite “TRÜKIS I”, “TRÜKIS II”, “TRÜKIS III” ja “TRÜKIS IV” raames valminud trükise esimene avalik esitlus
60’

Autorite lühibiograafiad:

Saara Liis Jõerand (1999) on Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse magistrant, keda huvitab ala mõtte ja selle väljenduse vahel. Jõerand on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi ning semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe, avaldanud kirjandus- ja teatrikriitikat erinevates väljaannetes ning teinud kaasa mitmes kunstiprojektis.

Gregor Kulla (2000) on helilooja, kirjanik ning kriitik, kes õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Tõnu Kõrvitsa ja Helena Tulve juures kompositsiooni. Varasemalt lõpetanud H. Elleri nim Muusikakooli oboe ning heliloomingu erialal ning täiendanud end Novi Sadis EU School of Participation 2021’s jätkusuutliku kunstiloome vallas. Kulla pälvis oma tegemiste eest Tartu kultuuriväljal Tartu Noore Kultuurikandja 2020 aunimetuse. Mullu sai ta ka kultuurileht Sirbi laureaadiks ning on Erkki-Sven Tüüri fondi stipendiaat.

Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala ning täiendanud ennast Prahas DAMUs stsenograafia ja alternatiivteatri erialal. Maide looming keskendub lavaliste ja ruumiliste situatsioonide mängulisele dekonstruktsioonile ja täheldamisele. Maide on korraldanud ja kaasa teinud grupinäitustel ning erinevates lavastusprojektides Tallinnas, Tartus, Prahas ja Brüsselis. Ta pälvis aastal 2020 Noore Kunstniku preemia ja Edmund Valtmani nimelise noore graafiku stipendiumi.

Nele Tiidelepp (1998) on 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna lõpetanud vabakutseline loovisik, kelle praktika tõukub spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Läbi meediumite nagu tekst, video, heli, installatsioon ja performance väljendub spontaanne ja kaootiline mõttevool. Tiidelepp on 2021. aastal võitnud Noore Tartu konkursi, 2020 Noore Kunstniku preemia, 2019 SIIL Prize’i ja Millenium Prize’i, ning osalenud kunstisündmustel lisaks Eestile ka Baselis, Rovaniemis, Riias, Brüsselis, Stuttgartis, Veneetsias ning Moskvas.

Henri Särekanno (1999) on vabakutseline kunstitöötaja ja kinofiil. Ta on õppinud kunstiajalugu ja filosoofiat. Oma loomingulises praktikas töötab ta audiovisuaalsete meediumitega, huvitudes peamiselt dokumentalistika ja fiktsiooni piirialadest. Särekanno on vokaal-instrumentaalansambli SEAPUTS kitarrist, viiuldaja ja asutajaliige.

Mattias Veller (1998) õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, kuid petab eriala järjepidevalt kõigi teiste võimalike loominguliste tegevustega. Oma interdistsiplinaarses tegevuses on ta puudutanud füüsilise töö ning inimese ja materjali suhete teemasid, töötanud maalide ja objektide kallal absurdse ja piinliku täpsusega. Veller on vokaal-instrumentaalansambli SEAPUTS kitarrist, vokalist ja asutajaliige.

festival…showcase INSTAGRAM

Pehmed piirikõnelused
EKA Tekstiilidisaini osakonna näitus EKA Galeriis

16.10.–13.11.2021, T-L kell 12.00-18.00, Kotzebue 1, Tallinnas.
Avamine 15.10. 2021 kell 16.00.
Näituse avamisel toimub Inês Rodrigues Nevesi performance “Joone tõmbamine”. Sissepääs covid-tõendiga.

Nii nagu lõim ühendab koe piire, olles üksteisele sillaks, kutsume tekstiilidisaini osakonna näitusel „Pehmed piirikõnelused“ mõtisklema tekstiili rolli üle tänapäeva ja tuleviku ühiskonnas. Näitusel esitab EKA tekstiilidisaini osakond nüüdisaegseid suundi, mis paiknevad sageli teiste valdkondade piirialadel või sulanduvad nendega. See omakorda loob uue, multidistsiplinaarse lähenemise, kus tekstiil võib olla struktuuri, idee, protesti, sõnumi, eneseväljenduse, mustri või lihtsalt värvide kombinatsiooni edasikandjana väga erinevates vormides.

