Näitused

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab 22. aprillil kell 16.00 avataval näitusel välja kunstikonkursi “Kasulik kunst?! Inimene ja töö” võitjad!

Konkursil oodati osalema kaasaegsest kunstist huvituvaid loomingulisi ja ärksaid keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.
Konkursi teemaks oli sel aastal “Inimene ja töö”. Inimeste maailm on üles ehitatud läbi töö. Tööd on nähtud elu mõttena, õigustusena inimeseks olemisel. Mis on tänapäeval töö roll inimese elus? Kuidas kujundab uus põlvkond töö tähendust – kas see on kohustus või võimalus, piirang või vabadus? Millised on tööd, mida me oma elus teha tahaksime? Millal on töö töö ja millal on töö kutsumus, eneseteostus, elu sisu? Kas looming on töö? Kõigile on tuttav Tammsaare kuulus fraas on “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.” Oscar Wilde ütleb aga, et “töö on pelgupaik neile, kel pole midagi paremat teha.” Kas töö on paratamatus või võimalus? Konkursi eesmärk on avada ja mõtestada töö tähendusi läbi noorte kunsti. Konkursil sai osaleda mis tahes meediumis kunstiteosega. Oodatud olid terviklikud teosed ja teoste seeriaid – nii noorkunstnikelt kui kunstnike gruppidelt.

Konkursi peapreemiaks on 1000 eurot, teise koha võitja saab 200 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse, kolmas koht tagab 100 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse. Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse fuajees, Põhja pst 7, Tallinnas.

Näituse avamist toetab vabade kunstide teaduskond, Nordic Milk OÜ ja AS Tallinna Vesi.

Näitus “Ma sain enne sulamist päris hea ampsu” on Eesti Kunstiakadeemia Graafilise disaini ja Tootedisaini tudengite näitus, mis mõtiskleb valikute ja kogemuste üle.

24 Aprill kell 18.00

ARS Kunstilinnak – Stuudio 53 ja 98
Sissepääs Hoovi Poolt

Meil kõigil on elus teatud hulk kogemusi, mille peale ehitame üles järgmist. See on nagu arhiiv. Mitte kunagi enam ei saa kogeda ilma eelnevata.. Ja siis me vaatame otsa neile valikutele, mida me alateadlikult ja suhteliselt tunde pealt igapäevaselt jälle ja jälle teeme. Seisame silmitsi millegi iseenesest mõistetavaga, nagu jalg jala ette panemine käimisel või sisse- ja väljahingamine.. me ei märka neid tegevusi, kuid ometi teeme seda pidevalt. Meie valikud kujundavad meie kogemused ja need liidetuna meie tantsu läbi elu.

Näitusel osalevad: Riko Smirnov, Richard Vainola, Gabriella Tarja, Laura Sööt, Katriin Saulus, Anna Elisabeth Remmelg, Kenneth Pert, Hanna Milk, Anett Elis Männil, Brit Maripuu, Paula Maria Mengel, Stella Maris Liiva, Kelli Kütt, Helen Kärt Käbin, Martin Kislõi, Mark Kokotov, Teele Kiisk, Grittel Kastan, Greg Mikael Juhanson, Daria Titova, Johannes Adrik, Aries Puusepp, Rebecca Lopez
Graafiline disain: Mark Kokotov

Tudengid tantsivad sedalaadi näitusel esmakordselt ja neid on selles juhendanud Kristel Saan.

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia ja Põhjala Brewery

Sel suvel saab esmakordselt tutvuda kõikide Olev Soansi kultuurilooliste piltkaartidega. Selleks tuleks külastada nelja näitust Kesk-Eestis, millest esimene avatakse Käru Muuseumis 26. aprillil.

Järvamaal kevadest sügiseni toimuvad näitused on teadaolevalt seni kõige laiaulatuslikum esitlus Olev Soansi töödest, kelle sünnist möödub maikuus 100 aastat.

