Näitused

Asukoht: EKA Disainiteaduskonna hoones, EKA G galeriis, Estonia pst 7.

„TUNNE OMA KEHA. 1.” 
„MASK. 1.”
1.— 22. aprill.

EKA Disainiteaduskonna 7 eriala üliõpilaste kevadsemestri joonistused 2015.

„TUNNE OMA KEHA. 1.” on BA 1 tudengite joonistusstuudio plastilise anatoomiaga seonduv projekt, mille kaudu joonistaja saab põgusa ülevaate oma proportsioonidest, skeletist ja muskulatuurist.

„MASK. 1.” on BA 2 tudengite joonistusstuudio projekt, mille käigus tudeng tegeleb joonistusoskuste arendamisega portree kaudu.

Tudengid saavad asuda õppima EKA Disainiteaduskonda eelneva joonistusoskuseta.
Joonistusõpe toimub BA 1 ja BA 2 üliõpilastele läbi 2 õppeaasta = 4 semestrit, 1 x nädalas korraga 3 akadeemilist tundi. Iga semestri lõpus toimub arvestus. Üliõpilane sooritab igal semestril 3 EAP.

Oleme andnud kõigile õppuritele võimaluse arendada oma joonistusoskust toeks tulevasele erialasele tegevusele. Loodetavasti lisab joonistusoskus tulevastele disaineritele enesekindlust.

Kõik koolide joonistusõpetajad ja õpilased ja kõik teised huvilised on väga teretulnud näitusele!

​Lisainfo:

Ülle Marks
Joonistusstuudio juhataja / Head of Drawing Studio
Disainiteaduskond / Faculty of Design
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
E-post: ylle.marks@artun.ee

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=985418168149473&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater

Täna, 27. märtsil 2015 kl. 17.00 toimub Hobusepea galeriis näituse “20:84” raames vestlusõhtu. Räägitakse näitusest, graafikast ja graafikaõppest tudengite, vilistlaste ja õppejõudude pilgu läbi. Jutuajamist juhib Oliver Laas, esimeses reas on lubanud istuda näituse kuraatorid Ats Nukki, Ede Raadik ja Mari Prekup, mitmed graafikaosakonna vilistlased, praegused ja kunagised töötajad.

__________________________________________________________________________________________________________________________

13.03.2015 avati Hobusepea galeriis Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna ühisnäitus „20:84“ mis analüüsib kaasaegse ning traditsioonilise graafika identiteeti ja puutepunkte ümbritsevaga. 

Näituse kuraatorid on Ats Nukki, Mari Prekup ja Ede Raadik. 

Näitusel osalevad: Diana Ambos, Merilyn Anvelt, Britta Benno, Josefien Cornette, Jenny Grönholm, Eva-Lotta Künnap, Oliver Laas, Karin Link, Anete Lomp, Marita Lumi, Ats Nukki, Mari-Liis Oksaar, Alina Orav, Urmas-Ott, Ann Pajuväli, Mark Antonius Puhkan, Mari Prekup, Irma Isabella Raabe, Ede Raadik, Elise Tragel ja Emeric Weber.

Kas aastal 2084. on meil üldse Eesti Kunstiakadeemias estampgraafikates möllamist ja lõhnavas ning kleepuvas värvis käsitsi tegemist? Kas tänase päeva kaasaegse graafika lipukandja –  digitrükk, sellisel kujul nagu me täna seda teame, on elujõuline või sulanud ühte foto ja graafilise disainiga – ? On see steriilne sisult või välimuselt? Või saab olema tegemist millegi sootuks ulmelisega…

