Näitused

4. aprillist avanevad EKKM-is järk-järgult seitsme kuraatori koosloomelise projekti „Riimitud ruumid“ näitused.

Igal nädalal vahetub ühel muuseumimaja korrusel ühe kuraatori näitus, avamised 4., 11., 17., 25. aprillil ning 2. ja 9. mail.

Näituste tsükkel katsetab kureerimise kui poeetilise, performatiivse ja kollektiivse praktikaga, soovides luua visuaalkunsti projektidesse rohkem dialoogi ja lasta kõlada paljuhäälsusel. EKKM-i koosseisulise kuraatori Evelyn Raudsepa varasemasse praktikasse kuulub mänguliste näituseformaatide otsimine. Tema kutsel kuuluvad laiendatud kuraatorite gruppi nii tavapäraselt teist rolli kandvad tiimiliikmed kui ka varemgi EKKM-iga seotud loojad: Anita Kodanik, Brigit Arop, Johannes Luik, Laura De Jaeger, Laura Linsi, Marten Esko. Näitusele on oodata rohkem kui 20 kunstnikku, lisaks Eestile mh Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast ja Suurbritanniast.

Otsides koostööle esteetilist vormi, avanevad näitused rida rea haaval kui luuletus. Kureeritud fragmentidel puudub tingimata riiminõue, kuid poeetiline pinge nende vahel kutsub kogetus resonantsi märkama. „Riimitud ruumid“ kasutab ära EKKM-i hoone eripärasid: kolm korrust rütmistavad näitusefraase, käigud loovad pause, trepid katkestusi. Kui on aeg näituselt lahkuda ja tuldud teed tagasi pöörduda, avanevad uued rõhuasetused.

Üksteisele järgneb kuus kuraatorinäitust ja sündmusterohke programm:

Laura De Jaeger (4.04–20.04, II korrus) alustab näituste avanemisjada muuseumi keskmisel korrusel vahepealsusega, ammutades inspiratsiooni ooteruumi peatunud ajast.
Kunstnikud: Agnes Isabelle Veevo, Ben Caro & Kat-Cutler MacKenzie, Camille Laurelli.
Avaõhtul, 4. aprillil kell 18–21 toimub Kirte Jõesaare kestusetendus.

Marten Esko (11.04–27.04, III korrus) fantaseerib ajakohatust riimumisest ning kõrvutab nägemusi tehnoloogiaküllasest tulevikust, olevikust ja minevikust.
Kunstnikud: Coumba Samba, Julia Scher, Katja Novitskova, Louis Morlæ, Madlen Hirtentreu, Mihkel Ilus, René Kari.
Avaõhtul, 11. aprillil kell 18–21 toimub Gretchen Lawrence’i heliinstallatsioon-kontsert (19.00).

Johannes Luik (17.04–04.05, I korrus) läheneb näituseruumile kui metafoorile munast, mis on üheaegselt nii vorm kui ka protsess, pinge sise- ja välisruumi ning lõputu loomise vahel.
Kunstnikud: Alexander Webber, August Weizenberg, Eke Ao Nettan, Helena Keskküla, Liis Vares, Sandra Ernits.
Avaõhtul, 17. aprillil kell 18–21 ei ole veel näitus valmis ning jätkub selle vormistamine.

Brigit Arop (25.04–18.05, II korrus) põimib kaasaja internetikultuurist tuttava ASMR-sisuloome väljendusvahendeid eesti kunstnike teostega.
Kunstnikud: Ulvi Haagensen, Kadri Liis Rääk, Piibe Kolka, Gerta Raidma aka Lacqueer.
Avapäeval, 25. aprillil kell 12–19 on kuraator baaris, kuulab ASMR-i ja serveerib teed.

Laura Linsi (2.05–18.05, III korrus) on näitusele kutsunud Benjamin Arthur Browni, kes põimib performance’i ja rekvisiit-skulptuuridega kokku mitte-tegelikkuse, mis peegeldab meie tegelikkuse absurdi.
Kunstnik: Benjamin Arthur Brown.
Avaõhtul, 2. mail kell 18–21 toimub kunstniku live-performance (19.00).

