Näitused

Ukraina kunstitudengite näitus Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus
28.07.-31.08.2024
E–R 10.00–15.00
Raamatukogu on suletud 22.07-4.08.2024

Kunstnikud: Dariia Silchuk, Sonia Kharkovets,Kseniia Romaschenko, Alina Zadvirna

Graafilise disain: Daria Titova (UKR)

Võimaldamaks Ukraina üliõpilastele tõusta kunstnikena nähtavale, toimub EKA raamatukogu galeriis programmis osalenud EKA mentorite Ukraina tudengite näitus. Tegu on õpingute ajal valminud  graafika-, illustratsiooni ja joonistusteostega, mis peegeldavad Ukraina ülikoolide õppetöid ja lähenemisi.

Kogu Ukrainas elavate ja töötavate tudengite looming on tugevalt mõjutatud sõjaolukorrast – vaimsest hakkamasaamisest, liikumisvabadusest ja ellujäämisest. Raudvihma all on üliõpilased jätkanud oma valitud erialadel õppimist, pannud loomingusse oma oskused aga ka ärevuse, hirmud ja unistused. EKA raamatukogus avaneb väike uks nende maailma. Meie saame omalt poolt ollagi abiks sellega, et tunnustame nende noorte loojate pürgimusi. Avaldame tänu kõigile inimestele ja asutustele, kes on annetanud EKA Ukraina Ülipilaste Stipendiumi Fondile.

ELIA UAx Platvorm

2022. juunis rõhutasid EKAs ja EMTAs aset leidnud ELIA juhtimissümpoosionil Ukraina kõrgema kunstihariduse juhid, et nende esmane prioriteet on peatada kunstide “institutsionaalne hävitamine”. Nad usuvad, et on oluline toetada tudengeid, et nad saaksid jätkata haridusteed oma kodumaal, ning samuti meelde tuletada, kui tähtis on nende kunstipraktika Ukraina kultuurielu säilimisele.

15. novembril 2022 kuulutasid Abakanowiczi Kunsti- ja Kultuuri Heategevusfond (AACCF) koostöös ELIAga välja rahastusmeetme, et toetada kunstitudengeid ja kõrgema kunstihariduse institutsioone Ukrainas. See viis ELIA UAx Platvormi loomiseni. UAx Platvorm kehastab Magdalena Abakanowiczi vaimu ja väärtusi. See algatus on suunatud sõjast mõjutatud kunstnikele, et nad saaksid täita üht oma tähtsaimat ülesannet – luua kunsti rõhumise kiuste.

EKA UAx platvormi juhendajad Ukraina üliõpilastele 2023/24. õppeaastal on Britta Benno ja Anne Pikkov.

Kõik teosed on müügiks. Ostuga toetad kunstnikke Ukrainas.

Lisainfo:
https://sihtasutus.artun.ee/ukraina2022
https://elia-artschools.org/general/custom.asp?page=UAx
https://www.artun.ee/et/ukraine/

Marleen Suvi
ME POLE KUNAGI MAJAS ELANUD
6.07.–4.08.2024
Avamine: 5.07. kell 18.00

Kunstnik Marleen Suvi näitus „Me pole kunagi majas elanud“ koondab mastaapsesse installatsiooni 16 suureformaadilist lõuendit, mille fookuses on mälu ja ühe perekonna lugu.

Maalid põhinevad kunstniku perekondlikel fotoalbumitel ning näitusel joonistub kuraatori Aleksander Metsamärdi sõnul välja kaks peamist keset: esiteks foto alusel loodud maalidest tulenev suhe mälu ja mälukandjate vahel, teiseks installatsiooni vormist tulenev eramaja temaatika ning sellega seostuv ajastuspetsiifiline kontekst. Kahe teema ristumispunktist leiame kunstniku enda, kes intiimselt isikliku, paradoksaalselt üldinimliku, sügavusega pakub sissevaadet enda mälestustesse.

Kunstnikule tähendab see minevikku, kuhu ta isegi tagasi ei oska pugeda. Minevikku, mille seest tulevad välja kujundid ja figuurid, kes nagu on tuttavad, aga päris ei ole ka. Mitte noortena nagu nad on siin, selles pildis, selles korteris, sellel aastal — millaltki üheksakümnendate keskpunktist, kui kõik kandsid riideid materjalidest, mille materjali tunnetad sa kusagil ajusoppis asuvate närvilõpmetega; riietes mil kerge vanamoodlikus teeb alati südame mingil erilisel viisil soojaks.

