Näitused
14.02.2015 — 22.03.2015
The Square of Dolls. Jass Kaselaan (Estonia), winner of the Köler Prize 2014. Solo exhibition
The Square of Dolls
Jass Kaselaan (Estonia), winner of the Köler Prize 2014
Solo exhibition
14 February – 22 March 2015
The Arsenāls Exhibition Hall / Creative Studio
The Latvian National Museum of Art
2nd floor, 1 Torņa Street, Riga, LV-1050, Latvia
Opening of the exhibition on 13 February 2015 at 17.00.
The solo exhibition The Square of Dolls by Estonian sculptor and 2014 Köler Prize winner, Jass Kaselaan, will be held in the Creative Studio of the Arsenāls Exhibition Hall of the Latvian National Museum of Art in Riga (1 Torņa Street, 2nd floor). The exhibition will be open from 14 February until 22 March 2015.
Jass Kaselaan (b.1981) can be described as the flagship of a very strong and distinct generation of sculptors including about five artists that graduated from Tartu Art College in the second half of the 00s and continued their MA studies at Estonian Academy of Arts in Tallinn. Their work is characterised by a narrative approach to themes that range from death, science fiction and paranoia to fairy tales, homophobia and the cold war.
It is rather characteristic for the entire new generation of Estonian sculptors that they don’t participate in group shows, but like to fill the whole space themselves. This has led critics to describe them as monumentalists who lack the ambition to create monuments. There is no other that this claim could be more true of than Kaselaan. Whatever size the gallery, it will be too small for him.
Kaselaan’s acclaimed work The Square of Dolls is a good example of monumentality squeezed into the gallery, as it consists of 16 huge doll heads cast in concrete accompanied by the series of photographs. The parallels with monumental art are triggered not only by the material and object to space ratio, but also by the fact that monuments are erected to tell and, more to the point, remind us of a story. In this case a story of dolls found next to a rubbish bin in the middle of a Soviet residential area, that itself is one of the last functioning monuments of an era.
The Köler Prize was established in 2011 and named after the 19th century Estonian painter Johann Köler (1826–1899). It was created to popularise Estonian contemporary art and to support powerful local artists and artist groups. Every year, five authors are nominated for their work over the last three years while invited international jury selects the winner. In 2014 an exhibition by the nominees was on show at the Contemporary Art Museum Estonia (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum).
Both, the Köler Prize and the Purvitis Prize present the best artists currently active. So the decision, to present the fourth Köler Prize winner next to the nominees for the fourth Purvitis Prize, is no coincidence. Jass Kaselaan’s Square of Dolls provides an insight into the work of the talented artist indirectly showing the similarities and differences between the visual art prizes of two Baltic countries.
The exhibition is the result of collaboration between the Latvian National Museum of Art and the Tartu Artists’ Union. The project is supported financially by the Ministry of Culture of the Republic of Estonia and the Cultural Endowment of Estonia.
Text by Indrek Grigor
EXHIBITION CURATOR:
Indrek Grigor, Gallery manager of the Tartu Artists’ Union, Tartu, Estonia
EXHIBITION CO-ORDINATOR:
Šelda Puķīte, Head of the Creative Studio of the Arsenāls Exhibition Hall,
Latvian National Museum of Art
T: (+371) 67 357527, E: Selda.Pukite@lnmm.lv
INTERNET SOURCES:
www.lnmm.lv
#Kaselans
#Lellu laukums
#Kelera balva
The Creative Studio of the Arsenāls Exhibition Hall of the LNMA (1 Torņa Street, Riga, Latvia)
OPENING HOURS:
Tuesdays, Wednesdays, Fridays 12.00–18.00, ticket office 12.00–17.45
Thursdays 12.00–20.00, ticket office 12.00–19.45
Saturdays, Sundays 12.00–17.00, ticket office 12.00–16.45
Closed on Mondays
The museum is closed on all public holidays: 1 January, Good Friday, Easter, Midsummer Eve and Day (23–24 June), Christmas (25–26 December), 31 December.
ADMISSION:
Adults: EUR 1,42
Schoolchildren, students, senior citizens: EUR 0,71
PRESS IMAGES (please request if need in a larger resolution)
1-3. Jass Kaselaan. The Square of Dolls. 2014. Installation.
Property of the artist. Publicity photo
4-6. Jass Kaselaan. The Square of Dolls. 2014. Digital print.
Property of the artist. Publicity photo
7. Estonian artist Jass Kaselaan. 2014. Photo: Scanpix
Press release prepared by: Natalie Suyunshalieva
Head of Press
The Latvian National Museum of Art
P: (+371) 67 357527
F: (+371) 67 357520
E: pr.service@lnmm.lv
I: www.lnmm.lv
Twitter: www.twitter.com/lnmm_muzejs
The Square of Dolls. Jass Kaselaan (Estonia), winner of the Köler Prize 2014. Solo exhibition
Laupäev 14 veebruar, 2015 — Pühapäev 22 märts, 2015
The Square of Dolls
Jass Kaselaan (Estonia), winner of the Köler Prize 2014
Solo exhibition
14 February – 22 March 2015
The Arsenāls Exhibition Hall / Creative Studio
The Latvian National Museum of Art
2nd floor, 1 Torņa Street, Riga, LV-1050, Latvia
Opening of the exhibition on 13 February 2015 at 17.00.
The solo exhibition The Square of Dolls by Estonian sculptor and 2014 Köler Prize winner, Jass Kaselaan, will be held in the Creative Studio of the Arsenāls Exhibition Hall of the Latvian National Museum of Art in Riga (1 Torņa Street, 2nd floor). The exhibition will be open from 14 February until 22 March 2015.