Anita Kodanik (9.05–25.05, I korrus) punub rottide eluviisist inspireeritud transindividualistliku tundlikkuse näitusesse, mis kõneleb paratamatust viletsusest, mida parandab vaid lootus ühisusele.
Kunstnikud: Alina Kleytman, Filip Vest, Sam Elagoz, Zody Burke.
Avaõhtul, 9. mail kell 18–21 toimub Filip Vesti etendus „Self Tape“ (19.00).

„Riimitud ruumid“ on kui kimbuke sinilolli* kevadel, palju väikeseid värskeid lähestikku tärkamisi.

EKKM on taasavatud alates 5. aprillist kolmapäevast pühapäevani ajavahemikus 12.00 kuni 19.00. Ikka tasuta. Tere tulemast osa saama meie 19. hooajast!

*„Kimbuke sinilolli“ on Andres Ehini luuletsükli ja luulekogu (2020, koostaja Kristiina Ehin) pealkiri.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Akzo Nobel, Eesti Kunstiakadeemia, Nordic Hotel Forum.

Ajaruum sünnib juhuste jadas
Ja meie – Jumala lapsed – saime selleks vaatajaks.

Tühja kõhuga sõnad ei toida
On Metafoor – kõne kui tõe mõistmise tara,
ja pausid sõnade vahel – nagu augud
aias,
kust paistab hingeline
avarus.

Ja nagu laps haarata… ja rinnaga klammerduda hetkeks.
Tahaks, et mitte otse,
mitte läbi seina,
mitte möödaminnes

Vaid kuulda kõike, põhjani,
ja leida oma värav
väljaheidetud püüdest.

Näitus avatud E-R kl 8-19, L-P kl 10-17

Pühapäeval, 30. märtsil toimuvad Kumu projektiruumi näitusel „Sirja-Liisa Eelma. Igatsus kaotatud ruumi järele“ lõpuüritustena vestlusring ning ringkäik kunstniku ja kuraatoriga.

Kell 15.00 Kunstniku ja kuraatoriga näitusel „Igatus kaotatud ruumi järele“, Sirja-Liisa Eelma ja Brigita Reinert

Kell 16.00 Vestlusring „Pilk ajaloosirmi taha: iga pildi taga on (vähemalt) tuhat sõna“. Osalevad maalikunstnikud Sirja-Liisa Eelma, Siiri Jüris, Holger Loodus ja Mihkel Maripuu. Vestlust modereerib kunstiteadlane Andreas Trossek.

Üritused on osa näituse „Sirja-Liisa Eelma. Igatsus kaotatud ruumi järele“ publikuprogrammist.

Näituse „Igatsus kaotatud ruumi järele“ algimpulsiks oli 19. sajandi biidermeierlikest interjööridest lähtuv vaikuse ja ajatuse tunne ning peidetud ja nähtava ruumi võimalikud tähendused ja omavahelised seosed. Eelmat inspireeris Kumu püsinäitusel olev Carl Sigismund Waltheri maal „Bluhmi maja interjöör Tallinnas“ (1841). Näituselt leiab lisaks kunstniku uuele maaliloomingule ka kavandeid ja joonistusi, fotomaterjali samas majas (Pikk 57) asuvate korterite külastusest, kunstniku esimesi kokkupuuteid tsüanotüüpiaga ning ka Waltheri enda teose.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga. Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta

Üritus kodulehel siin ja Facebookis siin.

3. aprillil kell 18:00 avatakse Telliskivi Poetänaval ehtekunsti showroom RITUAL PRACTICE. Autoriteks kolm eesti ehtekunstnikku – Erle Nemvalts, Liisbeth Kirss ja Patrick Soome.

RITUAL PRACTICE on avatud 4.-27. aprill, E-R 11:00-19:00, L-P 11:00-17:00. Väljapanekule ning müüki tulevad ainulaadsed ning kõrge kunstilise väärtusega ehted. Lisaks tutvustavad kunstnikud lähemalt oma loomingut ning on valmis vastama uudishimulike küsimustele järgneval kolmel aprilli laupäeval:

05.04 Liisbeth Kirss

19.04 Patrick Soome

26.04 Erle Nemvalts

ERLE NEMVALTS (1991) ei pelga oma töödes melanhooliat ega pimedust, kuid tasakaalustab neid sarkasmi ja kitšiga, tuues sisse ootamatuid ja mitmetähenduslikke kihte. Ta kutsub vaatajat kogema oma sisemaailma nii füüsiliselt kui vaimselt, mängides sümbolite ja materjalide kontrastiga, kergus-raskus, lootus-meeleheide, sünge-romantiline.