Kuraator: Aleksander Metsamärt

Graafiline disain: Rainer Kasekivi

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Tanel Veenre kureeritud Eesti ehtekunstnike näitus Portugalis esitab väljakutse kultuurilistele stereotüüpidele

Kolmapäeval, 26. juunil avavad viisteist Eesti kunstnikku ühisnäituse “Radikaalne pehmus”/”Radical softness” Lissaboni kaasaegse ehtekunstibiennaalil. Ehted ja näituse kujundus kontseptualiseerivad maailma, kus kunstnikud uurivad, kuidas pehmendada domineerivaid kultuurilisi klišeesid.

Ehtekunstnik mõtleb kätega. Kontakt materjaliga, selle töötlemine ja kunstniku puudutus muutuvad seotuks ümbritsevaga, elu enda materiaalsusega. Sel viisil sekkub looming inimeste omavahelistesse suhetesse, rõhutades tõsiasja, et kultuur ja isiksuseomadused mõjutavad teineteist vastastikku ja ükski neist ei eksisteeri isolatsioonis. Kultuuri ja isiksuse vastastikune mõju aitab mõista, kuidas kujunevad meie arusaamad võimust ja isiklikust identiteedist:

“Eesti ehtekunstist on saanud ehtemaailmas kvaliteedimärk, sisukas ja tundlik seisukohavõtt pealiskaudsete ideede kiirteel. “Radikaalne pehmus” koondab kunstnikke, kel on selgroogu ja oskusi rääkida suurtel, olemise põhiprintsiipe puudutavatel teemadel. Kultuuri- ja identiteedisõdade ajastul on mõtestatud pausil üha suurem kaal. 15 ehtekunstnikku teevad eksistentsialistliku seisukohavõtu materjalis, meelitavad peatuma ja otsima vastuseid — ning ka iseendaks jäämise sitkust — pigem seest kui väljast,”— märgib kuraator Tanel Veenre.

 

Näitusel “Radikaalne pehmus”, mis on eksponeeritud Igreja da Madalena kirikus, osalevad: Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Erle Nemvalts, Eve Margus, Hansel Tai, Julia Maria Künnap, Kristi Paap, Kristiina Laurits, Maarja Niinemägi, Maria Valdma Härm, Nils Hint, Piret Hirv, Taavi Teevet, Tanel Veenre ja Villu Plink.

2024 aastal on Lissaboni ehtebiennaali keskmes poliitika ja võim. Nõnda on saanud üritusest platvorm aruteludeks ja uuteks tõlgendusteks, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust näha, kuidas antud teemasid on võimalik mõtestada ehtekunsti kaudu.

 

Eesti ja Portugali ehtekogukondi seovad pikad traditsioonid: Eesti kunstnike looming on olnud järjepidevalt Lissabonis esindatud ning koostöös valmis ka ühisnäitus “Piirilinn” (2011). Noor Eesti ehtekunst on esindatud ka ülikoole tutvustavas satelliitprogrammis, kus on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti tudengite väljapanek “Political Jewellery and Jewellery of Power”.

Näitus on avatud 26. juunist kuni 1. juulini 2024.
Kiriku lahtiloeku ajad: esmaspäev suletud, teisipäev 10.30-19.30, kolmapäev kuni pühapäev 10-18.
Igreja da Madalena kirik asub aadressil: Largo Madalena 1, 1100-404 Lissabon, Portugal.

Kuraator: Tanel Veenre
Kujundaja: Villu Plink ja Kristiina Laurits
Graafiline disainer: Hansel Tai

Toetajad: Välisministeerium, Toetajad: Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital
Lisainfo: Darja Popolitova / d.popolitova@gmail.com / +372 5828 3171

Liina Siibi isikunäitus „Kahepaiksuse atlas“ Narva kunstiresidentuuri galeriis – avatud 30. juunini.

Kunstnikutuur näitusel: 15. juunil kell 14.00

„Kahepaiksuse atlas“ avab suhteid inimeste, loomade, taimede ja paikade vahel, milles kohtuvad erinevad ajad ja ruumid. Näitusel eksponeeritakse lühifilme ja fotoseeriaid, mis kõrvutavad ja vastandavad vaatlusi ja kujutisi Narvast piirilinna kontekstis ja Kreenholmi manufaktuuri välialadelt. Need laiendatud konstellatsioonid võiksid avardada vaatepunkte piirisituatsioonide fenomenidele. Teosed moodustavad kokku terviku, kus tekivad uued võimalused ja kooslused, isiklik ajalugu põimub geoloogilise ja poliitilise aja kulgemisega. Kahepaiksuse all mõistetakse piiri- ja üleminekusituatsioone ning nendest ületustest sündivaid kontakte.

