Näitused
31.10.2013 — 12.12.2013
arne maasiku fotonäitus chicago fahle majas
Alates 31. oktoobrist kuni 12. detsembrini on Fahle majas (Tartu mnt 84a,
Koger & Partnerid kontoris) avatud Arne Maasiku fotonäitus CHICAGO.
Suureformaadilisi, täpse kadreeringu ja kompositsiooniga metropoliseeriaid on Arne Maasik teinud juba aastaid. Seekordseks sihtmärgiks on Chicago – positsioonilt teine linn Ameerika metropolide hulgas. Chicago on meile teatud ja tuntud laulusõnadest ja filmidest, kuid tema ümber õhkub siiski tundmatuse ja ligipääsmatuse aurat.
Selle megastruktuuri koes on Maasiku jaoks midagi erakordselt puhast ja selget. Sellist, mida on sõnades võimatu seletada.
Oma fotodel püüab Arne Maasik tungida selle hiigelstruktuuri südamesse.
Arne Maasik (sündinud 28. aprillil 1971 Tallinnas) on eesti arhitekt ja fotograaf. Tegutseb arhitekti ja kunstnikuna 1995. aastast, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektina. Töötab arhitektuuri- ja linnaehitusfotograafiale ning näituste korraldamisele spetsialiseerunud fotograafiafirma Decadencity loovjuhina. Töötanud õppejõuna Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas ja Eesti Kunstiakadeemias. Teinud kaastööd paljudele arhitektuuri- ja kunstiväljaannetele. Eesti Kunstnike Liidu liige.
Näitus on korraldatud koostöös Eesti Litograafiakeskusega.
Näitus jääb avatuks kuni 12. detsembrini 2013.a.
Teate edastas:
Arne Maasik
gsm: 5066557
arnemaasik@gmail.com
arne maasiku fotonäitus chicago fahle majas
Neljapäev 31 oktoober, 2013 — Neljapäev 12 detsember, 2013
Alates 31. oktoobrist kuni 12. detsembrini on Fahle majas (Tartu mnt 84a,
Koger & Partnerid kontoris) avatud Arne Maasiku fotonäitus CHICAGO.
Suureformaadilisi, täpse kadreeringu ja kompositsiooniga metropoliseeriaid on Arne Maasik teinud juba aastaid. Seekordseks sihtmärgiks on Chicago – positsioonilt teine linn Ameerika metropolide hulgas. Chicago on meile teatud ja tuntud laulusõnadest ja filmidest, kuid tema ümber õhkub siiski tundmatuse ja ligipääsmatuse aurat.
Selle megastruktuuri koes on Maasiku jaoks midagi erakordselt puhast ja selget. Sellist, mida on sõnades võimatu seletada.
Oma fotodel püüab Arne Maasik tungida selle hiigelstruktuuri südamesse.
Arne Maasik (sündinud 28. aprillil 1971 Tallinnas) on eesti arhitekt ja fotograaf. Tegutseb arhitekti ja kunstnikuna 1995. aastast, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektina. Töötab arhitektuuri- ja linnaehitusfotograafiale ning näituste korraldamisele spetsialiseerunud fotograafiafirma Decadencity loovjuhina. Töötanud õppejõuna Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas ja Eesti Kunstiakadeemias. Teinud kaastööd paljudele arhitektuuri- ja kunstiväljaannetele. Eesti Kunstnike Liidu liige.
Näitus on korraldatud koostöös Eesti Litograafiakeskusega.
Näitus jääb avatuks kuni 12. detsembrini 2013.a.
Teate edastas:
Arne Maasik
gsm: 5066557
arnemaasik@gmail.com
29.10.2013 — 09.11.2013
Mirror mirror. mart vainre, piret tamm, ekke västrik
Mirror mirror. mart vainre, piret tamm, ekke västrik
Teisipäev 29 oktoober, 2013 — Laupäev 09 november, 2013
18.10.2013
MÄRKMEID KOHALIKEST VALIMISTEST: graafika osakonna näituseprojekt
Kohalike omavalitsuste valimised on kujunenud oodatust värvikamaks meediaetenduseks. Võimuvõitluse tandril liikuvad EKA graafikatudengid uurisid kuu aja vältel mudamaadluse hetkeseisu, visandasid erakondade rahastamise petuskeeme ning kavandasid linnaruumi visuaalse reostamise projekte.
Tegevusaruanne avaneb asjalikul kaunistamata moel Balti Filmi- ja Meediakooli fuajees reedel, 18.oktoobril kell 14.00.
Tööd juhendas Eesti Kunstiakadeemia Vabade kunstide teaduskonna prof. Urmas Viik, projekti toetas trükipinnaga ajaleht „Eesti Ekspress“.
Teate edastas
—
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949
Head of Communications
Estonian Academy of Arts
MÄRKMEID KOHALIKEST VALIMISTEST: graafika osakonna näituseprojekt
Reede 18 oktoober, 2013
Kohalike omavalitsuste valimised on kujunenud oodatust värvikamaks meediaetenduseks. Võimuvõitluse tandril liikuvad EKA graafikatudengid uurisid kuu aja vältel mudamaadluse hetkeseisu, visandasid erakondade rahastamise petuskeeme ning kavandasid linnaruumi visuaalse reostamise projekte.
Tegevusaruanne avaneb asjalikul kaunistamata moel Balti Filmi- ja Meediakooli fuajees reedel, 18.oktoobril kell 14.00.
Tööd juhendas Eesti Kunstiakadeemia Vabade kunstide teaduskonna prof. Urmas Viik, projekti toetas trükipinnaga ajaleht „Eesti Ekspress“.
Teate edastas
—
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949
Head of Communications
Estonian Academy of Arts
01.10.2013 — 18.10.2013
Nahakunsti- ja disaini ühisnäitus “1857 km”
Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond
Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli tekstiilidisaini osakond
Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond avas 1.oktoobril Budapestis
koostöös Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli tekstiilidisaini osakonnaga
aksessuaaride ühisnäituse “1857 km”. Näitus toimub Budapesti Disaininädala raames Laoni Showroom-is, (1027 Klauzal ter, Budapest) ning vältab 18. oktoobrini.
