Näitused
23.01.2015 — 08.03.2015
NäitusEL “EESTI WABARIIK 100” – Pagulas- ja okupatsiooniaegne kunst osalevad eka vilistlased ja endised õppejõud
23.01.-08.03.2015
Avamine 23.jaanuaril kell 14.00
Teine väljapanek sarjast, mis pühendatud meie riigi lähenevale
suurjuubelile, toob kunstisõpradeni valiku viimase ilmasõja ajal
ja sellele järgnenud okupatsioonipäevil loodud kunsti. Peamiselt maalist
ja graafikast koostatud näitus annab võimaluse võrrelda, millist kunsti
pidid kodumaale jäänud loojad viljelema ning kuidas nad oma teostesse
peidetud sümbolitega püüdsid seda suletud maailma seestpoolt purustada.
Näituse kuraatorid Mark Soosaar ja Jüri Hain tõid näitusele ka
esindusliku valiku samal traagilisel perioodil sündinud pagulaskunsti.
Pärnust pärit Karin Luts ning Arno Vihalemm elasid küll vabaduses, ent
nende teostes peegeldub suur mure ning hingevaev kaotatud kodumaa
pärast. Torontos elanud Kihnu naivist Jaan Oad oli oma maaliloomingus
rõõmsameelsem, kodusaare kauni mineviku jäädvustamine osutus mehe
suureks elutööks. Samas pidi Eestisse jäänud naivist Paul Kondas tõe
kuulutamiseks kasutama mitmetähenduslikke sümboleid ning allegooriat ega
saanudki enne okupatsioonirežiimi kokkuvarisemist oma poliitilist
maaliloomingut eksponeerida.
Kuni Stalin elas, pääses kodu-eesti kunstnik näitustele vaid suurt juhti
ja sotsialismipäikest ülistava loominguga. Mõnigi neist pingutas üle ja
täna võivad tollased Evald Okase, Richard Sagritsa, Lepo Mikko, Juhan
Muksi, Nikolai Kormašovi jt teosed mõjuda suisa naljakatena. Aga neis on
ka piisavalt irooniat ning toda perioodi oma nahal tundnud inimeste
jaoks ka peidetud traagikat. Hruštšovi sula järel eesti kunsti tulnud
noorte maalijate Ilmar Malini, Enn Põldroosi, Jüri Arraku jt loominguga
algab uus lehekülg, kus üsna julgete kompositsioonivõtete ning
värvikombinatsioonidega avaneb tollase režiimi olemus ning
kaasajooksikute pale. Samal ajal Läänes loodud eesti kunst on hoopis
vaikelulisem, kandes endas lootuste kustumist ja leppimist meie rahva
pooleks rebitud saatusega. Need motiivid kõlavad nii Eerik Haameri,
Eduard Wiiralti kui Herman Talviku jt loomingus. Õnneks ei kustunud ka
kaugel kodumaast tahe hoida elus omakultuuri, mille üheks oluliseks
osaks olid nii maal kui graafika.
Näituse koostamisel olid meile suureks abiks Eesti Kunstimuuseum, Tartu
Kunstimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Virumaa Muuseumid,
Viljandi Muuseum, Kondase Keskus, Underi-Tuglase Kirjanduskeskus, kes
lahkelt oma kogudest meistriteoseid Pärnusse lähetasid.
Ootame kunstisõpru ja ajaloohuvilisi nii näituse avamisele reedel, 23.
jaanuaril kell 14.00 kui kogu näituseperioodil kuni 8.märtsini 2015.a.
J. Muks “Punased lipud Viljandis”, segatehnika, vineer, 1965
J. Arrak “Kameeleoni jalutuskäik”, õli, lõuend, 1989
Pärnu Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
avatud iga päev 9 – 19.00
www.mona.ee
tel: 4430772
Pressiteate koostas Mark Soosaar
Rohkem infot tema mobiililt 5024947
NäitusEL “EESTI WABARIIK 100” – Pagulas- ja okupatsiooniaegne kunst osalevad eka vilistlased ja endised õppejõud
Reede 23 jaanuar, 2015 — Pühapäev 08 märts, 2015
23.01.-08.03.2015
Avamine 23.jaanuaril kell 14.00
Teine väljapanek sarjast, mis pühendatud meie riigi lähenevale
suurjuubelile, toob kunstisõpradeni valiku viimase ilmasõja ajal
ja sellele järgnenud okupatsioonipäevil loodud kunsti. Peamiselt maalist
ja graafikast koostatud näitus annab võimaluse võrrelda, millist kunsti
pidid kodumaale jäänud loojad viljelema ning kuidas nad oma teostesse
peidetud sümbolitega püüdsid seda suletud maailma seestpoolt purustada.
Näituse kuraatorid Mark Soosaar ja Jüri Hain tõid näitusele ka
esindusliku valiku samal traagilisel perioodil sündinud pagulaskunsti.
Pärnust pärit Karin Luts ning Arno Vihalemm elasid küll vabaduses, ent
nende teostes peegeldub suur mure ning hingevaev kaotatud kodumaa
pärast. Torontos elanud Kihnu naivist Jaan Oad oli oma maaliloomingus
rõõmsameelsem, kodusaare kauni mineviku jäädvustamine osutus mehe
suureks elutööks. Samas pidi Eestisse jäänud naivist Paul Kondas tõe
kuulutamiseks kasutama mitmetähenduslikke sümboleid ning allegooriat ega
saanudki enne okupatsioonirežiimi kokkuvarisemist oma poliitilist
maaliloomingut eksponeerida.
Kuni Stalin elas, pääses kodu-eesti kunstnik näitustele vaid suurt juhti
ja sotsialismipäikest ülistava loominguga. Mõnigi neist pingutas üle ja
täna võivad tollased Evald Okase, Richard Sagritsa, Lepo Mikko, Juhan
Muksi, Nikolai Kormašovi jt teosed mõjuda suisa naljakatena. Aga neis on
ka piisavalt irooniat ning toda perioodi oma nahal tundnud inimeste
jaoks ka peidetud traagikat. Hruštšovi sula järel eesti kunsti tulnud
noorte maalijate Ilmar Malini, Enn Põldroosi, Jüri Arraku jt loominguga
algab uus lehekülg, kus üsna julgete kompositsioonivõtete ning
värvikombinatsioonidega avaneb tollase režiimi olemus ning
kaasajooksikute pale. Samal ajal Läänes loodud eesti kunst on hoopis
vaikelulisem, kandes endas lootuste kustumist ja leppimist meie rahva
pooleks rebitud saatusega. Need motiivid kõlavad nii Eerik Haameri,
Eduard Wiiralti kui Herman Talviku jt loomingus. Õnneks ei kustunud ka
kaugel kodumaast tahe hoida elus omakultuuri, mille üheks oluliseks
osaks olid nii maal kui graafika.
