EKA Galerii

Näituse uued lahtiolekuajad on 22.05–18.07.2020
Avatud T-L 12:00–18:00

Kunstnikud: Ari King, Linda Spjut, Matilda Tjäder ja Nikhil Vettukattil

Kuraatorid: Daniel Iinatti ja Anna Sagström 

Country Music on Daniel Iinatti ja Anna Sagströmi koostööprojekt, mis on sündinud roostevöö tehasepõrandatel, de-industrialiseeritud tühermaade elu ja tempo söövitavas regressis ja linnakeskkonna terasest kootud prekaarsetes kompositsioonides. See on muusika ja teiste kultuurinähtuste sulam, mida vormib alakasutatud ruumide potentsiaalne energia ja mis lubab ette kujutada kaasaegset perifeeriat.

Ari King on Briti-Soome päritolu Prantsuse Püreneedes elav ja töötav fotograaf. Tema fotod kujutavad loodusnähtusi, maapiirkondade allakäiku ning inimese laastavat mõju loodusele. Kingi looming vaatleb inimeste püüdeid keerukate süsteemidega hakkama saada ja neid mõista ning keskendub loodusliku ja tehisliku vahekorra käsitlemisele.

Linda Spjut on kunstnik, helilooja ja loodusvarade inventeerija. 2020. aastast on ta Sikasi kunstikeskuse programmi ja residentuuri koordinaator, kus ta ise samuti viibib. Spjuti teoseid on esitatud ja eksponeeritud maailma erinevais paigus. Ta teeb sageli koostööd Trevor Lee Larsoni ja Marcus Ekrothi (STARVING/SHARON), Sandra Mujinga (NaEE Roberts/9Djinn), Erika Landströmi (IMPURE FICTION), Sophie Reinholdi, Björn Runge jt.

Matilda Tjäder loob tekste, mida on võimalik kohandada ja esitada erinevates meediumites. Tjäder lähtub kirjutamisel nii väljamõeldud kui ka reaalsetest stsenaariumitest ning peab oluliseks koostööd ja vestlust kui loomevahendit. Ta on Londonis tegutseva spekulatiivseid tekste kirjutava grupi eestvedaja. Tema viimatiste projektide hulka kuuluvad näiteks koos Asta Meldal Lynge ja Nikhil Vettukattiliga tehtud uurimistöö ning Alexander Pierce’iga komponeeritud klaveripala neljale käele. Alates 2018. aastast on ta korraldanud projekti “Wishing for More”. Tegu on fiktiivse maailma loomisele keskenduva üritustesarjaga, milles Tjäder ise esineb jutustaja rollis, kehastades end kangelaslikuks pidavat kinnisvarategeleast, kelle eesmärgiks on ehitada dimensioonidevaheline teemapark, mille kaudu oleks võimalik siseneda erinevatesse tsoonidesse. Sarja iga uus üritus toimub uues tsoonis. Tjäderi projektid on toimunud How To Show Up? raames Amsterdamis (2020), Speculative Place’is Hong Kongis (2020), 3236 RLS / Le Bourgeois’s Londonis (2020), sink.sexys (2019), LACAs Los Angeleses (2019), The Geffen Contemporarys Los Angeleses (2019), Damien & The Love Gurus Brüsselis (2019) ning Cell Project Space’is Londonis (2018).

Nikhil Vettukattil on Oslos elav ja töötav kunstnik ja kirjutaja. Tema looming uurib, millist rolli mängib kujutamine ja kujutiste loomise protsess reaalse kogemuse kunstilise mõtestamise kontekstis. Vettukattil kasutab heli, filmi, skulptuuri ja teksti ning ta vaatleb oma teostes, kuidas film igapäevaseid ja ajaloolisi kogemusi vahendab. Tema hiljutiste näituste ja projektide hulka kuuluvad “The Vapours” Kunstverein Bambergis, “Housewarming” Le Bourgeois’s Londonis, “An Analog for Listening” flatness.eu-le, “Extended Hours” Struktura.time’ile, “Words Fail Me” Auto Italias Londonis ning “Cosmopolitan Universal Cinema” Arnolfinis Bristolis ja Close-Upis Londonis.

