Koolitused töötajale

Hea Õpetamise Seminaril räägime praktikast kui õppetöö vormist laiemalt: kuidas praktika toetab kõige paremini üliõpilase erialast arengut, kuidas praktikate hea korraldus aitab EKA-l olla veelgi hinnatum koostööpartner teiste asutustega, edendada akadeemias erialade ülest koostööd ning korraldada mõjusamat ettevõtlusõpet.

Seminari esimeses pooles tutvustavad ettevõtlusõppe lektor Sven Idarand ja projektijuht Karin Kiigemägi üldisemaid ootusi ning võimalusi praktikate korraldamiseks ja sooritamiseks EKAs. Esimese bloki tõmbab kokku
prof Priit Reiska Tallinna Ülikoolist rääkides ELU õppe ülesehitusest ja selle läbiivimise rõõmudest ning valudest.

Seminari teises osas avavad praktikakorralduse erinevaid külgi ja keerukusi museoloogia eriala juht, teadusprorektor Anu Allas, fotograafia õppekava juht prof Marge Monko, graafilise disaini õppekava lektor Sandra Nuut ja arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juht prof Andres Ojari.

Seminari lõpus leiame ühiselt punktid, mis vajavad korrastamist ja/või parandamist EKA praktikakorralduses ning kas ja millised uusi praktikavõimalusi saab EKA pakkuda lähitulevikus. Töögruppide tulemused oleksid aluseks järgmisteks aruteludeks.

Kolmapäeval, 9. märtsil kl 14–17 ruumis A501

EKA üliõpilased on väga rahul oma õpikogemusega EKAs. Kuid üliõpilaste tagasisidest ja õppejõudude-õppekavajuhtidega aruteludest lähtuvalt on meil põhjust otsida paremaid lähenemisi hindamisel ja tagasidestamisel.

Kas hindamine EKAs on ajale jalgu jäänud? Hindamine loomeerialadel vajab mõtestamist ja edasiviivaid lahendusi meie endi poolt. Mis on konkreetsed sammud, mida saame teha?

Õppekavade analüüsist selgub, et otsitakse võimalusi mitteeristavas hindamises. Kas see on lahendus? Mida tehakse teistes loome-kõrgkoolides? Mida näitavad uurimused?

HINDAMISE SUUR PILT JA ÕNNETUTE PÕLVKOND
Hindamine võib nii üliõpilastes kui õppejõududes tekitada emotsionaalset pinget. Seetõttu on mõistetav, et hindamine on ka uurijate fookuses, leidmaks tõenduspõhiselt, mida hindamine endaga kaasa toob. Rille Raaper uurib igapäevaselt Ühendkuningriigi üliõpilaste hindamiskogemust, kuid on teinud ka Eesti ja ÜK üliõpilaste ülevaateuuringu. Milline on hindamise mõju suures pildis? Mille üle võiksime mõelda? Mida tähendab, et ülikooli asub õppima õnnetute põlvkond (miserable/unhappy generation)?

Teemat avab Durhami ülikooli kõrgharidussotsioloogia kaasprofessor Rille Raaper ja sellele järgneb küsimuste osa.

HINDAMINE JA ÕPIVÄLJUNDID LOOMEÕPPES?!
Loomeinimene ületab piire. Aga milline õppekeskkond loob selleks eeldusi? Kas see saab olla valutu, väljakutseteta? Kas vastupanu on õppeprotsessi loomulik osa? Jüri Nael on mitmeid kordi astunud üliõpilase rolli, et leida eripärane ja mõtestatud lähenemine õppejõuna. Mismoodi läheneda õpiväljunditele ja hindamisele loomeõppes? Millised on tema leitud lahendused?

Teemat avab EMTA Kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor ja Inglise kuningliku draamakunstiakadeemia füüsilise teatri õppejõud Jüri Nael, sellele järgneb küsimuste osa.

PANEELARUTELU „HINDAMISE PÕHIMÕTTED EKAs. ERISTADA VÕI MITTE ERISTADA – KAS SELLES ON KÜSIMUS?”
Paneelis osalevad kunstihariduse lektor Anneli Porri, vabade kunstide teaduskonna külalisprofessor Anu Vahtra, disainiteaduskonna külalislektor Ionel Lehari, maali osakonna külalisdotsent Sirja-Liisa Eelma, sisearhitektuuri külalisprofessor Tüüne-Kristin Vaikla. Arutelu hoogustab õppeprorektor Anne Pikkov.