Näituse koostamisel olid meile suureks abiks Eesti Kunstimuuseum, Tartu
Kunstimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Virumaa Muuseumid,
Viljandi Muuseum, Kondase Keskus, Underi-Tuglase Kirjanduskeskus, kes
lahkelt oma kogudest meistriteoseid Pärnusse lähetasid.
Ootame kunstisõpru ja ajaloohuvilisi nii näituse avamisele reedel, 23.
jaanuaril kell 14.00 kui kogu näituseperioodil kuni 8.märtsini 2015.a.
J. Muks “Punased lipud Viljandis”, segatehnika, vineer, 1965
J. Arrak “Kameeleoni jalutuskäik”, õli, lõuend, 1989
Pärnu Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
avatud iga päev 9 – 19.00
www.mona.ee
tel: 4430772
Pressiteate koostas Mark Soosaar
Rohkem infot tema mobiililt 5024947
27.01.2015 — 01.03.2015
SADA: Eesti tekstiilikunst 1915-2015
SADA
Eesti tekstiilikunst 1915-2015
Tallinna Kunstihoone
28.01.2015 – 1.03.2015
27. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoones Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus SADA, mis pakub näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti.
1914.aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson-Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming-Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter-Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin-Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Täname toetuse eest Kultuurkapitali
Info: Sigrid Huik
tel 55687812
sigridhuik@hotmail.com
Kontakt: Tamara Luuk
tamara@kunstihoone.ee
SADA: Eesti tekstiilikunst 1915-2015
Teisipäev 27 jaanuar, 2015 — Pühapäev 01 märts, 2015
SADA
Eesti tekstiilikunst 1915-2015
Tallinna Kunstihoone
28.01.2015 – 1.03.2015
27. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoones Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus SADA, mis pakub näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti.
1914.aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson-Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming-Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter-Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin-Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Täname toetuse eest Kultuurkapitali
Info: Sigrid Huik
tel 55687812
sigridhuik@hotmail.com
Kontakt: Tamara Luuk
tamara@kunstihoone.ee
23.01.2015 — 22.03.2015
mare saare “definitsioonid” etdm-s
Mare Saare
DEFINITSIOONID
23.01.2015 – 22.03.2015
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatakse reedel, 23. jaanuaril kell 17.00 klaasikunstnik Mare Saare (s. 1955) näitus „Definitsioonid“, kus on eksponeeritud valik pâte de verre tehnikas hapraid klaasvorme viimaste aastate loomingust, mille kaudu kunstnik püüab materialiseerida oma mõtteid ja tundeid. Saatjateks seintel on fotod klaasiteoste välimistest- ja sisemistest struktuuridest. Mare Saare on esimene eesti klaasikunstnike seas, kes hakkas kasutama pâte de verre (klaasipuru sulatus) tehnikat ja on saavutanud selles suure meisterlikkuse, mida on hinnatud nii meil kui ka raja taga. Näiteks mainekal rahvusvahelisel näituskonkursil “Glass Kanazawa 2010” hinnati Mare Saare töid hõbemedaliga.
Mare Saare kirjutab oma näituse saatetekstis: „Sageli piisab vaid ühest sõnast, et käivitada mõtete jada, kujutleda objekti, mida tahaksin luua, või näha detailselt ette eseme valmistamise kogu protsessi. Samamoodi, nagu definitsioon selgitab sõna tähendust, kasutades selleks teisi sõnu, tahan anda ühele või teisele mõistele kolmemõõtmelise definitsiooni….. Kõik sai alguse tööst „Kaose definitsioon“. Tõenäoliselt on kaos see olukord, milles end sageli leian, ning mis seetõttu vajab defineerimist, analüüsimist ning lahenduse leidmist.“
Näitusega kaasneb Mare Saare koostatud ja kujundatud raamatu „Fragile“ esitlus. Raamat annab ülevaate kunstnikule olulisematest loomingulistest teemadest. Kunstniku enda pildistatud fotod oma töödest, detailidest ja inspiratsiooniallikatest looduses aitavad süüvida klaasikunstis peituvasse muinasjutulisse sisemaailma.
Mare Saare on lõpetanud ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal ja tegelenud klaasehistööga 35 aastat. Täiendanud end ja töötanud residentuurides ning õpetanud mitmetes klaasikeskustes Šotimaal, USA-s, Saksamaal ja Jaapanis. Paralleelselt on Mare Saare töötanud õppejõuna EKA klaasikateedris ja alates 1993. aastast on klaasiosakonna juhataja, professor ja klaasiosakonna juhataja 2001–2016.
On osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui mitmekümnes välisriigis. Tema loomingut on tunnustatud arvukate preemiatega, sh Kristjan Raua preemiaga (2011). Kunstniku teosed kuuluvad ligi kahekümne maa nii era- kui riiklikesse kogudesse.
Kodulehekülg: https://maresaare.wordpress.
Kunstniku raamatuga saab tutvuda: http://www.blurb.com/b/
Lisainfo:
Anne Tiivel
klaasikogu kuraator
tel 627 4604
mare saare “definitsioonid” etdm-s
Reede 23 jaanuar, 2015 — Pühapäev 22 märts, 2015
Mare Saare
DEFINITSIOONID
23.01.2015 – 22.03.2015
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatakse reedel, 23. jaanuaril kell 17.00 klaasikunstnik Mare Saare (s. 1955) näitus „Definitsioonid“, kus on eksponeeritud valik pâte de verre tehnikas hapraid klaasvorme viimaste aastate loomingust, mille kaudu kunstnik püüab materialiseerida oma mõtteid ja tundeid. Saatjateks seintel on fotod klaasiteoste välimistest- ja sisemistest struktuuridest. Mare Saare on esimene eesti klaasikunstnike seas, kes hakkas kasutama pâte de verre (klaasipuru sulatus) tehnikat ja on saavutanud selles suure meisterlikkuse, mida on hinnatud nii meil kui ka raja taga. Näiteks mainekal rahvusvahelisel näituskonkursil “Glass Kanazawa 2010” hinnati Mare Saare töid hõbemedaliga.