Toetajad: Nordic Culture Point, Rootsi Suursaatkond Tallinnas, Eesti Kultuurkapital ja A. Le Coq.

https://www.country-music.co/
https://www.artun.ee/ekagalerii/

Olete oodatud Brenda Purtsaki ja Eero Alevi näituse „Teesklus“ avamisele teisipäeval, 11. veebruaril kell 17 EKA Galeriis. Näituse kuraator on Holger Loodus. 

Noorte maalikunstnike Brenda Purtsaku (1994) ja Eero Alevi (1983) eesmärgiks on käesoleval näitusel portreteerida inimest läbi keha ja ruumi. Kohe projekti algul jõudsid kunstnikud kokkuleppele, et kordagi ei näidata portreteeritava nägu. Väljakutseks saab hoopis pinge tekitamine – kas vaataja suudab kaasa minna Purtsaku ja Alevi kokkupandud müsteeriumiga. Me saame teada, et portreteeritav on reaalne inimene koos heade ja vigadega. Ta on andnud kunstnikele nõusoleku eksperimendiks, lubanud enda lähedale ja avada iseennast, nii nagu portree puhul üldiselt kombeks.
Vaataja osaks jääb detektiivitöö ja terviku taasloomine tükikestest, ta on kutsutud osa saama Hitchcock’likust müsteeriumist maalikunsti vallas. Näitus jääb avatuks kuni 7. märtsini.

Brenda Purtsak (s. 1994) ja Eero Alev (s. 1983) õpivad Eesti Kunstiakadeemia maali eriala kolmandal kursusel. Purtsak on osalenud erinevatel ühisnäitustel  „Laske mul hingata enda moodi” (2018), „Ühine mõõt” (2019) jt. 

Alev on võtnud osa mitmest grupinäitusest, millest olulisemad on üles astumine Haapsalu linnagaleriis („Ühine mõõt“, 2019) ning Eesti kunstimuuseumis („Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“, 2019).

Holger Loodus (s. 1970) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise eriala (BA, 2008) ning õppinud maali vabade kunstide osakonnas (MA, 2012). 2012. aastal pälvis ta noore kunstniku preemia. 2018. aastal autasustati teda Köler Prize’i publikupreemia ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Hetkel töötab Loodus Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonnas.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja A. Le Coq

Olete oodatud „Koristada ja valvata ja koristada” avamisele EKA Galeriis 28. jaanuaril 2020 kell 18. Näitus on avatud kuni 8. veebruarini, T-L 12-18.

„Pärast Vent Space projektiruumi asutamist ning esimese hooaja juhtimist jäi miski õhku: millised on või peaksid olema väärtushinnangud ning arusaamad, mille EKA-st kaasa võtame? Milliste institutsioonidena tajume kunstiülikooli näitusepindu ning milliseid küsimusi ja vastuolusid need tekitavad? Kahenädalase EKA galerii hõivamise jooksul näitlikustame oma kollektiivse kogemuse najalt EKA alla kuuluva galerii ja projektiruumi strukturaalseid ning sisulisi vabadusi ja piiranguid, rollijaotusi ja -mittejaotusi ning näitustega kaasnevat nähtamatut tööd.”

Vent Space on EKA kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti tudengite student-run projektiruum. Esimese hooaja tiimi kuulusid Katrin Enni, Aksel Haagensen, Hanna-Liisa Lavonen, Saskia Lillepuu, Kaisa Maasik, Kati Ots, Olesja Semenkova, Silvia Sosaar ja Annika Üprus. Vent Space’iga alustades seati eesmärgiks kiire reageerimisvõime, avatud suhtumise ja eksperimentaalsusega pakkuda tudengitele alternatiivset avalikku platvormi täienduseks ametlikuma funktsiooni, rangema joone ning jäigema struktuuriga EKA Galeriile.

