Näitused

Kolmapäeval, 16.03.2016 kell 18.00 avavad ART ja HELENA Hobusepea galeriis näituse „Milleks meile küll see mäng?“.

A: „See on keeruline teema. Kõige kiiremad ja mitmekülgsemad oleme üksi, samas siis puudub otsene konkurent. Kahekesi olemise juures on huvitav teise inimesega võitlemine. Selles on kõige rohkem liikumist, emotsioone, higi ja pisaraid.“

H: „No me võtame seda suhteliselt pealiskaudselt mingis mõttes.“

A: „Selle pealiskaudsusega läksime ka eelmisel korral alt. Meie fookus muutus täiesti lõpuks. See ei ole otseselt halb, aga algne lähtepunkt oli kõnekam, huvitavam kui muusika emotsionaalsus ja ambivalentsus. Mäng on hea, aga oma fiktsioonis me peaks pigem asju ja mälestusi üle tootma kui vähem tegema.“

H: „See ongi mäng ju?“

A: „Jah, loodame, et see on meie esimene võit. Aga ma arvan, et nüüd on situatsioon teistsugune ja kõik teavad, et selle tänase mängu võidu puhul oleme kvalifitseerunud. Aga eks muidugi karunahka on veel vara hakata jagama. Täpselt nii nagu pole mõtet hakata arutama kõiki variante, millised tulemused võiksid olla siin.“

H: „Tahtsin veel ruttu vahele öelda, et mäng peab algama hästi. See annab kogu mängule teise hoo.“

A: „Ai, kahju – valesööt.“

H: „Aga täpselt nii algas ka eelmine kohtumine. Meie valesöödud, kiirrünnakud.“

A: „Väga ilus. Kindlasti üritab kumbki meist selles mängus rohkem enda peale võtta.“

H: „Ja, ai, see pall lendas nii kaugele nüüd…”

Art ja Helena on mõlemad õppinud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Koos töötavad nad alates 2015. aastast. Duosse kuuluvad Helena Keskküla ja Art Nõukas.

Näitus jääb avatuks 4. aprillini 2016.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

HELENA KESKKÜLA

Sündinud 1992.a. Kuressaares

Elab ja töötab Tallinnas

http://helenakeskkula.tumblr.com/

Haridus

2011-2015 Eesti Kunstiakadeemia, installatsiooni ja skulptuuri osakond

2013-2014 Viini Kunstiakadeemia / Akademie der Bildenden Künste Wien, Austria

(kunst avalikus ruumis / Art in Public Space, prof. Mona Hahn;

kontekstuaalne maal / Contextual Painting, prof. Hans Scheirl)

2008-2011 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

Isiknäitused

2015 „Confession Pool“ (koos Pille-Riin Jaiki ja Liisa Jugapuuga), EKA galerii, Tallinn

2015 „Loogiline laul“ (koos Art Nõukasega), EKA galerii, Tallinn

2014 „DEBÜÜT“ (kuraator Siim Preiman), Kultuuriklubi Kelm, Tallinn

Grupinäitused

2016 „Põhja pst. 35“ (koos Mikk Jägeri, Art Nõukase, Siim Preimani ja Johannes Valdmaga),

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinn

2015 Noore Skulptori preemianäitus, ISFAG, Tallinn

2015 „Kohal on Kõla“ (koos Henrik Rakitiniga, Kati Saaritsaga; juhendaja Kirke Kangro),

Eesti Muusika Päevad, Tallinn

2015 „Las ma räägin sulle iseendast“ (kuraator Siim Preiman), galerii Noorus, Tartu

2014 „Damage Assessments“ (juhendaja Johannes Säre), Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinn

2014 „Kopli tüdrukutele“ (kuraator Liina Pääsuke), Nancy Nakamura Ideederiiul, Tallinn

2014 „Rundgang“, Viini Kunstiakadeemia, Austria

2014 Tallinna XVI Graafikatriennaali „Kirjaoskus/kirjaoskamatus“ noortenäitus (kuraatorid

Tanja Muravskaja, Marko Nautras), Rundum Artist-Run Space, Tallinn

2013 „Looritatud-looritamata-poollooritatud“, Okasroosikese loss, Tallinn

2013 „DO IT“ (kuraator Margit Säde-Lehni), EKA Pseudogalerii, Tallinn

2012 „Pattern 2“, Lennusadam, Tallinn

2012 Nautras Curatorial: Estonian Young Printmakers (kuraator Marko Nautras),

Kultuuritehase Festival, Kultuuritehas Polymer, Tallinn

2012 „Inimmustrid“, IN Graafika Festival, Pärnu

2012 „Muster“, Von Krahl, Tallinn

2012 „Esimene lõige“ (kuraator Mariliis Oksaar), Von Krahl, Tallinn

2012 „Kopp on ees. 3“ (kuraatorid Britta Benno, Mari Prekup), Tartu rahvusvaheline graafikafestival