Jass Kaselaan (b.1981) can be described as the flagship of a very strong and distinct generation of sculptors including about five artists that graduated from Tartu Art College in the second half of the 00s and continued their MA studies at Estonian Academy of Arts in Tallinn. Their work is characterised by a narrative approach to themes that range from death, science fiction and paranoia to fairy tales, homophobia and the cold war.
It is rather characteristic for the entire new generation of Estonian sculptors that they don’t participate in group shows, but like to fill the whole space themselves. This has led critics to describe them as monumentalists who lack the ambition to create monuments. There is no other that this claim could be more true of than Kaselaan. Whatever size the gallery, it will be too small for him.
Kaselaan’s acclaimed work The Square of Dolls is a good example of monumentality squeezed into the gallery, as it consists of 16 huge doll heads cast in concrete accompanied by the series of photographs. The parallels with monumental art are triggered not only by the material and object to space ratio, but also by the fact that monuments are erected to tell and, more to the point, remind us of a story. In this case a story of dolls found next to a rubbish bin in the middle of a Soviet residential area, that itself is one of the last functioning monuments of an era.
The Köler Prize was established in 2011 and named after the 19th century Estonian painter Johann Köler (1826–1899). It was created to popularise Estonian contemporary art and to support powerful local artists and artist groups. Every year, five authors are nominated for their work over the last three years while invited international jury selects the winner. In 2014 an exhibition by the nominees was on show at the Contemporary Art Museum Estonia (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum).
Both, the Köler Prize and the Purvitis Prize present the best artists currently active. So the decision, to present the fourth Köler Prize winner next to the nominees for the fourth Purvitis Prize, is no coincidence. Jass Kaselaan’s Square of Dolls provides an insight into the work of the talented artist indirectly showing the similarities and differences between the visual art prizes of two Baltic countries.
The exhibition is the result of collaboration between the Latvian National Museum of Art and the Tartu Artists’ Union. The project is supported financially by the Ministry of Culture of the Republic of Estonia and the Cultural Endowment of Estonia.
Text by Indrek Grigor
EXHIBITION CURATOR:
Indrek Grigor, Gallery manager of the Tartu Artists’ Union, Tartu, Estonia
EXHIBITION CO-ORDINATOR:
Šelda Puķīte, Head of the Creative Studio of the Arsenāls Exhibition Hall,
Latvian National Museum of Art
T: (+371) 67 357527, E: Selda.Pukite@lnmm.lv
INTERNET SOURCES:
www.lnmm.lv
#Kaselans
#Lellu laukums
#Kelera balva
The Creative Studio of the Arsenāls Exhibition Hall of the LNMA (1 Torņa Street, Riga, Latvia)
OPENING HOURS:
Tuesdays, Wednesdays, Fridays 12.00–18.00, ticket office 12.00–17.45
Thursdays 12.00–20.00, ticket office 12.00–19.45
Saturdays, Sundays 12.00–17.00, ticket office 12.00–16.45
Closed on Mondays
The museum is closed on all public holidays: 1 January, Good Friday, Easter, Midsummer Eve and Day (23–24 June), Christmas (25–26 December), 31 December.
ADMISSION:
Adults: EUR 1,42
Schoolchildren, students, senior citizens: EUR 0,71
PRESS IMAGES (please request if need in a larger resolution)
1-3. Jass Kaselaan. The Square of Dolls. 2014. Installation.
Property of the artist. Publicity photo
4-6. Jass Kaselaan. The Square of Dolls. 2014. Digital print.
Property of the artist. Publicity photo
7. Estonian artist Jass Kaselaan. 2014. Photo: Scanpix
Press release prepared by: Natalie Suyunshalieva
Head of Press
The Latvian National Museum of Art
P: (+371) 67 357527
F: (+371) 67 357520
E: pr.service@lnmm.lv
I: www.lnmm.lv
Twitter: www.twitter.com/lnmm_muzejs
30.01.2015 — 15.02.2015
EXHIBITION FOR THE 25th ANNIVERSARY OF CUMULUS: design to feed the world – call for applications
Fabbrica del Vapore, Milan, Italy
Opening on June 6, 2015
Work submission by February 15, 2015
Organized by Cumulus International Association of Universities and Colleges of Art, Design and Media, Politecnico di Milano, Sapienza University of Rome.
CALL FOR EXHIBITS
Cumulus, the International Association of Universities and Colleges of Art, Design and Media will be pleased to receive proposals from students, graduated students, researchers, PhDs for the exhibition DESIGN to FEED the WORLD, which will be opening as the final event of Cumulus Milan 2015.
Key Topics
1. History of humankind. History of food.
2. Abundance of food. A paradox of contemporary time.
3. The future of food
4. Sustainable food=equitable world
5. Taste is knowledge
Dates
June 6 – June 30, 2015
Location
The exhibition will be hosted at Fabbrica del Vapore (Milano), opening on the closing day of the Cumulus Conference, June 6, 2015.
Exhibition Format
The exhibition will be displayed through three formats:
a. Mockup, scale model and prototype (maximum size 50x50x50cm)
b. Video (maximum 2 min, .mp4 or.avi)
c. Poster (see the OverallCaptionDFW.pdf)
Publication
All selected Products/Projects will be published in a special issue of the Scientific Journal DIID – Disegno Industriale Industrial Design (www.disegnoindustriale.net).
The full Call for Exhibits as well as application documents available at
www.cumulusmilan2015.org
Contact information to the conference host POLIMI: cumulusmi2015@easychair.org
EXHIBITION FOR THE 25th ANNIVERSARY OF CUMULUS: design to feed the world – call for applications
Reede 30 jaanuar, 2015 — Pühapäev 15 veebruar, 2015
Fabbrica del Vapore, Milan, Italy
Opening on June 6, 2015
Work submission by February 15, 2015
Organized by Cumulus International Association of Universities and Colleges of Art, Design and Media, Politecnico di Milano, Sapienza University of Rome.
