Näitused

Lisa sisutekst

 

18.05-15.09.2013

Näituse avamine reedel, 17. mail kell 17.00

Käesoleval aastal möödub 90 aastat keraamikakoolituse alustamisest Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis. Kuna tegemist on keraamikaõpetuse tähtpäevaga, sai näituse deviisiks sõnapaar „õpetaja-õpilane“. Selle tähendust ei saa võtta üheselt – on ju õpetajad olnud samas ka õpilased. Õpetajate rollis esinevad sellel näitusel kõik pikaajaliselt tegevuses olnud ning olevad õppejõud, igaüks neist koos grupi kolleegidega – omaaegsete õpilastega. Antud juhul on ka õpilasteks professionaalsed keraamikud, kelle õpingud keraamikaosakonnas on seljataga. Nii näemegi näitusesaalides Mari Kurismaa poolt kujundatud omalaadset saarestikku, kus igal õpetajal ja tema jüngritel on oma saar.

Sellisena annab näitus ka kaleidoskoopilise läbilõike keraamika arengutest viimase 60 aasta jooksul, hõlmates endas nii muuseumi varakambrites oma uut etteastet ootavaid kui ka äsja ahjust tulnud teoseid.

Ekspositsioon koosneb 55 keraamiku loomingust: Ingrid Allik, Liisu Arro, Georg Bogatkin, Haja Eist, Valli Eller, Made Evalo, Merike Hallik, Kaupo Holmberg, Jarõna Ilo, Sergei Isupov, Mai Järmut, Tiina Kaljuste, Kauri Kallas, Karin Kalman, Üllo Karro, Kaido Kask, Anne Keek, Lauri Kilusk, Luule Kormašova, Eero Kotli, Tõnis Kriisa, Helene Kuma, Külli Kõiv, Irja Kändler, Kristel Külljastinen, Kersti Laanmaa, Tiiu Lass, Kris Lemsalu, Maie Lukats, Evi Mardna, Jutta Matvei, Aigi Orav, Helena Plado, Urmas Puhkan, Rave Puhm, Kaie Pungas, Kadri Pärnamets, Kristine Pärtelpoeg, Ülle Rajasalu, Elgi Reemets, Leo Rohlin, Kristel Saan, Kärt Seppel, Anu Soans, Saima Sõmer, Marget Tafel, Annika Teder, Ruth Treimut, Henriette Tugi-Nuusberg, Anne Türn, Naima Uustalu, Helle Videvik, Annika Vilippus, Viive Väljaots, Õnne Õunap.

Täname:

Eesti Kultuurkapital

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Eesti Kunstiakadeemia

Akzo Nobel Baltics AS (ES Sadolin AS)

Rautakesko AS

Tiit Rammul

Toomas Übner

keraamikute elukaaslased jt entusiastlikud abilised

 

Teate koostas:

Leo Rohlin

leo.rohlin@gmail.com

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

Avatud K-P 11-18

info@etdm.eewww.etdm.ee

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113

 

Tartu vaksalis on alates 14. maist 2013 avatud Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus „Lähme kinno! Kuurist kobarkinoni – sajand eesti kinoarhitektuuri”

2012. aastal Eesti Filmi 100. juubeliaasta tähistuseks koostatud suur kinoarhitektuuri näitus annab esmakordselt põhjaliku ülevaate kogu Eesti kinoarhitektuurist.

Alustades esimestest kinodeks ehitatud hoonetest 1908. aastal Tartus ja Tallinnas, on näituse koostajad pannud kokku rohke pildi- ja projektmaterjali kõikide kinodeks ehitatud hoonete kohta Eestis, kuid samuti ka paljude kinodeks kohandatud, alaliselt tegutsenud kinosid asustanud hoonete kohta.

Nii on näitusel leidnud koha ka päris esimesed, 20. sajandi alguse kinopaviljonid, esimesed esinduskinod, seltsimajade kinod, kohvik-kinod, kino-kultuurimajad ja ka kobarkinod. Kogu sajandipikkune lugu sellest, milliseid kinosid Eestis on ehitatud ning kuidas nende areng vastavalt ajahetke poliitilistele, kultuurilistele ja majanduslikele oludele on käinud.

Kino kui laiadele massidele suunatud meelelahutus on hoolimata erinevatest ajaloolistest perioodidest olnud populaarne ja kergesti kättesaadav ajaviide. Kui esimesed kinod olid arhitektuurselt tagasihoidlikud, pigem putka- või kuurisarnased ehitised, siis juba 20. sajandi teisel kümnendil jõuti kinode hierarhiseerumiseni – tekkisid esimesed esinduskinod.

