Näitused

Kolmapäeval, 28.01.2015 kell 12.30 avab LAURENTSIUS (1969) kodanikunimega Lauri Sillak Toompea lossi kunstisaalis näituse „5 portreed“. Näitus jääb avatuks 15. märtsini 2015.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 27.01.2015 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Laurentsius: „Näitusel „5 portreed“ Toompea lossi kunstisaalis eksponeerin viite portreemaali oma viimase paari aasta loomingust. Kuigi kõik maalid on vägagi realistlikud, on nad tehniliselt üpris erinevad. Seinast-seina erineb aga teoste vormistuslik külg – must gigantne ülepaisutatud baroklik raam, industriaalne metall, juugendtapeet alusmaterjalina, või siis näiliselt täiesti tavaline õlimaal lõuendil täiesti pretensioonitus raamis.“ 

Laurentsius (Lauri Sillak) on lõpetanud 1996. aastal Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti osakonna. Aastal 1996 õppis Laurentsius tollases Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise filoloogiat ja aastatel 1987-1990 Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Näitusetegevuses osaleb kunstnik aktiivselt alates 1993. aastast, lisaks rohkearvulistele isiknäitustele on Laurentsius osalenud ühisnäitustel Eestis, Saksamaal, Poolas, Venemaal, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja Taanis. 1999. aastal omistati talle eesti maalikunsti kõrgeim autasu, Konrad Mäe preemia; 2014. aastal tunnustati tema loomingut Kristjan Raua nimelise kunstipreemiaga. 

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.

Narva Kunstigaleriis avatakse näitus “IDEE+VORM:MUSTER –  LILLED SITSIL”. Näitusel näeb 21 sajandi moe tõlgendusi Kreenholmi sitsimustritest, neid  täiendavad Kreenholmi kunstnike originaalkavandid ja näited toodangust.

25.01.2015 kell 16.00 avatakse Narva Kunstigaleriis näitus “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”

Kuraator, juhendaja, näituse kujundus: Marit Ilison
Kujundaja: Tuuli Aule
Fotograaf: Maiken Staak
Projektijuht: Eha Komissarov
Osalejad: EKA moeosakonna moedisaini ja moestilistika I kursuse tudengid,

Narva Kreenholmi kunstnike originaalkavandid sitsikangastele 1970-1990-st ja Kreenholmi toodangu näited Narva Kunstigalerii arhiivist. 

Projekti ja näituse teemaks on vorm ja muster.

Meie ümber on igapäevaselt palju erinevaid mustreid, nii looduslikke ja loomulikke kui ka disainitud ja tehislikke. Tavaliselt  esinevad mustrid kahemõõtmelisel pinnal, eriti moekunstis, kus mustriline kangas on disaineri baasmaterjal, mida rõivaste loomiseks lõikama hakatakse.

Kuid kui vaadelda mustrit ja selle olemust lähemalt? Kuidas minna mustri sisse, mõista selle struktuuri ning tõlgendada seda ruumilise teosena? Kuidas luua mustrist vormi? Kuidas anda mustrile vorm? Kuidas seda teha värskel, ootamatul ja pilkupüüdval viisil?

“IDEE+VORM:MUSTER-LILLED SITSIL” esitletavad kostüümid valmisid EKA moeosakonna eksperimentaalse vormiõpetuse kursuse raames rahvusvaheliselt tunnustatud moekunstnik Marit Ilisoni juhendamisel. Kursuse eesmärgiks on anda tudengitele oskused mõelda kontseptuaalselt ning läheneda materjalile ootamatu nurga alt, samal ajal praktiliselt oma julged ideed ellu viia.  Projekti  ajalooliseks  aluseks  ja mustrite viiteks on rikkalik ja seni laiemalt kasutamata Kreenholmi kangavabriku mustrite kogu.

EKA moeosakonna loomingulist projekti esitleti 2014 Evald Okase Muuseumis Haapsalus.  Narva Kunstigaleriis täieneb ekspositsioon Kreenholmis 1970-90 töötanud kunstnike originaalkavanditega, mis valmisisd toodangu uuendamise  protsessi käigus. Näitusel näeb samuti valikut Kreenholmis toodetud sitsikangaste näidetest. 

Näitus on avatud 26. aprillini.

Kui soovid lähemalt tutvuda eksperimentaalse vormiõpetuse raames valminud kostüümidega, siis leiad materjale veebilehekülgedelt, nagu http://www.dezeen.com/2013/09/07/12-shapes-of-paper-fashion-by-estonian-academy-of-arts-students/

Eksperimentaalne vormiõpetus vol. 1 “IDEEVORM:SEELIK”

http://maritilison.com/formskirt/

Eksperimentaalne vormiõpetus vol. 3 “IDEEVORM:KRATT”

http://ideevormkratt.tumblr.com/

Näitust sponsoreerib Hasartmängumaksu Nõukogu

Pressiteate koostas Eha Komissarov

23.01. – 10.02. 2015
Hop galerii
Tallinn 
Hobusepea 2

Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17.00 avatakse Hop galeriis keraamik INGRID ALLIKU näitus SÕNUMID.