Graafika kõige elementaarsemaks ühikuks on reprodutseeritav jälg mingil pinnal. Ühelt poolt on graafilise jälje näol tegemist pideva mehhaanilise kordusega, mis täiuse saavutamisel kaotab oma loomise ajaloolise mõõtme ning seose autoriga. Teisalt on jälg ajaline, see on seotud nii mineviku kui ka tulevikuga, nii eelnevate kui ka tulevaste stiilide, loojate, tunnete, tungide ja ideedega. Kelder ja punker on paigad, mis saavad osa maa-alustest jõududest, sügavuste irratsionaalsusest, instinktiivsetest kehalistest impulssidest ja põlvest põlve korduvatest kollektiivsetest kujunditest. Keldrile vastandub ratsionaalselt ja plaanipäraselt korrastatud ülakorrus, kus ulmelised mehhaanilised jäljed justkui varjavad oma ajaloolisust. Mõnikord tuleb olevikku mõistmises käia mööda fantastikasse mähitud tuleviku viivaid jälgi. Kui praegusele olukorrale Eesti Kunstiakadeemias – kus paralleelselt õpetatakse klassikalisi ja uusi graafikatehnikaid – vaadata läbi tulevikuprisma, milles kirevast graafikagümnastikast on järel vaid mahajäetud kelder või punker ühes unustusse vajunud trükipressiga, siis paistab, et kelder ja ülakorrus, nagu alateadvus ja teadvus või Id ja Ego, on kohatisest vastandumisest hoolimata teineteisega lahutamatult seotud.

Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond ajab Hobusepea galeriis graafika jälgi koos koolikaaslaste ja praeguste ning lõpetanud tudengitega. Vaatame üheskoos tulevikust tagasi tänasesse.

Näitus jääb avatuks 30. märtsini 2015.

Täname: armsad transamehed ja naised, Ukraina Kultuurikeskus, Eesti Kunstiakadeemia eilsed, tänased ning homsed õppejõud ja  meistrid, Hobusepea ja Daakoni galerii kollektiiv, Tõnu Narro, Olavi Sander, pered ja sõbrad, Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

Olete oodatud avamisele neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00

URVE KÜTTNER JA NILS HINT PROTSESS LINNAGALERIIS 27.03 – 19.04.2015

Raua võlu ja võimalusi vaevad Linnagaleriis Urve Küttner (1941) ja Nils Hint (1986), mõlemad EKA metallieriala lõpetanud. Kuigi erinevaist põlvkondadest ja erineva loomingutundlikkusega, on mõlema kunstniku seotus metalliga, eriti raua algupära, ilu ja tähenduslikkusega toonud nad ühtse ruumilaenguga näitusekonteksti.

Urve Küttner nimetab oma töid “pinnalisteks alkeemilisteks maalinguteks metallil” lisades: “Metallikunstnikuna huvitab ja ahvatleb mind eksperimenteerimine. Kasutan keemiliste reaktsioonide tekitajaina erinevail metallipindadel nii tänapäeva kodukeemiat kui ka tavalisi toiduaineid. Püüan tabada aine olekuid ja –reaktsioone kujunemises ja muutumises, olles pidevalt valmis kohanemiseks uute tekkivate tingimustega. Olen nagu alkeemik, kes loodab ikka ja jälle avastada tarkade kivi, muundada rauda kullaks lootuses, et minu sümboolsena mõeldud otsingud teostuvad vaataja vaimusilmas”.

Protsessi kui väljapanekut iseloomustava ühisnimetaja mitmetiloetavus annab Urve Küttnerile võimaluse töötada tähendusi kasvatavas tandemis nagu ta seda otse või kaude on varemgi teinud: kas teise kunstniku või tema loominguavaldustega dialoogis. Tema värvilised metallipildid ühes Nils Hindi ruumiobjektidega loovad uue installatiivse kehandi, mis vastab hästi mõlemale omasele kontekstualiseerimisvajadusele.

Nils Hint, andekas noor sepp, skulptor, ehtekunstnik ning õppejõud, kelle töödes on kaasaegset tootemlikku väge, ja kel hiljutine kujundajakogemus siinsamas Linnagaleriis toimunud EKA ehte- ja sepakunstinäituselt, iseloomustab oma kahe ruumiobjekti – Võsa ja Bonsai valmimisprotsessi järgmiselt: “ Näitusel Protsess eksponeeritud ruumiobjektid on valminud otseses dialoogis mind igapäevaselt ümbritseva loomekeskkonna ning materjalidega.  Minu stuudio asub Balti jaama vagunidepoos, sovjeetlikus industriaalmaastikus. Ainukese veel töötava üksusena depoos, olen ma sattunud tunnistama viimase rasketööstuse väljakolimist kesklinna territooriumilt.  Lähen minagi, kuid enne lahkumist lõikan tühja tehase seintelt allesjäänud torud ja riiulid ja sean nad kokku installatsiooniks. Selles leiavad koha seisma jäänud materjalikatsetused ja mu nomaadirännakuil kogutud terasprofiilid. Ring on täis, on aeg liikuda edasi. Pärast mind tuleb kaubamaja”.