Publikuprogramm:

• Tuur „7 viisi EKA Galeriisse pääsemiseks” (iga päev kell 13)
• “Vertikaalse perspektiivi tuur” (laupäeviti kell 14 ning muul ajal valvurilt küsides)
• Tugigrupi „Artists Anonymous” kohtumised Xenia Rammi läbiviimisel (K 29.01 ja N 6.02 kell 18)
• Ulvi Haagenseni „Thea Koristaja koristab” performance’id (K 5.02 kell 16:30 ja L 8.02 kell 17:30)
• Vestlus EKA galeristi Pire Sova ja Maarin Ektermanni vahel (K 5.02 kell 17)

Kunstnik-kuraatorid: Katrin Enni, Aksel Haagensen, Kaisa Maasik, Kati Ots

Katrin Enni (1976), Aksel Haagensen (1993), Kaisa Maasik (1994) ja Kati Ots (1993) õpivad Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes: Aksel, Kaisa ja Katrin Kaasaegse kunsti õppekaval ning Kati Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi kuraatoriõppe suunal. Katrin alustas äsja vahetusõpinguid Helsingi kunstiülikooli Kunstiakadeemia skulptuuriosakonnas ning Kaisa ja Kati osalesid eelmisel aastal sama kooli Praxise õppeprogrammis. Nii Aksel, Kati kui ka Katrin on varasemalt õppinud EKA Installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppes, Kaisa on lõpetanud fotograafia osakonna bakalaureuseõppe.

2018. aastal osalesid nad Vent Space projektiruumi loomises ning kuulusid esimese hooaja tiimi. 2019. aasta suvel korraldati ühiselt Vent Space’i liikmete grupinäitus „Pärast tööpäeva lõppu” ning 2019. aasta sügisel kureerisid Aksel ja Kati Vent Space’is grupinäituse „ma ei jõua ma ei jaksa ma ei viitsi ma ei taha”. Eelmisel aastal kandideerisid Aksel, Kaisa ja Katrin Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile ning Aksel valiti laureaadiks.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EKA Üliõpilasesindus, A. Le Coq

Täname: Maarin Ektermann, Anders Härm, Hilja Koplimets, Karel Koplimets, Marko Nautras, Anna-Kaisa Rastenberger, Pire Sova, Airi Triisberg

Olete oodatud Paul Kuimeti isikunäituse “Five Volumes” avamisele EKA Galeriis 3. jaanuaril kell 18:00. Näitus jääb avatuks kuni 25. jaanuarini.

Filmiprojektsioonidest, slaidiesitlusest, fotodest ja installatsioonist koosnev näitus oli esmakordselt eksponeeritud Narva kunstiresidentuuris aastal 2018. Toonase väljapaneku kuraator Nico Anklam avab saatetekstis inglisekeelse sõna volume erinevaid tähendusi – ühik seeriast, helitugevus ja eelkõige kolmemõõtmelise ruumi omadus: maht. Tõlkimata pealkirja erinevad tähendused ja selle varjundid avavad teoste sisu filmiprojektsioonidele sarnases aeglases ja meditatiivses tempos.
Kolm 16 mm filmiprojektsiooni kujutavad 1969. aastal ehitatud Pärnu KEKi hoonekompleksi. Teos „Kuldne kodu“ (2017) tegeleb peale KEKi kompleksi ka selle juurde projekteeritud korterelamu kvartaliga, mis Anklami sõnul “kõrvutatab kahte eri ajastut ja arhitektuuristiili – sotsialismi ja kapitalismi –, mida iseloomustavad erinevad lootused ja väljavaated. Kuid taaskord näivad mõlemad olevat kinni pidevas korduses. Sama motiiv peitub juba näituse pealkirjas: volume pärineb ladinakeelsest sõnast volvere ehk veeretama, pöörama, mille kordusest – sõnast re-volvere – tuleneb sõna revolutsioon.”
Kuimet tegeleb oma loomingus ruumiga alates aastast 2013. Teda huvitab arhitektuurse ruumi suhe fotograafiasse ja filmi ning nende suhe omakorda näituseruumi arhitektuuri. Läbimõeldud on ka nende juurde kuuluv stsenograafia ja koreograafia, nii külastajate kui ka teoste oma. Kuimeti jaoks on EKA Galerii näituse juures oluline näitusesisu ümberpaigutamine uude ruumi ja konteksti: “Need viis ühikut, mis olid Narvas laotatud igaüks eraldi ruumidesse ja projitseeritud kahepoolsetele ekraanidele, on EKA Galeriis tõstetud ruumi keskele kokku. Installatsioon “Display for Optical C-Prints”, mis võõrustas Narvas kahte fotot, on siinsel näitusel kasutusel paviljonina projektoritele.”