Graafik ja pedagood Olev Soans alustas kunstnikuteed raamatuillustraatori ja plakatikunstnikuna, kuid üldsusele sai tuntuks just oma infograafiliste kultuurilooliste piltkaartide kaudu. 1975. aastal valminud esimese kultuuriloolise kaardi suur edu inspireeris kunstnikku ette võtma terve temaatiliste piltkaartide sarja loomise. Järgneva paarikümne aastaga valmis ligikaudu 40 Eesti suurt piltkaarti ning ridamisi väiksemaid, mis annavad rikkaliku sissevaate Eesti kultuuri, ajalukku ja loodusesse. Kaartide koostajaid, konsultante ja abilisi oli kokku üle 80. Näiteks Lennart Meri, Jaan Eilart või Gustav Ernesaks. Iga piltkaart oli paljude kultuuritegelaste ühine pingutus jäädvustada Eestit, rääkida oma kodumaast nõukogude aja piirangute kiuste.

Käru avanäituse teema “Eesti Loodus” väljendab looduse tähtsust rahvuslikus identiteedis ning looduskaitse olulisust rahvuslikul taasärkamisel. Käru näitusel saab uudistada vastavaid töid: “Eesti Loodus, tema omapära ja kaitse”, “Roheline Eesti” ja “Lahemaa Rahvuspark”, aga ka Eesti lindude, kalade, imetajate piltkaarte. Apteekide kaardil on leitavad Eesti ravimtaimed, Tallinna Loomaaia kaardil aga eksootilisemad loomad. Eesti kirjandusloolise piltkaardiga saadab Käru näitus tervituse ka Eesti Raamat 500 tähtpäevale.

Eraldi vaatamisväärsusena on väljas “Tallinna Deklaratsioon”, millele kunstilise vormi andis Urmas Ploomipuu. Rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooni poolt Saksamaa, Soome, Taani jt osalemisel 1983 a vastu võetud Tallinna üleskutse looduse ja kunstide ühtsusest andis sügaval stagnatsiooniajal lootust väikerahva kultuurilisele kestmisele oma looduse ja igipõliste maastike keskel.

Käru näituse avamisel 26.aprillil saavad sõna näituse kuraatorid Maive Rute ja Jüri Rute, Järvamaa juurtega Euroopa Komisjoni töötajad. Esinema on kutsutud mõisate uurija Valdo Praost. Maive Rute: “Usun, et Olev Soansi kultuuriloolised kaardid edastavad olulise sõnumi kogukondlikust koostööst ja ühtehoidmisest, kestmajäämisest ka läbi raskete aegade. Nendes töödes on vanematele inimestele taasleidmist ning noorematele avastamisrõõmu. See on võimalus süvitsi minekuks ja aja mahavõtmiseks”.

Olev Soans 100 sama seeria järgmised näitused avatakse 11. mail Järva-Jaani Muuseumide Keskuses, 29.mail Paide Wittensteini Tegevusmuuseumis ning 31.mail Esna Galeriis. Lisaks piltkaartidele esitatakse ka graafikat, illustreeritud raamatuid ja muid eksponaate. Kõik näitused on eripalgelised. Igaühel on leitav kultuurilooline põhikaart, mida laiendavad hulk töid erinevaid teemade kaupa.

Täiendav info

Käru Muuseumi ja näituse kohta tel 55693961, email: karumuuseum@gmail.com

Soans 100 näituste seeria kohta Jüri Rute rutej1@gmail.com

,,Put Yourself Out There/Pane end väljale’’ on Shion Yokoo, Triin Kauberi ja Jaana Persidski dokumentaalperformatiivne näitus, mille kaudu uuritakse tööotsimise kultuuri ning vabakutselise kunstniku võimalikke tööleidmise viise. Projekt peegeldab tööotsingute kultuuris valitsevaid hoiakuid, kus rõhk on tööotsija oskusel end müüa või vajadusel alandada, kujundada pakkumistele vastav muljetavaldav CV ning näidata üles piisavat nahaalsust, et tööandjad ise üles leida ja end neile välja pakkuda.

Näituse jooksul toimuvad performatiivsed aktsioonid kolmel korral:

25. aprill 19:00 näituse avamine

27. aprill 17:00

1. mai 19:00 näituse finissage

Näitus on avatud 26.04-01.05, 14.00–19:00

Shion Yokoo väljendab end ja oma ümbritsevat maailma etenduskunstide kaudu aususe ja inimlikkusega, uurides teatraalsust ja anti-teatraalsust nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Praegu on ta doktorant ja nooremteadur kultuuride uuringute alal. Kaasaegse etenduskunstnikuna kuuluvad tema viimaste tööde hulka performatiivne installatsioon „Peal kiri peal“, mis loodi koos Keisuke Sugawaraga Tartu 2024 jaoks, ning installatsiooniteosed, mida eksponeeriti Court Gallery Kunitachis Tokyos.