Kinode kiire levik üle Eesti annab aga alust tüpoloogilisele mitmekülgsusele ning arhitektuursele eriilmelisusele. Eriti nõukogude ajal oli kino kui üks olulisemaid propagandakanaleid ka linnaehituslikult tähtsustatud ning esiletõstetud hooneliik. Nii leiab näituselt funktsionalistlikud, stalinistlikud ja modernistlikud kinod, aga ka kinohoone kui eraldiseisva hooneliigi ümberkujunemise multiplex-kompleksiks, kus kinost on saanud ainult üks osa brändistunud ja kommertsialiseerunud kaubanduskeskusest.

Näitusel on eksponeeritud ligi 90 kinohoonet, mille pildi- ja projektimaterjal pärineb Eesti muuseumidest ja arhiividest.

Näitus jääb Tartu jaamahoones avatuks suve keskpaigani.

 

Näituse koostajad: Sirli Naska, Karen Jagodin

Näituse kujundajad: Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla

Näituse graafiline kujundus: Kaarel Nõmmik, Mikk Heinsoo

Näituse toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Film 100

Lisainfo:

Eesti Arhitektuurimuuseum, info@arhitektuurimuuseum.ee, tel 6257000

Karen Jagodin, karen@arhitektuurimuuseum.ee, tel 5238113

 

Eesti Kunstimuuseum

Kumu kunstimuuseum

Pressiteade nr 61

09.05.2013

Reedest, 10. maist saab Kumu kunstimuuseumis vaadata näitust „Aedade järelelu”, mis käsitleb aia- ja pargikultuuri 19. sajandist tänapäevani. Eksponeeritakse Eesti ja väliskunstnike töid maalidest ja graafikast elustaimede ning terveid tube hõlmavate installatsioonideni. Näitusega kaasnevad raamatud ning toimuvad publiku- ja haridusprogrammid.

 

„Aed kuulub looduse juurde, olles lahutamatu mõistetest maastik, maakoht, metsik loodus. Sellega on seotud müütilised paigad, nagu Eedeni aed, Arkaadia ja Elüüsiumi väljad,” ütles näituse kaasaegse osa kuraator Eha Komissarov. „Samas on pargid ja aiad inimlikustatud looduse märgid, mille sündi juhtis idee saavutada mitmemõõtmelisuses kogetav vaimne nauding.”

 

Näitusel luuakse uusi keskkondi ning teosed elavad kujunditena järelelusid lugematutes seostes.

 

Liis Pählapuu kureeritud 19.–20. sajandi esimest poolt käsitlevas näituseosas 3. korrusel avatakse kunsti, ilu, traditsioonide ja looduse omavahelisi suhteid. Samuti tuuakse välja kontrast baltisaksa kultuuri ja Eesti riikliku iseseisvuse mõjude vahel kujutavas kunstis.

5. korrusel tegelevad kaasaegsed kunstnikud ja arhitektid ruumi muundumisega ning kultuuri ja looduse vahekorraga. Viimastel aastakümnenditel on just urbanismi ja ökoeluviiside leviku vahendusel lisandunud uusi ja produktiivseid kunstiplatvorme.

 

Kumu sisehoovis saab otsida Margit Säde Lehni kureeritud helipõhise vabaõhuprojekti „Kõndides mööda salateid” teoseid. Eesti Kunstiakadeemia maastikuarhitektuuri osakonna eestvedamisel valminud installatsioon „Ananass või artišokk?” katab Kumu promenaadtrepi Tallinna mahajäänud aedadest kokku korjatud taimedega.

 

Näitus jätkub endisel Eesti Kunstiakadeemia krundil, kus 56-meetrine betooninstallatsioon „LAUD” toob elu ja loovuse tagasi linna ühele olulisemale väljakule. Kohtumis- ja koosolemispaigana mõeldud kunstiobjektil toimuvad töötoad, näitused, performance’id, filmi- ja muusikasündmused, piknikud ja peod.