Väljapanek esitleb Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja õppejõudude töid, mis kutsuvad kaasa mõtlema tekstiilidisaini kõikehõlmava rolli teemal. Lisaks tavapärastele rollidele tekib uusi hübriidvorme, milles loomeuurimuse kontekstis esitatakse materjali kaudu uusi teadmisi. Näidatakse uusi arenevaid tehnoloogilisi lähenemisviise, milles digitaalsete omadustega või erinevatel tasanditel tehnoloogiaga läbi põimunud tekstiil vahendab sotsiaalse interaktsiooni disaini koostööprotsesse.

Näitusel on kolm mõttelõnga, mis omavahel kindlasti ka ristuvad:

Tekstiil kui PRO(TEST)

#kriitilised ja kontseptuaalsed praktikad

Tekstiil kui LABOR

#eksperimentaalne praktika #teadusega flirtimine #biotekstiilid #uued materjalid ja struktuurid

Tekstiil kui HEAOLU

#keskkonnast ja heaolust hooliv disain #jätkusuutlikkus #taaskasutus #tervishoid #sotsiaalne vastutus #teraapia

Näitusel osalejad:

Frank Abner, Arife Dila Demir, Katrin Kabun, Liisbet, Karjel, Kadi Kibbermann, Mari-Triin Kirs, Kristi Kuusk + Ana Tajadura-Jiménez (Madriidi Carlos III Ülikool) + Aleksander Väljamäe (Tartu Ülikool), Krista Leesi, Kille- Ingeri Liivoja + Juulia Aleksandra Mikson, Greth-Ann Loog + Riina Samelselg + Anete Vihm, Inês Rodrigues Neves, Nithikul Nimkulrat (OCAD UNIVERSITY), Marin Nooni, Kärt Ojavee + Johanna Ulfsak, Ingrid Helena Pajo, Maria Kristiin Peterson, Piret Roos + Liisa Torsus, Zane Shumeiko, Marie Vihmar + Sirje Sasi (TLU), Piret Valk, Varvara & Mar + Sebastian Mealla, Carl-Rasmus Õunaste

Kuraatorid: Varvara Guljajeva (HKUST(GZ)), Kristel Laurits, EKA Tekstiilidisaini osakond

Näituse kujundaja: Varvara Guljajeva
Näituse tehniline tugi: Tehniline Direktor
Graafiline disain: Jesus Rodriguez Santos
Kataloogi keeletoimetaja ja tõlkija: Gepard OÜ
Näituse meeskond: Kristi Kuusk, Varvara Guljajeva, Krista Leesi, Kadi Kibbermann, Marie Vihmar, Eelike Virve, Frank Abner, Juulia Aleksandra Mikson, Johannes Luik, Piret Valk

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Näituse kataloog: https://issuu.com/artun/docs/softnegotiations_catalogue_lowres

„Klaasvastupanu“ (Glass Struggle) on kestev kunstiline otsing, mis tegeleb klaasi kui paradoksiga: ühtaegu habras ja ülimat vastupanu osutav. Klaasi kasutatakse kõrgendatud julgeolekuga ehitistes ning paavstki sõidab (klaas-)kuulikindlas autos. Samuti mängitakse klaasi tähendusväljaga: kes meist poleks enam läbipaistev, kes meist ei näe iseend oma ekraanil vastu peegeldumas, omamata seejuures ligipääsu iseenese delikaatsele infole, mille kaudu meid mitmeski mõttes kontrollitakse, orjastataksegi?

Institutsionaalsel tasandil sümboliseerib klaas demokraatiat – avatud ja võrdset, läbipaistvat ning kõigi ühiskonnagruppide seisukohti ja väärtusi arvestavat dialoogi rahva ning võimu teostajate vahel. Samas seondub see materjal ka totalitarismi, ühiskonnakihtide lahknemise ning võimaliku, peatselt realiseeruva korporatiivse õudus-une-näoga. „Klaasvastupanu“ ehitub vaataja ja vaadatava, jälgija ja jälgitava mitmekihilisele tähendusväljale.

Näitusega külgneb veebiversioon www.struggle.glass, mida saab vaadelda ka ühel skulptuuridest (“Orbiidilt hälbinud tehiskaaslane”). Saatvate tekstide autor on Maria Lee.