LIISBETH KIRSS (1996) on elurõõmust pakatav Eesti mimmukunsti eestvedaja ning ehtedisainer. Viimased aastad on Kirss keskendunud peamiselt dekoratiivsete hambavõrede ehk grillzide propageerimisele. Loomingust leiab palju sädelevat, roosat, armast ja teravat.

PATRICK SOOME (2002) on interdistsiplinaarne kunstnik ning disainer. Soome loomingus kohtuvad käsitsi valmistatud objektid ning figuurid, mis seguneb valu ning vormiloomega, (taas)kasutades erinevaid väärismetalle ning kive. Soome disain taotleb puhast põhjamaist minimalismi, mis küll pärineb tema skandinaavia juurtest, kuid sulandub füüsiliselt nähtava avangardistliku, orgaanilise stiilitunnetusega, mis on suuresti inspireeritud polaarfloorast ning arhitektuurist.

RITUAL PRACTICE avamisüritust toetavad Punch Club ja Põhjala Pruulikoda.

Kadri Liis Rääk, „Morfogenees“

Avamine 04.04.2025 kell 18

04.04.–20.04.2025

ARS Projektiruum, Pärnu mnt. 154, Tallinn

Kadri Liis Rääk loob ARSi Projektiruumi hõlmava lavastusliku näituse, kus uuritakse multisensoorseid ruumi- ja kehakogemusi.

„Morfogenees“ toimib poeetilise ökosüsteemina, mis pakub võimalusi kogu kehaga tajutavaks suhtluseks. Näitusel saab näha loomeprotsessi metamorfoose – materjali muundumist, mis on leidnud oma vormi läbi kunstniku tundlike käte järjepideva töö. Selline meetod on morfogeneetiline – ideedele vormi andmine, vormi loomine, muundamine, mis on paljuski sarnane bioloogiliste protsesside ja elutsüklitega. Kombineerides looduslikke ja sünteetilisi materjale, iidseid käsitöötehnikaid tänapäevastega, loob kunstnik ajata paiga, kus mõtiskleda vaimse, füüsilise ning sotsiaalse ruumi suhete üle. Mis on see inimese pale, kui seistakse silmitsi enese ja Teise piiridega? Milliseid uskumusi ja väärtushinnanguid iseenda ja ümbritseva suhtes kanname?

Eksponeeritud visandid, joonistused ja skulptuurid teevad nähtavaks kunstniku mõtteprotsesse ning väljendavad isiklikku kehakogemust. Näitusel on põimitud leidmaterjale, pehmeid ja jäiku skulptuure, loometöö jääke, taaskasutatud ning ümber mõtestatud vanu teoseid uutega, lisades uusi tähenduste kihistusi. „Morfogenees“ on kui pelgupaik tundlikele organismidele, põhinedes Islandi ja Peruu maastikes ning Hiiumaa metsades kogetud täielikele ruumielamustele.

Kadri Liis Rääk on multidistsiplinaarne kunstnik ja loovuurija, kelle loomingu keskmeks on hõlmavate ning kombatavate keskkondade loomine. Viibides samaaegselt nii kunsti kui disaini laiendatud väljadel, uurib ta, kuidas kombatavad interaktsioonid kunstiteostega nihutavad tajusid ja võimaldavad tekkida dialoogidel, mis jäävad nähtavast väljapoole. Ta on õppinud stsenograafiat (BA) ja kaasaegset kunsti (MA) Eesti Kunstiakadeemias ning autonoomset disaini (MA) Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias (KASK, Belgia). Ta teosed tegelevad kehaliste ja sümboolsete narratiividega, kõneledes inimeste ja teiste eluvormide takerdumistest ja dialoogidest ökoloogilises sulatuspotis. Ta on osalenud näitustel ja residentuurides Peruus, Tšehhis, Belgias, Taanis, Islandil ja Eestis.