Triin Kauber lõpetas 2023. aasta kevadel Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala. Hetkel on ta Tallinna Ülikooli koreograafia eriala magistrant. Kauber on osa ka TantsuRUUMi tiimist. Viimasel ajal on Triin Kauber süvenenud keha ja tehnoloogia vaheliste suhete uurimisse, kasutades peamise väljendusvahendina videomeediumit. Tema uurimus keskendub ekraanikeha ja reaalse keha vahele jäävatele pingeväljadele ning nihestustele, mis tekivad kompositsiooniliste valikute ja ekraanil toimuva manipulatsiooni kaudu.

Jaana Persidski huvialaks on elulised katsetused, igapäevaelu vürtsitamine mänguga ning teisalt aja potentsiaalne raiskamine. On lõpetanud 2023. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti eriala. Hooajal 2023/2024 resideerus TantsuRUUM-is ningviis läbi töötuba ,,Ajaraiskamise ühiskulg’’ vastanudes hustle ja grind-kultuurile. Jaana oskab kasutada akutrelli, tekstiilipüstolit, kududa, heegeldada, ning lahendada erinevaid praktilisi ülesandeid.

Operaator ja monteerija: Tom Tristan Kidron

Tehniline tugi: Marko Odar

Täname: Eesti Kultuurkapital, Comdecor, Metsvintage, Telliskivi Loomelinnak, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool

EKA loovuurimuse „Käsmu inimesed ja majad“ (2019-2020) raames on Eve Kasel ja Elo-Hanna Seljamaal koostöös Erik Norkroosiga valminud projekti lõppnäitust Shipyardis dokumenteeriv film „Kuidas rääkida salapaigast seda reetmata“, mida näeb alates 21. aprillist kuni 19. maini näitusel “PelguPaik” Tartu Linnaraamatukogus.

Olete oodatud näituse „PelguPAIK“ avamisele 21.04 kell 18.00 Tartu Linnaraamatukogus Kompanii tn 3-5.

Osalevad kunstnikud ja kirjanikud: Kalli Kalde, Eve Kask ja Elo-Hanna Seljamaa, Jan Kaus, Mudlum, Lembe Ruben, Piia Ruber, Anti Saar, Angela Soop, Maryliis Teinfeldt-Grins, Urmas Viik.

Avamisel tutvustatakse oma teoseid.

Näituse kuraatorid on Lembe Ruben ja Kaili-Angela Konno.

„PelguPAIK“ toob kokku kunstnikud ja kirjanikud, kes valdavad nii sõna kui ka visuaali. Näitusel on teoseid paikade ilust või valust.
„Me otsime nii endi seest kui ka ümbert oma kohta. Elu nime kandval ajateljel oma paiga leidmine annab heas kohas olemise tunde. Mõned paigad kaitsevad meid ja tekitavad rõõmu ja rahu. Osad kohad on põlistatud meie esivanemate poolt, kes on olnud palju paiksemad. Mõned paigad meie ümber kaovad ajalukku või kaotavad kohavaimu, kasvavad võssa või lagunevad. Mitmed paigad maailmas hävitatakse, nii et isegi parima tahtmise juures on võimatu hiljem ajas tagasi minna – kohata tuttavat metsarada või tänavanurka, mille pöörded olid justkui kodeeritud koos tuhande pisiasja ja tundmusega sügavale me sisemusse. Alles jääb mälupilt, mis muutub ajas vastavalt sellele, kuidas see meie sisse on jäädvustunud või millise sildi me olnule peale kleebime. Paljuski on meie endi teha, kuidas me minevikku paikame.“

Näitus toimub Tartu Linnaraamatukogu kolmel korrusel 22.04–19.05.2025

Kunstnikuvestlus pakub võimaluse avastada Kadrioru kunstimuuseumi suurnäitust „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“ uuest ja erilisest, kaasaegse looja vaatenurgast.

Tegevkunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Kristi Kongi ja Holger Loodus viivad näitusel läbi temaatilise, oma loomepraktikatest ja vaatenurgast lähtuva ringkäigu.

Kristi Kongi (1985) on eesti maalikunstnik, kes keskendub oma töödes värvile, valgusele, ruumile ja tekstile. Töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Maalimine on Kongi jaoks viis dokumenteerida erinevaid olulisi ruume ja objekte ning talletada seeläbi ka aega. Tema tööd, sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt teostatud ning tihti rekonstruktsioonid kindlatest paikadest, töötavad tugevalt emotsionaalse mälu mehhanismil, pakkudes võimalust taaskogeda möödunud situatsioonide värvi ja valgust.

Holger Looduse (1970) tegevusvaldkondadeks on peamiselt maal ja kineetiline installatsioon, millest leiab tihti viiteid kinole kui meediale. Ka Looduse sageli monokroomseid maale on nimetatud filmilikku narratiivi kandvateks. Looduse varasemates maalides domineeris kirg akadeemilise maalikunsti vastu, hiljem on see asendunud külma ja dokumenteeriva minimalistliku realismiga.

Rahvusvaheline näitus „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“ annab põhjaliku ülevaate andeka ja mitmekülgse itaalia varabaroki suurmeistri Bernardo Strozzi (1582–1644) loomingust. Vaimuliku taustaga maalikunstnik Bernardo Strozzi oli oma eluajal Genova ja Veneetsia nõutumaid kunstnikke, kes maalis ühtviisi virtuoosselt nii religioosseid pühapilte, portreid, žanristseene kui ka vaikelusid ning valdas erinevaid maali- ja joonistustehnikaid. Strozzi paistab kunstiajaloos silma kui avatud ja väga tähelepanelik kunstnikunatuur, kes suutis oskuslikult sünteesida uued kunstiimpulsid ja -muljed oma isikupäraseks stiiliks, mille iseloomulikeks märksõnadeks on loomutruudus ja hoogne maalimislaad. Tegemist on kunstniku esmakordse mahuka isikunäitusega väljaspool Itaaliat.

Näituse kuraatorid on Greta Koppel ja Anna Orlando.

Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.

Ootame teid CTC – Climate Truth Crisis näituse avamisele 11.04, kl 14:00, Eesti Kunstiakadeemia esisele avatud alale (Põhja pst 7).

Projekt CTC – Climate Truth Crisis tegeleb valeinformatsiooni leviku ja kliimakriisi mõtestamisega. Projekti raames tegeletakse noorte disainerite harimisega antud valdkondades, teema kohta infot koondava veebilehe loomisega, podcastideseeria, sõnaraamatu ja artiklikogumiku avaldamisega. Lisaks sellele tegelevad tudengid teema visualiseerimisega eri meediumites. Lisainfo projekti veebilehel: https://www.climatetruthcrisis.eu/

7.-11. aprillil toimub Eesti Kunstiakadeemias projekti esimene töötuba, mille raames tudengid kirjutavad lahti teemaga haakuvaid mõisteid, visualiseerivad neid ning reedel, 11. aprillil avavad avalikus ruumis, EKA ees näituse, et teemat laiemale publikule tutvustada.

Töötuba toimub EKA graafilise disaini osakonna ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna koostöös. Tudengeid juhendavad semiootikud, vandenõuteooriate ja valeinformatsiooni uurijad Mari-Liis Madisson ja Daniel Tamm, Laura Vilbiks Eestimaa Looduse Fondist (ELF) ning graafilised disainerid Laura Merendi, Ott Kagovere ja Kert Viiart. Lisaks juhendjatele on kohal tudengeid ja õppejõude Bosniast, Hispaaniast, Hollandist, Inglismaalt, Islandilt ja Leedust.