CALL FOR EXHIBITS
Cumulus, the International Association of Universities and Colleges of Art, Design and Media will be pleased to receive proposals from students, graduated students, researchers, PhDs for the exhibition DESIGN to FEED the WORLD, which will be opening as the final event of Cumulus Milan 2015.
Key Topics
1. History of humankind. History of food.
2. Abundance of food. A paradox of contemporary time.
3. The future of food
4. Sustainable food=equitable world
5. Taste is knowledge
Dates
June 6 – June 30, 2015
Location
The exhibition will be hosted at Fabbrica del Vapore (Milano), opening on the closing day of the Cumulus Conference, June 6, 2015.
Exhibition Format
The exhibition will be displayed through three formats:
a. Mockup, scale model and prototype (maximum size 50x50x50cm)
b. Video (maximum 2 min, .mp4 or.avi)
c. Poster (see the OverallCaptionDFW.pdf)
Publication
All selected Products/Projects will be published in a special issue of the Scientific Journal DIID – Disegno Industriale Industrial Design (www.disegnoindustriale.net).
The full Call for Exhibits as well as application documents available at
www.cumulusmilan2015.org
Contact information to the conference host POLIMI: cumulusmi2015@easychair.org
30.01.2015 — 17.04.2015
Eesti Kunstnike Liidu XV aastanäitus – üleskutse osalema
Eesti Kunstnike Liidu XV aastanäitus Tallinna Kunstihoones (03.06.-05.07.2015), Tallinna Kunstihoone galeriis (03.06.-28.06.2015) ja Tallinna Linnagaleriis (03.06.-21.06.2015)
KEVADNÄITUS
NÄITUSELE ON OODATUD 2014. AASTAL VALMINUD
MAAL, GRAAFIKA, SKULPTUUR, INSTALLATSIOON, FOTO/DIGITAALPRINT, VIDEO
NÄITUSELE KANDIDEERIMINE: esineda soovivatel kunstnikel palume saata või tuua hiljemalt 17. aprilliks 2015:
I. Autori nimi ja kontaktandmed.
II. Näitusele esitatava teose lühikontseptsioon (kuni 10 lauset).
III.
1) maal ja graafika – repro näitusele esitatavast teosest koos andmete ja mõõtmetega;
2) skulptuur – repro näitusele esitatavast teosest koos andmete ja mõõtmetega;
3) installatsiooni esitamisel teose kavand koos andmete, jooniste ja mõõtmetega;
4) videoteose fail andmekandjal või link koos andmetega.
aadressile ekl@eaa.ee või
Eesti Kunstnike Liit
Vabaduse väljak 6
10146 Tallinn
Seinal eksponeeritavate tööde maksimaalne laius on 200 cm.
EKL-i mittekuuluvatel kunstnikel palume lisada CV.
Lõpliku valiku näitusele kandideerivate teoste hulgast teeb žürii kandideerimise tähtajale järgneva 3 nädala jooksul.
Tel: 6 273 630
www.eaa.ee
Eesti Kunstnike Liidu XV aastanäitus – üleskutse osalema
Reede 30 jaanuar, 2015 — Reede 17 aprill, 2015
Eesti Kunstnike Liidu XV aastanäitus Tallinna Kunstihoones (03.06.-05.07.2015), Tallinna Kunstihoone galeriis (03.06.-28.06.2015) ja Tallinna Linnagaleriis (03.06.-21.06.2015)
KEVADNÄITUS
NÄITUSELE ON OODATUD 2014. AASTAL VALMINUD
MAAL, GRAAFIKA, SKULPTUUR, INSTALLATSIOON, FOTO/DIGITAALPRINT, VIDEO
NÄITUSELE KANDIDEERIMINE: esineda soovivatel kunstnikel palume saata või tuua hiljemalt 17. aprilliks 2015:
I. Autori nimi ja kontaktandmed.
II. Näitusele esitatava teose lühikontseptsioon (kuni 10 lauset).
III.
1) maal ja graafika – repro näitusele esitatavast teosest koos andmete ja mõõtmetega;
2) skulptuur – repro näitusele esitatavast teosest koos andmete ja mõõtmetega;
3) installatsiooni esitamisel teose kavand koos andmete, jooniste ja mõõtmetega;
4) videoteose fail andmekandjal või link koos andmetega.
aadressile ekl@eaa.ee või
Eesti Kunstnike Liit
Vabaduse väljak 6
10146 Tallinn
Seinal eksponeeritavate tööde maksimaalne laius on 200 cm.
EKL-i mittekuuluvatel kunstnikel palume lisada CV.
Lõpliku valiku näitusele kandideerivate teoste hulgast teeb žürii kandideerimise tähtajale järgneva 3 nädala jooksul.
Tel: 6 273 630
www.eaa.ee
28.01.2015 — 01.03.2015
“sada. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” publikuprogramm “mälukude”
Tallinna Kunstihoone näitusega “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” kaasneb publikuprogramm “Mälukude”, mis võtab vaatluse alla tekstiili(kunsti) kui mälu ja ajaarvamise abivahendi, ajastuvaimu kandja.
Publikuprogramm on kohandatav nii täiskasvanutele, üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide õppuritele. Viimastele on valmistatud töölehtedega haridusprogramm, mis haakub põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekavaga, kestab 30 minutit ja lõpeb praktilise ülesandega.
Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kl 12.00-17.00.
Grupis maksab pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 8.00 eurot/grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi optimaalne suurus on 15–35 inimest.