Helikujundus: Ekke Västrik

Eriline tänu: Raimond Põldmaa, Marika Agu, Kerli Praks, Siim Toomet, Liina Unt, Kristjan Vahtra

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit

3. aprillil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Zody Burke-i isikunäitus “Asterioni maja”. Näituse avamisel esineb müra muusik ja performance kunstnik Nick Klein (US/DE) teemakohase performance-iga.

Näitus tutvustab külastajale värskelt valminud teoseid, mille hulka kuuluvad kõrgreljeefid, trükised (koos kunstniku originaal lühijuttudega) ning suuremõõtmeline 3D skulptuur. Paljud neist sisaldavad allegooriaid Kreeka labürindi mütoloogiast. Uued teosed esitavad külastajale väljakutse mõtlema, kuidas kaasaegsus taastõlgendab arusaamu segadusest ning vangistatusest. Klassikalisele mütoloogiale omase maagilis-realistliku tõlgenduse läbi pakub Burke mitmekülgset sissevaadet alternatiivsetest narratiividest, mis on labürinti sisse kootud. Skulptuur “Pasiphae, rodeo kuninganna” viitab üheaegselt Kreeka müüdile, mis inspireeris Borges-st, kui ka Americana nüüdiskultuurile, põimides kokku kaht erinevat kultuuri – ajas jätkuv teema Burke-i loomingus. Galerii ruum ülemisel korrusel on sündinud valge kuubi selgusest ning on sissejuhatuseks süngemale ning sügavamale kogemusele alumisel korrusel. Näitus käsitleb uurimust laiematest küsimustest võimust, identiteedist ning ruumide kohta, kus me elame (füüsilised, digitaalsed, kultuurilised või eksistentsiaalsed) kasutades selleks mütoloogilisi tööriistu.

Zody Burke (s 1991) on Ameerikast pärit multimeedia kunstnik ning muusik, kes elab ja töötab hetkel Tallinnas, Eestis. Olles teadlik iseenda perspektiivist ning positsioonist New Yorklasena keset kohalikku majanduslikku olukorda, loob Burke skulptuuri ja teiste kunstimeediumite kaudu šifreid, mille abil kaardistab hiliskapitalistlikku ameerika identiteedi komplekssust, läbi mille uurib, kuidas identiteet muutub ja areneb läbi teise kultuuri peegelduse. Kasutades tihtipeale narratiivset struktuuri, huvitub ta maailma-loomise idee sidumisest geoloogilise ajamõõtmega visualiseerides erinevate riigipiiride ning nende rahvuslike müütide omavahelist hägustumist läbi nende kõikjaltajutava salapärase looritaguse. Mullu lõpetas Zody oma õpinguid Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse Kunsti magistriõppe, mille raames püüdis siduda omavahel sotsiaalpoliitilisi narratiive, pärimust ning Eesti ja Ameerika industrialisatsiooni vahelisi seoseid.

Asukoht Hobusepea Galerii (Hobusepea 2, Tallinn)

Avamine 03.04.2025 kell 18:00

Näitus on avatud külastamiseks E, K-P 11.00–18.00

Kuraator Liisi Kõuhkna

Graafiline disain Taylor “Tex” Tehan

Pealkirja disain Brian Uhl

Tehniline tugi Hobusepea galerii, Gregor Sirendi

Toetajad/Tänud:

Kultuurkapital, Paavli Kultuurivabrik, Valge Kuup Stuudio, Eesti Kunstiakadeemia, Batuudijuss, Pruulikoda Tuletorn, Punch Club, Põhjala Pruulikoda, Kanuti Gildi Saal, Dan Edelstein, Nora Schmelter, Taylor “Tex” Tehan, Gert Gutmann, Lauri Raus, Jordan Reyes, Roberta Staats, Nora King, Harry Figueroa, Lara Brener, Nick Klein, Oscar Ramos, Jane Treima, Diandra Rebase, Michael Anthony Farley, Laura De Jaeger, Kerli Kurikka, Kaspar Kannelmäe, Composite EE, Karjase Sai

Aivar Tõnso isikunäitus „Heleaine tumeolek”
EKA Galeriis 3.–6.04.2025
Avatud: N–R 14–22 L 12–22 P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 3.04.2025 kell 18.00