Vt. ka www.nilshint.com

Näituse on kujundanud Maile Grünberg.

Kontakt:

urve.küttner@gmail.com

nils.hint@gmail.com

tamara@kunstihoone.ee

ANNIKA TEDER
AJAKAPSLID / TIME CAPSULES
28.03.-17.05.2015

„Selle näituse idee sai alguse, kui mu kätte sattus raamat Seeds*. Tuhandekordsed suurendused mõnemillimeetristest seemnetest avavad meile müstilise maailma, mida palja silmaga ei näe. Need inimsilmale nähtamatud kunstiteosed inspireerisid mind oma fantaasiarikaste värviliste skulpturaalsete vormidega.

Seemned on ajas kulgevad kapslid ehk anumad, mis rändavad läbi aegruumi. Taime igas seemnes on peidus selle taime kood, mille eesmärgiks on taastoota ja levida. Seemned on inimtsivilisatsioonide alustalad. Seemnetes olevatest toiduvarudest sõltub inimelu maakeral. Elu saab alguse seemnest.

Taimede maailm on läbi aegade seotud arhitektuuri ja kunstiga, avanedes üha enam tehnoloogiate täiustudes. Elektronmikroskoopide abil on võimalik näha seemnete vormide ja struktuuride keerukust ja mitmekülgsust. Raamatus olevad seemnete fotod on kui laenud müstilisest teispoolsusest, mille mõjul vaatlejas tekib soov enam teada saada. Kunstil on vahendaja roll, mis toidab äratundmise kujutlusvõimet. Kuhu iganes uute tehnoloogiate avastused meid edasi viivad, on seemnemaailm oma vormide mitmekesisusega ja pinnafaktuuride paljususega kinnituseks, et loodus oma pidevas muutumises on inspiratsiooniallikana väljakutse meie loomingule.

Seemnete hämmastav ilu ja vormide mitmekesisus oli mulle kunstnikuna uueks väljakutseks, millele hakkasin otsima lahendusi keraamikas. Otsustasin kasutada pabersavi ja paberportselani, millega olen juba varem kokku puutunud. Kogu näituse valmimise tööperiood oli täis katsetusi värviliste masside ja erinevate tekstuuridega.“

Annika Teder

Pabersavi on suhteliselt hiljuti kasutusele võetud materjal, kus eri liiki savidesse on segatud paberit. Selle tulemusena tekib mass, mis oma vormitavuse, ka teoste kaalu märgatava vähenemise ning muude omadustega pakub häid eeldusi nii suurte installatsioonide kui ka õrnade skulptuursete vormide modelleerimiseks. Seega pakub pabersavi tehnika vormiloomise kõrval ka palju dekoratiivseid ja väljenduslikkust rõhutavaid võimalusi.

Värvilised pabersavid ja portselanid saadakse värvipigmentide lisamisel savi- või portselanimassi.

Annika Teder (1952) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1977. aastal ning töötas seejärel ligi kümme aastast Tallinna Ehituskeraamikatehases. 1985. aastast on ta tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Pikka aega on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonnas.

Kui vormiliselt oli Annika Teder pikka aega üsna kindlalt geomeetriliselt selgete vormide keskne, siis temaatiliselt on ta nendega sageli sidunud loodust ja seal toimuvaid protsesse. Otsiva loomuga kunstnikuna on talle omane ka tegelemine tehnoloogiliste väljakutsetega, teostades oma töid näiteks nerikomi tehnikas, või mängimine dekoorist vabade puhaste vormidega. Viimasel ajal on tema fookuses pabersavi ja -portselan.

Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige (al. 1986), Rahvusvahelise Keraamikaakadeemia liige (al. 1992) ja ON Grupi liige (al. 1994). Alates 1980. aastast esinenud regulaarselt Eesti tarbekunsti aastanäitustel ja ON Grupi näitustel. Esinenud arvukatel grupi- ja isikunäitustel välismaal (Jaapan, Korea, Hiina, Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Austria, Horvaatia, USA, Kanada, Dominikaani Vabariik).

Tema tööd kuuluvad nii ETDM-i kogusse kui ka mitmetesse teiste muuseumide ja erakogudesse üle maailma.

*Seeds: Time Capsules of Life, 2006, Rob Kesseler, Wolfgang Stuppy, Alexandra Papadakis

Näituse kujundaja: Tea Tammelaan

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital

Neljapäeval, 26. veebruaril kell 17.00 avatakse Haus Galeriis Eesti Klaasikunstnike Ühenduse näitus “Kooskõla”. 

Juba kolmandat aastat külastab eesti klaasikunst Haus Galeriid, et luua dialoog galerii statsionaarse kunstiekspositsiooniga, püüdes seeläbi leida erinevate kunstivaldkondade vahelist kooskõla. Näituse pealkiri “Kooskõla” on traditsiooniks kujunenud siduv märksõna ka sel aastal. Kuna näituse toimumise aeg haakub vabariigi aastapäevaga, on selle aasta tööde valik tavapärasest pidulikum. 

Nagu varemgi, on näituse eesmärgiks tutvustada Eesti klaasikunstnike säravat ja mitmekesist loomingut, kõrvutades seda Haus Galeriis eksponeeritava maali, graafika ja skulptuuriga. Väljas on skulpturaalsed väikevormid ja objektid, mis pakuvad kindlasti huvi nii kollektsionääridele kui kõigile kunstisõpradele. Optilisest materjalist tööd sobivad hästi pidupäevakingitusteks või täienduseks kodusesse kunstikollektsiooni. 

Näitusel on esindatud tööd kümnelt kunstikult: Piret Ellamaa, Eve Koha, Kai Kiudsoo-Värv, Ivo Lill, Maie Mikof-Liivik, Kairi Orgusaar, Mare Saare, Maret Sarapu, Kalli Sein, Anna-Maria Vaino.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse juhataja Sofi Aršas

Näitus jääb Haus Galeriis avatuks kuni 20. märtsini 2015
E–R 10–18, L 11–16, Uus 17, Tallinn

Lisainfo:

Haus Galerii
6419 471
haus@haus.ee
www.haus.ee

Kateriin Rikken, Eesti Klaasikunstnike Ühendus
554 8611
kateriinrikken@gmail.com

Grupp Helm (Liisi Eelmaa & Minna Hint)

JÕUSAAL

Tallinna Linnagalerii

27.02-22.03.2015

Grupp Helm avab neljapäeval 26. veebruaril kell 18.00 Linnagalerii ruumides Harju t.13 jõusaali “POWER” (http://goo.gl/tJnphu)

Jõusaali külastus on tasuta kolmapäevast pühapäevani kella 12.00 – 18.00

Igal inimesel on oma võimukogemus. Võim on indiviidi või grupi võime kasutada füüsilist jõudu, poliitilist või sotsiaalset kontrolli teiste üle. Läbi aegade on olnud neid, kes tunnevad vastupandamatut iha piiritu võimu järele, teiste elu ja surma üle. Ühiskonnas, nagu ka jõusaalis leiavad aset võimumängud. Neid plaanitakse, treenitakse, viiakse ellu. Peeglike peeglike seina peal, kes on võimsaim ilma peal?

Liisi Eelmaa: Ma kogun vigu, mida näen iseendas või enda ümber. Fikseerin probleemi ja taastan siis situatsiooni omaenese keeles. Valin põhilise tunde ja arusaama ning vaatan, mida see endast kujutab. Mulle meeldib luua kujutluslikke ja väljamõeldud elemente, asetada neid reaalsusesse, tekitada kummalisi ja võimatuid stseene, kiskudes vaataja puhastustulle tundega, et ollakse päriselus … Stsenograafina huvitun alati kohast, ruumist ja sellest, kuidas inimesed suhtestuvad end ümbritseva maailmaga.