Tekstid: Maria Lee, Sten Eltermaa

Näituse kujundus: Arvi Anderson (b210 arhitektid), Sten Eltermaa

Graafiline disain: Maria Muuk

Veebileht: Maria Muuk, Patrick Zavadskis

Tõlked: Madis Kuuse (ENG), Olesja Semenkova (RUS)

Tänud: Maria Lee, Arvi Anderson, Krista Loorits, Lauri Eltermaa, Sten-Erik Toos, Tõnis Vassar, Urmo Mets, Madli Ehasalu, Roman-Sten Tõnissoo, Pire Sova & EKA galerii, b210 arhitektid, Kauss Arhitektuur, KUU arhitektid, Kolm Koma Arhitektid, Kirjastus Ilmamaa

Eriline tänu: Karmo Migur, Maria Muuk, Kadi Meriluht, Maarja Magdalast

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, MEISTRI, Salibar, Klaasissepa, joogipood.ee, nanoPruul, ÕIE, 3DLaser

Näitus on osa Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist.

Noore kunstniku MA preemia näitus
07.09.–23.09.2021
Avamine: 07.09 kell 17. Sissepääs avamisele covid-tõendi alusel.

Näitusel “Keksurajad” esitavad Aksel Haagensen ja Triin Kerge elemente oma lapsepõlvest. Mõlemad kunstnikud lähenevad isiklike mälestuste kaudu üldisemale mälestuste analüüsile.

Osalevad kunstnikud: GENG Xue (Hiina), Pierre HÉBERT (Kanada), LIU Yi (Hiina), Fukumi NAKAZAWA (Jaapan), Stuart POUND (Suurbritannia), SUN Xun (Hiina) ja Anu-Laura TUTTELBERG (Eesti)

Tekst: Anet TER HORST

Viimastel aastatel on kujutava kunsti ja filmi piirimail loodud mitmeid märkimisväärseid animatsiooniinstallatsioone. See animatsiooni kasutusvaldkond kätkeb endas uusi narratiivseid vorme ja erilist võimalust liikuva pildi kogemisel. Selline kinematograafiline vabadus loob tingimused õitsva filmikultuuri tekkeks. Animatsiooni ja ruumikunsti võimaluste sundimatu kasutus ning nende inspireeriv kokkusulatamine loob unikaalse visuaalse keele ning selle esitluse.

Iga kunstnik räägib oma isikliku loo, olgu see narratiivne või mittenarratiivne, eksperimentaalne, abstraktne või figuratiivne. Kasutatakse laia valikut materjale tuššist paberil kuni portselanini, puulõiget, live-action kaadreid ja filmilindile kraapimist. “Animatsioon ja kaasaegne kunst” pakub unikaalse elamuse nii tavavaatajale kui professionaalile, juhtides samas ka tähelepanu animatsiooni ajaloolisele pärandile.

Näitus toimub Animist Tallinn rahvusvahelise animatsioonifestivali raames.

Olete oodatud Katariin Mudisti isikunäitusele “Nähtamatud kohalolijad”. Näituse kuraatoriks on Maria Helen Känd.

8.07.–12.08.2021
T-L kl 12–18

Kunstnik Katariin Mudist avab isikunäitusega “Nähtamatud kohalolijad” mitmetasandiliselt ning mänguliselt koristajatöö olemust ja sellekohaseid hoiakuid ühiskonnas. Airbnb üürikorterite koristajana töötamise käigus (2019. ja 2020. aastal) valminud foto- ja videoseeriad mõtestavad võõra läheduse tajumist ning ebamugavust nähtamatu kohalolija suhtes, kellega kunstnik temast mahajäänud märkide kaudu tutvuda ja kontakti astuda proovib.

Näitus mõtiskleb koristamise olemuse üle, küsides, kuivõrd on võimalik ületada tõrge kokkupuute ees võõraga temast korterisse jäänud segaduse ja esemete kaudu. Samuti uurib “Nähtamatud kohalolijad” koristaja kui kultuurilise nähtuse ning selle tööga seotud eelarvamusi. Mudist proovib vaadelda koristamist ka kui meelerahu toovat tegevust – korra ja kaose pidevat vaheldumist igavikulisuse ning tsüklilisuse ilminguna argipäevas.