Töötoad

2013 tantsu õpituba (juhendaja Flora Wiegmann), Viini Kunstiakadeemia, Austria

2013 Põhja- ja Baltimaade Kunstikool Veneetsias / Nordic Baltic Art School in Venice, KUNO

suvekool, Veneetsia, Itaalia

2012 Sotsiaalne sekkumine / Social Intervention (juhendaja Ólafur Gíslason), KUNO express

kursus, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn

Bibliograafia

Mari Kartau. Galeriituur: TMW kunst. Kultuur.err.ee, 26.03.2015

Jānis Lipšāns. TMN 1. diena. Kirils, sibīrieši un dziesmu igaunizācija. Veto Magazine, 25.03.2015

Sten Ojavee. Tudengitelt ootaks julgemat, radikaalsemat ja kriitilisemat meelt. Sirp, 20.03.2014

Siim Preiman. Kirev kevad Tallinnas. Sirp, 03.04.2014

Piret Karro. Ma olen tüdruk, ma olen olemas. Sirp, 10.09.2014

Muu erialane töö

2015 helikujundus performance’ile „BREAKAWAY“ (Mathilde Roch-Penet , Fleurette Séguret)

2014-… Contemporary.ee tegevliige

2014 ans. Wilhelm plaadi „Wilhelm“ kujundus

2014 ans. Sadamasild plaadi ja kontserttuuri „Siis tulen, siis jään…“ kujundus

2014 ans. Angus plaadi „Angus“ kujundus

2013 ans. Midrid plaadi ja kontserttuuri „Meeste kutse“ kujundus

2013 giidipraktika Veneetsia biennaali Eesti paviljonis, Veneetsia, Itaalia

ART NÕUKAS

Sündinud 1992.a. Kuressaares

Elab ja töötab Tallinnas

http://artnoukas.tumblr.com/

Haridus

2012-… Eesti Kunstiakadeemia, BA, vabade kunstide teaduskond, installatsiooni ja skulptuuri osakond

Isiknäitused

2016 „Milleks meile küll see mäng?“ (koos Helena Keskkülaga), Hobusepea galerii, Tallinn