EKA ja MOME on pikaajaliste traditsioonidega tunnustatud ülikoolid, kus on
pea sada aastat õpetatud naha kui materjali loomingulist kasutamist.
Ajalooliste traditsioonide ja innovaatilise avatud mõtteviisi kombineerimine annavad põneva tulemuse, mida etendab ka ühine näitus, pakkudes vaatamiseks aksessuaare ja jalatseid.
Eksponeeritavad aksessuaarid on sündinud üksteisest sõltumatult kahes linnas, mille vahemaa on 1857 kilomeetrit, kuid eks ole teada, et ideed lendavad õhus takistamatult. Mis juhtub, kui luua kohtumisvõimalus? Kas eesti ja ungari esemed asuvad dialoogi või vastanduvad?
Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonda esindavad: Marika Jylha, Kärt Põldmann, Karin Kallas, Elis Teterin, Mari-Lii Hirsik, Mari Maripuu, Marie Chapelain, Milka Anna Lenita Tanskanen, Jass Reilent, Alexandra Ehte, Inga Radikainen, Kelian Luisk, Mirja Pitkäärt, Merle Visak, Maria Naur, Maarja Roolaht, Maija-Britta Laast, Anneli Filipov, Karen Milistver.
Teate edastas
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Nahakunsti- ja disaini ühisnäitus “1857 km”
Teisipäev 01 oktoober, 2013 — Reede 18 oktoober, 2013
Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond
Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli tekstiilidisaini osakond
Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond avas 1.oktoobril Budapestis
koostöös Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli tekstiilidisaini osakonnaga
aksessuaaride ühisnäituse “1857 km”. Näitus toimub Budapesti Disaininädala raames Laoni Showroom-is, (1027 Klauzal ter, Budapest) ning vältab 18. oktoobrini.
EKA ja MOME on pikaajaliste traditsioonidega tunnustatud ülikoolid, kus on
pea sada aastat õpetatud naha kui materjali loomingulist kasutamist.
Ajalooliste traditsioonide ja innovaatilise avatud mõtteviisi kombineerimine annavad põneva tulemuse, mida etendab ka ühine näitus, pakkudes vaatamiseks aksessuaare ja jalatseid.
Eksponeeritavad aksessuaarid on sündinud üksteisest sõltumatult kahes linnas, mille vahemaa on 1857 kilomeetrit, kuid eks ole teada, et ideed lendavad õhus takistamatult. Mis juhtub, kui luua kohtumisvõimalus? Kas eesti ja ungari esemed asuvad dialoogi või vastanduvad?
Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonda esindavad: Marika Jylha, Kärt Põldmann, Karin Kallas, Elis Teterin, Mari-Lii Hirsik, Mari Maripuu, Marie Chapelain, Milka Anna Lenita Tanskanen, Jass Reilent, Alexandra Ehte, Inga Radikainen, Kelian Luisk, Mirja Pitkäärt, Merle Visak, Maria Naur, Maarja Roolaht, Maija-Britta Laast, Anneli Filipov, Karen Milistver.
Teate edastas
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
14.10.2013 — 20.10.2013
Kuraatorinäitus “Lost in Space” uurib kunstiharidust Põhja- ja Baltimaades
“Lost in Space”
Kuraator Gregor Taul
14.-20. oktoober 2013
Pidulik avamine: 18. oktoobril, 18.30
Galerii Vita Havet
Konstfack
LM Ericssons väg 14
126 27 Stockholm, Rootsi
2013. aasta oktoobris tähistab KUNO – 16 Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiat ühendav “seinteta ülikool” – oma 20. sünnipäeva kuraatorinäitusega. Näitus toimub Põhja-ja Baltimaade olulisima kunsti-ja disainikõrgkooli Konstfack galeriis Stockholmis. Endise Ericssoni tehase kohale rajatud ülikooli galeriis eksponeeritav kuraatorinäitus kannab nime “Lost in Space” (Ruumikaotsis).
Kunstiakadeemiate galeriide temaatikaga tegeleva näituse kuraator on Gregor Taul, Eesti Kunstiakadeemia galerii EKA G juhataja. KUNO juhtnõukogu, kuhu kuuluvad kunstiülikoolide esindajad Stockholmist, Helsingist, Reykjavikist ja Tallinnast, valis Tauli näituse kuraatoriks 2013. aasta jaanuaris toimunud nõupidamisel.
Näitusel on esindatud kõigi KUNO võrgustiku ülikoolide tudengite tööd.
“Näituse aluseks on uurimustöö Euroopa kunstiakadeemiate galeriidest,” selgitab kuraator Gregor Taul.
“Kuigi võiks arvata, et need moodustavad kõikjal iseenesestmõistetava osa kunstiakadeemiate tööst, võiksime siiski küsida, mis eesmärki nad kannavad. Kunstiakadeemiate galeriid moodustavad kaootilise segu valgetest kuupidest, projektiruumidest, fuajeedest, koridoridest, garaažidest, aulatest ja teistest vahepealsetest ruumidest. Galeriisid juhivad nii professorid, tudengid, kuraatorid, galeristid kui tehnikud. Olukorras, kus kunstiharidus on olnud viimastel aastatel kaasaegse kunsti sfääri popimaid teemasid, on tudengigaleriid jäänud pea täielikult akadeemilise tähelepanuta. Käesolev näitus asub seda lünka täitma.”
Näituse keskmeks on üliõpilased, kelle jaoks algab mistahes kunsti tegemine kriitilisest suhestumisest meid ümbritsevatesse näivatesse mõttemallidesse. “Lost in Space” toob esile kunstiteosed, mis esitavad fundamentaalseid küsimusi nii kunstihariduse kui kunstiakadeemiate usutavuse kohta. Siiski ei ole kuraator unustanud kultuurilise traditsiooni kahetist iseloomu: seal, kus raputatakse alustalasid, toimib tingimata ka konstruktiivne ülesehitustöö.
Lähtudes näituse põhinemisest koostööl, saadab seda nädalapikkune kuraatori poolt modereeritav töötuba, mille raames osalejad teineteisega nimetatud teemadel kogemusi jagavad ning diskuteerides uusi teadmisi loovad.