 

Näituse visuaalid asuvad: http://digikogu.ekm.ee/filiaalid/kumu/pressimaterjal/aedade_jarelelu/year-2013

 

Kunstnikud: Arne Maasik, Giovanni Battista Piranesi, Liina Siib, Su Grierson, Kyra Clegg, Laura Kuusk, Jaanus Samma, Minna Hint, Kristiina Hansen, Johannes Säre, Timo Toots, Mare Tralla, Anni Kagovere, Jakob Schmitt, Siim-Tanel Annus, Paco Ulman, Taavi Talve, Marje Taska, Ilmar Taska, Kadarik Tüür Arhitektid, Kirke Kangro, Ilkka Halso, Mare Vint, Leida Ilo, Mari-Liis Tammi, Krista Mölder, Liina Lõõbas, Lilleoru kogukond, Eve Arpo, Grete Veskiväli, Adrian Piper, Lucie Kolb, Tina Melzer, Caroline Bergvall, Paul Elliman, Kenneth Goldsmith, Kadri Klementi, Louise Lawler, Erkki Luuk & c:, Raul Meel, Cia Rinne, Triin Tamm, Martijn in’t Veld, Lauri Eltermaa, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve.

 

Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Eesti Kunstiakadeemia, AS Lasita Maja, Kivisilla OÜ, AS Kiviluks, Hakk MTÜ, Aianduskeskus Hansaplant, E-Betoonelement AS, BetooniStuudio, Kaarlaid OÜ, Helaakoski Kraanad OÜ, Silmani Elekter AS, Europark Estonia OÜ, Avatud Ateljeed, Juhani Puukool, Viamer Grupp OÜ, RGB Baltic OÜ, Kekkilä Eesti OÜ, Akone OÜ, Fiskars Estonia AS, Aianduskeskus Hortes.

 

Näitusega kaasnevad kaks raamatut, publikatsioon „Aedade järelelu 1” ilmub avamispäevaks (autorid Liis Pählapuu ja Tõnu Õnnepalu, kujundaja Angelika Schneider).

 

Näitus „Aedade järelelu” jääb Kumu kunstimuuseumis avatuks 8. septembrini 2013.

 

Lisainfo:

Ragne Nukk

näituse koordinaator

tel 5342 0681

e-post ragne.nukk@ekm.ee

Kumu kunstimuuseum

Weizenbergi 34 / Valge 1

Tallinn

www.kumu.ee

Olete oodatud näituse KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID avamisele neljapäeval, 9. mail kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi hoovis.

Näitusel osalevad:
Caroline Bergvall (UK), Paul Elliman (UK), Kenneth Goldsmith (US), Kadri Klementi (EE), Lucie Kolb (CH),  Louise Lawler (US),
Erkki Luuk & c: (EE), Tine Melzer (CH), Adrian Piper (US), Cia Rinne (FI / DE), Raul Meel (EE), Triin Tamm (EE), Martijn in’t Veld (NL)

Kuraator: Margit Säde Lehni

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pro Helvetia, Briti Nõukogu, Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Lasita Maja AS
Tänud: Urs, August, Hille, Eha, Ragne, Andres, Mati, Ilja, Marten, Mihkel, Andreas, Martin, Carl-Robert, Anu, Daisy ja Tiina

Näitus KÕNDIDES MÖÖDA SALATEID on osa Eha Komissarovi kureeritud näitusest „Aedade järelelu” Kumu kunstimuuseumis 10.05-08.09.2013

Lisainfo:
Margit Säde Lehni
margitsade@gmail.com
56285680

Kumu kunstimuuseum
Weizenbergi 34 / Valge 1
Tallinn

Lisa sisutekst

https://www.facebook.com/events/597148283643846/?fref=ts

Avamine neljapäeva öösel vastu reedet, s.o. 10. mail kl 00:00

Neljapäeva öösel avaneb Eesti Kunstiakadeemia (EKA) krundil ootamatu vaatepilt: keskööl saabub platsile eriveos betoonpaneelidega ning kaks kraanat ajavad oma haarded laiali, et tõsta paika 56 m pikkune HTT-paneelidest LAUD. Avamise järgselt laud värvitakse ja ehitatakse pingid.

Galerii LAUD on Kumu kunstimuuseumi näituse „Aedade järelelu” linnaruumiprojekt Tallinna kesklinnas. Tavapärase valgete seintega galerii asemel märgistab ruumi 56 m pikkune laud, mis “kaetakse” suve jooksul erinevate sündmustega. Asukoht EKA krundil aktiviseerib kesklinna trööstitult tühja parklaga ala ja loob alternatiivseid võimalusi nii kunstiürituste kui ka muude ettevõtmiste korraldamiseks. LAUD pakub vahetut kunstikogemust väljakult möödujale – see on kohtumis- ja koosolemispaik, kus toimuvad töötoad, näitused, performance’id, filmi- ja muusikasündmused, piknikud ja peod. Külastajad on oodatud LAUDA aktiivselt kasutama. Kolm aastat tagasi alustati kunstiakadeemia lammutamist. Krundi ajutise hõivamisega toome EKA taas oma krundile.