Paul Kuimet (sünd. 1984) on Tallinnas tegutsev kunstnik. Tema töid on viimasel ajal eksponeeritud sellistes institutsioonides nagu Schirn Kunsthalle, Frankfurt; Euroopa Keskpank, Frankfurt; KUMU Kunstimuuseum, Tallinn; WNTRP, Berliin ja BOZAR Center for Fine Arts, Brüssel. 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides WIELS Contemporary Art Centre, Brüssel ja International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York.

www.paulkuimet.ee

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Muddis Õllevabrik, A. Le Coq.

Olete oodatud graafilise disaini osakonna III kursuse projekti “Wack Dystopia” (“Sõge düstoopia”) esitlusele EKA Väligaleriis 20. novembril kell 20:00! Kursust juhendab graafiline disainer Norman Orro. Galerii asub EKA maja välisseinal Kotzebue tänaval. Näitus jääb avatuks kuni 31. jaanuarini.

Aastal 2015 pakkus Mark Fisher välja termini “boring dystopia” kirjeldamaks Londoni hüperkapitalistlikku ühiskonda. Esimene “Blade Runner’i” film toimub tänaseks juba minevikus, 2019. aasta novembris.

2020. aasta hakul elame me aga sõgedas düstoopias, kus tõde näib vaieldav ning uudiseid saadab hashtag #notonion.

WACK DYSTOPIA on elu edumeelses tehnokraatias, mida kummitab keskaegne meelelaad.
WACK DYSTOPIA on kõhutunne, et miski pole enam loogiline.
WACK DYSTOPIA ei ole tuleviku ennustus, vaid oleviku kriitika.

Selline metamodernistlik seisund tekib utoopia ja düstoopia vahealas. Mõlemad terminid mõjuvad karikatuurselt ega näi enam tuleviku kirjeldamiseks adekvaatsed. Selleks, et edasi liikuda, tuleb meil kõigepealt tõele näkku vaadata. Et saada kaineks, tuleb meil laskuda absurdi…

Nagu on kirjutanud Aldous Huxley: “Fiktsiooni häda on see…, et ta on liiga loogiline. Tegelikkus pole kunagi loogiline.”

Osalevad: Adam Asztalos, Kersti Heile, Elisabeth Juusu, Roven Jõekäär, Karmo Järv, Anneli Kripsaar, Syret Kärt, Liisi Lasn, Sigrid Liira, Laura Martens, Mikk Tanel Oja, Aliz Stocker ja Johann Georg Villmann
Pealkirja font: Aliz Stocker

Juhendaja: Norman Orro

Hindamismaratoni lõpetab EKA maali osakond tudengite teoste oksjoniga. Tule soeta endale kunsti! Tulu läheb tudengitele Manifesta biennaali külastamiseks.

Uksed 15:00
Oksjon 16:00

Olete oodatud näituse avamisele ja performance’ile neljapäeval, 7. novembril kell 20.00 EKA Galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini.

Vaariku kuues isikunäitus on jätk 2017. a toimunud näitusele “Seestunud”. Ekspressiivne, provokatiivne, hulljulge ja südamlik näitus räägib naiseks ja emaks olemisest, maailma päästmisest, laste kasvatamisest ja kaisus olemisest. Kunstnik jälgib oma lähisuhteid ning otsib järeldusi, millega päästa maailma.

“Nahk on meie kontakt maailmaga. Tõmba varrukad üles ja silita ühe käega teist. See on tunne. Me tunneme ja õpime tundma oma keha läbi paituste, hellitamise ja kaisus hoidmise. Vahel ei ole vaja üle mõelda! Veider tunne tekitab veidraid mõtteid. Aga kui sa tead, et see on vaid tunne ja ei hakka oma ajuga koostöös forsseerima, võid vahel lihtsalt tunda, ilma sellele keeleliselt omadusi omistamata. Asjad lihtsalt on nagu nad on. Kui me hakkame midagi liialt seletama võime täiesti rappa joosta.
Meie saame proovida maailma päästa, aga kui me oma lapsed empaatiliseks kasvatame, teevad nad seda juba loomuomaselt! Naised on kõikvõimsad ja peavad hakkama ennast usaldama sellisena nagu nad on, sest kõik inimesed kasvavad ema sees! Mul on vedanud, et mind hoiti kaisus.” – Marta Vaarik

Marta Vaarik (s. 1986) on lõpetanud EKA maali eriala BA ning hetkel õpib ta EKA kaasaegse kunsti magistriõppekaval. Ta on täiendanud end Berliinis, UDK-s Josephine Pryde’i käe all. Käesolev näitus EKA Galeriis on tema kuues isikunäitus ja ta on osalenud grupinäitustel Eestis ja Berliinis. Vaarik töötab meediumitega maal, foto, performance, video jt.