Näitusega koos ilmub kataloog, mis sündmuse raames toimib ka juhi ning etiketina. Kuraatori ning Soome Kaunite Kunstide Akadeemia kunstiajaloo ja -teooria professori Riikka Steweni eessõnade kõrvalt leiab sealt veel kõikide osalejate sõnavõtu intervjuu, essee, manifesti vms vormis. Kataloog on toimetatud ja kujundatud kui iseseisev ajakiri, mis näituse järel jätkab loodetavasti teema tutvustamist erinevates Euroopa alternatiivsetes raamatupoodides. Kataloogi kujundas Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala vilistlane Epp Õlekõrs.
Võrgustik, mille sekretariaat asub 2011. aastast Eesti Kunstiakadeemias, korraldab igal aastal ka seminari, kus nii KUNO akadeemiate kui teiste institutsioonide töötajad arutavad kunstihariduse keskseid küsimusi. Tänavusel juubelihõngulisel seminaril tutvustavad oma loomingut tunnustatud kunstnikud Ahmet Ögüt, Karin Mamma Andersson ja Sigurdur Gudmundsson. Eestist astuvad kõnelejatena üles KUNO juhtnõukogu esimees, Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor Andres Tali ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo.
Osalejad:
Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemia:
Helene Forde, Johnny Herbert, Galerii Bokboden (Philipp Bastian von Hase ja Maria Jonsson)
Eesti Kunstiakadeemia:
Kristina Õllek
Füüni Kunstiakadeemia:
Kristian B Johansson
Islandi Kunstiakadeemia:
Artclick Daily (Ívar Glói Gunnarsson ja Brynjar Helgason)
Jüütimaa Kunstiakadeemia:
Kristian Schrøder, Ida Retz Wessberg
Kuninglik Kunstiinstituut:
Samantha Louise Michel, Pablo Sacristan, Gabriel Säll
Kunsti-, Käsitöö- ja Disainikolledž Konstfack:
Jesper Eklund, Anna Ihle
Läti Kunstiakadeemia
Ieva Kraule
Malmö Kunstiakadeemia:
Jóhan Martin Christiansen
Oslo Rahvuslik Kunstiakadeemia:
Solveig Lonseth, Endre Mathistad
Soome Kaunite Kunstide Akadeemia:
Jussi Koitela (koostöös Tuukka Haapakorpi, Saara Hannuse, Maarit Mustoneni, Megan Snowe’i ja Johannes Vartolaga)
Taani Kuninglik Kunstiakadeemia:
Pia Eikaas ja Lucas Rasmussen
Trondheimi Kaunite Kunstide Akadeemia:
Finn Adrian Jorkjen, Galerii Blunk (Lisa Edetun ja Sindre Hustveit)
Umeå Kaunite Kunstide Akadeemia:
Galerii Maskinen (Mark Frygell, Jonas Gazell ja Jonas Westlund)
Valandi Akadeemia:
Rickard Ljungdahl Eklund
Vilniuse Kunstiakadeemia:
Augustas Serapinas
Lisainformatsioon: www.kuno.ee
Kontakt: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee, +372 55690456
Teate toimetas ja edastas
—
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949
Head of Communications
Estonian Academy of Arts
Kuraatorinäitus “Lost in Space” uurib kunstiharidust Põhja- ja Baltimaades
Esmaspäev 14 oktoober, 2013 — Pühapäev 20 oktoober, 2013
“Lost in Space”
Kuraator Gregor Taul
14.-20. oktoober 2013
Pidulik avamine: 18. oktoobril, 18.30
Galerii Vita Havet
Konstfack
LM Ericssons väg 14
126 27 Stockholm, Rootsi
2013. aasta oktoobris tähistab KUNO – 16 Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiat ühendav “seinteta ülikool” – oma 20. sünnipäeva kuraatorinäitusega. Näitus toimub Põhja-ja Baltimaade olulisima kunsti-ja disainikõrgkooli Konstfack galeriis Stockholmis. Endise Ericssoni tehase kohale rajatud ülikooli galeriis eksponeeritav kuraatorinäitus kannab nime “Lost in Space” (Ruumikaotsis).
Kunstiakadeemiate galeriide temaatikaga tegeleva näituse kuraator on Gregor Taul, Eesti Kunstiakadeemia galerii EKA G juhataja. KUNO juhtnõukogu, kuhu kuuluvad kunstiülikoolide esindajad Stockholmist, Helsingist, Reykjavikist ja Tallinnast, valis Tauli näituse kuraatoriks 2013. aasta jaanuaris toimunud nõupidamisel.
Näitusel on esindatud kõigi KUNO võrgustiku ülikoolide tudengite tööd.
“Näituse aluseks on uurimustöö Euroopa kunstiakadeemiate galeriidest,” selgitab kuraator Gregor Taul.
“Kuigi võiks arvata, et need moodustavad kõikjal iseenesestmõistetava osa kunstiakadeemiate tööst, võiksime siiski küsida, mis eesmärki nad kannavad. Kunstiakadeemiate galeriid moodustavad kaootilise segu valgetest kuupidest, projektiruumidest, fuajeedest, koridoridest, garaažidest, aulatest ja teistest vahepealsetest ruumidest. Galeriisid juhivad nii professorid, tudengid, kuraatorid, galeristid kui tehnikud. Olukorras, kus kunstiharidus on olnud viimastel aastatel kaasaegse kunsti sfääri popimaid teemasid, on tudengigaleriid jäänud pea täielikult akadeemilise tähelepanuta. Käesolev näitus asub seda lünka täitma.”
Näituse keskmeks on üliõpilased, kelle jaoks algab mistahes kunsti tegemine kriitilisest suhestumisest meid ümbritsevatesse näivatesse mõttemallidesse. “Lost in Space” toob esile kunstiteosed, mis esitavad fundamentaalseid küsimusi nii kunstihariduse kui kunstiakadeemiate usutavuse kohta. Siiski ei ole kuraator unustanud kultuurilise traditsiooni kahetist iseloomu: seal, kus raputatakse alustalasid, toimib tingimata ka konstruktiivne ülesehitustöö.