Minna Hint: Olen visuuaalkunstnik, kes kasutab dokumentaalset lähenemist filmi ja installatsioone luues. Üritan tõstatada küsimusi ja otsida vastuseid lihtsatele, aga raskeltsõnastatavaile igapäeva probleemidele nagu aeg, töö, raha, armastus, võim jne. Katsetan erinevate vaatepunktide ja mitmete tava- või taaskasutatavate materjalidega, üritan hõlmata loodud ruumi kõigi meeltega. Tahan esitada vaatajale nende endi kõverpeegeldust või siis alteratiivset vaadet probleemsetele küsimustele.

Liisi Eelmaa

Minna Hint

Kunstnikud tänavad: Toidulisandid24.ee, Kultuurkapital, SYS Print, Reval Sport

Minna Hint (1981) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias maali- ja interdistsiplinaarsete kunstide osakonnas, Liisi Eelmaa (1982) stsenograafiat ja interdistsiplinaarkunsti. Näib, et nende, aga ka paljude põlvkonnakaaslaste jaoks on Jaan Toomiku 2001.a. loodud ja kümmekond aastat püsinud erialadevaheline kunstiõpe olnud üheks tõukejõuks rahutu „reisimise“ vajadusele – nii füüsilises kui mõttelises plaanis, teadlikkusele „teise“ pidevast juuresolust, töötamise oskusele tandemina, egode vabatahtlikule taandamisele tulemuse kui terviku kasuks. Just nii, nagu seda tabavalt kirjeldavad aastal 2007 Anders Härm ja Hanno Soans: Huvitavam osa üheksakümnendate lõpu ja nullindate alguse nooremast kunstist ei trügi enam institutsionaalsele mänguväljale ega püüa ennast valgele kuubile apetiitseks teha. See kunst kasutab subkultuurseid ja sõpruskondlikke identifitseerumismudeleid väikeste ajutiste omaruumide kehtestamiseks väljaspool institutsioone; peaaegu et loobub näituseformaadist interdistsiplinaarsete keskkondade nimel.*

Nii Liisi kui Minna kunstialased saavutused kulmineeruvadki vahetult pärast kooli lõpetamist, kusagil 2007. aasta ümber, ja teevad seda mõlemale olulist, põhimõttelist meeskonnatööd eeldavas filmis. Hämmastavalt hea ja vahetu klapp oma filmide tegelastega nagu seda kirjeldab Liisi Eelmaa isikunäituse puhul Maarin Mürk, iseloomustab ka Minna Hinti: Veenvad kaadrid on kätte saadud intervjueeritavat terroriseerimata, agressiivset juhtme-kokku-ajamis-strateegiat asendab objekti uje kompamine. Aga kui Eelmaa lähenemine oma “materjalile” on fragmentaarne ja irratsionaalne ning lõpuks on dokumentaalkaadrid kokku miksitud metafüüsilise maiguga ruumiinstallatsiooniks,** siis Minnas avaldub tõeline dokumentalistianne: kannatlik ja tõepärane loo jutustamine, elusa ja veenva portree loomine ilma kontseptsiooni traagelniitide ja stsenaariumi korsetita. Neis dokkides vahendatakse midagi, mida oleme harjunud pidama vähehinnaliseks väikese inimese nurgataguseks kiiksuks; ja vahendatakse nii, et pole kahtlust: see ongi elu, mille märkamine teeb õnnelikuks. ***

Kuigi Minna ja Liisi koostöö on hõlmanud ka filmi ( 2009. a. tehtud Puurilind/Jailbird näiteks), siis nende ühiselt tehtud näituste põhiliseks väljundiks on installatsioonilavastused, kus Liisi kui teatrikunstniku kogemus on ülioluline. Sest kui Minna annab Liisile skeenel paikaloksumise vastase süsti, meenutades elu primaarsust kunsti üle, siis Liisi teatrikunstnikuna annab Minnaga ühiselt tehtud ruumiinstallatsioonidele neid koos hoidva vormi ja atraktiivsuse. Sestap on nende teineteise poole tagasi pöördumine ikka ja jälle õigustatud hoolimata sellest, et mõlemad on tegutsenud mitmetes erinevates kooslustes.