Tänud: Sandra Mäesepp, Rebecca Künnis, Ülle Vaarik, Aadam Taaksalu, Andrus Vaarik, Kelly Turk, Margit Lõhmus, Sveta Grigorjeva, Piret Karro, Rasmus Neljand, Krislin Ots, Big Boy, Gunnar Laal, Taavi Lepp, Pire Sova, Johannes Luik, Kersti Heile

Näituse pealkiri: Sveta Grigorjeva

Graafiline kujundus: Kersti Heile

Näitust toetab A. Le Coq.

Reedel, 11. oktoobril kell 18 avatakse EKA Galeriis näitus “Enesehool”. Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Hanna-Liisa Lavonen, Carol Katkoff ja Mari-Liis Sõrg. Näituse kuraatorid on Kleer Keret Tali ja Hanna-Liisa Lavonen. 

Enese eest hoolitsemine võib olla igapäevane tegevus, mida rakendatakse teadlikult, võttes selle jaoks eraldi aega või sidudes see argipäevaste toimetustega. Vaatamata enesehoole erinevatele praktikatele – see võib olla väline ja sisemine, vaimne ja füüsiline – on see oluline aspekt indiviidi vabaduse ja heaolu tagamisel. Selle alla käib iseenda tunnetamine ja teadvustamine, seejärel strateegiline elu planeerimine, et mõista ennast paremini, et olla teel parema enesetunnetuse poole.

Grupinäituse neli kunstniku pakuvad välja neli variatsiooni sellest, kuidas toimida iseenda kasuks. Lähtudes isiklikest seisukohtadest, mõtestavad nad lahti, mida enesehool nende jaoks tähendab ja kuidas need praktikad individuaalselt varieeruvad. Nad loovad eraldiseisvad ja uued kunstiteosed, mis on vältimatult seotud sotsiaalse olelusvõitlusega.

Näitus jääb avatuks kuni 2. novembrini ning kuulub Tallinna Fotokuu satelliitprogrammi.

Täname: Andrus Arming, Silvia Sosaar, Sarah Elizabeth Johnston, Hans-Gunter Loch, Aksel Haagensen, Mart Veelmaa, Kati Jõevere, Jana Niglas, Priit Luik, Katre Lehtpuu, Raner Piibur, Reimo Võsa-Tangsoo, Anne Eelmere, Jaan August Viirand, Annabel Konga, Kuldar Nool, Helle-Ly Tomberg, Maria Kurm, Kalle Tali

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Olete oodatud näituse ”Kohutavalt ilus” avamisele 11. septembril kell 18:00 EKA Galeriis. Näitus on kureeritud EKA arhitektuuri osakonna tudengite Merilin Kaup, Margus Tammik ja Ulla Alla poolt ning kuulub Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 põhiprogrammi. Näitus jääb avatuks kuni 9. oktoobrini.

Rahvusvaheline arhitektuurikoolide näitus käsitleb kooli kui ekslemist, aga ka eksimist ja valesti tegemist võimaldavat kohta, püüdes välja selgitada, kus peitub ilu kooliprojekti puhul? Pakume välja, et kõige ilusam asi kooliprojekti juures on julgus, ekslemine ja haavatavus. Koolis kui õppimise koldes peaks läbikukkumine olema pühitsetud. Kole loeb ka! Me viime tähelepanu tulemuselt protsessile ning arutleme süvitsi selle üle, mis innustab meid tegema just seda millesse me tõesti usume? Analüüsime töömeetodeid ning heidame valgust veidratesse kohtadesse, kuhu mõte on vooseisundis ära eksinud. Tahame tuua tähelepanu keskpunkti just need metsikuvõitu vaheetapid, sest ilusaid visuaalne ja lihvitud tekste on terve internet täis!