Lähtudes näituse põhinemisest koostööl, saadab seda nädalapikkune kuraatori poolt modereeritav töötuba, mille raames osalejad teineteisega nimetatud teemadel kogemusi jagavad ning diskuteerides uusi teadmisi loovad.
Näitusega koos ilmub kataloog, mis sündmuse raames toimib ka juhi ning etiketina. Kuraatori ning Soome Kaunite Kunstide Akadeemia kunstiajaloo ja -teooria professori Riikka Steweni eessõnade kõrvalt leiab sealt veel kõikide osalejate sõnavõtu intervjuu, essee, manifesti vms vormis. Kataloog on toimetatud ja kujundatud kui iseseisev ajakiri, mis näituse järel jätkab loodetavasti teema tutvustamist erinevates Euroopa alternatiivsetes raamatupoodides. Kataloogi kujundas Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala vilistlane Epp Õlekõrs.
Võrgustik, mille sekretariaat asub 2011. aastast Eesti Kunstiakadeemias, korraldab igal aastal ka seminari, kus nii KUNO akadeemiate kui teiste institutsioonide töötajad arutavad kunstihariduse keskseid küsimusi. Tänavusel juubelihõngulisel seminaril tutvustavad oma loomingut tunnustatud kunstnikud Ahmet Ögüt, Karin Mamma Andersson ja Sigurdur Gudmundsson. Eestist astuvad kõnelejatena üles KUNO juhtnõukogu esimees, Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor Andres Tali ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo.
Osalejad:
Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemia:
Helene Forde, Johnny Herbert, Galerii Bokboden (Philipp Bastian von Hase ja Maria Jonsson)
Eesti Kunstiakadeemia:
Kristina Õllek
Füüni Kunstiakadeemia:
Kristian B Johansson
Islandi Kunstiakadeemia:
Artclick Daily (Ívar Glói Gunnarsson ja Brynjar Helgason)
Jüütimaa Kunstiakadeemia:
Kristian Schrøder, Ida Retz Wessberg
Kuninglik Kunstiinstituut:
Samantha Louise Michel, Pablo Sacristan, Gabriel Säll
Kunsti-, Käsitöö- ja Disainikolledž Konstfack:
Jesper Eklund, Anna Ihle
Läti Kunstiakadeemia
Ieva Kraule
Malmö Kunstiakadeemia:
Jóhan Martin Christiansen
Oslo Rahvuslik Kunstiakadeemia:
Solveig Lonseth, Endre Mathistad
Soome Kaunite Kunstide Akadeemia:
Jussi Koitela (koostöös Tuukka Haapakorpi, Saara Hannuse, Maarit Mustoneni, Megan Snowe’i ja Johannes Vartolaga)
Taani Kuninglik Kunstiakadeemia:
Pia Eikaas ja Lucas Rasmussen
Trondheimi Kaunite Kunstide Akadeemia:
Finn Adrian Jorkjen, Galerii Blunk (Lisa Edetun ja Sindre Hustveit)
Umeå Kaunite Kunstide Akadeemia:
Galerii Maskinen (Mark Frygell, Jonas Gazell ja Jonas Westlund)
Valandi Akadeemia:
Rickard Ljungdahl Eklund
Vilniuse Kunstiakadeemia:
Augustas Serapinas
Lisainformatsioon: www.kuno.ee
Kontakt: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee, +372 55690456
Teate toimetas ja edastas
—
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949
Head of Communications
Estonian Academy of Arts
09.10.2013 — 05.01.2014
KUMU-s: Konspekteeritud ruum. Paul Kuimeti fotod
09.10.2013–05.01.2014
4. korrus, A-tiib, graafikakabinet
Näitusel esitletud töödes on esmakordselt jäädvustatud monumentaalkunsti kui žanri, mis kõnetab Eesti kunsti- ja lähiajaloo kõige erinevamaid aspekte alates mastaapsest glamuurist kuni sööklamaalide armetuseni.
38 mustvalget fotot annavad ülevaate Eesti 20. sajandi teise poole monumentaalkunstist. Teoste puhul on rõhutatud mitte ainult maali ennast, vaid ka selle ruumilist konteksti, misläbi joonistuvad välja monumentaalmaalide ajastuloolised, poliitilised ja esteetilised raamid. Tänaseks on avalikkuse hoiakuid elu ning kunsti suhtes kujundanud monumentaalteosed vajumas unustusse. Näitusel moodustubki jutustus ühe tellimuskunsti esinduslikuma žanri hiilgeaegadest ja viletsusest.
2012. aastal pildistas Paul Kuimet üle Eesti avalikes ruumides rohkem kui sadat monumentaalmaali. Teoste saamislugu on seotud Teater NO99 laemaali valmimisega kaasnenud raamatuga, mis sisaldas lisaks Tõnis Saadoja laemaali valmimise dokumentatsioonile ka mahukat ülevaadet Eesti monumentaalkunstist. Kumu näitusel on eksponeeritud valik kogumiku jaoks tehtud fotodest. Käsitsisuurendatud fotod jaotuvad näitusel nelja tüpoloogilisse plokki: konkreetse ruumi loogikast tingitud teosed, eksterjööri maalid, supergraafika ning sakraalse mõõtme omandanud ja selle kaotanud vitraažid. Olulise niidina ühendavad kõiki plokke hävimise ja kadumisega seotud küsimused.
Paul Kuimet (1984) on noorema põlvkonna olulisimaid fotokunstnikke. Tema seeriad tegelevad elukeskkonda projitseeritud ihadega, uuselamurajoonide urbanistlik-pastoraalsete unistuste, fetišeeritud kodu mõiste ning halastamatu tühjusega. Eesti esinduslikus miljööfotograafia ajaloos eristub Kuimet jaheda puudutuse, jüriokaseliku aritmeetilise puhtuse ning kontseptuaalse romantika ühendamisega. Kuimeti käesolev näitus on osa uusaegsest sotsialismiaja pärandi aktualiseerumisest, mis on samas vaba seni tooni andnud nostalgiast. Kriitiliste küsimuste kaudu uuritakse traumaatiliste ajalookihistuste kohalolu võimalikkust tänases päevas ning poliitilis-ühiskondliku ebamugavustunde ületamise perspektiive. Samas kõnetab näitus ka ühiskondliku tellimuse ja kunsti vahelisi keerulisi suhteid tänases päevas, mis peegelduvad ennekõike nn protsendiseaduse ideestikus ja rakendumises.