Eelmise aasta Rauma biennaalile, mille teemaks oli Kuriteopaik/Crime Scene esitasid Liisi Eelmaa ja Minna Hint ruumi-heli-videoinstallatsiooni Jõusaal, mille nad eesti vaataja tarvis Linnagaleriis taasloovad. Jõusaali efektne ja hirmutav teatraalsus kõnetab päevakajalisust vaatajale õlekõrt ulatades, teadmises, et korporatiivse massimanipulatsiooni taga toimub teine elu, mida elavaid inimesi on võrratult palju rohkem kui võimust nakatunuid. 

Uus laine

http://ygalerii.blogspot.com/2007/01/artishok-toodab-vol-2-liisi-eelmaa.html                                         http://raumabiennale.com 

Minna Hindi dokumentaalfilme Sees või väljas/Dentro o fuero, Kolm pilti elust ja ajast/3 images of life and time, kolme kunstnikufilmi üldpealkirja all Kordus/Repetition, Puurilind/Jailbird jm vaata http://minnahint.wix.com/hint

Liisi Eelmaa: http://liisieelmaa.wordpress.com

Minna Hint: http://minna.city.ee 

Jõusaaliga paralleelselt toimub 3. ja 4. märtsil Kunstihoones Jarõna Ilo joonistuste näitus ja oksjon sõjas kannatanud Ukraina tsiviilisikute toetuseks.

Pressiteate koostas Tamara Luuk, tamara@kunstihoone.ee

Kolmapäeval, 4. märtsil kell 18 avab Rundumi (Väike-Karja 5, Tallinn) prooviruumis oma näituse Solveig Lønseth (NO). Kell 19 järgneb vestlus kunstnikuga.

Olen viimaste aastate jooksul tegelenud suhteliselt nomaadliku stuudio situatsiooniga. Regulaarne kolimine erinevate stuudiopindade vahel on juhtinud minu huvi ruumiliste struktuuride vastu ja need on omakorda mõjutanud minu kunstipraktikat. Arhitektuursed väljakutsed, nii stuudio- kui ka näitusepinnal, on minu tööd konstruktiivselt mõjutanud. Iga ruum, kuhu sisenen, tekitab minus teatud viisil rahulolematust, ja sellest algab minu koostöö ruumiga. Kaasates ruumilisi elemente või lähenedes ruumile mõnel teisel viisil, tahan ma selgitada kummastavat ja laiendada iga spetsiifilise ruumi puhul esile tulevaid piiravaid aspekte.

Arvan, et minu praktika ja selle arendamise puhul on väga ajakohane näidata mu teoseid just Rundumi prooviruumi tingimuste juures.. Asukoht (Väike-Karja tn 5), mille näituse ajaks kasutada saime ja kus varasemalt asus kotipood Trendy Bags & Accessories, on uus nii mulle kui ka Rundumile.

Ma olen otsustanud säilitada logo aknal ja kasutada seda oma näituse alguspunktina; kuna ma pole ise veel ruumis viibinudki, otsustasin läheneda sellele nime ja loo kaudu. Ma ootan väga võimalust kogeda ja teha koostööd antud ruumiga.

Solveig Lønseth (s. 1986, Norras) elab ja töötab Oslos. Viimaste aastate jooksul on ta eksponeerinud oma töid Saksamaal, Rootsis, Taanis ning lisaks on tal olnud mitmeid näitusi ja projekte Norras. Näitus TRENDY BAGS on tema esimene isikunäitus Tallinnas.

Lähitulevikus on ta esindatud grupinäitusel Helsingis ja osaleb suuremas näituseprojektis Hamburger Bahnhofis, Berliinis. Sel kevadel, mai 2015 lõpetab ta magistrantuuri Oslo Rahvuslikus Kunstiakadeemias, mille lõputööd ta tutvustab näituse TRENDY BAGS avamisele järgnevas vestluses kunstnikuga.