2015 „Loogiline Laul“ (koos Helena Keskkülaga), EKA galerii, Tallinn

2014 „Point of View“, Kultuuriklubi Kelm, Tallinn

Grupinäitused

2016 „Põhja pst. 35“, EKKM, Tallinn

2015 Noore Skulptori preemianäitus, ISFAG@EKKM, Tallinn

2015 „Sensitive Nature of Becoming“, Rundum Artist-Run Space, Tallinn

2015 „Youth Mode“, Tartu Kunstimuuseum, Tartu

2014 „Damage Assessment“, EKKM, Tallinn

2014 Noore Skulptori preemianäitus “Portrait of Unseen”, ISFAG@EKKM, Tallinn

2014 „Ruumi Lahusus“, ISFAG@EKKM, Tallinn

2013 „Escape Landscape“, Tartu Kunstimaja, Tartu

2013 Noore Skulptori preemianäitus “Dimensions Variable”, Vaal galerii, Tallinn

2013 „Palm Snacks“, Raja galerii, Tallinn

2012 „cUMULATION / kUMULATSIOON“, KUMU, Tallinn

Kolmapäeval, 16.03.2016 kell 12.30 avab EKA installatsiooni ja skulptuuri osakonna professor KIRKE KANGRO Toompea lossi kunstisaalis näituse „Diskreetne elevant“. Näitus jääb avatuks 22. aprillini 2016.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 15.03.2016 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Kirke Kangro isiknäitus „Diskreetne elevant“ vaatleb diskreetsust kui probleemi isiklikul ja ühiskondlikul tasandil. Kangro kunstnikukäekirjale iseloomulik must ja sünge vormikeel, millest immitsevat süngust pehmendab vaataja jaoks enamasti siiski pehmete materjalide eelistamisest tulenev tugev absurdidoos, küsib olemuslikult kõige lihtsamaid küsimusi, mida kõik inimesed vahetevahel küsivad, ent millele selget vastust andma siiski ei kiputa. Miks? Sest see ole ju „minu asi“ või „meie probleem“ ning üldse „võõrastesse asjadesse oma nina ei topita“. Nii jääbki probleem enamasti lahendamata, kuningas jääb alasti ja elevant, kelle kohalolu ruumis keegi justkui märgata ei taha, hoiab diskreetselt varju. Värvikaid kõnekujundeid on mitmeid, aga taktitunde küsimus on ikka ja jälle üks ja seesama.

Kirke Kangro on 1994. aastast osalenud näitustel Eestis, Soomes, Saksamaal, Lätis, Hollandis ning sümpoosionidel Eestis, Türgis, Soomes, Rootsis, Hollandis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Venemaal, Belgias, Saksamaal, Inglismaal, Jaapanis ja Hiinas. Hetkel töötab Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri õppetooli professorina. Ta on pälvinud tähelepanu oma installatsioonide ja skulptuuridega, aga ka aktiivse kuraatoritegevusega.

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.

Kolmapäeval, 23. märtsil 2016. a kell 15:30 toimub Tallinna linnagaleriis (Harju 13) kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Palju õnne naistepäevaks!“ eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 26. veebruarist kuni 27. märtsini 2016. aastal.

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss; konsultant prof Marko Mäetamm.

Näituse eelretsensendid on Reet Varblane (Eesti kultuurileht SIRP) ja Barbi Pilvre (Tallinna Ülikool).

Fideelia-Signe Roots küsib, mis tunne on olla naiskangelane. Selleks toob ta Linnagaleriisse Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani kombainipunkri ja viib vaataja videote, heli ja tekstide abil ajarännule läbi ühiskonnas tunnustatud ja ootuspäraste naiserollide.

„Oranž „Niva“ seisis töökoja juures, selle ümber oli kogunenud palju rahvast ja mängis kolhoosi väike orkester. Kui pillid vaikisid, astus ette „Rostselmaši“ tehase peakonstruktori asetäitja Ivan Voitov ja pidas lühikese kõne. Ta õnnitles kõiki majandi naisi 8. märtsi puhul, mulle aga andis kogu oma suurkäitise kollektiivilt üle õnnitlused. Sealsamas seisis „Niva“. Paremat naistepäevakinki ei saagi olla,“ kirjutas Elmina Otsman (1924—2012) oma päevikusse, kui sai kingiks endanimelise kombaini.

Näituse keskse kujundina pakub Roots välja subjektiivse tõlgenduse nimelise kombaini terapunkrist, millele loovad narratiivi videod ja tekstid. Punker on nagu ajamasin, mis viib meid ajastusse, kus ühele naisele oli võitlus vilja eest auküsimus, kus kive korjati põllult paljakäsi ja kus tegutsesid kõrgete elueesmärkidega töökangelased ning kosmonaudid. Mineviku ja kaasaja vahel moodustavad kõneka seose katkendid Elmina päevikust, mida loeb ette põllumeheks õppinud ja traktoriga mööda Eestit rännanud näitleja Tiina Tauraite.

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Naine ei pruugi samas kontekstis usutavalt mõjuda, neid on pigem ohvritena nähtud. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelaskuvandi, küsib Roots.

„Mu senise uurimistöö kõige üllatavam leid on, et veel elusolevad nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid korraldavad igal aastal üleriigilisi kokkutulekuid, kuid laiem üldsus on selle ühiskonnagrupi unustanud,“ räägib autor. „Kollektiivse mälu uurija Halbwachs leiab, et suurte poliitiliste pöörete tulemusena muudetakse riiklikul tasemel minevikusündmuste rõhku ja osad sündmused määratakse unustamisele. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel mattis uus diskursus eelmise enda alla ja muutus ka naisekuvand. Kui varem poseerisid ajakirjade kaanel töökangelannad, siis nüüd pigem modellid ja meelelahutajad. Naisekuvand muutus aktiivsest passiivseks. Teema väärib uurimist, et anda panus naisajaloo- ja üldise ajalookirjutuse diskursusse. E. Otsmani päevikud on siinjuures uurijaile hindamatu materjal.“

Näitus kuulub LadyFesti 2016. aasta programmi.