“Lihtsalt korterite küürimine mõjus tuima ja üksluisena, nii tekkis idee otsida võimalusi nende inimestega, kelle järelt koristan, lähemalt tutvuda ning neid jäetud segaduse põhjal ette kujutada”, kirjeldab Mudist oma lähtepunkti. Korjates külaliste kohta võimalikult palju informatsiooni ja dokumenteerides teavet kandvaid esemeid, tuvastas Mudist mustreid külaliste käitumises. Seda soodustas asjaolu, et korterite sisekujunduses oli elemente vastamaks justkui teatud rahvuste stereotüüpsetele ootustele, jäädes rendikorterile omaselt siiski universaalseks ja kliiniliseks. Hiljem hakkasid eesleitust lähtuvalt tekkima hüpoteesid Tallinna külastamise põhjuste, elustiili, soo, arvu, omavaheliste suhete, juuksevärvi ja väärtushinnangute kohta.

Näitus “Nähtamatud kohalolijad” pakub ajal, kui inimesed on lähimast desinfitseerimisvahendist ja teiste inimeste paiknemisest ruumis kõrgendatult teadlikud, võimalusi tõrke ületamiseks võõra ja ebamäärase ees.

Katariin Mudist on EKA Kaasaegse kunsti teise aasta magistrant, kes õpib hetkel Kuninglikus Kaunite Kunstide Akadeemias (KASK) Gentis, Belgias. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikoolis Meedia- ja reklaamidisaini erialal ning on õppinud Moholy-Nagy ülikoolis animatsiooni. Mudist tegeleb enamasti graafiliste joonistuste, animatsiooni ja installatsiooniga ning tema töid on eksponeeritud nii Eestis kui ka rahvusvahelistel festivalidel. Mudisti kõige hiljutisem näitus “Uskmatuse festival” leidis aset Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja galeriis koostöös Maria Elise Remmega.

Maria Helen Känd on õppinud Viini Ülikoolis filmi-, teatri- ja meediateadust, Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat ja võrdlevat kirjandusteadust ning on hetkel teisel aastal EKA kuraatoriõppe magistrantuuris. Tema kõige hilisemad kuraatoriprojektid on grupinäitus “Endast väljas” ARSi projektiruumis, grupinäitus “ida ots(as)?” Põhjala tehases ja EKA kuraatorite ühisprojekt “EKA reality – kunstielu tegelikkusest akadeemias”.

Sissepääs galeriisse toimub Kotzebue tn kaudu.

Jette Loona Hermanis “Torque Vulnerati”
26.02 kell 20:00
27.02 kell 19:00
Etendusele pääseb eel-registreerimisega, kohtade arv on piiratud! Registreerimiseks saada palun email aadressile pire.sova@artun.ee.

“Torque Vulnerati” on digitaalsest ajastust mõjutatud emotsionaalne ja ekspressiivne muinasjutt, kus klassikalise etenduse vorm kohtub post-interneti tumeda romantismiga. Lähtekohaks on loo-jutustamine, millest võrsuvad mitmetähenduslikud kujundid kõneledes hingeelu kannatustest, psühholoogilisest masohhismist ning tungist enese tsentraliseerimise ja online minapildi raiumise järele. Teost saadab müstiline transtsendents ja igatsus väljendada afektsust.

Jette Loona Hermanis, sündinud 1997, on Eesti ja Läti päritolu. “Torque Vulnerati” on Hermanise bakalaureusetöö kunst-koreograafia erialal Hollandi tantsuakadeemias SNDO.

Etendus kestab ligikaudu 60 minutit. Sissepääs on tasuta ja Kotzebue tn kaudu. Palume kanda maski ja hoida teiste külastajatega ohutut vahet!

Olete oodatud kestvus-performance’ile ja näitusele dassemperdepot: Study of Deconstruction, 10–20.02.2021 EKA Galeriis

Kristel Zimmer, Linda Mai Kari, Liisamari Viik, Estookin, Anita Kremm
Kuraator: Ene-Liis Semper

Viiepäevane kestvus-performane ja sellest välja kasvanud näitus on EKA stsenograafia 2. kursuse üliõpilaste poolteise aasta õppetegevuse kokkuvõte. Dassemperdepot on kunstilabor viiest kujundliku mõtte uurijast: “Tajume, mõtestame, loome ruumi, peegeldame maailma, otsime poeesiat. Meie mentoriteks on targad loovad inimesed, eesotsas professor Ene-Liis Semperiga. Study of Deconstruction on kujundliku mõtte labori esimene loomeuurimuslik etteaste, mille käigus uuritakse erinevaid tähenduskihte läbi dekonstruktsiooni/keha/ruumi ülesannete.”.