Näitusega kaasneb inglise fototeoreetiku Daniel C. Blighti esseega trükis. Trükis on tasuta, väljaandjaks kirjastus Lugemik.
Näituse kujundaja: Tõnis Saadoja
Graafiline disain: Indrek Sirkel
Täname: Reimo Võsa-Tangsoo, EKA fotoosakond, Taavi Rekkaro
Näitus „Konspekteeritud ruum. Paul Kuimeti fotod” jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 5. jaanuarini 2014.
KUMU-s: Konspekteeritud ruum. Paul Kuimeti fotod
Kolmapäev 09 oktoober, 2013 — Pühapäev 05 jaanuar, 2014
09.10.2013–05.01.2014
4. korrus, A-tiib, graafikakabinet
Näitusel esitletud töödes on esmakordselt jäädvustatud monumentaalkunsti kui žanri, mis kõnetab Eesti kunsti- ja lähiajaloo kõige erinevamaid aspekte alates mastaapsest glamuurist kuni sööklamaalide armetuseni.
38 mustvalget fotot annavad ülevaate Eesti 20. sajandi teise poole monumentaalkunstist. Teoste puhul on rõhutatud mitte ainult maali ennast, vaid ka selle ruumilist konteksti, misläbi joonistuvad välja monumentaalmaalide ajastuloolised, poliitilised ja esteetilised raamid. Tänaseks on avalikkuse hoiakuid elu ning kunsti suhtes kujundanud monumentaalteosed vajumas unustusse. Näitusel moodustubki jutustus ühe tellimuskunsti esinduslikuma žanri hiilgeaegadest ja viletsusest.
2012. aastal pildistas Paul Kuimet üle Eesti avalikes ruumides rohkem kui sadat monumentaalmaali. Teoste saamislugu on seotud Teater NO99 laemaali valmimisega kaasnenud raamatuga, mis sisaldas lisaks Tõnis Saadoja laemaali valmimise dokumentatsioonile ka mahukat ülevaadet Eesti monumentaalkunstist. Kumu näitusel on eksponeeritud valik kogumiku jaoks tehtud fotodest. Käsitsisuurendatud fotod jaotuvad näitusel nelja tüpoloogilisse plokki: konkreetse ruumi loogikast tingitud teosed, eksterjööri maalid, supergraafika ning sakraalse mõõtme omandanud ja selle kaotanud vitraažid. Olulise niidina ühendavad kõiki plokke hävimise ja kadumisega seotud küsimused.
Paul Kuimet (1984) on noorema põlvkonna olulisimaid fotokunstnikke. Tema seeriad tegelevad elukeskkonda projitseeritud ihadega, uuselamurajoonide urbanistlik-pastoraalsete unistuste, fetišeeritud kodu mõiste ning halastamatu tühjusega. Eesti esinduslikus miljööfotograafia ajaloos eristub Kuimet jaheda puudutuse, jüriokaseliku aritmeetilise puhtuse ning kontseptuaalse romantika ühendamisega. Kuimeti käesolev näitus on osa uusaegsest sotsialismiaja pärandi aktualiseerumisest, mis on samas vaba seni tooni andnud nostalgiast. Kriitiliste küsimuste kaudu uuritakse traumaatiliste ajalookihistuste kohalolu võimalikkust tänases päevas ning poliitilis-ühiskondliku ebamugavustunde ületamise perspektiive. Samas kõnetab näitus ka ühiskondliku tellimuse ja kunsti vahelisi keerulisi suhteid tänases päevas, mis peegelduvad ennekõike nn protsendiseaduse ideestikus ja rakendumises.
Näitusega kaasneb inglise fototeoreetiku Daniel C. Blighti esseega trükis. Trükis on tasuta, väljaandjaks kirjastus Lugemik.
Näituse kujundaja: Tõnis Saadoja
Graafiline disain: Indrek Sirkel
Täname: Reimo Võsa-Tangsoo, EKA fotoosakond, Taavi Rekkaro
Näitus „Konspekteeritud ruum. Paul Kuimeti fotod” jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 5. jaanuarini 2014.
01.10.2013
Fotokuu rahvusvaheline kuraatorinäitus: Kahtluse varjud
|
Fotokuu rahvusvaheline kuraatorinäitus: Kahtluse varjud
Teisipäev 01 oktoober, 2013
|
28.09.2013 — 20.10.2013
Kus lõped sina, algan mina
Tartu Kunstimaja
28. september – 20. oktoober 2013
Tallinna Fotokuu laieneb esmakordselt Tartusse ning esitleb Tartu Kunstimajas näitust Kus lõped sina, algan mina. Anneli Porri kureeritud näitus pakub läbilõiget Eesti kaasaegsest fotokunstist, võttes keskse teemana vaatluse alla ruumi ja keskkonnataju.
Foto koos fotol kujutatuga aitab mõtestada poliitiliselt, sotsiaalselt ja ka tajuliselt muutuvat keskkonda.
“Fotograaf saab olla vaatleja või sekkuja, kes oma tegevusega loob või teeb nähtavaks inimese ja keskkonna vahelisi suhteid ja sõltuvusi,” ütles näituse kuraator Anneli Porri. “Ühelt poolt defineerib subjekt teda ümbritseva keskkonna, aga teisalt loob keskkond subjekti, annab talle tähenduse ja ajaloo.”
Kus lõped sina, algan mina koondab üht võimalikku valikut Eesti fotokunstist aastatest 1992—2013, jagunedes omavahel põimuvateks alateemadeks: poliitiline ja ideoloogiline ruum, isiklik ruum, fotograafiline ruum ja transtsendentne ruum. Näitus laenab oma pealkirja Helen Meleski samanimeliselt teoselt, mis uurib ruumikäitumist igapäevastes töösituatsioonides.