Mäletan, et kunagi ammu, kui vanaema võttis vanast diivanipadjast
sulgi puhastamiseks välja, leidis ta nende vahelt pärlmutrise
mansetinööbi neljalehelise ristkheinaga.

…

Aga veel enne seda
oli kogemata
mu praeguse abikaasa hambalusikale
graveeritud minu sünnikuupäev ja aasta.

/Ingrid Allik/

Nostalgia, argielu poeesia, argirutiini ilustamine…need on märksõnad millega võiks sisse juhatada keraamik Ingrid Alliku seekordse näituse „Sõnumid“ Hop galeriis.

Stoppkaadrina tardunud ja keraamilise vormi saanud peatükk kunstniku mälestusteraamatust kuhu on peidetud sõnumid omadelt ja võõrastelt – omadele ja võõrastele.

Leebe huumoriga vaadeldav kooslus räägib sõnade olulisusest, sõnumikeele muutumisest.

Arhiveeritud ja hetkeks korrastatud peatükk on vormunud  vaasi, tassi, kraanikaussi, ühte seebihoidjasse…

Näitus „Sõnumid“ on popballaad armastusest.

Ingrid Allik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala 1981. aastal. Töötab samas õppejõuna aastast 1987. Ta on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui ka välismaal ning talle on omistatud  Aasta Keraamiku tiitel (2010). Käesolev isikunäitus on järjekorras üheksas.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital. 

Lisainfo:

Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee

Estonian Contemporary Art
Development Center
Eesti Kaasaegse Kunsti
Arenduskeskus

————————————————————

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus kuulutab välja konkursi Imago Mundi Eesti. Konkursil oodatakse osalema nii professionaalseid kui oma karjääri alustavaid noori kaasaegseid kunstnikke.

Imago Mundi on itaalia ettevõtja ja kunstikoguja Luciano Benettoni algatatud riikidepõhiste kogude sari, mis tänaseks koondab ligi 7500 miniteost 69 riigist. Kogutud teoste põhjal koostatakse mahukas kataloog ja näitus, mida eksponeeritakse üle maailma koostöös avalike muuseumite ja erainstitutsioonidega. 2013. aastal eksponeeris Imago Mundi Jaapani, Ameerika Ühendriikide, India, Lõuna-Korea ja Austraalia kunstnike teoseid Veneetsias Fondazione Querini Stampalias Veneetsia biennaali satelliitprogrammis. Eesti on Läti, Islandi, Austria, Venemaa ja Rumeenia kõrval kuues projektis osalev Euroopa riik. Imago Mundi Eesti projekti korraldab Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus koostöös fondiga Fondazione Benetton Studi Ricerche.

Iga osalev kunstnik esitab oma teose etteantud 10 x 12 cm formaadis lõuendile. Kunstnik võib vastavalt soovile muuta kasutatavat alusmaterjali, ainukeseks muutumatuks tingimuseks on suurus.

Lisaks näitusel osalemisele on rahvusvahelise žürii valikul ühel Imago Mundi projekti kaasatud kunstnikul võimalus osaleda residentuuris Itaalias 2016. aastal.

Osalemiseks ja lõuendi kättesaamiseks tuleb saata inglisekeelne CV ja lühibiograafia (kuni 400 tm) aadressile imagomundi@ecadc.ee (mailto:imagomundi@ecadc.ee) hiljemalt 10. veebruariks.

Lisainfo:

www.imagomundiart.com
Kadri Laas
imagomundi@ecadc.ee (mailto:imagomundi@ecadc.ee)
56698720

Näitus: Imago Mundi: The Art of Humanity, Museo Carlo Bilotti ‐ Aranciera di Villa Borghese, 20.november 2014 – 11.jaanuar 2015

23.01.-08.03.2015

Avamine 23.jaanuaril kell 14.00

Teine väljapanek sarjast, mis pühendatud meie riigi lähenevale 

suurjuubelile, toob kunstisõpradeni valiku viimase ilmasõja ajal 

ja sellele järgnenud okupatsioonipäevil loodud kunsti. Peamiselt maalist 

ja graafikast koostatud näitus annab võimaluse võrrelda, millist kunsti 

pidid kodumaale jäänud loojad viljelema ning kuidas nad oma teostesse 

peidetud sümbolitega püüdsid seda suletud maailma seestpoolt purustada.