Lisaks töötoale toimuvad ka laiemale publikule avatud loengud:
09.04, kl 16:00, A502 (EKA, Põhja pst 7)
Kunstnik Kristina Õllek ettekandega Absorbing Hypoxic Water

10.04, kl 16:00, A300 (EKA, Põhja pst 7)
Graafiline disainer Maria Muuk ettekandega Graphic Design as a Degrowth Practice

Projekt kestab kolm aastat 2025-2028 ning selle raames toimuvad töötoad erinevates partnerülikoolides:

Academy of Fine Arts Sarajevo,

Estonian Academy of Arts,

ELISAVA,

Iceland University of the Arts,

Royal Academy of Art, The Hague,

University of the Arts London,

Vilnius Academy of Arts

Seda kohta ei ole lihtne leida. See on üks neist kohtadest, mida ei oska otsida, enne kui oled juba seal. See on salajane paik, kus ajalugu paistab olevat peatunud. Paik, mis ei allu tavalisele ruumilisele loogikale, vaid eksisteerib kusagil sfääride piiril.

Kas see koht on olnud, on praegu või tuleb alles? Selge on vaid see, et oht ja ilu käivad siinmail käsikäes. Seda võime aimata lugudest, mis hakkavad hargnema tundmatu meistri loodud reljeefidest. Kivi räägib, aga mitte otse – sosinal, vihjamisi, keeles, mida mõistavad vaid need, kes teavad kuulata.

Mari Männa uus kompositsioon on inspireeritud Karja kiriku ikonograafiast. Kunstnik kutsub külastajat mõtisklema keskajast nüüdisaja kontekstis.

Mari Männa (1991) on skulptuuri- ja installatsioonikunstnik, keda huvitab narratiivide konstrueerimine ja kujunemine nii kunstides kui ka laiemas globaalses kontekstis. Hetkel uurib ta eelkristliku Eesti paganlikke kombeid ja pärimust ning selle mõju kultuurilisele identiteedile ja vaimsusele.

06.04-15.04.2025
Avatud T-P 14.00-19.00
Gd: Mihkel Kleis
Tänud: Eesti Kultuurkapital, Ian, Piret, Mihkel, Uus Rada tiim
Finissage: 11.04 19:00, dj Romanss

SILIKAAT. ONTOLOOGIA I. Materjali ja maine kujunemislugu 1900-2025
EKA Galeriis 11.–27.04.2025
Avamine: 11.04.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (Suurel reedel on näitus suletud)

Silikaadis kehastub Eesti 20. sajandi arhitektuuri kujunemislugu. Lihtsalt kasutatava ja defitsiidiajastul kättesaadava materjalina sündis silikaadist arvukalt märkimisväärseid kõrg- kui argiarhitektuuri näiteid – funkvillade hiilgeaegadest maleva- ja garaažiehituseni, tüüpkorterelamutest piirivalvetornideni.

Läbi kaleidoskoopilise vaate põimuvad narratiivid materjaliteadusest, Eesti arhitektuuri ajaloost ning kultuurilisest antropoloogiast, selgitamaks silikaadi põlatud staatust ning tulevikuvõimalusi. Näitusesse on pikitud teemakohased EKA tudengite ja teadurite uurimistööd ning vilistlaste vaated.

Ressursivaeguse ajastul ergutab näitus publikut mõtlema, kas ja kuidas on okupatsioonimaiguga materjalil võimalik puhtana taassündida.

Kuraatorid: Henri Kopra ja Iiris Tähti Toom (Spatialist Studio)
Tehniline tugi: Erik Hõim

Näitust toetavad Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn, Bauroc ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

4. aprillist avanevad EKKM-is järk-järgult seitsme kuraatori koosloomelise projekti „Riimitud ruumid“ näitused.

Igal nädalal vahetub ühel muuseumimaja korrusel ühe kuraatori näitus, avamised 4., 11., 17., 25. aprillil ning 2. ja 9. mail.

Näituste tsükkel katsetab kureerimise kui poeetilise, performatiivse ja kollektiivse praktikaga, soovides luua visuaalkunsti projektidesse rohkem dialoogi ja lasta kõlada paljuhäälsusel. EKKM-i koosseisulise kuraatori Evelyn Raudsepa varasemasse praktikasse kuulub mänguliste näituseformaatide otsimine. Tema kutsel kuuluvad laiendatud kuraatorite gruppi nii tavapäraselt teist rolli kandvad tiimiliikmed kui ka varemgi EKKM-iga seotud loojad: Anita Kodanik, Brigit Arop, Johannes Luik, Laura De Jaeger, Laura Linsi, Marten Esko. Näitusele on oodata rohkem kui 20 kunstnikku, lisaks Eestile mh Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Suurbritanniast.