Aktsioonid kohapeal toimuvad 10.–14. veebruaril kell 16–20
Näitus on avatud 16.–20. veebruaril kell 12–18
Sissepääs EKA Galeriisse on Kotzebue tn kaudu!

ELEMENTaarne — puitarhitektuuri algosade otsinguil
Algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma ülevaatenäitus
Autorid: dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam

Näitus „ELEMENTaarne“ vaatleb arhitektuuri algosakesi. Millest koosneb maja? Üha digitaalsemas maailmas, ei piisa siin pelgalt materjalide loetelust. Hoonete ehitamise põhimõtteid mõjutavad materjalide ja ehitusmeetodite kõrval üha enam digitaalsed töövahendid ja keskkonnasäästlikkus.

Näitusega loome paralleele füüsilise ja virtuaalse modulaarsuse vahel. Ka digitaalne maailm on ehitatud erinevatest pusletükkidest – algoritmidest. Algoritmid on reeglistikud, mis digitaalseid protsesse juhivad. Ehituses esinevad samuti reeglistikud, kuhu, mida, millest ja kuidas rajada saab – neid nimetatakse planeeringuteks ja standarditeks. Erinevad materjalid ja tehnoloogiad, seavad omakorda geomeetrilisi piiranguid. Nähes kõiki neid osiseid abstraktselt, algoritmiliste moodulitena, tekkivad paralleelid, mida on lihtsam mõista.

Ülevaatenäitus kirjeldab neli aastat kestnud uurimistöö käigus inseneride ja puitmajatootjatega koostöös välja arendatud alternatiivseid loomingulisi lahendusi tehastoodetud modulaarses puitarhitektuuris ning tutvustab nende taga peituvaid mõttekäike ning meetodeid.

Dr Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, teadur, juhendaja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Sille on õppinud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, Lõuna-California Arhitektuuri Instituudis arhitektuuri ja täiendanud end Viini rakenduskunsti ülikoolis. Pärast õpinguid praktiseeris ta Los Angeleses Morphosis arhitektuuribüroos ja Viinis Coophimmelb(l)au-s disainiarhitektina. 2015. aastal alustasid nad koos Siim Tuksamiga oma arhitektuuripraksise PART – Practice for Architecture, Research and Theory. PART konstrueeritud disainilahendused on auhinnatud nende uuenduslike ehitustehnikate, projekteerimismeetodite ja geomeetria uuringute eest, millest viimane tunnustust läks kõrgepingeliini disain nurgamastile Soorebane. Oma igapäevatöös ajab ta uue ruumikultuuri jälgi, mis pakuks alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.

Dr Siim Tuksam on praktiseeriv arhitekt, PART – Architecture, Research and Theory Practice kaasasutaja, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur ja algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Siimul on magistrikraad Viini rakenduskunsti ülikoolist 2013. aastast, olles veetnud vahetussemestri Lõuna-California arhitektuuriinstituudis. Õpingute ajal praktiseeris ta erinevates arhitektuuribüroodes nagu näiteks Gehry Technologies Pariisis ja Coop Himmelb(l)au Viinis. Alates lõpetamisest on ta arendanud oma praksist näituste, installatsioonide, kirjutiste ja arhitektuuriprojektide kaudu. Koos Johanna Jõekalda ja Johan Taliga oli ta 2014. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni Interspace kuraator. 2015. aastal asutas ta koos Sille Pihlakuga PARTi Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015. aasta põhinäituse “Keha ehitus” kureerimiseks. Teaduri ja PARTi partnerina on ta pühendunud tehastoodetud arhitektuuri kavandamise ja tootmise algoritmiliste tööriistade väljatöötamisele ning digitaalse arhitektuuri diskursuse edendamisele.

Graafiline disain: Robi Jõeleht

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit, Arcwood, Rothoblaas.