Näituse kuraatorid Mark Soosaar ja Jüri Hain tõid näitusele ka 

esindusliku valiku samal traagilisel perioodil sündinud pagulaskunsti. 

Pärnust pärit Karin Luts ning Arno Vihalemm elasid küll vabaduses, ent 

nende teostes peegeldub suur mure ning hingevaev kaotatud kodumaa 

pärast. Torontos elanud Kihnu naivist Jaan Oad oli oma maaliloomingus 

rõõmsameelsem, kodusaare kauni mineviku jäädvustamine osutus mehe 

suureks elutööks. Samas pidi Eestisse jäänud naivist Paul Kondas tõe 

kuulutamiseks kasutama mitmetähenduslikke sümboleid ning allegooriat ega 

saanudki enne okupatsioonirežiimi kokkuvarisemist oma poliitilist 

maaliloomingut eksponeerida.

Kuni Stalin elas, pääses kodu-eesti kunstnik näitustele vaid suurt juhti 

ja sotsialismipäikest ülistava loominguga. Mõnigi neist pingutas üle ja 

täna võivad tollased Evald Okase, Richard Sagritsa, Lepo Mikko, Juhan 

Muksi, Nikolai Kormašovi jt teosed mõjuda suisa naljakatena. Aga neis on 

ka piisavalt irooniat ning toda perioodi oma nahal tundnud inimeste 

jaoks ka peidetud traagikat. Hruštšovi sula järel eesti kunsti tulnud 

noorte maalijate Ilmar Malini, Enn Põldroosi, Jüri Arraku jt loominguga 

algab uus lehekülg, kus üsna julgete kompositsioonivõtete ning 

värvikombinatsioonidega avaneb tollase režiimi olemus ning 

kaasajooksikute pale. Samal ajal Läänes loodud eesti kunst on hoopis 

vaikelulisem, kandes endas lootuste kustumist ja leppimist meie rahva 

pooleks rebitud saatusega. Need motiivid kõlavad nii Eerik Haameri, 

Eduard Wiiralti kui Herman Talviku jt loomingus. Õnneks ei kustunud ka 

kaugel kodumaast tahe hoida elus omakultuuri, mille üheks oluliseks 

osaks olid nii maal kui graafika.

Näituse koostamisel olid meile suureks abiks Eesti Kunstimuuseum, Tartu 

Kunstimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Virumaa Muuseumid, 

Viljandi Muuseum, Kondase Keskus, Underi-Tuglase Kirjanduskeskus, kes 

lahkelt oma kogudest meistriteoseid Pärnusse lähetasid. 

Ootame kunstisõpru ja ajaloohuvilisi nii näituse avamisele reedel, 23. 

jaanuaril kell 14.00 kui kogu näituseperioodil kuni 8.märtsini 2015.a.

J. Muks “Punased lipud Viljandis”, segatehnika, vineer, 1965

J. Arrak “Kameeleoni jalutuskäik”, õli, lõuend, 1989

Pärnu Uue Kunsti Muuseum

Esplanaadi 10, Pärnu

avatud iga päev 9 – 19.00

www.mona.ee

tel: 4430772

Pressiteate koostas Mark Soosaar

Rohkem infot tema mobiililt 5024947

SADA

Eesti tekstiilikunst 1915-2015

Tallinna Kunstihoone

28.01.2015 – 1.03.2015

27. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoones Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus SADA, mis pakub näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti.

1914.aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.

Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.

Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.

Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Oma töödega on esindatud: Adamson-Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming-Buchanan, Katarina Meister,  Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter-Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin-Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik

Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.

Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.

Täname toetuse eest Kultuurkapitali

Info: Sigrid Huik

tel 55687812

sigridhuik@hotmail.com

Kontakt: Tamara Luuk

tamara@kunstihoone.ee

Mare Saare

DEFINITSIOONID

23.01.2015 – 22.03.2015

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatakse reedel, 23. jaanuaril kell 17.00 klaasikunstnik Mare Saare (s. 1955) näitus „Definitsioonid“, kus on eksponeeritud valik pâte de verre tehnikas hapraid klaasvorme viimaste aastate loomingust, mille kaudu kunstnik püüab materialiseerida oma mõtteid ja tundeid. Saatjateks seintel on fotod klaasiteoste välimistest- ja sisemistest struktuuridest. Mare Saare on esimene eesti klaasikunstnike seas, kes hakkas kasutama pâte de verre (klaasipuru sulatus) tehnikat ja on saavutanud selles suure meisterlikkuse, mida on hinnatud nii meil kui ka raja taga. Näiteks mainekal rahvusvahelisel näituskonkursil “Glass Kanazawa 2010” hinnati Mare Saare töid hõbemedaliga.