Fideelia-Signe Roots (snd 1976) on lõpetanud Tartu Ülikoolis maalieriala 1999. aastal, Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri 2007. aastal ja 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Naine kui kangelane”. Roots on esinenud näitustel alates 1997. aastast ning pälvinud mitmeid filmiauhindu. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates aastast 2007.

Alates neljapäevast, 10. märtsist on Lennusadama külastajatele avatud Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste töödest koostatud polaararhitektuuri näitus “Polaarruum”, kus on eksponeeritud tuleviku polaarjaamade projektid ja maketid. Näitusel esitatud tööd on loodud veebruaris EKA Arhitektuuriteaduskonnas toimunud polaararhitektuuri töötoas, kus osalesid tudengid, arhitektid, sisearhitektid, disainerid ja polaarteadlased. Näitusele pääseb Lennusadama piletiga.

Projekti algataja ja näituse kuraatori, polaarteemasid uurinud arhitekt Mari Hundi sõnul on Eestis oma väiksuse kohta ebatavaliselt palju polaarteadlasi ning ajalooliselt oleme tugev polaaruurimistraditsioonidega riik. “Töötoa eesmärk oli algatada diskussioon selle üle, kuidas polaaraladel inimestele mõeldud ruumi projekteerimine käib ning kas ja kuidas Eesti arhitektid ja disainerid polaaralade planeerimises kaasa saaksid lüüa. Uurisime, kuidas luua paremaid võimalusi teadustööks ja arutasime, kas ka Eestil oleks vaja enda polaarjaama. Seoses kliimamuutustega on Arktika lihtsamini ligipääsetav ja üha enam jõuab polaarpiirkonda turiste, mis omakorda toob kaasa terve rea võimalusi ja probleeme. Töötoas pakuti välja universaalseid polaarjaamade disainlahendusi, mis praegusi trende arvesse võtavad ja selle põhjal nii praktilisi kui utoopilisi lahendusi loovad,” selgitas Hunt.

Lennusadamas tuuakse publiku ette töötoas erinevate tiimide välja töötatud lahendused – näiteks Põhja-Jäämere triivival merejääl paiknev teadusjaam, väike mobiilne teaduslabor, ülikoolihoone Antarktikas, jne. Näitus täiendab sobivalt Lennusadamas kuni 3. aprillini avatud Antarktika uurimise ajalugu tutvustavaid näitusi „Võidujooks maailma lõppu” ja „Jäine teaduslabor ja Eesti”, pakkudes võimalust piiluda polaaralade tulevikku.

Näituse aluseks olnud töötuba juhendasid arhitekt Mari Hunt ja polaaruurija Timo Palo. Näitus jääb avatuks kuni 3. aprillini. Sügisel liigub näitus edasi Ida-Virumaale Kukruse Polaarmõisa.

Näitusel aitasid teoks saada Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Polaarfond, Eesti Polaarklubi, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Meremuuseum ja Lennusadam, Moodne Valgustus, Vipex, Proplastik, Polarsol Global, disainistuudio UnSeen, Kultuurikatel Makerlab, Siltau Systems, Altia Eesti, Larsen Cognac, arhitektuuribüroo b210.

Kolmapäeval toimuvale näituse avamisele pääseb ainult kutsetega.

Rohkem polaarinfot ja pilte toimunud polaararhitektuuri töötoast www.facebook.com/polaarruum

Näituse pressimaterjalid: http://bit.ly/polaararhitektuur

Lisainfo:

Mari Hunt

juhendaja, arhitekt, b210

+372 556 55 330

mari@b210.ee

Olete oodatud vestlusele kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ja kirjandusteadlaneTiina Kirsiga näitusel “Palju õnne naistepäevaks!”, mis toimub neljapäeval 10. märtsil kell 17.00 Linnagaleriis, Harju 13.

LadyFest 2016 soovitab!

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelasekuvandi, küsib Roots.

Tiina Kirss on Tartu Ülikooli külalisprofessor, kes on pikalt uurinud väliseestlaste elulugusid ning olnud aktiivne naisuurimuse edendaja. Temaga koos vaatame, kuidas on võimalik öelda midagi ajaloo kohta, lugedes naiste päevikuid, vaadates naiste rollide avalikku ja ootuspärast kuvandit.

Vestlust juhib Tallinna Kunstihoone kuraator Anneli Porri.