Aivar Tõnso näitus „Heleaine tumeolek” jätkab tema muusikalisest loomingust välja kasvanud katsetusi helikunsti väljal. Erinevate materjalide kõlakarakterile toetuvale Ebakõlarisüsteemile loodud ruumilise heli näituse eesmärk on nihutada kuulamiskogemuse piire, kutsudes vaatajaid üles mitte üksnes kuulama, vaid ka heliruumi aktiivselt tajuma ja selles osalema. Kindla alguse ja lõputa helikompositsiooni sees on võimalik liikuda ja seda kogeda vabalt valitud kohast.

Kuna Tõnso loomingus on keskseks teemaks heli ja kujutlus, pöörab ta erilist tähelepanu helide karakterile. Ühe viisina unikaalsete kõlade saavutamiseks kasutab ta pidevalt täienevat Ebakõlarisüsteemi, mis on loodud erinevate füüsiliste materjalide baasil nagu nt alumiinium, vask, puit, plastik jne. Erinevalt muusika kuulamiseks disainitud laiatarbekõlaritest ei püüa ebakõlarid võimalikult laia helisagedusspektrit ühtlaselt hästi mängida. Igal kõlaril on oma unikaalne materjali omadustest tulenev toores ja disainimata karakter. Ühtlasi on tegemist ka protsessiga, kus helide abil ergastatud materjalid omandavad uusi, varjatud tähendusi. Nii osutab näitus helide tajumise ja tähelepanu suunamise kaudu kuulamiskultuuri olulisusele tänapäeva mürarikkas maailmas ning sellele, kuidas heli võib kujundada meie arusaama ruumist ja ümbritsevast keskkonnast.

Ebakõlarisüsteemi fotod

Aivar Tõnso on muusik, helikunstnik ja valdkondadeüleste kultuurisündmuste kuraator. Ta on alates 90ndate algusest tegelenud elektroonilise heliloominguga ja osalenud projektides nagu Hüpnosaurus, Kismabande, Kulgurid ja Ulmer. Olles pikalt seigelnud klubimuusika ja eksperimentaalse elektroonilise muusika äärealadel on ta olnud viimastel aastatel aktiivne nii kunstnikuna kui ka Üle Heli festivali korraldajana helikunsti väljal.

Laupäeval, 5. aprillil kell 15.00 toimub näitusel kunstnik Aivar Tõnso juhitud inglisekeelne ringkäik.

Sündmus kuulub Tallinn Music Weeki linnaprogrammi. Tutvu kogu programmiga siin.

Graafiline disain: Jaan Evart
Tehniline tugi: Erik Hõim
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti, Tallinna Linn ja Tallinn Music Week.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Täname: Ian Simon Märjama, Maria Aua, Märt Vaidla, Tarvo Porroson, Tiina Tõnso, Timo Toots, Madis Reivik, Raivo Raidvee

Anu Jakobsoni isiknäitus „Finite_Jest.psd“
EKA Väligaleriis 3.04.–25.05.2025
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 3.04.2025 kell 18.30

Anu Jakobsoni maalid käsitlevad internetikultuuri, kasutades sümboolseid kujutisi ja veebis levinud märke. Maalides ajutisi digitaalseid sümboleid, toimib kunstnik sarnaselt iidsetele tsivilisatsioonidele, kes kasutasid hieroglüüfe ja kiviraiet, et talletada tollaseid võimu mehhanisme, müüte ja kollektiivset identiteeti. Aerograafi kasutamisest tulenev hägune üldmulje rõhutab kehva kvaliteediga failidele omast virtuaalset tunnetust, samas kui maali keskmes olevad efemeersed märgid ja trendid muutuvad püsiva füüsilise vormi kaudu oleviku representatsiooniks.

Kuraator: Kaisa Maasik
Näitust toetab Tallinna Linn.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Viimane kevad senisel Keskturul ja näitus Keskpuuris

Tallinna Keskturu hoone 2. korruse galeriis Keskpuur on avatud uus näitus. Kunstnik Jana Mätase “Oli siis siin nagu midagi. Või siis ei ole” kutsub läbi materjalide vaatama Keskturu minevikule, olevikule ja tulevikule ning mõtisklema kõiges peituva muutuvuse üle. Näitus jääb avatuks 6. aprillini.