Lahtiste fotolehtedega kunstnikuraamat „Družok ja Tracey“ väljendab lühikestesse suvenädalatesse kondenseeritud afektiivset urbanistlikku olekut, pikkadel jalutuskäikudel kogetud vaimustust juhuslikest kohtumistest ja erinevate keelte põimumisest tekkinud poeesiat. Igapäevased stseenid on omamoodi mõttepildid, kus minevikukujutised astuvad dialoogi olevikuga. Fotoinstallatsioon „Igavesti pärastlõuna“ esitab subjektiivse jäädvustuse ühest teisipäevast ehk 2022. aasta 16. augustist Narvas ja selle järellainetusest kui fiktsiooni mineviku „aktiveerumise“ võimalikkusest tänapäevastes „ohtlikes“ olukordades. Fookuses on emotsionaalse mälu kokkupõrge ajaloolise teadlikkuse ja riikliku ideoloogiaga. Lühifilmis „Augusti protsessioon“ registreerib aja möödumist valguse liikumine mahajäetud elektrijaama seintel, reisijate vestluse pikkuse määrab bussi kiirus ja päikeseloojanguni jäävad loetud minutid. Esseefilm „Ajastu ja ladestu“ pakub mõtiskluse erinevate eluvormide kaasamisest oleviku käsitlemisel. Peale Kreenholmi tehase sulgemist öeldi, et seal pole enam elu. Sadu miljoneid aastaid tagasi sadestunud Kesk-Ordoviitsiumi ajastu paljandid Narva jõekanjonis kõnelevad süva-ajast ja tähistavad esimeste kahepaiksete tulekut, kes kohastusid nii vee- kui maismaaeluviisiga. Fotoseeria „Aeg kui haav ja kanjon“ asetab elektrijaama, tammi, lubjakivipaljandid, jalakäijate silla kuiva jõesängi kohal ja mahajäetud tehase kujutised atlasevõrgustikku.

Näitus „Kahepaiksuse atlas“ on avatud Narva Kunstiresidentuuri galeriis (Joala 18) 8. maist 30. juunini 2024; N–R 15–19, L–P 13–19.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Palju tänu: Kaire Rannik, Tanja Muravskaja, Hans-Gunter Lock, Bruno Quast, Eve Kaaret, Reimo Võsa-Tangsoo, Maria Erikson, Ketli Tiitsar, Mart Saarepuu, Paul Rannik, Johanna Rannula, Kaisu Koivisto, Michaela Casková, Ann-Mirjam Vaikla, Margit Säde, Madina Tlostanova, Redi Koobak, Bodil Axelsson, Per Nilsson, Kenneth Bamberg, Piibe Kolka, Maria Kapajeva, Madis Tuuder, Gleb Kuznetsov, Marika Šarova, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, Narva Kunstiresidentuur, Narva Gate, Rapid Security

 

Olete oodatud TASE FILM ‘24 linastusele 11.juunil kell 18.00 Eesti Kunstiakadeemia aulasse (ruum A101).

Aastast aastasse on TASE filmiprogramm olnud platvorm kõigile uutele tegijatele audiovisuaalkunsti vallas. Platvorm kunstile, mis keeldub enda ohjeldamisest standardsete filmiloome praktikatega, on nõus pidevalt eksperimenteerima ning mängima meediumi piiridega. Tänavuse programmi fookuses on inimese identiteet, võttes luubi alla nii meie bioloogilise keha kui ka uurides selle suhteid nii elusa kui elutu maailmaga

Programmi kestus on üks tund. Sissepääs on tasuta.

Osalevad kunstnikud: Anett Aedla, Agnes Milla Bereczki, Nataliia Domini, Mia Felić, Andrea Gudiño, Kadri Joala, Mark Kokotov, Marto Mägi, Piret Potter, Yiyang Sun

Kuraator: Kaur Järve

Esmakordselt valib osalenud filmide hulgast žürii välja TASE FILM parima filmi, mille tegijale paneb Sõpruse kino auhinnana välja viis vabapääset Sõpruse kino filmilinastusele, lisaks linastub võidufilm terve septembrikuu vältel teiste filmide linastuste eel Sõpruse kinodes. Žürii koosseisu kuuluvad režissöör ja produtsent ning Sõpruse kino tegevujuht Ivar Murd, kunstnik Liina Siib ning kunstnik-kuraator ja TASE peakorraldaja Kaisa Maasik.

Jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Programm linastumise järjekorras:

 

1. Yiyang Sun

Breed咘哩嘚  

08′ 38′

 

Taevas on avar, ümbritsev loodus piiritu

Ajal, mil üksik vahtrapuu seisab maailma serval,

Kannab ta tuhandeid seemneid, moondades neid liblikaiks,

Flirtides ja tantsides üle vee mullide.