Suupistete tellimiseks palun registreerida hiljemalt
esmaspäeval, 7. märtsil siin.

Teemakohast ettevalmistuseks:
Sissejuhatus hindamise teemasse Ingrid Allikult ja Andres Ojarilt EKA TVst.
Hindamise kohta loe raamatust “Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis”.

Olete väga oodatud!

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid.

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu.

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link

2. veebruaril toimub järjekorras juba viies sündmus EKA jätkusuutlikkusse sarjast ROHEKA. Iga kuu esimesel kolmapäeval toome EKA kogukonnani uusi teadmisi kestlikust eluviisist ja selle rakendamisest EKAs. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus.

Sündmus toimus EKA kaldauditooriumis A101 ning kantakse ka üle EKA TVs.

AJAKAVA

Selle aasta viimane HÕS keskendub digitaalselt toetatud õppele. Seminari esimeses osas on fookuses hetkel päevakajaline küsimus “Kuidas õppijaid Zoomi kohtumistel aktiivselt kaasata?“. Oma kogemusi ja tööriistu jagab Margo Loor, SpeakSmart kõne- ja väitlusoskuste koolitaja, Äripäeva ja personaliuudised.ee Aasta Koolitaja 2021. Viimased kaks aastat on Margo aktiivselt tegelenud küsimusega, kuidas Zoomi vahendusel õppijaid kaasata ning nende tähelepanu hoida. Sellest kujunes ka üks viimaste aastate põhilisi teemasid õpetajate ning koolitajate koolitamisel.

Seminari teises pooles suuname pilgu tulevikku. EKA digiõppe disainer Kaja Toomla toob näiteid digiõppe kasutusvõimalustest mujalt maailmast ning käivitame HÕSis arutelu EKA lähiaastate digiõppe võimalustest ja lahendustest.

Millist kohta, ala või pinda on vaja loomiseks, milline ruum on piisav, et loomeisik ja loome sinna mahuks? Milline ruum (emotsionaalne, füüsiline, sotsiaalne…) toetab loomeisiku kujunemist? Millist ruumi me loomekõrgkoolides peaksime looma? Milline on ruum, kuhu loomekõrgkooli lõpetaja satub? Kas ja kuidas me teda sinna sattumiseks ette valmistame? Kas me üldse teame, milline see ruum homme, ülehomme, 10 aasta pärast on?

Seminaril osalevad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia, Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia, Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut ja Kõrgem Kunstikool Pallas.

“Mõtteid loomeruumi ökosüsteemist ja Eesti konkurentsivõime tuleviku juurestikust” Kärt Summatavet – seminari peaettekanne Ettekanne keskendub tulevikule suunatud ühiskonna ootustele, professionaalsele loomingulisele vabadusele ja piiridele. Kitsamalt: millised tuumteadmised looverialade juurestikust tulevikku kaasa võtta? Mida unustuse hõlmast tasub välja sõeluda? Laiemalt: kuidas ehitada sildu erinevate huvide vahele, et põimida harmoonilist loomeruumi ökosüsteemi? Kärt Summatavet – phd Aalto Ülikool, ehtekunstnik ja graafik, õppejõud ja loomemajanduse ekspert, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige.

„Ruumipoeesia / TAKKK kunstikeskuse lugu“ Alide Zvorovski – kunstnik, Tammiku TAKKK kunstikeskuse asutaja, Pallase vilistlane

„Kus sa lood“ Kadri Steinbach ja Taavet Jansen – TÜ VKA

„Ruumi loomisest ruumi loomiseks: EMTA kaasaegsete etenduskunstide magistriprogrammi kogemuse põhjal“ Jüri Nael – EMTA kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor

„Loomeruumist ja aeglasest haridusest EKA hoone näitel” Eik Hermann – EKA filosoofia- ja praktikapõhise teooria lektor

„Visuaalkunsti analüüsi alustest ja rakendamisest praktilises kunstiõppes” Krista Simson – TLÜ BFMi visuaalkunsti dotsent

Esmaspäeval, 29. novembril kl 16 peab EKA aulas (A-101) avaliku loengu teemal “Innovatsiooni põhimõisted: teooria ja praktika” Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor ja majandusteaduskonna juhataja dr Kadri Ukrainski.