Fideelia-Signe Rootsi näitus on Linnagaleriis lahti kuni 27. märtsini 2016.

Tallinna linnagalerii

26. veebruar – 27. märts 2016

Harju 13

K—P 12—18, tasuta

kunstihoone.ee

LadyFest Tallinn 2016 esitleb:

8. märtsil kell 18.00 avatakse Rundum artist-run space’is (Pärnu mnt 154, ARSi maja hoovis) näitus “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis”.

LadyFesti tiim on käinud alates novembrist Vao külas asuvas Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses läbiviimas kunsti töötubasid. Töötubade seeria on protsess, mille eesmärk on tutvuda Vao elanikega, pakkuda neile külalislahket vastuvõttu ja võimalusi loominguliseks eneseväljenduseks. Tutvustasime neile erinevaid loomingulisi distsipliine, mis olid vahelduseks igapäevaelust suhteliselt isoleeritud keskkonnas. Lõime situatsiooni omavaheliseks suhtluseks ning koos aja veetmiseks arendaval ja looval moel. Keskuses käimise jooksul on selgunud, et eriti vajavad seda emad lastega, kelle igapäevaelu koosneb alalisest laste eest hoolitsemisest, koristamisest, pesu pesemisest omamata privaatset ruumi, kuna ajutist eluruumi koos perega jagatakse lisaks ka teiste inimestega. Näitus on selle protsessi väljund. Näitus ei kasuta Vao elanikke kunstimaterjalina, vaid pakub neile platvormi eneseteostuse ja -väljenduse jaoks, kommunikeerimiseks omavahel ning Eesti kohaliku elanikkonnaga. Näitus toob Vao keskuse elanike elud nähtavamaks vahetul, isiklikul tasandil ning teeb seda erinevalt peavoolumeediast nende enda valitud viisidel. See lubab neid näha rohkem inimeste kui sissetungijatena ja suurendab seeläbi Eesti elanike seas sallivust varjupaiga taotlejate suhtes ning soodustab võrdset kohtlemist vähemuste suhtes.

Töötoad toimusid koostöös Varjupaigataotlejate Majutuskeskusega (Vao Keskus).

Näitusel osalevad: Ahmed Egiptusest, Irina Ukrainast, Maret Inguššiast, Olga ja Mira Ukrainast, Qeta Gruusiast, Sattar Ilyas Belutšistanist, Sonia Dagestanist, Zahra Afganistanist ja Umar Saleem Pakistanist.

Näituse ja sellele eelnevate töötubade läbiviijateks on Minna Hint, Mari-Leen Kiipli, Pire Sova ja Killu Sukmit.

Avamine toimub 8. märtsil kell 18.00 koos LadyFesti avamisega Rundumis (Pärnu mnt 154). Avamisel toimub vabas vormis vestlus.

Näitusel esitatavad teosed on ühtlasi ka müügiks, mille tulu läheb täies mahus igale osalejale isiklikult.

Avamisel on võimalik osta Vao Keskuse elanike enda valmistatud toitu, mille tulu läheb igale valmistajale. Palume võtta kaasa sularaha.

NB! Palume avamisel mitte pildistada, filmida, heli salvestada.

Näituse lahtiolekuajad:

08.03 – 20.03.2016

T-P 13.00-18.00

K (09.03) 13.00-17.30

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu

Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium

Tänud: Vao Keskus, Jana Selesneva, Pille Õnnepalu, Lilli-Krõõt Repnau, Liisi Eelmaa, Camille Laurelli, Giulia,Taavi Timm, Kirill Tulin, Mattias Agabus, Katrin Essenson, Berit Renser, Riinu Rahuoja, Enli ja Tarmo Kiipli, Martin Rünk

Vaata lisa:

www.ladyfest.ee

www.facebook.com/ladyfesttln

www.rundumspace.com

www.facebook.com/rundumspace

Tartmus teatab: alates 11. märtsist on avatud rahvusvaheline grupinäitus “Kadumisest ja kadumiseks”

Osalevad kunstnikud: Susanne Bürner, Kris Lemsalu, Mikk Madisson, Ivan Moudov, Rabih Mroué, Hito Steyerl, Laivi, Danila Tkachenko, Ivar Veermäe

Kuraator: Sten Ojavee

Alates reedest, 11. märtsist, on Tartmusis avatud rahvusvaheline näitus “Kadumisest ja kadumiseks”. Näitusel eksponeeritakse üheksa kaasaegse kunstniku teoseid, mis tegelevad ühel või teisel moel tänapäevasest ühiskonnast kadumise teemaga. Näituse eesmärk on uurida inimeste kadumist soodustavaid aspekte ning pakkuda publikule võimalust näha kadumise iha ja traagikat eri vaatepunktidest. Näitus jääb avatuks kuni 29. maini.