1914. aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson- Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming- Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter- Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin- Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Rainer Vilumaa,
Tallinna Kunstihoone haridustöötaja
rainer@kunstihoone.ee
GSM +372 53 919 790
SA Tallinna Kunstihoone Fond
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn
Tel: 644 2818
Piletikassa: 644 2907
www.kunstihoone.ee
Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone
“sada. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” publikuprogramm “mälukude”
Kolmapäev 28 jaanuar, 2015 — Pühapäev 01 märts, 2015
Tallinna Kunstihoone näitusega “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” kaasneb publikuprogramm “Mälukude”, mis võtab vaatluse alla tekstiili(kunsti) kui mälu ja ajaarvamise abivahendi, ajastuvaimu kandja.
Publikuprogramm on kohandatav nii täiskasvanutele, üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide õppuritele. Viimastele on valmistatud töölehtedega haridusprogramm, mis haakub põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekavaga, kestab 30 minutit ja lõpeb praktilise ülesandega.
Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kl 12.00-17.00.
Grupis maksab pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 8.00 eurot/grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi optimaalne suurus on 15–35 inimest.
1914. aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson- Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming- Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter- Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin- Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Rainer Vilumaa,
Tallinna Kunstihoone haridustöötaja
rainer@kunstihoone.ee
GSM +372 53 919 790
SA Tallinna Kunstihoone Fond
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn
Tel: 644 2818
Piletikassa: 644 2907
www.kunstihoone.ee
Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone
28.01.2015 — 15.03.2015
Täna avab laurentsius toompea lossis “5 portreed”
Kolmapäeval, 28.01.2015 kell 12.30 avab LAURENTSIUS (1969) kodanikunimega Lauri Sillak Toompea lossi kunstisaalis näituse „5 portreed“. Näitus jääb avatuks 15. märtsini 2015.
Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 27.01.2015 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Laurentsius: „Näitusel „5 portreed“ Toompea lossi kunstisaalis eksponeerin viite portreemaali oma viimase paari aasta loomingust. Kuigi kõik maalid on vägagi realistlikud, on nad tehniliselt üpris erinevad. Seinast-seina erineb aga teoste vormistuslik külg – must gigantne ülepaisutatud baroklik raam, industriaalne metall, juugendtapeet alusmaterjalina, või siis näiliselt täiesti tavaline õlimaal lõuendil täiesti pretensioonitus raamis.“
Laurentsius (Lauri Sillak) on lõpetanud 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonna. Aastal 1996 õppis Laurentsius tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise filoloogiat ja aastatel 1987-1990 Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Näitusetegevuses osaleb kunstnik aktiivselt alates 1993. aastast, lisaks rohkearvulistele isiknäitustele on Laurentsius osalenud ühisnäitustel Eestis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Taanis. 1999. aastal omistati talle eesti maalikunsti kõrgeim autasu, Konrad Mäe preemia; 2014. aastal tunnustati tema loomingut Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga.
Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.
Täna avab laurentsius toompea lossis “5 portreed”
Kolmapäev 28 jaanuar, 2015 — Pühapäev 15 märts, 2015
Kolmapäeval, 28.01.2015 kell 12.30 avab LAURENTSIUS (1969) kodanikunimega Lauri Sillak Toompea lossi kunstisaalis näituse „5 portreed“. Näitus jääb avatuks 15. märtsini 2015.
Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 27.01.2015 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.
Laurentsius: „Näitusel „5 portreed“ Toompea lossi kunstisaalis eksponeerin viite portreemaali oma viimase paari aasta loomingust. Kuigi kõik maalid on vägagi realistlikud, on nad tehniliselt üpris erinevad. Seinast-seina erineb aga teoste vormistuslik külg – must gigantne ülepaisutatud baroklik raam, industriaalne metall, juugendtapeet alusmaterjalina, või siis näiliselt täiesti tavaline õlimaal lõuendil täiesti pretensioonitus raamis.“
Laurentsius (Lauri Sillak) on lõpetanud 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonna. Aastal 1996 õppis Laurentsius tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise filoloogiat ja aastatel 1987-1990 Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Näitusetegevuses osaleb kunstnik aktiivselt alates 1993. aastast, lisaks rohkearvulistele isiknäitustele on Laurentsius osalenud ühisnäitustel Eestis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Taanis. 1999. aastal omistati talle eesti maalikunsti kõrgeim autasu, Konrad Mäe preemia; 2014. aastal tunnustati tema loomingut Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga.
Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.
25.01.2015 — 26.04.2015
Luubi all on Kreenholm! “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”
Narva Kunstigaleriis avatakse näitus “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”. Näitusel näeb 21 sajandi moe tõlgendusi Kreenholmi sitsimustritest, neid täiendavad Kreenholmi kunstnike originaalkavandid ja näited toodangust.
25.01.2015 kell 16.00 avatakse Narva Kunstigaleriis näitus “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”
Kuraator, juhendaja, näituse kujundus: Marit Ilison
Kujundaja: Tuuli Aule
Fotograaf: Maiken Staak
Projektijuht: Eha Komissarov
Osalejad: EKA moeosakonna moedisaini ja moestilistika I kursuse tudengid,
Narva Kreenholmi kunstnike originaalkavandid sitsikangastele 1970-1990-st ja Kreenholmi toodangu näited Narva Kunstigalerii arhiivist.
Projekti ja näituse teemaks on vorm ja muster.
Meie ümber on igapäevaselt palju erinevaid mustreid, nii looduslikke ja loomulikke kui ka disainitud ja tehislikke. Tavaliselt esinevad mustrid kahemõõtmelisel pinnal, eriti moekunstis, kus mustriline kangas on disaineri baasmaterjal, mida rõivaste loomiseks lõikama hakatakse.