Mare Saare kirjutab oma näituse saatetekstis: „Sageli piisab vaid ühest sõnast, et käivitada mõtete jada, kujutleda objekti, mida tahaksin luua, või näha detailselt ette eseme valmistamise kogu protsessi. Samamoodi, nagu definitsioon selgitab sõna tähendust, kasutades selleks teisi sõnu, tahan anda ühele või teisele mõistele kolmemõõtmelise definitsiooni….. Kõik sai alguse tööst „Kaose definitsioon“. Tõenäoliselt on kaos see olukord, milles end sageli leian, ning mis seetõttu vajab defineerimist, analüüsimist ning lahenduse leidmist.“
Näitusega kaasneb Mare Saare koostatud ja kujundatud raamatu „Fragile“ esitlus. Raamat annab ülevaate kunstnikule olulisematest loomingulistest teemadest. Kunstniku enda pildistatud fotod oma töödest, detailidest ja inspiratsiooniallikatest looduses aitavad süüvida klaasikunstis peituvasse muinasjutulisse sisemaailma.
Mare Saare on lõpetanud ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal ja tegelenud klaasehistööga 35 aastat. Täiendanud end ja töötanud residentuurides ning õpetanud mitmetes klaasikeskustes Šotimaal, USA-s, Saksamaal ja Jaapanis. Paralleelselt on Mare Saare töötanud õppejõuna EKA klaasikateedris ja alates 1993. aastast on klaasiosakonna juhataja, professor ja klaasiosakonna juhataja 2001–2016.
On osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui mitmekümnes välisriigis. Tema loomingut on tunnustatud arvukate preemiatega, sh Kristjan Raua preemiaga (2011). Kunstniku teosed kuuluvad ligi kahekümne maa nii era- kui riiklikesse kogudesse.
Kodulehekülg: https://maresaare.wordpress.
Kunstniku raamatuga saab tutvuda: http://www.blurb.com/b/
Lisainfo:
Anne Tiivel
klaasikogu kuraator
tel 627 4604
13.01.2015 — 31.01.2015
Tekstiilimagistrandi Terje Salupuu näitus "Traadikangas" DAG-s
13.01. – 31.01.2015
Disaini ja Arhitektuuri Galeriis
Teisipäeval 13. jaanuaril avati Tallinnas Disaini ja Arhitektuuri Galeriis TERJE SALUPUU isiknäitus “Traadikangas”.
Traadikangad on multikasutuse meetodil valminud eksperimentaalsed sisustustooted, mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige valgusega mängivates interjöörilahendustes. Traadikangad on valmis kootud silmuskudumismasinal, aga tekstiili asemel on autor kasutanud traati ja mänginud selle materjali eriliste omaduste esile toomiseks kudumisega kui traditsioonilise tekstiilitehnikaga.
Näitus esitleb autori magistritööna valminud traadikangaste kollektsiooni.
Näitusel eksponeeritakse ka eelmisel suvel uue sisearhitektuurse lahenduse (sisearh. Eliina Grünberg) saanud Tallinnas Swissôtel-is 30. korrusel
asuvale restoranile “Horisont “ loodud unikaalseid traadikangast valgusteid. Nende valgustite prototüüpidega saab samuti näitusekeskkonnas tutvuda.
Terje Salupuu on Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna magistrant, kelle magistriõpingute lõppakordiks on käesolev esimene isiknäitus.
Autor on varasemalt lõpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiili eriala(2012) ja osalenud õpingute ajal mitmel ühisnäitusel alates aastast 2008 nii Eestis kui Soomes.
Disaini ja Arhitektuuri Galerii
Pärnu mnt 6, Tallinn
Avatud E-L 12.00-18.00
Lugupidamisega
Maile Grünberg
MTÜ Disaini ja Arhitektuurigalerii
Pärnu mnt. 6, Tallinn 10146
tel. 5111 445
disaini.galerii@mail.ee
Tekstiilimagistrandi Terje Salupuu näitus "Traadikangas" DAG-s
Teisipäev 13 jaanuar, 2015 — Laupäev 31 jaanuar, 2015
13.01. – 31.01.2015
Disaini ja Arhitektuuri Galeriis
Teisipäeval 13. jaanuaril avati Tallinnas Disaini ja Arhitektuuri Galeriis TERJE SALUPUU isiknäitus “Traadikangas”.
Traadikangad on multikasutuse meetodil valminud eksperimentaalsed sisustustooted, mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige valgusega mängivates interjöörilahendustes. Traadikangad on valmis kootud silmuskudumismasinal, aga tekstiili asemel on autor kasutanud traati ja mänginud selle materjali eriliste omaduste esile toomiseks kudumisega kui traditsioonilise tekstiilitehnikaga.
Näitus esitleb autori magistritööna valminud traadikangaste kollektsiooni.
Näitusel eksponeeritakse ka eelmisel suvel uue sisearhitektuurse lahenduse (sisearh. Eliina Grünberg) saanud Tallinnas Swissôtel-is 30. korrusel
asuvale restoranile “Horisont “ loodud unikaalseid traadikangast valgusteid. Nende valgustite prototüüpidega saab samuti näitusekeskkonnas tutvuda.
Terje Salupuu on Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna magistrant, kelle magistriõpingute lõppakordiks on käesolev esimene isiknäitus.
Autor on varasemalt lõpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiili eriala(2012) ja osalenud õpingute ajal mitmel ühisnäitusel alates aastast 2008 nii Eestis kui Soomes.
Disaini ja Arhitektuuri Galerii
Pärnu mnt 6, Tallinn
Avatud E-L 12.00-18.00
Lugupidamisega
Maile Grünberg
MTÜ Disaini ja Arhitektuurigalerii
Pärnu mnt. 6, Tallinn 10146
tel. 5111 445
disaini.galerii@mail.ee
22.01.2015
raul keller vestleb kaarel kurismaaga näitusest “väike masin ja sõbrad”
Olete väga oodatud Kaarel Kurismaa artist’s talk’ile tema näitusel “Väike masin ja sõbrad” Vabaduse galeriis neljapäeval, 22. I kell 18.
Kaarel Kursimaaga vestleb Raul Keller, tekste loeb Sulev Teppart.