Lisainfo: www.solveiglonseth.com

Näitus on avatud vaid neli päeva, kuni 07.03.2015.

Lahtiolekuajad: neljapäev-laupäev, 15:00-19:00.

Aadress: Väike-Karja tn 5, Tallinn

Rundumi tegevust toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Noored Täname G&T Aarma Maja Väike-Karja 5 pinna ajutiselt Rundumile kasutada andmise eest!

Rohkem informatsiooni:

RUNDUM
www.rundumspace.com
rundumspace@gmail.com
Kristina Õllek
+372 56 631 727

Kumu kunstimuuseumis on 22. veebruarini avatud Eesti Kunstiakadeemia 100-aastasele ajaloole pühendatud näitus „Kunsttööstuskoolist kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas”, kus esmakordselt saab näha EKA ulatuslikku üliõpilastööde fondi, mida täiendavad teosed Eesti muuseumidest ja autoritelt. Näitusel leiab tudengitöid Eduard Wiiraltist Tõnis Vindi ja Jaanus Sammani, Bruno Tombergist Kärt Ojaveeni. Võrdluseks on väljas ka õppejõudude töid alates Nikolai Triigist. 

Näitusega kaasneb põhjalik ja illustreeritud raamat, mille on koostanud näituse kuraator ning akadeemik professor Mart Kalm ja kujundanud graafilised disainerid Mikk Heinsoo ja Kaarel Nõmmik.  Köide pälvis tänavu ka “Eesti 25 kauneima raamatu” tiitli.

Eesti Kunstiakadeemia 100. juubeliks etendus 2014. aasta sügisel Tallinn Fashion Week´i raames unikaalne moeetendus “MOOD 100”, kus astusid üles Vilve Unt, Kalle Aasamäe, Marit Ahven, Anu Samarüütel-Long, Jaana Varkki, Gea Promet, Kai Saar, Anu Lensment, Anu Ojavee ja Eike Malva-Einama – Eesti moe arengusse oluliselt panustanud moedisainerid, -õppejõud, -illustraatorid, -ajakirjanikud ja stilistid. Kollektsiooni loomisel valis iga autor inspiratsiooni aluseks ühe kümnendi ajavahemikust 1914–2014, ammutades ainest arhitektuurist, disainist, maalikunstist, aga ka subkultuuridest või dekaadi defineerinud mõtteviisidest. Etenduse sidususe loomisel oli täpses vahendite valikus määrav lavale installeeritud video Mark Raidperelt (stilistid Anu Lensment ja Marit Ahven), milles avaldusid autorile omases tunnetuses dekaadide moemõjud ning rõivamoe seosed ühiskonna arengutega.

Etenduse edasiarendusena avatakse 17. veebruaril Disaini- ja Arhitektuurigaleriis ekspositsioon „MOOD 100. Ranged raamid“, mis heidab pilgu Eesti moele läbi möödunud aastakümnete keerukuste, vahendades tänast kujutlust olnust ja interpretatsiooni sajandi moe- ja elusõlmedest. Mood, mis kõnnib mööda catwalk-i või tänavasillutist, on seekord raamitud näitusesaali, visuaalseks mõtiskluseks. Valitud komplektid moeloojate kollektsioonidest, Mark Raidpere teostatud videoinstallatsioon ja vastvalminud 10-osaline fotoseeria ühendavad mineviku pained ja harmooniaotsingud meie tänase päevaga üllataval, aktuaalsel moel.

„MOOD 100. Ranged Raamid“ on teravdatud vaade aastasajale läbi nõela- ja kaamerasilma.

Video muusika autoriks on EMTA audiovisuaalse muusika õppesuuna üliõpilane Markus Robam.

Täname: EKA, EMTA, Eesti Kultuurkapital, Baltika Group, Artproof, Jane Iredale, Vichy Classique, Lauli Otsar.

Näitus on avatud 17.-28. veebruarini 2015 Disaini- ja Arhitektuurigaleriis, Pärnu mnt. 6.