Kuid kui vaadelda mustrit ja selle olemust lähemalt? Kuidas minna mustri sisse, mõista selle struktuuri ning tõlgendada seda ruumilise teosena? Kuidas luua mustrist vormi? Kuidas anda mustrile vorm? Kuidas seda teha värskel, ootamatul ja pilkupüüdval viisil?
“IDEE+VORM:MUSTER-LILLED SITSIL” esitletavad kostüümid valmisid EKA moeosakonna eksperimentaalse vormiõpetuse kursuse raames rahvusvaheliselt tunnustatud moekunstnik Marit Ilisoni juhendamisel. Kursuse eesmärgiks on anda tudengitele oskused mõelda kontseptuaalselt ning läheneda materjalile ootamatu nurga alt, samal ajal praktiliselt oma julged ideed ellu viia. Projekti ajalooliseks aluseks ja mustrite viiteks on rikkalik ja seni laiemalt kasutamata Kreenholmi kangavabriku mustrite kogu.
EKA moeosakonna loomingulist projekti esitleti 2014 Evald Okase Muuseumis Haapsalus. Narva Kunstigaleriis täieneb ekspositsioon Kreenholmis 1970-90 töötanud kunstnike originaalkavanditega, mis valmisisd toodangu uuendamise protsessi käigus. Näitusel näeb samuti valikut Kreenholmis toodetud sitsikangaste näidetest.
Näitus on avatud 26. aprillini.
Kui soovid lähemalt tutvuda eksperimentaalse vormiõpetuse raames valminud kostüümidega, siis leiad materjale veebilehekülgedelt, nagu http://www.dezeen.com/2013/09/07/12-shapes-of-paper-fashion-by-estonian-academy-of-arts-students/
Eksperimentaalne vormiõpetus vol. 1 “IDEEVORM:SEELIK”
http://maritilison.com/formskirt/
Eksperimentaalne vormiõpetus vol. 3 “IDEEVORM:KRATT”
http://ideevormkratt.tumblr.com/
Näitust sponsoreerib Hasartmängumaksu Nõukogu
Pressiteate koostas Eha Komissarov
Luubi all on Kreenholm! “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”
Pühapäev 25 jaanuar, 2015 — Pühapäev 26 aprill, 2015
Narva Kunstigaleriis avatakse näitus “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”. Näitusel näeb 21 sajandi moe tõlgendusi Kreenholmi sitsimustritest, neid täiendavad Kreenholmi kunstnike originaalkavandid ja näited toodangust.
25.01.2015 kell 16.00 avatakse Narva Kunstigaleriis näitus “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”
Kuraator, juhendaja, näituse kujundus: Marit Ilison
Kujundaja: Tuuli Aule
Fotograaf: Maiken Staak
Projektijuht: Eha Komissarov
Osalejad: EKA moeosakonna moedisaini ja moestilistika I kursuse tudengid,
Narva Kreenholmi kunstnike originaalkavandid sitsikangastele 1970-1990-st ja Kreenholmi toodangu näited Narva Kunstigalerii arhiivist.
Projekti ja näituse teemaks on vorm ja muster.
Meie ümber on igapäevaselt palju erinevaid mustreid, nii looduslikke ja loomulikke kui ka disainitud ja tehislikke. Tavaliselt esinevad mustrid kahemõõtmelisel pinnal, eriti moekunstis, kus mustriline kangas on disaineri baasmaterjal, mida rõivaste loomiseks lõikama hakatakse.
Kuid kui vaadelda mustrit ja selle olemust lähemalt? Kuidas minna mustri sisse, mõista selle struktuuri ning tõlgendada seda ruumilise teosena? Kuidas luua mustrist vormi? Kuidas anda mustrile vorm? Kuidas seda teha värskel, ootamatul ja pilkupüüdval viisil?
“IDEE+VORM:MUSTER-LILLED SITSIL” esitletavad kostüümid valmisid EKA moeosakonna eksperimentaalse vormiõpetuse kursuse raames rahvusvaheliselt tunnustatud moekunstnik Marit Ilisoni juhendamisel. Kursuse eesmärgiks on anda tudengitele oskused mõelda kontseptuaalselt ning läheneda materjalile ootamatu nurga alt, samal ajal praktiliselt oma julged ideed ellu viia. Projekti ajalooliseks aluseks ja mustrite viiteks on rikkalik ja seni laiemalt kasutamata Kreenholmi kangavabriku mustrite kogu.
EKA moeosakonna loomingulist projekti esitleti 2014 Evald Okase Muuseumis Haapsalus. Narva Kunstigaleriis täieneb ekspositsioon Kreenholmis 1970-90 töötanud kunstnike originaalkavanditega, mis valmisisd toodangu uuendamise protsessi käigus. Näitusel näeb samuti valikut Kreenholmis toodetud sitsikangaste näidetest.
Näitus on avatud 26. aprillini.
Kui soovid lähemalt tutvuda eksperimentaalse vormiõpetuse raames valminud kostüümidega, siis leiad materjale veebilehekülgedelt, nagu http://www.dezeen.com/2013/09/07/12-shapes-of-paper-fashion-by-estonian-academy-of-arts-students/
Eksperimentaalne vormiõpetus vol. 1 “IDEEVORM:SEELIK”
http://maritilison.com/formskirt/
Eksperimentaalne vormiõpetus vol. 3 “IDEEVORM:KRATT”
http://ideevormkratt.tumblr.com/
Näitust sponsoreerib Hasartmängumaksu Nõukogu
Pressiteate koostas Eha Komissarov
22.01.2015 — 10.02.2015
Ingrid Alliku “SÕNUMID” hop galeriis
23.01. – 10.02. 2015
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17.00 avatakse Hop galeriis keraamik INGRID ALLIKU näitus SÕNUMID.