Kaarel Kurismaa (1939) on vaieldamatult Eesti kineetilise kunsti kõige järjekindlam viljeleja, edendaja, arendaja. Ehk siis meie kineetilise kunsti isa. Aga niisamuti nagu ei kehti Kurismaale füüsiline vanus, ei kehti ka välja teenitud “suure isa” positsioon. Kaarel Kurismaa on elav ja arenev kunstnik, tema kunst, ka see, mis on loodud enam kui kolm-nelikümmend aastat tagasi on elav ja aktuaalne ka praegu. Seda võis igati näha ülemöödunud aasta lõpul ja möödunud aasta algul Kumus eksponeeritud helikunsti näitusel “Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”.
“Sünkroonist väljas” näituse kataloogis kirjutab väljapaneku üks kuraator Ragne Nukk: “Kurismaa tööd ei allu enamasti rangele mõistuslikule tõlgendusele. Mängulisus ja absurd on tema kirjeldamisel juba kulunud sõnad, ent sugugi mitte anakronistlikud. /—/ Kurismaa mäng on süütu ja spontaanne, mida ei tasu võtta pealiskaudselt: see toimib alateadlikult ventiilina erinevatele pingeseisunditele ja õnnehormooni genereerijana. Ta suudab tekitada vaatajas parajal määral kiindumust objektidesse, mis korraga nii äratuntavad kui tundmatud, maisnad ja mänguasjad, leiutised ja kunstiobjektid.” Mängulisus ja absurd on kindlasti ka “Väikese masina ja sõprade” võtmesõnad, kunstnikku iseloomustaksin selle väljapaneku valguses eksistentsialisti ja ka romantikuna.
“Väikese masina ja sõprade” algab küll tagasivaatega minevikku – väljapaneku varajaseim töö “Roheline tuul” on 1985. aastast –, kuid enamik kunstniku liikuvatest-häälitsevatest masinobjektidest on valminud 2013. ja 2014. aastal, ikka koostöös elektroonikameistri Härmo Härmi ja kujundaja Mari Kurismaaga.
“Väike masin ja sõbrad” on terviklik lavastus. Kõige parem on seda lavastust vaadata üksinda, lastes Kurismaa objektidel endast läbi tungida ja ennast kaasa viia, samastuda Kurismaa kodustatud, väikeste inimlike esemete maailmaga. Kuid mitte ainult mitmest ajastust ja vaimsusest kantud kodune, kodustatud stafaa? – tuvid, lapsefiguurid, lambid, kapid, tordialused ei loo lavastuse atmosfääri, vaid ühtesulavad tempereeritud helid, ülimaitseka koloriidiga seinatahvlid, sordiini all valgus ja kunstniku enda tekst “Väike masin II”, soojalt eneseirooniline, kõrvaltvaatav kirjeldus. Kõik kokku on imeilus, mahendab meeli, “genereerib õnnehormooni”, kuid sellesse ideaalpilti on Kaarel Kurismaale nii omaselt kirjutatud sisse vaevumärgatav ebakõla, nukralt ettevaatlikuks tegev noot. Kaarel Kurismaa on esteet, aga temas on väga arenenud ka eetiline hoiak. Ta ei suuna, noomi, loe moraali ega kontrolli, ta toob vaataja oma maailma ning kui vaataja on avatud meeltega sõber, saab ta ise aru.
Näitus on vaadata 27. jaanuarini.
Reet Varblane
Tänu Eesti Kultuurkapitalile ja Eesti Rahvuskultuuri Fondile.
raul keller vestleb kaarel kurismaaga näitusest “väike masin ja sõbrad”
Neljapäev 22 jaanuar, 2015
Olete väga oodatud Kaarel Kurismaa artist’s talk’ile tema näitusel “Väike masin ja sõbrad” Vabaduse galeriis neljapäeval, 22. I kell 18.
Kaarel Kursimaaga vestleb Raul Keller, tekste loeb Sulev Teppart.
Kaarel Kurismaa (1939) on vaieldamatult Eesti kineetilise kunsti kõige järjekindlam viljeleja, edendaja, arendaja. Ehk siis meie kineetilise kunsti isa. Aga niisamuti nagu ei kehti Kurismaale füüsiline vanus, ei kehti ka välja teenitud “suure isa” positsioon. Kaarel Kurismaa on elav ja arenev kunstnik, tema kunst, ka see, mis on loodud enam kui kolm-nelikümmend aastat tagasi on elav ja aktuaalne ka praegu. Seda võis igati näha ülemöödunud aasta lõpul ja möödunud aasta algul Kumus eksponeeritud helikunsti näitusel “Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”.
“Sünkroonist väljas” näituse kataloogis kirjutab väljapaneku üks kuraator Ragne Nukk: “Kurismaa tööd ei allu enamasti rangele mõistuslikule tõlgendusele. Mängulisus ja absurd on tema kirjeldamisel juba kulunud sõnad, ent sugugi mitte anakronistlikud. /—/ Kurismaa mäng on süütu ja spontaanne, mida ei tasu võtta pealiskaudselt: see toimib alateadlikult ventiilina erinevatele pingeseisunditele ja õnnehormooni genereerijana. Ta suudab tekitada vaatajas parajal määral kiindumust objektidesse, mis korraga nii äratuntavad kui tundmatud, maisnad ja mänguasjad, leiutised ja kunstiobjektid.” Mängulisus ja absurd on kindlasti ka “Väikese masina ja sõprade” võtmesõnad, kunstnikku iseloomustaksin selle väljapaneku valguses eksistentsialisti ja ka romantikuna.
“Väikese masina ja sõprade” algab küll tagasivaatega minevikku – väljapaneku varajaseim töö “Roheline tuul” on 1985. aastast –, kuid enamik kunstniku liikuvatest-häälitsevatest masinobjektidest on valminud 2013. ja 2014. aastal, ikka koostöös elektroonikameistri Härmo Härmi ja kujundaja Mari Kurismaaga.