Ühiskonnast kadumiseks on paremaid ja halvemaid põhjuseid ning hulk paremaid ja halvemaid võimalusi. Näitus käsitlebki põhjuseid, miks inimesed kaovad (kaduda otsustavad), ning mitmesuguseid viise selleks. Suurt osa kadumisi varjutavad negatiivsed ja traagilised sündmused, mille kajastamine meedia vahendusel laiemat kõlapinda leiab. Traagilise kaduma minemise kõrval käsitletakse näitusel aga ka lahkumist, mille eesmärk on sundolukorrast vabaneda ja liikuda täisväärtuslikuma elu suunas.

Näitusega kaasneb trükis, mis toimib näituse giidina, sisaldades näituse tutvustust ja teoseid avavaid tekste. 32-leheküljelise eesti- ja ingliskeelse trükise toimetaja on Sten Ojavee, trükise ja näituse graafiline kujundaja on Viktor Gurov. Trükis on näitusekülastajale tasuta.

14. aprillil esineb näituse kõrvalprogrammis ellujäämise instruktor Erki Vaikre, kes räägib, kuidas ühiskonnast eraldudes on Eestis võimalik hakkama saada ja elus püsida. Vaikrega vestleb näituse kuraator Sten Ojavee. Lisaks toimub näituse kõrvalprogrammis giidituure ja kohtumisi kunstnikega.

Lisainfo näituse Facebooki lehel: https://www.facebook.com/events/1113376842047210/

Pressifoto: Ivan Moudovi teose „Teleporteerimismasin“ dokumentatsioon. Foto: Alexander Gerganov

Näituse kujundaja ja graafiline disain: Viktor Gurov (EKA fotoosakonna magistrant)

Näituse toimkond: Marika Agu, Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Margus Joonsalu, Aap Kirsel, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Ago Teedema, Urmo Teekivi

Teoste laenajad: Sfeir-Semler Gallery, Hamburg; Van Abbemuseum, Eindhoven; Temnikova & Kasela Galerii, Tallinn

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Erilised tänud Retro-Boho-Vintage stuudiole

Tänud: Markus Åström, Christiane Berndes, Virginija Januskevičiūtė, Tartu Kunstimaja, Martin Luiga, Rein Muuluka, Valerie Oleynik, AS Retent, Constanza Zähringer, Airi Triisberg, Marcia Vissers

Lisainfo:

Sten Ojavee

näituste osakonna koordinaator

Tel: 5881 7802

Email: sten@tartmus.ee

TARTMUS

Tartu Kunstimuuseum

Raekoja plats 18

Tartu, Eesti

K, R–P 11–18

N 11–21

www.tartmus.ee

www.facebook.com/tartmus

www.instagram.com/tartmus

Alates 4. märtsist on Kumus avatud kontseptuaalne näitus „Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood“, kus vaatajate ette tuuakse sadade kadunud teoste saatus.  Näituse on kujundanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna professor Liina Siib.  Näitusel on eksponeeritud kuulsate EKA vilistlaste taieste kadumislood.

Eesti kunsti nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool – hävinud või kadunuks jäänud teosed, mis vahel hõlmavad kunstnike terveid loominguperioode. Kadumaläinud teoste saatuses on määravat rolli etendanud juhus ja ajaloosündmused kui force majeure.

Eesti kunsti kujunemislugu on tihedalt seotud pöördeliste ajaloosündmustega. Otsustavat rolli mängisid 1905. aasta revolutsioon, paljude noorte kunstnike hukkumine Eesti vabadussõjas, vabariigi loomine ja mõisate riigistamine ning baltisakslaste ümberasumine koos varadega 1939. aastal. Loomulikult tõi endaga kaose Teine maailmasõda.