Mäletan, et kunagi ammu, kui vanaema võttis vanast diivanipadjast
sulgi puhastamiseks välja, leidis ta nende vahelt pärlmutrise
mansetinööbi neljalehelise ristkheinaga.
…
Aga veel enne seda
oli kogemata
mu praeguse abikaasa hambalusikale
graveeritud minu sünnikuupäev ja aasta.
/Ingrid Allik/
Nostalgia, argielu poeesia, argirutiini ilustamine…need on märksõnad millega võiks sisse juhatada keraamik Ingrid Alliku seekordse näituse „Sõnumid“ Hop galeriis.
Stoppkaadrina tardunud ja keraamilise vormi saanud peatükk kunstniku mälestusteraamatust kuhu on peidetud sõnumid omadelt ja võõrastelt – omadele ja võõrastele.
Leebe huumoriga vaadeldav kooslus räägib sõnade olulisusest, sõnumikeele muutumisest.
Arhiveeritud ja hetkeks korrastatud peatükk on vormunud vaasi, tassi, kraanikaussi, ühte seebihoidjasse…
Näitus „Sõnumid“ on popballaad armastusest.
Ingrid Allik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala 1981. aastal. Töötab samas õppejõuna aastast 1987. Ta on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui ka välismaal ning talle on omistatud Aasta Keraamiku tiitel (2010). Käesolev isikunäitus on järjekorras üheksas.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee
Ingrid Alliku “SÕNUMID” hop galeriis
Neljapäev 22 jaanuar, 2015 — Teisipäev 10 veebruar, 2015
23.01. – 10.02. 2015
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17.00 avatakse Hop galeriis keraamik INGRID ALLIKU näitus SÕNUMID.
Mäletan, et kunagi ammu, kui vanaema võttis vanast diivanipadjast
sulgi puhastamiseks välja, leidis ta nende vahelt pärlmutrise
mansetinööbi neljalehelise ristkheinaga.
…
Aga veel enne seda
oli kogemata
mu praeguse abikaasa hambalusikale
graveeritud minu sünnikuupäev ja aasta.
/Ingrid Allik/
Nostalgia, argielu poeesia, argirutiini ilustamine…need on märksõnad millega võiks sisse juhatada keraamik Ingrid Alliku seekordse näituse „Sõnumid“ Hop galeriis.
Stoppkaadrina tardunud ja keraamilise vormi saanud peatükk kunstniku mälestusteraamatust kuhu on peidetud sõnumid omadelt ja võõrastelt – omadele ja võõrastele.
Leebe huumoriga vaadeldav kooslus räägib sõnade olulisusest, sõnumikeele muutumisest.
Arhiveeritud ja hetkeks korrastatud peatükk on vormunud vaasi, tassi, kraanikaussi, ühte seebihoidjasse…
Näitus „Sõnumid“ on popballaad armastusest.
Ingrid Allik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala 1981. aastal. Töötab samas õppejõuna aastast 1987. Ta on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui ka välismaal ning talle on omistatud Aasta Keraamiku tiitel (2010). Käesolev isikunäitus on järjekorras üheksas.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee
19.01.2015 — 10.01.2015
Algab kunstikonkurss Imago Mundi projektis osalemiseks
Estonian Contemporary Art
Development Center
Eesti Kaasaegse Kunsti
Arenduskeskus
————————————————————
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus kuulutab välja konkursi Imago Mundi Eesti. Konkursil oodatakse osalema nii professionaalseid kui oma karjääri alustavaid noori kaasaegseid kunstnikke.
Imago Mundi on itaalia ettevõtja ja kunstikoguja Luciano Benettoni algatatud riikidepõhiste kogude sari, mis tänaseks koondab ligi 7500 miniteost 69 riigist. Kogutud teoste põhjal koostatakse mahukas kataloog ja näitus, mida eksponeeritakse üle maailma koostöös avalike muuseumite ja erainstitutsioonidega. 2013. aastal eksponeeris Imago Mundi Jaapani, Ameerika Ühendriikide, India, Lõuna-Korea ja Austraalia kunstnike teoseid Veneetsias Fondazione Querini Stampalias Veneetsia biennaali satelliitprogrammis. Eesti on Läti, Islandi, Austria, Venemaa ja Rumeenia kõrval kuues projektis osalev Euroopa riik. Imago Mundi Eesti projekti korraldab Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus koostöös fondiga Fondazione Benetton Studi Ricerche.
Iga osalev kunstnik esitab oma teose etteantud 10 x 12 cm formaadis lõuendile. Kunstnik võib vastavalt soovile muuta kasutatavat alusmaterjali, ainukeseks muutumatuks tingimuseks on suurus.
Lisaks näitusel osalemisele on rahvusvahelise žürii valikul ühel Imago Mundi projekti kaasatud kunstnikul võimalus osaleda residentuuris Itaalias 2016. aastal.
Osalemiseks ja lõuendi kättesaamiseks tuleb saata inglisekeelne CV ja lühibiograafia (kuni 400 tm) aadressile imagomundi@ecadc.ee (mailto:imagomundi@ecadc.ee) hiljemalt 10. veebruariks.