“Väike masin ja sõbrad” on terviklik lavastus. Kõige parem on seda lavastust vaadata üksinda, lastes Kurismaa objektidel endast läbi tungida ja ennast kaasa viia, samastuda Kurismaa kodustatud, väikeste inimlike esemete maailmaga. Kuid mitte ainult mitmest ajastust ja vaimsusest kantud kodune, kodustatud stafaa? – tuvid, lapsefiguurid, lambid, kapid, tordialused ei loo lavastuse atmosfääri, vaid ühtesulavad tempereeritud helid, ülimaitseka koloriidiga seinatahvlid, sordiini all valgus ja kunstniku enda tekst “Väike masin II”, soojalt eneseirooniline, kõrvaltvaatav kirjeldus. Kõik kokku on imeilus, mahendab meeli, “genereerib õnnehormooni”, kuid sellesse ideaalpilti on Kaarel Kurismaale nii omaselt kirjutatud sisse vaevumärgatav ebakõla, nukralt ettevaatlikuks tegev noot. Kaarel Kurismaa on esteet, aga temas on väga arenenud ka eetiline hoiak. Ta ei suuna, noomi, loe moraali ega kontrolli, ta toob vaataja oma maailma ning kui vaataja on avatud meeltega sõber, saab ta ise aru.
Näitus on vaadata 27. jaanuarini.
Reet Varblane
Tänu Eesti Kultuurkapitalile ja Eesti Rahvuskultuuri Fondile.
19.01.2015 — 23.01.2015
Ida/The East, interaktiivne andmebaasifilm riigikogus
Demokraatilik kino!
Iga esitus on esmaettekanne!
Riigikogu hoone vestibüülis 19.-23. jaanuarini 2015
Avamine 19. jaanuaril 2015 kell 14.00
Ida/The East on dokumentaalne andmebaasifilm, mille installatsiooniversiooni
esitleme.
Film toob esile Eesti suurimad kontrastid: Ida-Virumaa tööstuspiirkonna
maalilise looduse, sünged ja kaunid tehismaastikud ning seal elavate inimeste
elulood.
Kunstnikena oleme pannud eelistuse visuaalsele keskkonnale ja alles seejärel
lisanud kriitilisi kommentaare. Eelkõige on meid huvitanud eksperimentaalne ja
innovatiivne formaat, mis võimaldab välja tuua seda, mida varem ei ole
märgatud ja käsitletud.
Filmi tegelased ja asukohad on reaalsed. Näeme inimesi, kelle käekäiku on
vorminud tööelu energia- ja põlevikiviettevõtetes ning kelle perekonnad on
rahvuslikult segunenud. Näeme reaalseid saatusi, saame aru Ida-Eesti inimeste elu tavapärasest kulust.
Filmi vormiliseks eripäraks on kaks põhiväljundit: lineaarne ja interaktiivne.
Interaktiivsel väljundil saab olema neli versiooni: kinoversioon, installatsiooniversioon, DVD-versioon ja veebiversioon. Katsetatud on mitmele kasutajale mõeldud kinoversiooni, siinolev on installatiivne lahendus ühele kasutajale.
Vaatajatel on võimalus filmi kulgu oma valikutega mõjutada. Ta saab liikuda neljas teemas: loodus, tööstuskeskkond, masinad, inimesed. Filmi esteetika on üles ehitatud jaosekraani põhimõttele, võimaldades valida ootenarratiivi ja aktiivse narratiivi vahel.
Projekti autorid Raivo Kelomees, Hille Karm
Hans Gunter Lock programmeerimine
Igor Ruus kaamera
Chris Hales konsultatsioon
Kaileen Mägi toimetamine, intevjuud
Meelis Salujärv muusika
Toetajad ja koostööpartnerid: EAS, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgem
Kunstikool, Eesti Kultuurkapital, IVEK, Allfilm, Froid, Faun Studios, Eesti
Kroonikafilm, Kultuurkatla Makerlab
NB! Näituse külastamiseks võtta kaasa isikut tõendav dokument.
Ida/The East, interaktiivne andmebaasifilm riigikogus
Esmaspäev 19 jaanuar, 2015 — Reede 23 jaanuar, 2015
Demokraatilik kino!
Iga esitus on esmaettekanne!
Riigikogu hoone vestibüülis 19.-23. jaanuarini 2015
Avamine 19. jaanuaril 2015 kell 14.00
Ida/The East on dokumentaalne andmebaasifilm, mille installatsiooniversiooni
esitleme.
Film toob esile Eesti suurimad kontrastid: Ida-Virumaa tööstuspiirkonna
maalilise looduse, sünged ja kaunid tehismaastikud ning seal elavate inimeste
elulood.
Kunstnikena oleme pannud eelistuse visuaalsele keskkonnale ja alles seejärel
lisanud kriitilisi kommentaare. Eelkõige on meid huvitanud eksperimentaalne ja
innovatiivne formaat, mis võimaldab välja tuua seda, mida varem ei ole
märgatud ja käsitletud.
Filmi tegelased ja asukohad on reaalsed. Näeme inimesi, kelle käekäiku on
vorminud tööelu energia- ja põlevikiviettevõtetes ning kelle perekonnad on
rahvuslikult segunenud. Näeme reaalseid saatusi, saame aru Ida-Eesti inimeste elu tavapärasest kulust.
Filmi vormiliseks eripäraks on kaks põhiväljundit: lineaarne ja interaktiivne.
Interaktiivsel väljundil saab olema neli versiooni: kinoversioon, installatsiooniversioon, DVD-versioon ja veebiversioon. Katsetatud on mitmele kasutajale mõeldud kinoversiooni, siinolev on installatiivne lahendus ühele kasutajale.
Vaatajatel on võimalus filmi kulgu oma valikutega mõjutada. Ta saab liikuda neljas teemas: loodus, tööstuskeskkond, masinad, inimesed. Filmi esteetika on üles ehitatud jaosekraani põhimõttele, võimaldades valida ootenarratiivi ja aktiivse narratiivi vahel.
Projekti autorid Raivo Kelomees, Hille Karm
Hans Gunter Lock programmeerimine
Igor Ruus kaamera
Chris Hales konsultatsioon
Kaileen Mägi toimetamine, intevjuud
Meelis Salujärv muusika
Toetajad ja koostööpartnerid: EAS, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgem
Kunstikool, Eesti Kultuurkapital, IVEK, Allfilm, Froid, Faun Studios, Eesti
Kroonikafilm, Kultuurkatla Makerlab
NB! Näituse külastamiseks võtta kaasa isikut tõendav dokument.
15.01.2015 — 15.02.2015
evi pärna kureeritud näitus “refleksioonid: sissevaade/väljavaade” VDRUGil
Alates 15.01 on Tallinna Vene muuseumis (Pikk 29a) on väljas Evi Pärna
kureeritud näitus „Refleksioonid: sissevaade/väljavaade“.