1900–1945 kadus või hävis rohkem kunstiteoseid kui iial varem või hiljem. Andmestik selliste teoste kohta on äärmiselt lünklik ja suuresti olematu. Kadunud või hävinud tööde nimekirjas on tuhandeid kunstiteoseid Eesti kõige nimekamatelt kunstnikelt, nagu näiteks Amandus Adamson, August Jansen, Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Johannes Greenberg, Ado Vabbe, Edmond Arnold Blumenfeldt, Konrad Mägi, Kristjan Raud, Paul Burman jpt.

Kuraator Liis Pählapuu sõnul on näituse eesmärgiks aastatel 1900–1945 kadunud teostest esmase ülevaate andmine. Tegemist on esimese katsega valgustada eesti kunsti hävinud teoste keerulist temaatikat, mis on seadnud fookusse just sõja destruktsiooni käes kannatada saanud riiklikud ja erakogud ning tolleaegsete silmapaistvate autorite loomingu, mille osakaal aastatel 1920–1940 tekkinud kollektsioonides oli kõige ulatuslikum.

Näitusega kaasneb ka Liis Pählapuu koostatud rikkalikul arhiivimaterjalil põhinev raamat. 10. märtsil toimub raamatu tutvustus ja kuraatorituur.

Näituse pressialbumi leiate siit.

Näituse Facebooki lehelt leiab fotosid kadunud teostest. Kogukonna abiga loodetakse mõni neist ehk üleski leida. Leht edastab infot kadunud teostest, samuti on oodatud inimeste kommentaarid ja mälestused kadunud teoste kohta. Lehele võib postitada fotosid tundmatute kunstnike töödest, millele püütakse ühiselt autor leida.

Näitusega kaasnevad ka publikuprogrammid, muuhulgas näiteks Eesti Kunstimuuseumi konservaatori Alar Nurkse töötuba 31. märtsil, kus jagatakse nõu kunstiteoste hoidmise ja näitamise kohta. 6. ja 13. märtsil toimuvad perehommikud, kus otsitakse kadunud teoste jälgi.

Näitus „Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood“ jääb avatuks 26. juunini 2016.

Kuraator: Liis Pählapuu

Näituse kujundus ja graafiline disain: Liina Siib

Täname: Mai Levin, Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu, Peeter Talvistu, Pekka Erelt, Enn Kunila, Indrek Ilomets, Eero Epner, Tiit Jürna, Ulrika Jõemägi, Helen Melesk, Külli Kaats, Rita Kroon, Anne Untera, Renita Raudsepp, Liina Siib

Lisainfo näituse kuraatorilt:

Liis Pählapuu: tel 602 6043; liis.pahlapuu@ekm.ee

Olete lahkesti oodatud EKA tudengite ja endiste tudengite Mikk Jägeri, Art Nõukase, Helena Keskküla, Siim Preimani ja Johannes Valdma soolaleivapeole aadressil Põhja pst 35 (EKKM, II korrus).

Ootame teid 20. märtsini neljapäevast pühapäevani kella kahe ja kuue vahel.

Pakume seltsi ja sooja teed!

Näitusest:

“Kohtusime juhuslikult Kelmis ühel külmal novembriõhtul. Johannes ja Mikk olid just koolist välja heidetud, Siim ei olnud rahul oma kunstiteadlase kuvandiga, Art mõtiskles oma mehelikkuse (või mitte-mehelikkuse) üle ja Helena muretses oma näiliselt sootundliku imidži pärast. Tookordsest vestlusest kasvas välja lõputu kohtumiste seeria. Täiesti ootamatult leidsime end erinevates koosseisudes ikka ja jälle teineteise köökides hängimas; pärast tööpäeva baarileti taga lobisemas või mingil põhjusel Siimu autoga mööda linna tiirutamas.

Isegi Mikk, kes vahepeal kaks kuud UK-s elas, oli mõtteis meiega ning saatis iga paari nädala tagant lakoonilise sõnumi: „Olen elus.“

Ei jäänud muud üle kui kokku kolida.

Koduotsingud ei kestnud kaua. Ühel päeval EKKMi Kohvikus istudes kohtas Siim Martenit ja sai teada, et muuseumi ruumid on vahetult enne Kölerit vabad. Pakkumine oli hea.

Arutasime sõpradega asja omavahel. Ruumid olid külmad, puudusid sisustus, köök, pesemisvõimalus ja tualett. Positiivsed olid soodne hind, asukoht ja võimalus kohe kokku kolida. Võtsime pakkumise vastu.