Eksponeeritud on nii magistritööd, esimeste aastate katsetused kui ka omaalgatuslikud projektid. Kõik projektid on olemuselt kriitilised, otsingulised edulood või luhtumised, mis on eksperimentaalsed oma lähenemise poolest. või mis uurivad eksperimentaalsust ja mängu kui loomingulist meetodit või õppimise viisi.

Näitusel osalejad:
Aleksandr Delev
Alexander Angelov
Aleksandra Lilovska
Marin Markovski
Teodora Todorova
Ralitsa Timeva
Aspasia Strani
Campbell Taylor
Charles Curtin
Miguel Gilarte
Diana Carrillo
Silva Eleonore
Devolder Eugenio
Superchi Maja
Piechwiak Raya
Dimitrova Sara
Garcia Santi
Viliam Fedorko

Kuraatorid: Merilin Kaup, Margus Tammik ja Ulla Alla

Partnerid: Kuldpartner / Headline sponsor ABB, Kultuuriministeerium, Kulka EAS, Goethe instituut, Eesti Kunstiakadeemia, EAL, Eesti Arhitektuurikeskus

Näitus toimub Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB 2019 raames, mida produtseerib Eesti Arhitektuurikeskus.

Dolores Hoffmanni freskopannoo „Hommik” (1963) hävi(ta)mine ja päästmine „Rahu” kinos Koplis.

Alates 6. augustist on EKA Galeriis (Põhja pst 7) avatud uus näitus, mille teemaks on praeguseks terviklikuna kaduviku teed läinud Dolores Hoffmanni ERKI diplomitöö raames teostunud 74 m² suurune fresko.

1963. aastal maalis hilisem tuntud monumentalist ja staažikas õppejõud, peamiselt vitraažikunstnikuna nime teinud Dolores Hoffmann vastavatud „Rahu“ kinno hiigelmõõtmetes seinapannoo „Hommik”. Teadaolevalt Eesti varaseim nõukogude perioodist pärinev freskotehnikas monumentaalmaal valmis Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal. Prototüüpidena paigutas kunstnik teosesse mitmed oma toonased sõbrad ja põlvkonnakaaslased – vennad Arrakud, Jüri Palmi, Evi Sepa jpt. Samas on kujutatud ka tolleaegsete noorte iidolit ja guru, kirjanik Ernest Hemingwayd.

2019. aastal amortiseerunud kinohoone lammutati, et rajada selle asemele kaasaegne ostukeskus. Protsessi käigus oleks hävinud ka Hoffmanni 74 m² suurune monumentaalteos. Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond võttis missiooniks pannoo vähemalt osaliselt päästa – ligikaudu 50% maalingust demonteeriti ja säilitati ning osa sellest on tänaseks jõudnud EKA muuseumisse.

EKA Galeriis 7. septembrini avatud näitus jutustab freskomaali “Hommik” hävi(ta)mise ja päästmise loo. Pannood näidatakse projektsioonina, mille sisse on “istutatud” päästetud fragmendid. Väljapanek annab veelkord võimaluse vaadelda tingliku tervikuna teost, mida täna enam ei eksisteeri ning mõtiskleda kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise üle.

Näituse tiim: Hilkka Hiiop, Reeli Kõiv, Frank Lukk, Andres Uueni, Taavi Tiidor, Maris Veeremäe

Näitust saadab EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning EKA muuseumi koostöös sündinud samanimeline raamat.
Väljaanne annab üksikasjaliku ja rohkelt illustreeritud ülevaate Dolores Hoffmanni hiiglasliku fresko demonteerimisprotsessist kogu selle keerukuses. Käsitlemist leiab ka monumentaalmaal ise – selle loomise ajastuline kontekst, teostamine, pildianalüüs, vastuvõtt, järelelu jms, samuti konserveerimisfilosoofia ja freskode teisaldamise ajalugu. Raamatut ilmestavad elavad tsitaadid intervjuust autori – Dolores Hoffmanniga.

Raamatu tekstide autorid on Hilkka Hiiop, Reeli Kõiv, Andrus Laansalu ja Frank Lukk, toimetanud Anneli Randla ja Maris Veeremäe, kujundanud Villu Plink. Eesti ja inglise keeles, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas, 64 lk.

Täiendav info: Hilkka Hiiop – hilkka.hiiop@artun.ee, tel 56 577980