Otsides koostööle esteetilist vormi, avanevad näitused rida rea haaval kui luuletus. Kureeritud fragmentidel puudub tingimata riiminõue, kuid poeetiline pinge nende vahel kutsub kogetus resonantsi märkama. „Riimitud ruumid“ kasutab ära EKKM-i hoone eripärasid: kolm korrust rütmistavad näitusefraase, käigud loovad pause, trepid katkestusi. Kui on aeg näituselt lahkuda ja tuldud teed tagasi pöörduda, avanevad uued rõhuasetused.

Üksteisele järgneb kuus kuraatorinäitust ja sündmusterohke programm:

Laura De Jaeger (4.04–20.04, II korrus) alustab näituste avanemisjada muuseumi keskmisel korrusel vahepealsusega, ammutades inspiratsiooni ooteruumi peatunud ajast.
Kunstnikud: Agnes Isabelle Veevo, Ben Caro & Kat-Cutler MacKenzie, Camille Laurelli.
Avaõhtul, 4. aprillil kell 18–21 toimub Kirte Jõesaare kestusetendus.

Marten Esko (11.04–27.04, III korrus) fantaseerib ajakohatust riimumisest ning kõrvutab nägemusi tehnoloogiaküllasest tulevikust, olevikust ja minevikust.
Kunstnikud: Coumba Samba, Julia Scher, Katja Novitskova, Louis Morlæ, Madlen Hirtentreu, Mihkel Ilus, René Kari.
Avaõhtul, 11. aprillil kell 18–21 toimub Gretchen Lawrence’i heliinstallatsioon-kontsert (19.00).

Johannes Luik (17.04–04.05, I korrus) läheneb näituseruumile kui metafoorile munast, mis on üheaegselt nii vorm kui ka protsess, pinge sise- ja välisruumi ning lõputu loomise vahel.
Kunstnikud: Alexander Webber, August Weizenberg, Eke Ao Nettan, Helena Keskküla, Liis Vares, Sandra Ernits.
Avaõhtul, 17. aprillil kell 18–21 ei ole veel näitus valmis ning jätkub selle vormistamine.

Brigit Arop (25.04–18.05, II korrus) põimib kaasaja internetikultuurist tuttava ASMR-sisuloome väljendusvahendeid eesti kunstnike teostega.
Kunstnikud: Ulvi Haagensen, Kadri Liis Rääk, Piibe Kolka, Gerta Raidma aka Lacqueer.
Avapäeval, 25. aprillil kell 12–19 on kuraator baaris, kuulab ASMR-i ja serveerib teed.

Laura Linsi (2.05–18.05, III korrus) on näitusele kutsunud Benjamin Arthur Browni, kes põimib performance’i ja rekvisiit-skulptuuridega kokku mitte-tegelikkuse, mis peegeldab meie tegelikkuse absurdi.
Kunstnik: Benjamin Arthur Brown.
Avaõhtul, 2. mail kell 18–21 toimub kunstniku live-performance (19.00).

Anita Kodanik (9.05–25.05, I korrus) punub rottide eluviisist inspireeritud transindividualistliku tundlikkuse näitusesse, mis kõneleb paratamatust viletsusest, mida parandab vaid lootus ühisusele.
Kunstnikud: Alina Kleytman, Filip Vest, Sam Elagoz, Zody Burke.
Avaõhtul, 9. mail kell 18–21 toimub Filip Vesti etendus „Self Tape“ (19.00).

„Riimitud ruumid“ on kui kimbuke sinilolli* kevadel, palju väikeseid värskeid lähestikku tärkamisi.

EKKM on taasavatud alates 5. aprillist kolmapäevast pühapäevani ajavahemikus 12.00 kuni 19.00. Ikka tasuta. Tere tulemast osa saama meie 19. hooajast!

*„Kimbuke sinilolli“ on Andres Ehini luuletsükli ja luulekogu (2020, koostaja Kristiina Ehin) pealkiri.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Akzo Nobel, Eesti Kunstiakadeemia, Nordic Hotel Forum.