Kunstinäitus „Refleksioonid: sissevaade/väljavaade“ kutsub vaatajat
süvenema teiste inimeste emotsioonidesse. Tihtipeale võtame me üht asja
liiga südamesse, teist aga ignoreerime teenimatult. Samas kui me ei
mõtiskle selle üle, mida näeme või kuuleme, siis ei saa ka kunagi teada,
millest ilma jääme. Kas tasub loota üksnes emotsioonidele? Seda aitab
mõista näitus, mis toob vaatajate ette üle kümne Eesti noorkunstniku tööd.
Te saate näha Aleksei Gordini, Jekaterina Kultajeva, Eva Seppingu, Evi
Pärna, Tanel Randeri, Sandra Kossorotova, Maria Sidljarevitši, Dmitri
Gerassimovi, Ats Parve, Kristina Norman ja Tanja Muravskaja kunstiteoseid.
Näitus on avatud kuni 15. veebruarini 2015.
Artist talk-id näituse raames :
18.01.15 – 15:00 Tanja Muravsjaka
7.02.15 – 15:00 Krstina Norman
Avalik Programm täiendub veel.
Registreeri vestlusringile, teemaks kunstniku nimi: evi.parn@artun.ee
rohkem infot FB event : https://www.facebook.com/events/332565093615257/?fref=ts
Näitus toimub festivali VDRUG raames : http://plug.ee/vdrug/
—
Evi Pärn
+372 53933305
evi pärna kureeritud näitus “refleksioonid: sissevaade/väljavaade” VDRUGil
Neljapäev 15 jaanuar, 2015 — Pühapäev 15 veebruar, 2015
Alates 15.01 on Tallinna Vene muuseumis (Pikk 29a) on väljas Evi Pärna
kureeritud näitus „Refleksioonid: sissevaade/väljavaade“.
Kunstinäitus „Refleksioonid: sissevaade/väljavaade“ kutsub vaatajat
süvenema teiste inimeste emotsioonidesse. Tihtipeale võtame me üht asja
liiga südamesse, teist aga ignoreerime teenimatult. Samas kui me ei
mõtiskle selle üle, mida näeme või kuuleme, siis ei saa ka kunagi teada,
millest ilma jääme. Kas tasub loota üksnes emotsioonidele? Seda aitab
mõista näitus, mis toob vaatajate ette üle kümne Eesti noorkunstniku tööd.
Te saate näha Aleksei Gordini, Jekaterina Kultajeva, Eva Seppingu, Evi
Pärna, Tanel Randeri, Sandra Kossorotova, Maria Sidljarevitši, Dmitri
Gerassimovi, Ats Parve, Kristina Norman ja Tanja Muravskaja kunstiteoseid.
Näitus on avatud kuni 15. veebruarini 2015.
Artist talk-id näituse raames :
18.01.15 – 15:00 Tanja Muravsjaka
7.02.15 – 15:00 Krstina Norman
Avalik Programm täiendub veel.
Registreeri vestlusringile, teemaks kunstniku nimi: evi.parn@artun.ee
rohkem infot FB event : https://www.facebook.com/events/332565093615257/?fref=ts
Näitus toimub festivali VDRUG raames : http://plug.ee/vdrug/
—
Evi Pärn
+372 53933305
24.01.2015
Näituse autorid, EKA vabade kunstide teaduskonna MA tudengid, on Tartu Kunstimajas 24. Jaanuaril näitust tutvustamas
24.jaanuaril kell 12 – 16.00 on kohal ka näitusel osalevate tundengite artist walk.
Kell 17.00 Rundumi vestlusring Kunstimaja monumentaalateljees.
Ühtlasi oleme kohal ka sisseastumisalase infoga.
Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näitus “Loading… 100%” avatakse Tartu Kunstimajas reedel, 16. jaanuaril 2015 kell 17:00 ning kestab kuni 8. veebruarini.
LOADING. . . 100% on Eesti Kunstiakadeemia teise aasta magistritudengite näitus-projekt. Noorte näitus, kes on kohe “valmis” (“laetuna” kõigest ümbritsevast ja iseendast) astuma iseseisva loojaisiksusena kunstiskeene‘le. Näitus koondab EKA vabade kunstide magistratuuri graafika, maali, skulptuuri- ja installatsiooni, fotograafia ja uusmeedia õppesuundade tudengite töid, kaasates ning kasutades vabalt ja loovalt erinevaid meediume ja lähenemisi, olles vaba ja/või ahistatud oma valikute kaudu, andes ausa ja avara pildi 100aastase Eesti Kunstiakadeemia kunstiõppe hetkeseisust ja suundumustest. Näituseprojekt pakub sissevaadet EKAle, avades publikule noorte kunstnike mõtteprotsessi ja töömeetodeid, esitades ainsa imperatiivina vabadust.
Näituse kohta rohkem infot:
https://www.artun.ee/kalender/eesti-kunstiakadeemia-magistrantide-naituse-loading-100/
Näituse autorid, EKA vabade kunstide teaduskonna MA tudengid, on Tartu Kunstimajas 24. Jaanuaril näitust tutvustamas
Laupäev 24 jaanuar, 2015
24.jaanuaril kell 12 – 16.00 on kohal ka näitusel osalevate tundengite artist walk.
Kell 17.00 Rundumi vestlusring Kunstimaja monumentaalateljees.
Ühtlasi oleme kohal ka sisseastumisalase infoga.
Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näitus “Loading… 100%” avatakse Tartu Kunstimajas reedel, 16. jaanuaril 2015 kell 17:00 ning kestab kuni 8. veebruarini.
LOADING. . . 100% on Eesti Kunstiakadeemia teise aasta magistritudengite näitus-projekt. Noorte näitus, kes on kohe “valmis” (“laetuna” kõigest ümbritsevast ja iseendast) astuma iseseisva loojaisiksusena kunstiskeene‘le. Näitus koondab EKA vabade kunstide magistratuuri graafika, maali, skulptuuri- ja installatsiooni, fotograafia ja uusmeedia õppesuundade tudengite töid, kaasates ning kasutades vabalt ja loovalt erinevaid meediume ja lähenemisi, olles vaba ja/või ahistatud oma valikute kaudu, andes ausa ja avara pildi 100aastase Eesti Kunstiakadeemia kunstiõppe hetkeseisust ja suundumustest. Näituseprojekt pakub sissevaadet EKAle, avades publikule noorte kunstnike mõtteprotsessi ja töömeetodeid, esitades ainsa imperatiivina vabadust.