Lisainfo:
www.imagomundiart.com
Kadri Laas
imagomundi@ecadc.ee (mailto:imagomundi@ecadc.ee)
56698720
Näitus: Imago Mundi: The Art of Humanity, Museo Carlo Bilotti ‐ Aranciera di Villa Borghese, 20.november 2014 – 11.jaanuar 2015
Algab kunstikonkurss Imago Mundi projektis osalemiseks
Esmaspäev 19 jaanuar, 2015 — Laupäev 10 jaanuar, 2015
Estonian Contemporary Art
Development Center
Eesti Kaasaegse Kunsti
Arenduskeskus
————————————————————
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus kuulutab välja konkursi Imago Mundi Eesti. Konkursil oodatakse osalema nii professionaalseid kui oma karjääri alustavaid noori kaasaegseid kunstnikke.
Imago Mundi on itaalia ettevõtja ja kunstikoguja Luciano Benettoni algatatud riikidepõhiste kogude sari, mis tänaseks koondab ligi 7500 miniteost 69 riigist. Kogutud teoste põhjal koostatakse mahukas kataloog ja näitus, mida eksponeeritakse üle maailma koostöös avalike muuseumite ja erainstitutsioonidega. 2013. aastal eksponeeris Imago Mundi Jaapani, Ameerika Ühendriikide, India, Lõuna-Korea ja Austraalia kunstnike teoseid Veneetsias Fondazione Querini Stampalias Veneetsia biennaali satelliitprogrammis. Eesti on Läti, Islandi, Austria, Venemaa ja Rumeenia kõrval kuues projektis osalev Euroopa riik. Imago Mundi Eesti projekti korraldab Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus koostöös fondiga Fondazione Benetton Studi Ricerche.
Iga osalev kunstnik esitab oma teose etteantud 10 x 12 cm formaadis lõuendile. Kunstnik võib vastavalt soovile muuta kasutatavat alusmaterjali, ainukeseks muutumatuks tingimuseks on suurus.
Lisaks näitusel osalemisele on rahvusvahelise žürii valikul ühel Imago Mundi projekti kaasatud kunstnikul võimalus osaleda residentuuris Itaalias 2016. aastal.
Osalemiseks ja lõuendi kättesaamiseks tuleb saata inglisekeelne CV ja lühibiograafia (kuni 400 tm) aadressile imagomundi@ecadc.ee (mailto:imagomundi@ecadc.ee) hiljemalt 10. veebruariks.
Lisainfo:
www.imagomundiart.com
Kadri Laas
imagomundi@ecadc.ee (mailto:imagomundi@ecadc.ee)
56698720
Näitus: Imago Mundi: The Art of Humanity, Museo Carlo Bilotti ‐ Aranciera di Villa Borghese, 20.november 2014 – 11.jaanuar 2015
23.01.2015 — 08.03.2015
NäitusEL “EESTI WABARIIK 100” – Pagulas- ja okupatsiooniaegne kunst osalevad eka vilistlased ja endised õppejõud
23.01.-08.03.2015
Avamine 23.jaanuaril kell 14.00
Teine väljapanek sarjast, mis pühendatud meie riigi lähenevale
suurjuubelile, toob kunstisõpradeni valiku viimase ilmasõja ajal
ja sellele järgnenud okupatsioonipäevil loodud kunsti. Peamiselt maalist
ja graafikast koostatud näitus annab võimaluse võrrelda, millist kunsti
pidid kodumaale jäänud loojad viljelema ning kuidas nad oma teostesse
peidetud sümbolitega püüdsid seda suletud maailma seestpoolt purustada.
Näituse kuraatorid Mark Soosaar ja Jüri Hain tõid näitusele ka
esindusliku valiku samal traagilisel perioodil sündinud pagulaskunsti.
Pärnust pärit Karin Luts ning Arno Vihalemm elasid küll vabaduses, ent
nende teostes peegeldub suur mure ning hingevaev kaotatud kodumaa
pärast. Torontos elanud Kihnu naivist Jaan Oad oli oma maaliloomingus
rõõmsameelsem, kodusaare kauni mineviku jäädvustamine osutus mehe
suureks elutööks. Samas pidi Eestisse jäänud naivist Paul Kondas tõe
kuulutamiseks kasutama mitmetähenduslikke sümboleid ning allegooriat ega
saanudki enne okupatsioonirežiimi kokkuvarisemist oma poliitilist
maaliloomingut eksponeerida.
Kuni Stalin elas, pääses kodu-eesti kunstnik näitustele vaid suurt juhti
ja sotsialismipäikest ülistava loominguga. Mõnigi neist pingutas üle ja
täna võivad tollased Evald Okase, Richard Sagritsa, Lepo Mikko, Juhan
Muksi, Nikolai Kormašovi jt teosed mõjuda suisa naljakatena. Aga neis on
ka piisavalt irooniat ning toda perioodi oma nahal tundnud inimeste
jaoks ka peidetud traagikat. Hruštšovi sula järel eesti kunsti tulnud
noorte maalijate Ilmar Malini, Enn Põldroosi, Jüri Arraku jt loominguga
algab uus lehekülg, kus üsna julgete kompositsioonivõtete ning
värvikombinatsioonidega avaneb tollase režiimi olemus ning
kaasajooksikute pale. Samal ajal Läänes loodud eesti kunst on hoopis
vaikelulisem, kandes endas lootuste kustumist ja leppimist meie rahva
pooleks rebitud saatusega. Need motiivid kõlavad nii Eerik Haameri,
Eduard Wiiralti kui Herman Talviku jt loomingus. Õnneks ei kustunud ka
kaugel kodumaast tahe hoida elus omakultuuri, mille üheks oluliseks
osaks olid nii maal kui graafika.
Näituse koostamisel olid meile suureks abiks Eesti Kunstimuuseum, Tartu
Kunstimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Virumaa Muuseumid,
Viljandi Muuseum, Kondase Keskus, Underi-Tuglase Kirjanduskeskus, kes
lahkelt oma kogudest meistriteoseid Pärnusse lähetasid.