Kuraator Anneli Porri. Osalevad kunstnikud: Dénes Farkas, Johnson & Johnson, Flo Kasearu, Margot Kask, Eve Kiiler, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Marco Laimre, Peeter Laurits, Kristina Norman, Helen Melesk, Marge Monko, Krista Mölder, Birgit Püve, Raul Rajangu, Liina Siib, Laura Toots, Anna-Stina Treumund, Tõnu Tunnel, Anu Vahtra, Vergo Vernik, Visible Solutions OÜ
Kus lõped sina, algan mina
Laupäev 28 september, 2013 — Pühapäev 20 oktoober, 2013
Tartu Kunstimaja
28. september – 20. oktoober 2013
Tallinna Fotokuu laieneb esmakordselt Tartusse ning esitleb Tartu Kunstimajas näitust Kus lõped sina, algan mina. Anneli Porri kureeritud näitus pakub läbilõiget Eesti kaasaegsest fotokunstist, võttes keskse teemana vaatluse alla ruumi ja keskkonnataju.
Foto koos fotol kujutatuga aitab mõtestada poliitiliselt, sotsiaalselt ja ka tajuliselt muutuvat keskkonda.
“Fotograaf saab olla vaatleja või sekkuja, kes oma tegevusega loob või teeb nähtavaks inimese ja keskkonna vahelisi suhteid ja sõltuvusi,” ütles näituse kuraator Anneli Porri. “Ühelt poolt defineerib subjekt teda ümbritseva keskkonna, aga teisalt loob keskkond subjekti, annab talle tähenduse ja ajaloo.”
Kus lõped sina, algan mina koondab üht võimalikku valikut Eesti fotokunstist aastatest 1992—2013, jagunedes omavahel põimuvateks alateemadeks: poliitiline ja ideoloogiline ruum, isiklik ruum, fotograafiline ruum ja transtsendentne ruum. Näitus laenab oma pealkirja Helen Meleski samanimeliselt teoselt, mis uurib ruumikäitumist igapäevastes töösituatsioonides.
Kuraator Anneli Porri. Osalevad kunstnikud: Dénes Farkas, Johnson & Johnson, Flo Kasearu, Margot Kask, Eve Kiiler, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Marco Laimre, Peeter Laurits, Kristina Norman, Helen Melesk, Marge Monko, Krista Mölder, Birgit Püve, Raul Rajangu, Liina Siib, Laura Toots, Anna-Stina Treumund, Tõnu Tunnel, Anu Vahtra, Vergo Vernik, Visible Solutions OÜ
27.09.2013 — 25.10.2013
EKA EXPO 2013 TOOB LHV PANGASAALI LOOVA KOOSTÖÖ NÄITED
27. septembril kell 16.00 avatakse LHV Panga kontoris (Tartu mnt 2) Eesti Kunstiakadeemia loova koostöö näitus EKA EXPO 2013.
Näitus rõhutab disaini rolli lisandväärtuse loomisel ja selle eesmärk on viia kokku äriideedega ettevõtjad disainerite, arhitektide ja kunstnikega.
EKA EXPO toimub Disainiöö festivali raames ja peasündmuste vahetus läheduses EKA krundil. Näitus toob LHV pangasaali näiteid Eesti Kunstiakadeemia tootearendusprojektidest, mis on valminud 2012-2013 aastatel koostöös ettevõtjatega.
„Kaasaegne majandus põhineb teadmiste, nutikate ideede ja ärimudelite ning erinevate tehnoloogiate targal kokkuviimisel,” selgitab teadus- ja arendusosakonna juhataja Inga Raukas.
Näitusel saab näha disainilahendusi, prototüüpe, kavandeid ja valmistooteid. Esmakordselt tutvustatakse EKA noorte sisearhitektuuri tudengite kaubamärgi SAM sarja, Ajujahil osalenud tootedisaini eriala ratastega kelku Snoller ning ehte- ja sepakunsti meistrite tehtud esindusnõusid, millel serveeriti eesti võistkonna delikatesse rahvusvahelisel Bocuse d’or kokakunsti võistlusel.
“Täna mõistavad ettevõtjad disaini tähtsust üha rohkem kui vältimatut osa lisandväärtuse loomisel. Eesti Kunstiakadeemial on erinevate oskuste ja teadmistega võrgustik, kus õppekeskkonnas on võimalik koondada loovaid meeskondi ja läbi viia nii rakenduslikke uuringuid kui arendada uusi tooteid ja teenuseid,“ lisab Raukas
„Sel eesmärgil asutati kevadel ka EKA Sihtasutus, mille üks ülesandeid on kiirendada loomevaldkonna ettevõtluse arengut, viia kokku kunsti ja disaini- ja arhitektuurivaldkonna ideed, mitmesugused uued tehnoloogiad ning ühiskonna vajadused ja ettevõtted,“ kirjeldab Raukas.
Suur osa Kunstiakadeemia erialaprojektidest toimuvad ka täna koostöös ettevõtetega ning ühiselt otsitakse lahendusi konkreetsetele äriideedele ja probleemidele.
EKA EXPO-le on oodatud kõik huvilised, eriti ettevõtjad ja organisatsioonid, kes soovivad oma tooteportfelli mitmekesistada või värskendada uute toodete ja teenustega. 1. ja 2. oktoobril toimuvad kohtumised ettevõtjatega, kus erialade esindajad on kohal, et kontakte luua ja võimalikku koostööd arutada.