“Näitust ette valmistades käisin turul päris tihti. Olen sedasorti logu ja ripakil keskkondi alati nautinud, kuid praegu meeldib see mulle seda enam, mida enam ma mõtlen korrapäraselt sätitud tänavakividele, stockmanilikult esteetilistele müügilettidele ja kõrgläikega valgele mööblile. Inimesedki nende vahel on teised.

Ja siis meenus mulle ükspäev, et mu lapsepõlve maakodu juurde viisid igast kandist kruusateed. Autod, mis sealt vahel möödusid, sõitsid alati nii, et valge jutt taga. Kõik teeäärsed taimed olid paksu tolmukihiga kaetud. Mäletan end paljajalu kruusase tee peal. Hammaste vahe paks ja sääred põlvedeni hallid. Astuma pidi hästi õrnalt, et taldadel poleks liiga valus. Tolmuste kivide seest võis mõnikord leida selliseid, mis sädelesid.”

Jana Mätas on Tallinnas elav ja töötav kunstnik, kelle tööde lähtepunktiks on inimest ümbritsev füüsiline maailm. Tihti saavad tema teosed alguse mõnest leidobjektist, väheväärtuslikuks peetud materjalist või hüljatud esemest. Kunstnik töötab paljuski intuitiivselt, et luua sürreaalseid, sõnadest väljaspool eksisteerivaid maailmu. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA (2021) ja õpib (alates 2023) samas kaasaegset kunsti (MA). “Oli siis siin nagu midagi. Või siis ei ole” on tema esimene isikunäitus.

Jana Mätas kombineerib oma teostes erinevaid materjalikunste, käsitöötehnikaid, valgust, ruumi, kirjandust, fotot ja liikuvat pilti.

Keskpuur on Tallinna Keskturu hoone 2. korrusel asuv näitusepind. Eelseisval suvel algavad uue Keskturu ehitustööd ning turg senisel moel koos galeriiga kaob.

Graafiline disain: Jana Mätas, Grete Kangro

EKA keraamika magistrandi Keithy Kuuspu ja etenduskunstniku Liisa Saaremäeli teine Kanuti Gildi SAALis etenduv ühislavastus “Millest on tehtud väikesed tüdrukud” on püüe hoida end ebaküpses olekus.

Lõputu ettevalmistuse läbi tehakse samm tagasi, mitte edasi. See on kriis enne keskeakriisi – katse muuta omlett taas munaks.

Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.

Vaib on hea, tuul tagant ja natuke antakse ka jalaga perse. Aeg on küps, et midagi ometigi juhtuks. Sellest räägitakse muinasjutulisi lugusid. Aga kõik, mis hea, ei lähe veel kurgust alla.

Keithy Kuuspu (1994) on Eestist pärit kunstnik, kes tegutseb etenduskunsti, koreograafia, visuaalkunsti ja keraamika vahealadel. Oma loomingus keskendub ta argistele struktuuridele ning ühiskonna mõjule indiviidi üle, tihti läbi irooniliselt naiivse lähenemise. Olulisel kohal on etenduskunsti ja visuaalkunstide sidumine ning keha ja materjali vaheliste seoste otsimine. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekava BA, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia contemporary physical performance making CPPM magistriõppe ning hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemias keraamika magistrantuuris.

www.keithykuuspu.com

Liisa Saaremäel (1992) on eesti etenduskunstnik ja näitleja. Tema töödes nii etenduskunstniku kui lavastajana on olulisteks poeetilisteks komponentideks tilluke ruum ning mäng kontrastsete skaaladega. Ühendades erinevaid praktikaid ning kunstimeediume, väljuvad ta tööd sageli konventsionaalsetest teatriruumidest, katsetades teatraalsuse ja päriselu omavahel põimimist. 2021. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrikraadi kaasaegse füüsilise etenduskunsti (CPPM) erialal ning alates 2024. aastast kuulub Von Krahli Teatri truppi.

www.liisasaaremael.ee

14. aprilli etendusele järgneb kunstnikuvestlus, mida viib läbi Anders Härm.