Ruum tervitas meid oma kunstist läbi imbunud härmatunud seintega. Igaüks leidis endale oma nurga ja hakkas seda sisustama. Maja pakkus üksteise järel lahendusi probleemidele, mis meid kokku olid toonud. Paari nädala jooksul olime end lõplikult sisse kolinud.

Asjad olid muutunud.

Esialgne ühtsustunne vaibus. Igaüks meist oli maja lummuses ning töötas süvenenult oma taasmõtestatud praktika kallal. Igaüks tuli ja läks millal tahtis, vahel ei näinud me teineteist nädalaid. Sõpradest olid saanud tüütud korterikaaslased, kes teineteisele tüütute olmeprobleemidega pinda käisid.

Kes oli kellelegi võlgu. Kes jättis võtme jälle enda kätte. Kes ei koristanud enda järelt. Kes ei ilmunud kohale (kuigi lubas!). Argistest muredest põhjustatud pinged olid õhus. Nagu kommuunides või telerist nähtud sitcomides ikka.

Nädal tagasi sattusime ootamatult üle tüki aja samal ajal kodus olema. Kellelgi ei olnud kuskile kiire, keegi ei olnud millestki väsinud. Ajasime köögis juttu ja kuulasime muusikat. Leppisime lõpuks kokku soolaleivapeo kuupäeva ja muud tähtsad asjad. Lõpetuseks vaatasime koos telekat ja olime jälle sõbrad.”

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, EKKM, Mistra

Jaan Toomik

Esimene uni

Kunstihoone Galeriis

4.03 – 03.04.2016

Pärast selle aasta jaanuaris lõppenud ja vananemise ilu üle põske pugistanud personaalnäitust Temnikova ja Kasela galeriis astub Jaan Toomik endast väljapoole jääva maailma hullusesse, mille ta saagimispakul trooniva puuslikuga ja kirvevarrest välja kasvava halupuuga kaunistatud koduõue lohistab.

Iga Jaan Toomiku näitus teostub ainult talle omases rütmis ja kontekstis, tema enda loogika järgi ja tema poolt fokusseeritud valguses. Enamasti näib kunstniku tööde kooslus ja sõnum vaatajale katkendliku ja ebaühtlasena, selle järjepidevus ja tähendus avanevad alles hiljem, järgmise väljapaneku tulles. Seegi on tähendusrikas, et kunstniku ebaühtluses on – nagu märgib Hanno Soans – midagi väga olulist*. Tema ausus iseenda kui refleksioonipaiga (Alina Astrova tabav väljend)** dokumenteerimisel koosneb hulgast eelaimustest, nägemustest ja näiliselt irratsionaalsetest seostest, mis piitsutavad nii kunstnikku kui tema tööde tõlgendajaid aina suurema täpsuse poole. See, mis ei lase vaataja pingestatusel ja tähelepanul lahtuda, on Toomiku võime püüda kinni ja peatada mitte tunne või mõte, vaid neid ajendav, neid käima lükkav jõud. Viimane on pealispinnal nähtavast intiimsusest oluliselt suurem, on meid kõiki liigutav sõnastamatu mootor. . .keda see ei puudutaks?

Käesolev näitus jätkab Jaan Toomiku viimase aja väljapanekute tunnusjoont: kunstnikule iseloomulike valdavalt tumedate ja tuhmide värvikoosluste kõrval ripuvad üksikud punase, oranži ja lilla eredusest kantud plahvatuslikud maalid. Koheselt nahaaluseks sublimeeruvate võõrahirmu ja läheduse igatsusega võrreldes on nende maalide kirkuses pika vinnaga paratamatust, välist ja möödapääsmatut. Sel paratamatusel on unest äratamise võime ja omadus aidata jalule järjekordne kaader pikast filmist, mis räägib elust. Elust, millel niikaua kui ta tiksub, on alati kujundiks saav järg.

*Hanno Soans. Elu surmasuunaline voolus. Sirp, 18 dets.2015

**Alina Astrova pressiteade Jaan Toomiku näitusele „Smells Like Old Men’s Spirit“ Temnikova ja Kasela galeriis 5.11.2015 – 9.01.2016

Kustihoone galerii

Vabaduse väljak 6

4.märts – 3.aprill 2016

K-P 12.00-18.00, tasuta

www.kunstihoone.ee

Rohkem teavet:

Jaan Toomik – jaantoomik@gmail.com

Pressiteate koostas:

Tamara Luuk – tamara@kunstihoone.ee