KAVA:
AVAMINE 27.09.13, KELL 16.00 LHV Pangas, Tartu mnt 1, Tallinnas
16.00 prof Signe Kivi (EKA rektor)
16.10 Erki Kilu (LHV juhatuse esimees)
16.20 Andri Simo (EKA Sihtasutuse juhataja)
16.30 Inga Raukas (EKA teadus- ja arendusosakonna juhataja)
Rakenduslike teadustööde konkursi võitjate väljakuulutamine
Näitus on avatud kuni 25.10.13, kell 9.00 – 19.00 (v.a. L, P)
Kontaktpäevad ettevõtjatele:
01.10.13 – 02.10.13, KELL 10.00 – 16.00
EKA EXPO 2013 graafiline kujundus Eerik Kändler ja sisekujunduslahendus Inga Raukas
Näitust toetab LHV Pank.
www.coop.artun.ee
https://www.facebook.com/events/1413684152183168/
Lisainfo
Inga Raukas
Teadus- ja arendusosakonna juhataja
Eesti Kunstiakadeemia
Tel 51 62 578
e-post: inga.raukas@artun.ee
Teate toimetas ja edastas
—
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949
EKA EXPO 2013 TOOB LHV PANGASAALI LOOVA KOOSTÖÖ NÄITED
Reede 27 september, 2013 — Reede 25 oktoober, 2013
27. septembril kell 16.00 avatakse LHV Panga kontoris (Tartu mnt 2) Eesti Kunstiakadeemia loova koostöö näitus EKA EXPO 2013.
Näitus rõhutab disaini rolli lisandväärtuse loomisel ja selle eesmärk on viia kokku äriideedega ettevõtjad disainerite, arhitektide ja kunstnikega.
EKA EXPO toimub Disainiöö festivali raames ja peasündmuste vahetus läheduses EKA krundil. Näitus toob LHV pangasaali näiteid Eesti Kunstiakadeemia tootearendusprojektidest, mis on valminud 2012-2013 aastatel koostöös ettevõtjatega.
„Kaasaegne majandus põhineb teadmiste, nutikate ideede ja ärimudelite ning erinevate tehnoloogiate targal kokkuviimisel,” selgitab teadus- ja arendusosakonna juhataja Inga Raukas.
Näitusel saab näha disainilahendusi, prototüüpe, kavandeid ja valmistooteid. Esmakordselt tutvustatakse EKA noorte sisearhitektuuri tudengite kaubamärgi SAM sarja, Ajujahil osalenud tootedisaini eriala ratastega kelku Snoller ning ehte- ja sepakunsti meistrite tehtud esindusnõusid, millel serveeriti eesti võistkonna delikatesse rahvusvahelisel Bocuse d’or kokakunsti võistlusel.
“Täna mõistavad ettevõtjad disaini tähtsust üha rohkem kui vältimatut osa lisandväärtuse loomisel. Eesti Kunstiakadeemial on erinevate oskuste ja teadmistega võrgustik, kus õppekeskkonnas on võimalik koondada loovaid meeskondi ja läbi viia nii rakenduslikke uuringuid kui arendada uusi tooteid ja teenuseid,“ lisab Raukas
„Sel eesmärgil asutati kevadel ka EKA Sihtasutus, mille üks ülesandeid on kiirendada loomevaldkonna ettevõtluse arengut, viia kokku kunsti ja disaini- ja arhitektuurivaldkonna ideed, mitmesugused uued tehnoloogiad ning ühiskonna vajadused ja ettevõtted,“ kirjeldab Raukas.
Suur osa Kunstiakadeemia erialaprojektidest toimuvad ka täna koostöös ettevõtetega ning ühiselt otsitakse lahendusi konkreetsetele äriideedele ja probleemidele.
EKA EXPO-le on oodatud kõik huvilised, eriti ettevõtjad ja organisatsioonid, kes soovivad oma tooteportfelli mitmekesistada või värskendada uute toodete ja teenustega. 1. ja 2. oktoobril toimuvad kohtumised ettevõtjatega, kus erialade esindajad on kohal, et kontakte luua ja võimalikku koostööd arutada.
KAVA:
AVAMINE 27.09.13, KELL 16.00 LHV Pangas, Tartu mnt 1, Tallinnas
16.00 prof Signe Kivi (EKA rektor)
16.10 Erki Kilu (LHV juhatuse esimees)
16.20 Andri Simo (EKA Sihtasutuse juhataja)
16.30 Inga Raukas (EKA teadus- ja arendusosakonna juhataja)
Rakenduslike teadustööde konkursi võitjate väljakuulutamine
Näitus on avatud kuni 25.10.13, kell 9.00 – 19.00 (v.a. L, P)
Kontaktpäevad ettevõtjatele:
01.10.13 – 02.10.13, KELL 10.00 – 16.00
EKA EXPO 2013 graafiline kujundus Eerik Kändler ja sisekujunduslahendus Inga Raukas
Näitust toetab LHV Pank.
www.coop.artun.ee
https://www.facebook.com/events/1413684152183168/
Lisainfo
Inga Raukas
Teadus- ja arendusosakonna juhataja
Eesti Kunstiakadeemia
Tel 51 62 578
e-post: inga.raukas@artun.ee
Teate toimetas ja edastas
—
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949
28.09.2013 — 24.11.2013
Kaamos – eesti moedisaini näitus
Kaamos on eriline aeg sügisel ja talvel – hämar ja rahulik
aeg sisevaatlusteks, mõtlikkuseks, melanhooliaks ning vaikuseks. Hämaras
joonistub reaalsus teisiti kui lauspäikeses; paistavad pooltoonid, kuulda on
vaiksemaidki helisid. Just sellise meelelisuse toob teieni moeprojekt KAAMOS
koostöös Eesti parimate moedisainerite, fotograafide ja teiste
iluloojatega.
“Raamat fotolavastustega ning Disaini- ja Tarbekunsti
muuseumis esitletav disain annavad unikaalse läbilõike ideedest, mis köidavad
Eesti disainereid siin ja praegu,” selgitab Kaamose kuraator Tanel Veenre.
“Tegu on mahukaima ülevaatega tänapäeva Eesti moeväljast, koondades ühe
vihmavarju alla palju erinevaid moe-, naha- ja ehtedisainereid.” KAAMOS viib
ellu ülla missiooni – tuua läbi erinevate meediumite Eesti moekunst tarbijale
lähemale.
Näitusesaali jagu Eesti moodi saab nautida Eesti Tarbekunsti-
ja Disainimuuseumis 28. septembrist kuni 24. novembrini. Muuseumi esimese
korruse saalides esitletakse ligi sada komplekti eri põlvkondade ja
disainiesteetika loojatelt. Väljapaneku teostuse jaoks vajalik summa koguti
läbi Hooandja toetusplatvormi, projekti toetas 103 inimest.