Nad armuvad.

 

1. Mia Felić  

Teisel poolel

06′ 48”

 

Teos käsitleb transsoolist ning mittebinaarset keha muutumist läbi 19. sajandil välja arendatud fotograafilise meetodi – mordançage – kaudu. Mordançage, kasutades tohutut keemilist survet, moonutab hõbedast gelatiinset trükist nõnda, et see aeglaselt transformeerub. Nii keha kui ka trükise kiud purunevad ja uus elu, uus vorm, sünnib.

 

1. Marto Mägi  

Puhkus paus dissotsiatsioonilt (opereti formaadis)

08′ 46” 

 

Opereti formaadis uuring staatika eemaldamisest. 

 

1. Andrea Gudiño 

Ka juuni meri

09′ 43” 

 

Jutustus ühe äreva inimese mitte-nii-igapäevaelust, kuu aega enne ta sünnipäeva, transformeerub üksildaseks pihtimuseks, mis koosneb telefoniga reisides üles korjatud fragmentidest.

 

1. Mark Kokotov 

V¡¶λ

02′ 57” 

Antud teos vaatleb mobiiltornide mõju lindudele ja nende ümbruses toimuvale. Teoses tehakse kuuldavaks helid, mis on tavaliselt inimkõrvale kuulmatud, samas kuuldavad erinevatele loomadele. Samuti tehakse teoses nähtavaks ka tornide poolt tekitatavat magnetvälja, mis häirib lindude navigeerimisoskusi. Teos tõstatab küsimuse üle tornide paiknemise eetilisuse ja hulga ning provotseerib diskussiooni vaatlejaga suunates ta tähelepanu antud teemale.

1. Nataliia Domini

Karvad

00′ 36” 

Sisyphoslik võitlus karvade vastu, mis kasvavad edasi ka peale inimese surma.

1. Agnes Milla Bereczki 

Hing 

03′ 41” 

Käies animatsiooni osakonnaga 10 päevasel Erasmus+ reisil Šveitsis kohtusime Lucerne animatsiooni osakonna üliõpilastega ja matkasime Alpides mäkke. Elasime koos palkmajas mäeharja all ja käisime iga päev kaameraga matkamas ja filmimas. Minu teos on inspireeritud Eesti muistsest animismist ja värske pilguga looduses kulgemisest. Valmistasin enne Šveitsi minekut paar tosinat portselanist nukupead, et luua Alpide keskkonnas mütoloogiline maastik, mis avaneb sinna rännanutele. Tegemist on muusikavideolaadse eksperimentaalse animatsiooniga

1. Kadri Joala 

Identiteet

07′ 32′

Identiteet on tunnus ja märk, mille põhjal inimesed üksteist liigitavad ning mille kaudu üksteisega ühiskonnas suhtlevad.

1. Piret Potter 

Hingelind 

05′ 51” 

Väike vilgas tütarlaps jookseb mööda aasa, kuni märkab maas lamavat surnud lindu. Linnu kehast väljub hing, mis hakkab rändama metsa poole, ja uudishimulik tüdruk otsustab sellele järgneda. Teadmata, mis teda ees ootab, langeb laps pimedasse hingede maailma ning peab leidma oma kodutee.  

*  Anett Aedla lõputöö „Mis teeb rõõmsaks“, kestus 21′ 13” 

Film räägib loo 10- aastasest Lillist, kes peab enda igapäevaelus hakkama saama väga vastanduvate ülesannetega. Kuidas käia koolis, hoolitseda majapidamise eest, aidata ema aga samas jääda ka lapseks ja tunda elust rõõmu? Milliseks muutub lapse elu, kui tema vanem ei suuda enda kohustusi enam täita? See on lugu täis igapäevaelu rõõme ja nukrust, kuid samas näitab ka seda, et lootus ei kao ka kõige raskematel hetkedel. 

Eesti Kunstiakadeemias 18. juunil

 

ERKI Moeshow 2024 keskendub illusioonidele ja paralleelmaailmadele, mida endale läbi sotsiaalmeedia ja tehnoloogia loome. Siiski aitavad taolised unenäolised mullid meil tihti päriselu raskustega toime tulla, ka loojatena loome endale omad maailmad, kus saame kriitikavabalt tegutseda.

 

Moeshow kutsub otsima tasakaalu, avastama ja ühendama argielu kujutletavaga, et mõista, kas nende kahe kohtumispaigas on olemas hoopis miski kolmas, mis meid põgenema üldse ei sunnikski.