Ootame kunstisõpru ja ajaloohuvilisi nii näituse avamisele reedel, 23.
jaanuaril kell 14.00 kui kogu näituseperioodil kuni 8.märtsini 2015.a.
J. Muks “Punased lipud Viljandis”, segatehnika, vineer, 1965
J. Arrak “Kameeleoni jalutuskäik”, õli, lõuend, 1989
Pärnu Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
avatud iga päev 9 – 19.00
www.mona.ee
tel: 4430772
Pressiteate koostas Mark Soosaar
Rohkem infot tema mobiililt 5024947
NäitusEL “EESTI WABARIIK 100” – Pagulas- ja okupatsiooniaegne kunst osalevad eka vilistlased ja endised õppejõud
Reede 23 jaanuar, 2015 — Pühapäev 08 märts, 2015
23.01.-08.03.2015
Avamine 23.jaanuaril kell 14.00
Teine väljapanek sarjast, mis pühendatud meie riigi lähenevale
suurjuubelile, toob kunstisõpradeni valiku viimase ilmasõja ajal
ja sellele järgnenud okupatsioonipäevil loodud kunsti. Peamiselt maalist
ja graafikast koostatud näitus annab võimaluse võrrelda, millist kunsti
pidid kodumaale jäänud loojad viljelema ning kuidas nad oma teostesse
peidetud sümbolitega püüdsid seda suletud maailma seestpoolt purustada.
Näituse kuraatorid Mark Soosaar ja Jüri Hain tõid näitusele ka
esindusliku valiku samal traagilisel perioodil sündinud pagulaskunsti.
Pärnust pärit Karin Luts ning Arno Vihalemm elasid küll vabaduses, ent
nende teostes peegeldub suur mure ning hingevaev kaotatud kodumaa
pärast. Torontos elanud Kihnu naivist Jaan Oad oli oma maaliloomingus
rõõmsameelsem, kodusaare kauni mineviku jäädvustamine osutus mehe
suureks elutööks. Samas pidi Eestisse jäänud naivist Paul Kondas tõe
kuulutamiseks kasutama mitmetähenduslikke sümboleid ning allegooriat ega
saanudki enne okupatsioonirežiimi kokkuvarisemist oma poliitilist
maaliloomingut eksponeerida.
Kuni Stalin elas, pääses kodu-eesti kunstnik näitustele vaid suurt juhti
ja sotsialismipäikest ülistava loominguga. Mõnigi neist pingutas üle ja
täna võivad tollased Evald Okase, Richard Sagritsa, Lepo Mikko, Juhan
Muksi, Nikolai Kormašovi jt teosed mõjuda suisa naljakatena. Aga neis on
ka piisavalt irooniat ning toda perioodi oma nahal tundnud inimeste
jaoks ka peidetud traagikat. Hruštšovi sula järel eesti kunsti tulnud
noorte maalijate Ilmar Malini, Enn Põldroosi, Jüri Arraku jt loominguga
algab uus lehekülg, kus üsna julgete kompositsioonivõtete ning
värvikombinatsioonidega avaneb tollase režiimi olemus ning
kaasajooksikute pale. Samal ajal Läänes loodud eesti kunst on hoopis
vaikelulisem, kandes endas lootuste kustumist ja leppimist meie rahva
pooleks rebitud saatusega. Need motiivid kõlavad nii Eerik Haameri,
Eduard Wiiralti kui Herman Talviku jt loomingus. Õnneks ei kustunud ka
kaugel kodumaast tahe hoida elus omakultuuri, mille üheks oluliseks
osaks olid nii maal kui graafika.
Näituse koostamisel olid meile suureks abiks Eesti Kunstimuuseum, Tartu
Kunstimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Virumaa Muuseumid,
Viljandi Muuseum, Kondase Keskus, Underi-Tuglase Kirjanduskeskus, kes
lahkelt oma kogudest meistriteoseid Pärnusse lähetasid.
Ootame kunstisõpru ja ajaloohuvilisi nii näituse avamisele reedel, 23.
jaanuaril kell 14.00 kui kogu näituseperioodil kuni 8.märtsini 2015.a.
J. Muks “Punased lipud Viljandis”, segatehnika, vineer, 1965
J. Arrak “Kameeleoni jalutuskäik”, õli, lõuend, 1989
Pärnu Uue Kunsti Muuseum
Esplanaadi 10, Pärnu
avatud iga päev 9 – 19.00
www.mona.ee
tel: 4430772
Pressiteate koostas Mark Soosaar
Rohkem infot tema mobiililt 5024947
27.01.2015 — 01.03.2015
SADA: Eesti tekstiilikunst 1915-2015
SADA
Eesti tekstiilikunst 1915-2015
Tallinna Kunstihoone
28.01.2015 – 1.03.2015
27. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoones Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus SADA, mis pakub näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti.
1914.aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson-Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming-Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter-Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin-Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Täname toetuse eest Kultuurkapitali
Info: Sigrid Huik
tel 55687812
sigridhuik@hotmail.com
Kontakt: Tamara Luuk
tamara@kunstihoone.ee
SADA: Eesti tekstiilikunst 1915-2015
Teisipäev 27 jaanuar, 2015 — Pühapäev 01 märts, 2015
SADA
Eesti tekstiilikunst 1915-2015
Tallinna Kunstihoone
28.01.2015 – 1.03.2015
27. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoones Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus SADA, mis pakub näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti.
1914.aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson-Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming-Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter-Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin-Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Täname toetuse eest Kultuurkapitali
Info: Sigrid Huik
tel 55687812
sigridhuik@hotmail.com
Kontakt: Tamara Luuk
tamara@kunstihoone.ee