Innovatsioon on sõna, mis jookseb tänapäeval läbi kõikide eluvaldkondade, hõlmates ambitsioonikalt ühtaegu valmidust uuendusmeelsuseks, uute väärtuste loomist ja samas nende protsesside juhtimist. Kunstiakadeemiaski on innovatsioon midagi, millega igapäevaselt kokku puutume, aga kas oskame ka mõtestada selle erinevaid aspekte ja võimaluste teadlikku suunamist?

Innovatsioon tähendab muutust uute toodete ja teenuste näol, mis erinevad senistest või ka tavapärastest, aga ka uute protsesside, süsteemide ja poliitikate kujul. Innovatsioon ei pea alati olema leiutis või midagi täiesti ennekuulmatut, kuna väga sageli põhineb innovatsioon mõne vana teadmise ümbermõtestamisel ja -kombineerimisel. Idee ei ole kunagi innovatsioon enne, kui seda ei ole rakendatud ja kui ta toob kellelegi kasu, mistõttu tuleb just elluviimisele suuremat tähelepanu pöörata.

Innovatsioonist ja võimekusest innovatsiooniprotsesse juhtida on kujunenud oluline märksõna Eestis. Seni seostatakse innovatsiooni peamiselt start-up ettevõtete, biotehnoloogia ja e-valitsemise temaatikaga. Samas on uudsete lahenduste ja ärimudelite, toodete, teenuste ja tehnoloogiate rakendamine ühiskonna erinevatel elualadel veel tagasihoidlik. Loengus käsitletaksegi erinevaid mudeleid, mis võiksid aidata innovatsioone luua erinevates valdkondades, sealhulgas kõrghariduses.

Kadri Ukrainski on Eesti majandusteadlane, Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor. Ta on toetanud oma teadus- ja innovatsioonipoliitika uuringutega teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Ta kaitses 2008. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi teemal „Innovatsiooniteadmuse allikad Eesti puidusektori näitel“ ning on avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone. Kadri Ukrainski on 2003. aastast Eesti Majandusteaduse Seltsi liige ning 2014. aastast Horizon 2020 programmikomitee ekspert. Aastatel 2015–2019 oli ta Eesti teaduspoliitika komisjoni liige ning 2020. aastal valitsuse majandusarengu komisjoni juurde loodud ekspertkogu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kokkukutsutud nutika spetsialiseerumise ekspertkogu liige.

Loeng on avatud kõigile kehtiva Covid digitõendi esitamise alusel.
EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Loengut kannab üle ka EKA TV

EKA arhitektuuriteaduskond, selleks et arendada teadmist loovusest, innovatsioonist ja Digitaalreaalsusest, on koos arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liitudega alustanud ettevalmistusi rahvusvaheliseks konverentsiks ” Innovatsioon ja Digitaalreaalsus”. Konverents toimub 6. septembril 2022.

Konverentsi eesmärgiks on koguda ja levitada täpsemat teadmist loovusest ja innovatsioonist nii kavandus-kesksetele professioonidele kui ka laiemale avalikkusele. Usume, et EKA koos kõigi looverialadega on sobiv intellektuaalne koht innovatsiooni ideede arendamiseks.

Loengut toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.

Kursuste veebitugi Moodles muudab Sinu õppija elu lihtsamaks. Uuenenud Moodle’iga saab luua senisest parema visuaalse disainiga kursusi. Kui lisad sellele eesmärgipäraselt valitud Moodle vahendid, lood õppijale selge ning õppimist toetava veebikeskkonna.

Esimesed töötoad stardivad:

• Neljapäeval, 14.oktoobril kl 15.00-16.30 ruumis A402. Registreeru siin.
• Teisipäeval, 19.oktoobril kl 15.00 – 16.30 Zoomis Registreeru siin. Töötoa link saadetakse registreerunutele enne seminari.

Koolitus kestab orienteeruvalt 2 akadeemilist tundi.
Koolituse viib läbi meie e-õppe disainer Kaja Toomla.
Palume kõigil kaasa võtta sülearvuti, et saaksite õpitut läbi proovida.