Galerii ja tegevuspaik jääb avatuks kuni 9. septembrini.

Projekti initsiaatorid ja idee eestvedajad on Eve Arpo ja Grete Veskiväli rühmitusest You Must relax. Kaasautorid: Lauri Eltermaa, Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve. Helikujunduse loob Taavi Tulev.

Lisainfo: www.facebook.com/GaleriiLAUD

Toetajad ja koostööpartnerid:
Kumu Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kunstiakadeemia, Hakk MTÜ, Avatud Ateljeed

Sponsorid:
E-Betoonelement AS, Kaarlaid OÜ, Helaakoski Kraanad OÜ, Silmani Elekter AS,
Juhani Puukool, Europark Estonia OÜ, AS Kiviluks, Viamer Grupp OÜ, RGB Baltic OÜ, Goelro OÜ

Pressiteate koostas Eve Arpo

+372 564 60 564
eve@youmustrelax.com
www.youmustrelax.com

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on disaini kollektsioneerimisega tegeletud kümmekond aastat seda süstemaatiliselt jälgides, regulaarselt kogudes ja uurides, mille väljundiks on olnud erinevad näitused ja publikatsioonid. Tänaseks on nii esemelisest kui seda toetavast materjalist (kavandid, joonised, trükised, dokumendid jms) saanud arvestatav ning mitmeid kohalikus disainikonteksis olulisi teemasid kattev ja kaardistav kollektsioon, kus on kokku saanud esemed, autorid, tootjad ja aastad.

Seni oli disaini käsitletud muuseumi püsiekspositsioonis integreeritud osana tarbekunsti ja disaini ühisväljapanekust, mis on põhjendatav nende valdkondade tiheda teineteisega põimituse tõttu. Nüüd on eesti disainiajalugu, eelkõige tootedisaini erinevaid aspekte puudutav, esitatud iseseisva loo ja väljapanekuna, keskendudes eelkõige 20. sajandile ja kaasajale. 

Eesmärgiks on eksponeerida eesti disaini arengut ajaloolisel teljel võimalikult tiheda kontsentraadina, andes pildi olulisematest arengutest ja nähtustest ning seda eelkõige esemelise kaardistuse kaudu. Loomulikult on siin näha olev pilt skemaatiline, toimunud on oluliselt enam, nii sündmusi kui esemeid silmas pidades. Esemete näol on mõistagi tegu koostisosadega suuremast tervikust – iga nähaoleva eseme taga rullub lahti lai ja tihe maailm – ajaloolistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest aspektidest koosnev niidivõrgustik. See annab võimaluse teha aja jooksul sissepõikeid paljudesse erinevatesse teemadesse, moodustades pinnase tulevastele näitustele, ideedele ja uurimustele.

Näitusel on võimalik vaadata ka almanahhi Kunst ja Kodu erinevaid aastakäike, mis oli nõukogude ajal üks olulisi tollase disainiga suhestumise kanaleid, mille kaante vahel ilmusid kodukultuuri puudutavate näpunäidete ja soovituste kõrval ka toonaste olulisemate kujundajate joonised ja juhendid koduste tarbeesemete ise valmistamiseks. Peagi lisandub ka avariiul eesti disaini puudutava kirjandusega.

Hulk materjali on eksponeeritud digitaalsel kujul, laiendamaks pilti esemeist ja keskkondadest, mida erinevatel põhjustel hetkel muul moel näidata ei ole võimalik. Eesti disaini näeb ka muuseumi õuealal.

Kokku on eksponeeritud on üle 350 eseme erinevatelt autoritelt ja ettevõtetelt.

Loodetavasti aitab ekspositsioon tõsta teadlikkust eesti disaini olemasolust ja toimemehhanismidest, seda väärtustada ja hinnata.

Näituse kuraator Kai Lobjakas, töögrupp: Helen Adamson, Merike Alber, Airi Ligi, Anne Tiivel.

Näituse on kujundanud Marita Mätas ja Inga Raukas arhitektuuribüroost Allianss.

Graafiline disain: Indrek Sirkel.

Täname toetuse eest Eesti Kultuurkapitali.

Lähem info:

Kai Lobjakas

kai@etdm.ee  

tel +372 5648 6977