 

18. juunil toob Eesti Kunstiakadeemia iga-aastane moeetendus lavale 20 noort kunstnikku ning moeloojat, kes esitlevad seninägematuid kollektsioone pealtvaatjataele ja rahvusvahelisele žüriile.

 

17:30 – UKSED / Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7)
18:30 – PERFORMANCE
19:00 – I VAATUS Catwalk
20:00 – PAUS
20:30 – II VAATUS Showcase
21:30 – AUTASUSTAMINE

 

Piletid: https://fienta.com/et/erki-moeshow-2024-2

 

Sündmus kestab kuni 22:00.

 

Ürituse peasponsor on Solaris Keskus.

02.06.–30.06.2024

August Joost, Maria Kallau, Laura Lillepuu, Triin Mänd, Elise Marie Olesk, Sandra Puusepp, Mia Mai Seppel, Hanna Vinter

Kreenholmi saab külastada 15.06 kell 15 NART Narva Residentuuri giidituuri raames, sissepääs tasuta.

Asjade kõrvalmõju on nagu vari on nagu haigus on nagu tilkuv küünlavaha. Kodutööd on kõrvalmõjude eemale pühkimine. Kodutöödel on kõrvalmõju. Kortsud ja kuma on kõrvalmõju. On teosed ja tehas ja pudenev krohv. Tehas mõjutab ja paneb teosed mõjuma.

Näitusel on eksponeeritud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide tudengite valikaine “Kaasaegne joonistamine: kujutlemine kihtides” raames Narva residentuuris valminud tudengite teosed. Aja- ja kohavaim on kohapeal sündinud joonistustes määravalt oluline. Teosed sünnivad ruumitunnetuse, materjali ning selle jälje, kontseptsioonide ning kujundite kihtidest.

Juhendaja: Britta Benno

Teisipäeval 04.06 kell 19:00 avaneb Lainurga galeriis ühisnäitus “Hani hani hani”.

Näitusel osalevad Mari Karjus, Elias Kuulmann, Snizhana Yehorova.

Asukoht: 4. korrusel fotoosakonna ees, B-405

Näituse algus: 04.06 kl 19:00

Näituse lõpp: 18.06

Neljapäeval, 30. mail kell 16.00 avatakse Krulli kvartalis grupinäitus „Püsipunktita permutatsioon“.

Osalevad kunstnikud Tea Lemberpuu, Jane Muts, Joel Jõevee, Kristi Vendelin, Jana Mätas, Sven-Aleksander Mantsik, Yuko Kinouchi, Christina Gradtke õpivad EKA kaasaegse kunsti magistriprogrammi I kursusel.

Kunstnikud panevad ennast proovile, muutes senikasutatud tehnikaid, materjale, meediume ja mõttemalle. Tulemus on ettearvamatu ka kunstnikule endale, kunstnike grupi koostoimes veelgi enam. Nagu ka püsipunktita permutatsioon matemaatikas – pärast ühe elemendi muutust ei jää ükski teine oma algsele kohale – tekib korratus. Vaatajal on võimalus kunstnike erinevate muutumiste lugudega kaasa mõelda ja tunnetada, mis lõpuks kõnetab, kas võidetakse tardumus ja läbi korratuse saabub muutus, või midagi muud?

Näituse idee kasvas välja kuraatori ja kunstnike vestlustest, kus ühendava joonena torkas silma kunstnike soov, vajadus või möödapääsmatus muutuda. Muutus on reaktsioon survele, olgu see siis ühiskonna, keskkonna või inimese enda sisemine sund midagi teisiti teha. Ideaalis tahaksime seda protsessi ise juhtida. Kuid kas see on võimalik ja kuivõrd ennustatav on tulemus? Võibolla on muutus juba toimunud ja meil ei jää üle muud, kui sellega kohanduda?

Näitus toimub EKA kaasaegse kunsti ja kuraatoriõppe ühise kursuse raames, mille eesmärk julgustada tudengite teaduskondade vahelist koostööd ning sellest sündivaid mitmekülgseid kaasaegse kunsti esitluse formaate ning praktiseerida kuraatori tööd. Sama kursuse raames toimub veel 4 erinevat projekti Margit Säde ja Anders Härmi juhendamisel.

Kuraator: Piret Arukaevu

Graafiline disain: Sven-Aleksander Mantsik

Näitus on avatud 5. juunini, finissage kl 17.00
N-K 12-19, L, P 12.00–17.00.

Näituse toetajad:
EKA, Krulli kvartal, PÕHJALA pruulikoda.

Asukoht: Krulli kvartal, Kopli 70 a, II korrus

Info:
Kuraator
Piret Arukaevu
piret.arukaevu@artun.ee
+3725045323