Näituse kohta rohkem infot:
https://www.artun.ee/kalender/eesti-kunstiakadeemia-magistrantide-naituse-loading-100/
16.01.2015 — 08.02.2015
Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse “Loading . . . 100%”
Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse “Loading… 100%” avamisele Tartu Kunstimajasreedel, 16. jaanuaril 2015 kell 17:00
24.jaanuaril kell 12 – 16.00 on kohal ka näitusel osalevate tundengite artist walk. Kell 17.00 Rundumi vestlusring Kunstimaja monumentaalateljees. Ühtlasi oleme kohal ka sisseastumisalase infoga.
https://www.artun.ee/oppimine/kalender/vastuvott/
***
We kindly invite you to the opening of the group show “Loading 100%…” by MA students from the Estonian Academy of Arts, at Tartu Art House, on Friday 16.01. 2015 at 17:00.
***
LOADING. . . 100% on Eesti Kunstiakadeemia teise aasta magistritudengite näitus-projekt. Noorte näitus, kes on kohe “valmis” (“laetuna” kõigest ümbritsevast ja iseendast) astuma iseseisva loojaisiksusena kunstiskeene‘le. Näitus koondab EKA vabade kunstide magistratuuri graafika, maali, skulptuuri- ja installatsiooni, fotograafia ja uusmeedia õppesuundade tudengite töid, kaasates ning kasutades vabalt ja loovalt erinevaid meediume ja lähenemisi, olles vaba ja/või ahistatud oma valikute kaudu, andes ausa ja avara pildi 100aastase Eesti Kunstiakadeemia kunstiõppe hetkeseisust ja suundumustest. Näituseprojekt pakub sissevaadet EKAle, avades publikule noorte kunstnike mõtteprotsessi ja töömeetodeid, esitades ainsa imperatiivina vabadust.
EKA sünnilinnaks ei saa pidada ainult Tallinna, eeskätt just vabade kunstide teaduskonna juured on Tartus ning sajanda sünnipäeva tähistamisel tahavad selle teaduskonna lõpukursuse tudengid Tartule omapoolse kummarduse teha. Puu mis kaotab ühenduse oma juurtega, kukub ümber. Teiselt poolt oleks see kindlasti ka oma “mina” proovilepanekrahuliku rütmiga, rohelise, pallasliku, vabameelse ja humoorika ülikoolilinna ees ja sees; uurimus sellest kuidas erinevad kaks kunstikeskust kõige noorema kunsti lõikes – millised on erinevused, millised sarnasused. Teataval kummastaval viisil kindlasti ka omamoodi vastus “väljasõidule rohelisse”.
Näitusel puudub otsese narratiivina sõnastatud teema, kuid noorkunstnike tööd on autoritele võimalus läbi katsetada ning esitleda reaalsuse peegeldust (või interpretatsiooni) toetudes ümbritsevale maailmale, enda sisetundele ja kollektiivsetele hirmudele, tehnilisele täiusele või selle puudumisele, kaosele ja korrastatusele meie kõigi sees. Osaleja peavad kõige olulisemaks loomingulist vabadust ja sidet vaatajaga.Osalejatele on see võimalus astuda vaatajatega otsesesse kontakti ning saada reaalset tagasisidet – näitusega kaasneb ka publikule suunatud programm artist walk‘i kujul, kus iga kunstnik tutvustab oma tööd ning vaatajatel on võimalik autoritega dialoogi alustada. Programm on mõeldud olema huvitav ning sisekaemuslik nii kunsti tavavaatajale, kui ka hariduslik neile, kes sooviks kunstniketeele asuda või asuvad selle tee alguses.
Osalejad on EKA õppekava kunst MA II kursuse üliõpilased, kellest enamus lõpetavad 2015. aasta kevadel: Indrek Aavik, Eldar Jakubov, Edgar Juhkov, Mikk Jäger, Kaarel Kütas, Katarina Meister, Ats Nukki, Alina Orav, Deniss Orlov, Sven Parker, Kadri Pihlakas, Hanna Piksarv, Mari Prekup, Ede Raadik, Kaspar Tamsalu, Aap Tepper, Mari Volens, Kristina Õllek. Näituse tööde valmimist juhendas ja konsulteeris Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan professor Andres Tali.
Näitus stardib 16. jaanuaril kell 17.00 ja on avatud kuni 8. veebruarini ning on hõlmab Kunstimaja kõiki kolme galeriid – teise korruse saale, väikest galeriid esimesel korrusel ja monumentaalgaleriid.
http://kunstimaja.ee/2015/01/3497
Kontakt ja info:
Eesti Kunstiakadeemia
prof. Andres Tali
andres.tali@artun.ee
5340 2314
Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse “Loading . . . 100%”
Reede 16 jaanuar, 2015 — Pühapäev 08 veebruar, 2015
Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse “Loading… 100%” avamisele Tartu Kunstimajasreedel, 16. jaanuaril 2015 kell 17:00
24.jaanuaril kell 12 – 16.00 on kohal ka näitusel osalevate tundengite artist walk. Kell 17.00 Rundumi vestlusring Kunstimaja monumentaalateljees. Ühtlasi oleme kohal ka sisseastumisalase infoga.
https://www.artun.ee/oppimine/kalender/vastuvott/
***
We kindly invite you to the opening of the group show “Loading 100%…” by MA students from the Estonian Academy of Arts, at Tartu Art House, on Friday 16.01. 2015 at 17:00.
***
LOADING. . . 100% on Eesti Kunstiakadeemia teise aasta magistritudengite näitus-projekt. Noorte näitus, kes on kohe “valmis” (“laetuna” kõigest ümbritsevast ja iseendast) astuma iseseisva loojaisiksusena kunstiskeene‘le. Näitus koondab EKA vabade kunstide magistratuuri graafika, maali, skulptuuri- ja installatsiooni, fotograafia ja uusmeedia õppesuundade tudengite töid, kaasates ning kasutades vabalt ja loovalt erinevaid meediume ja lähenemisi, olles vaba ja/või ahistatud oma valikute kaudu, andes ausa ja avara pildi 100aastase Eesti Kunstiakadeemia kunstiõppe hetkeseisust ja suundumustest. Näituseprojekt pakub sissevaadet EKAle, avades publikule noorte kunstnike mõtteprotsessi ja töömeetodeid, esitades ainsa imperatiivina vabadust.