Teemad:

• Kursuse seadistused ja visuaalne välimus, kõrvalmenüü ja „edenemisriba“ tudengile.
• Sisu lisamine (sh embed koodiga).
• Ülesannete lisamine (nt tähtaegade ja hindamisviiside seadistamine).*
• Foorumi kasutamise võimalused ja seadistused (nt mailile suunamine).*
• Testide võimalused Moodles (H5p test, Moodle test).
• Rühmade loomine – milleks ja kuidas.
• Tudengi tööde hindamine ja tagasisidestamine. Ülevaade hindetabelitest.*

*Kõiki teemasid ühes töötoas ei jõua läbida. Tärniga olen tähistanud teemad, mis võiks olla hetkel töötoa fookuses (kohandame seminari osalejatega nende vajadustest lähtuvalt).

EKA Moodle on EKA ametlik õppetegevuse läbiviimise e-keskkond, mis võimaldab koondada kogu õppetegevuseks vajaliku info – olgu selleks õppeaine kava, õpijuhis, materjalid või õppetegevused. Moodle ei ole üksnes materjalide arhiiv, see võimaldab hallata rühmatöid, ergutada veebipõhist diskussiooni, toetada õppija eneseanalüüsi ning läbi viia enesekontrolle. Moodle võimaldab õppijatel hoida ülevaadet oma kodutööde esitamisest ning õppejõududel koondpilti kursuse edenemisest.
Oleme eesmärgiks võtnud, et Moodle on samuti meie õpikeskkond ja seetõttu oleme parandanud kasutaja vajadustest lähtuvat disaini, mis kajastaks ka EKA visuaalset identiteeti.

Kõik ideed ja ettepanekud on oodatud: kaja.toomla@artun.ee

Koolitus on kõigile EKA töötajatele tasuta (oodatud on ka tunnitasulised).
Koolitusel osalemiseks kehtivad EKA sisesed reeglid nakkusohutuse tagamiseks.

Kursuste veebitugi Moodles muudab Sinu õppija elu lihtsamaks. Uuenenud Moodle’iga saab luua senisest parema visuaalse disainiga kursusi. Kui lisad sellele eesmärgipäraselt valitud Moodle vahendid, lood õppijale selge ning õppimist toetava veebikeskkonna.

Esimesed töötoad stardivad:

• Neljapäeval, 14.oktoobril kl 15.00-16.30 ruumis A402. Registreeru siin.
• Teisipäeval, 19.oktoobril kl 15.00 – 16.30 Zoomis Registreeru siin. Töötoa link saadetakse registreerunutele enne seminari.

Koolitus kestab orienteeruvalt 2 akadeemilist tundi.
Koolituse viib läbi meie e-õppe disainer Kaja Toomla.
Palume kõigil kaasa võtta sülearvuti, et saaksite õpitut läbi proovida.

Teemad:

• Kursuse seadistused ja visuaalne välimus, kõrvalmenüü ja „edenemisriba“ tudengile.
• Sisu lisamine (sh embed koodiga).
• Ülesannete lisamine (nt tähtaegade ja hindamisviiside seadistamine).*
• Foorumi kasutamise võimalused ja seadistused (nt mailile suunamine).*
• Testide võimalused Moodles (H5p test, Moodle test).
• Rühmade loomine – milleks ja kuidas.
• Tudengi tööde hindamine ja tagasisidestamine. Ülevaade hindetabelitest.*

*Kõiki teemasid ühes töötoas ei jõua läbida. Tärniga olen tähistanud teemad, mis võiks olla hetkel töötoa fookuses (kohandame seminari osalejatega nende vajadustest lähtuvalt).

EKA Moodle on EKA ametlik õppetegevuse läbiviimise e-keskkond, mis võimaldab koondada kogu õppetegevuseks vajaliku info – olgu selleks õppeaine kava, õpijuhis, materjalid või õppetegevused. Moodle ei ole üksnes materjalide arhiiv, see võimaldab hallata rühmatöid, ergutada veebipõhist diskussiooni, toetada õppija eneseanalüüsi ning läbi viia enesekontrolle. Moodle võimaldab õppijatel hoida ülevaadet oma kodutööde esitamisest ning õppejõududel koondpilti kursuse edenemisest.
Oleme eesmärgiks võtnud, et Moodle on samuti meie õpikeskkond ja seetõttu oleme parandanud kasutaja vajadustest lähtuvat disaini, mis kajastaks ka EKA visuaalset identiteeti.

Kõik ideed ja ettepanekud on oodatud: kaja.toomla@artun.ee

Koolitus on kõigile EKA töötajatele tasuta (oodatud on ka tunnitasulised).
Koolitusel osalemiseks kehtivad EKA sisesed reeglid nakkusohutuse tagamiseks.