Näitusel osalevad moekunstnikud: Anu Lensment, Aldo
Järvsoo, Britt Samoson, Eve Hanson, Hanna Korsar, Juta Piirlaid, Kai Saar,
Karolin Kuusik, Katrin Kuldma, Ketlin Bachmann, Kirill Safonov, Kristel
Kuslapuu, Kristina Viirpalu, Liisi Eesmaa, Liivia Leškin, Lilli jahilo, Marit
Ilison, Marin Sild, Laivi Suurväli, Liina-Mai Püüa, Oksana Tandit, Piret
Ilves, Piret Puppart, Riina Põldroos, Zoja Järg, Taavi Turk, Tiina
Talumees, Triinu Pungits, Ülle Pohjanheimo, Vassilissa, Xenia Joost, Vilve
Unt, Jo Nurm, Marta Moorats, Ruta Tepp, Vera Lustina, Dmitri Knut, Joanna Kivihall.
Satelliitnäitusena eksponeeritakse moehuvilistele ETDM-i
trepigaleriis Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti ning ehte- ja sepakunsti
osakonna magistrantide korraldatud lava-aksessuaaride näitust „VIRVATULED“.
Enam kui 200 leheküljeline moealmanahh „Kaamos: Eesti mood
täna. Fashion Now: Estonia,” on laiaulatuslik ülevaade tänapäeva Eesti
moeväljast ning kajastab rohkem kui 70 disaineri loomingut. Teos on müügil
raamatupoodides alates 1. oktoobrist.
Moeprojekti Kaamos virtuaalkodu asub aadressil www.kaamos.eu ja www.facebook.com/kaamosmood.
Projekti suurtoetajad on Viru Keskus, Kaamos Group, Campari,
Eesti Kultuurkapital,
Baltika Group, Sangar AS. Abikäe on ulatanud Caparol, Fazer, Riigimetsakeskus,
Bauhof, Forum Cinemas, Eesti Kunstiakadeemia.
Meediapartnerid: ajakiri MOOD, ajakiri Pulss, Eesti
Päevaleht: LP
Projekti teostus: Stiilikanal, Hannes Praks Stuudio, EDTM
Lisainfo pressile:
Annaliisa Vinnal
kaamos.pr@gmail.com
tel 562 57768
Kaamos – eesti moedisaini näitus
Laupäev 28 september, 2013 — Pühapäev 24 november, 2013
Kaamos on eriline aeg sügisel ja talvel – hämar ja rahulik
aeg sisevaatlusteks, mõtlikkuseks, melanhooliaks ning vaikuseks. Hämaras
joonistub reaalsus teisiti kui lauspäikeses; paistavad pooltoonid, kuulda on
vaiksemaidki helisid. Just sellise meelelisuse toob teieni moeprojekt KAAMOS
koostöös Eesti parimate moedisainerite, fotograafide ja teiste
iluloojatega.
“Raamat fotolavastustega ning Disaini- ja Tarbekunsti
muuseumis esitletav disain annavad unikaalse läbilõike ideedest, mis köidavad
Eesti disainereid siin ja praegu,” selgitab Kaamose kuraator Tanel Veenre.
“Tegu on mahukaima ülevaatega tänapäeva Eesti moeväljast, koondades ühe
vihmavarju alla palju erinevaid moe-, naha- ja ehtedisainereid.” KAAMOS viib
ellu ülla missiooni – tuua läbi erinevate meediumite Eesti moekunst tarbijale
lähemale.
Näitusesaali jagu Eesti moodi saab nautida Eesti Tarbekunsti-
ja Disainimuuseumis 28. septembrist kuni 24. novembrini. Muuseumi esimese
korruse saalides esitletakse ligi sada komplekti eri põlvkondade ja
disainiesteetika loojatelt. Väljapaneku teostuse jaoks vajalik summa koguti
läbi Hooandja toetusplatvormi, projekti toetas 103 inimest.
Näitusel osalevad moekunstnikud: Anu Lensment, Aldo
Järvsoo, Britt Samoson, Eve Hanson, Hanna Korsar, Juta Piirlaid, Kai Saar,
Karolin Kuusik, Katrin Kuldma, Ketlin Bachmann, Kirill Safonov, Kristel
Kuslapuu, Kristina Viirpalu, Liisi Eesmaa, Liivia Leškin, Lilli jahilo, Marit
Ilison, Marin Sild, Laivi Suurväli, Liina-Mai Püüa, Oksana Tandit, Piret
Ilves, Piret Puppart, Riina Põldroos, Zoja Järg, Taavi Turk, Tiina
Talumees, Triinu Pungits, Ülle Pohjanheimo, Vassilissa, Xenia Joost, Vilve
Unt, Jo Nurm, Marta Moorats, Ruta Tepp, Vera Lustina, Dmitri Knut, Joanna Kivihall.
Satelliitnäitusena eksponeeritakse moehuvilistele ETDM-i
trepigaleriis Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti ning ehte- ja sepakunsti
osakonna magistrantide korraldatud lava-aksessuaaride näitust „VIRVATULED“.
Enam kui 200 leheküljeline moealmanahh „Kaamos: Eesti mood
täna. Fashion Now: Estonia,” on laiaulatuslik ülevaade tänapäeva Eesti
moeväljast ning kajastab rohkem kui 70 disaineri loomingut. Teos on müügil
raamatupoodides alates 1. oktoobrist.
Moeprojekti Kaamos virtuaalkodu asub aadressil www.kaamos.eu ja www.facebook.com/kaamosmood.
Projekti suurtoetajad on Viru Keskus, Kaamos Group, Campari,
Eesti Kultuurkapital,
Baltika Group, Sangar AS. Abikäe on ulatanud Caparol, Fazer, Riigimetsakeskus,
Bauhof, Forum Cinemas, Eesti Kunstiakadeemia.
Meediapartnerid: ajakiri MOOD, ajakiri Pulss, Eesti
Päevaleht: LP
Projekti teostus: Stiilikanal, Hannes Praks Stuudio, EDTM
Lisainfo pressile:
Annaliisa Vinnal
kaamos.pr@gmail.com
tel 562 57768