EKA sünnilinnaks ei saa pidada ainult Tallinna, eeskätt just vabade kunstide teaduskonna juured on Tartus ning sajanda sünnipäeva tähistamisel tahavad selle teaduskonna lõpukursuse tudengid Tartule omapoolse kummarduse teha. Puu mis kaotab ühenduse oma juurtega, kukub ümber. Teiselt poolt oleks see kindlasti ka oma “mina” proovilepanekrahuliku rütmiga, rohelise, pallasliku, vabameelse ja humoorika ülikoolilinna ees ja sees; uurimus sellest kuidas erinevad kaks kunstikeskust kõige noorema kunsti lõikes – millised on erinevused, millised sarnasused. Teataval kummastaval viisil kindlasti ka omamoodi vastus “väljasõidule rohelisse”.
Näitusel puudub otsese narratiivina sõnastatud teema, kuid noorkunstnike tööd on autoritele võimalus läbi katsetada ning esitleda reaalsuse peegeldust (või interpretatsiooni) toetudes ümbritsevale maailmale, enda sisetundele ja kollektiivsetele hirmudele, tehnilisele täiusele või selle puudumisele, kaosele ja korrastatusele meie kõigi sees. Osaleja peavad kõige olulisemaks loomingulist vabadust ja sidet vaatajaga.Osalejatele on see võimalus astuda vaatajatega otsesesse kontakti ning saada reaalset tagasisidet – näitusega kaasneb ka publikule suunatud programm artist walk‘i kujul, kus iga kunstnik tutvustab oma tööd ning vaatajatel on võimalik autoritega dialoogi alustada. Programm on mõeldud olema huvitav ning sisekaemuslik nii kunsti tavavaatajale, kui ka hariduslik neile, kes sooviks kunstniketeele asuda või asuvad selle tee alguses.
Osalejad on EKA õppekava kunst MA II kursuse üliõpilased, kellest enamus lõpetavad 2015. aasta kevadel: Indrek Aavik, Eldar Jakubov, Edgar Juhkov, Mikk Jäger, Kaarel Kütas, Katarina Meister, Ats Nukki, Alina Orav, Deniss Orlov, Sven Parker, Kadri Pihlakas, Hanna Piksarv, Mari Prekup, Ede Raadik, Kaspar Tamsalu, Aap Tepper, Mari Volens, Kristina Õllek. Näituse tööde valmimist juhendas ja konsulteeris Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan professor Andres Tali.
Näitus stardib 16. jaanuaril kell 17.00 ja on avatud kuni 8. veebruarini ning on hõlmab Kunstimaja kõiki kolme galeriid – teise korruse saale, väikest galeriid esimesel korrusel ja monumentaalgaleriid.
http://kunstimaja.ee/2015/01/3497
Kontakt ja info:
Eesti Kunstiakadeemia
prof. Andres Tali
andres.tali@artun.ee
5340 2314
20.01.2015 — 28.02.2015
flo kasearu isikunäitus “ülestõus” temnikova&kasela galeriis
Temnikova & Kasela galeriil on hea meel kutsuda Teid Flo Kasearu isikunäituse avamisele, mis leiab aset aadressil Lastekodu 1, 20. jaanuaril kell 19.00.
Oma esimesel isikunäitusel Temnikova & Kasela galeriis näitab Flo Kasearu uusi töid. Näitus “Ülestõus” keskendub videole, mis on filmitud kunstniku Pelgulinnas asuva kodumaja katusetööde käigus. Sama hoone on ka koduks kunstniku projektile “Flo Kasearu majamuuseum”. Näitusel kaasnevad videoga joonistused ja 3D mudelid. Näitus jääb avatuks veebruari lõpuni.
Flo Kasearu (1985) on Tallinnas elav kunstnik. Lõpetades Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA
2008. aastal, õppis ta multimeedia kursusel Berliini Kunsti Ülikoolis Rebecca Horni stuudios ning hiljem taas Eesti Kunstiakadeemias fotograafia magistrantuuris. Tema hiljutiste isikunäituste hulka kuuluvad “We Are On the Way” Zacheta Projektitoas, Varssavis (2014); “Flo Kasearu’s majamuuseaum” Flo Kasearu majamuuseumis, Tallinnas (2013 – kestev); “21.05.09 / 14.06.09” (koos Tõnis Saadojaga) Kaasaegse Kunsti Keskuses (CAC), Vilniuses; Kunstnike Majas, Tartus; ning Tallinna Kunstihoone galeriis, Tallinnas (2011-2012). Ta on ka Köler Prize’i 2012 laureaat.
flo kasearu isikunäitus “ülestõus” temnikova&kasela galeriis
Teisipäev 20 jaanuar, 2015 — Laupäev 28 veebruar, 2015
Temnikova & Kasela galeriil on hea meel kutsuda Teid Flo Kasearu isikunäituse avamisele, mis leiab aset aadressil Lastekodu 1, 20. jaanuaril kell 19.00.
Oma esimesel isikunäitusel Temnikova & Kasela galeriis näitab Flo Kasearu uusi töid. Näitus “Ülestõus” keskendub videole, mis on filmitud kunstniku Pelgulinnas asuva kodumaja katusetööde käigus. Sama hoone on ka koduks kunstniku projektile “Flo Kasearu majamuuseum”. Näitusel kaasnevad videoga joonistused ja 3D mudelid. Näitus jääb avatuks veebruari lõpuni.
Flo Kasearu (1985) on Tallinnas elav kunstnik. Lõpetades Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti eriala BA
2008. aastal, õppis ta multimeedia kursusel Berliini Kunsti Ülikoolis Rebecca Horni stuudios ning hiljem taas Eesti Kunstiakadeemias fotograafia magistrantuuris. Tema hiljutiste isikunäituste hulka kuuluvad “We Are On the Way” Zacheta Projektitoas, Varssavis (2014); “Flo Kasearu’s majamuuseaum” Flo Kasearu majamuuseumis, Tallinnas (2013 – kestev); “21.05.09 / 14.06.09” (koos Tõnis Saadojaga) Kaasaegse Kunsti Keskuses (CAC), Vilniuses; Kunstnike Majas, Tartus; ning Tallinna Kunstihoone galeriis, Tallinnas (2011-2012). Ta on ka Köler Prize’i 2012 laureaat.