Mare Saare kirjutab oma näituse saatetekstis: „Sageli piisab vaid ühest sõnast, et käivitada mõtete jada, kujutleda objekti, mida tahaksin luua, või näha detailselt ette eseme valmistamise kogu protsessi. Samamoodi, nagu definitsioon selgitab sõna tähendust, kasutades selleks teisi sõnu, tahan anda ühele või teisele mõistele kolmemõõtmelise definitsiooni….. Kõik sai alguse tööst „Kaose definitsioon“. Tõenäoliselt on kaos see olukord, milles end sageli leian, ning mis seetõttu vajab defineerimist, analüüsimist ning lahenduse leidmist.“

Näitusega kaasneb Mare Saare koostatud ja kujundatud raamatu  „Fragile“ esitlus. Raamat annab ülevaate kunstnikule olulisematest loomingulistest teemadest. Kunstniku enda pildistatud fotod oma töödest, detailidest ja inspiratsiooniallikatest looduses aitavad süüvida klaasikunstis peituvasse muinasjutulisse sisemaailma.

Mare Saare on lõpetanud ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal ja tegelenud klaasehistööga 35 aastat. Täiendanud end ja töötanud residentuurides ning õpetanud mitmetes klaasikeskustes Šotimaal, USA-s, Saksamaal ja Jaapanis. Paralleelselt on Mare Saare töötanud õppejõuna EKA klaasikateedris ja alates 1993. aastast on klaasiosakonna juhataja, professor ja klaasiosakonna juhataja 2001–2016.

On osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui mitmekümnes välisriigis. Tema loomingut on tunnustatud arvukate preemiatega, sh Kristjan Raua preemiaga (2011). Kunstniku teosed kuuluvad ligi kahekümne maa nii era- kui riiklikesse kogudesse.

Kodulehekülg: https://maresaare.wordpress.com/

Kunstniku raamatuga saab tutvuda: http://www.blurb.com/b/5832963-fragile

Lisainfo:

Anne Tiivel

klaasikogu kuraator

anne@etdm.ee

tel 627 4604

---

13.01. – 31.01.2015

Disaini ja Arhitektuuri Galeriis

Teisipäeval 13. jaanuaril avati Tallinnas Disaini ja Arhitektuuri Galeriis TERJE SALUPUU isiknäitus “Traadikangas”.

Traadikangad on multikasutuse meetodil valminud eksperimentaalsed sisustustooted, mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige valgusega mängivates interjöörilahendustes. Traadikangad on valmis kootud silmuskudumismasinal, aga tekstiili asemel on autor kasutanud traati ja  mänginud selle materjali eriliste omaduste esile toomiseks kudumisega kui traditsioonilise tekstiilitehnikaga.

Näitus esitleb autori magistritööna valminud traadikangaste kollektsiooni.

Näitusel eksponeeritakse ka eelmisel suvel uue sisearhitektuurse lahenduse (sisearh. Eliina Grünberg) saanud  Tallinnas Swissôtel-is 30. korrusel

 asuvale restoranile “Horisont “ loodud unikaalseid traadikangast valgusteid. Nende valgustite prototüüpidega saab samuti näitusekeskkonnas tutvuda.

Terje Salupuu on Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna magistrant, kelle magistriõpingute lõppakordiks on käesolev esimene isiknäitus.

Autor on varasemalt lõpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiili eriala(2012)  ja osalenud õpingute ajal mitmel ühisnäitusel alates aastast 2008 nii Eestis kui Soomes.

Disaini ja Arhitektuuri Galerii

Pärnu mnt 6, Tallinn

Avatud E-L 12.00-18.00

Lugupidamisega

Maile Grünberg

MTÜ Disaini ja Arhitektuurigalerii

Pärnu mnt. 6, Tallinn 10146

tel. 5111 445

disaini.galerii@mail.ee

Olete väga oodatud Kaarel Kurismaa artist’s talk’ile tema näitusel “Väike masin ja sõbrad” Vabaduse galeriis neljapäeval, 22. I kell 18. 

Kaarel Kursimaaga vestleb Raul Keller, tekste loeb Sulev Teppart.

Kaarel Kurismaa (1939) on vaieldamatult Eesti kineetilise kunsti kõige järjekindlam viljeleja, edendaja, arendaja. Ehk siis meie kineetilise kunsti isa. Aga niisamuti nagu ei kehti Kurismaale füüsiline vanus, ei kehti ka välja teenitud “suure isa” positsioon. Kaarel Kurismaa on elav ja arenev kunstnik, tema kunst, ka see, mis on loodud enam kui kolm-nelikümmend aastat tagasi on elav ja aktuaalne ka praegu. Seda võis igati näha ülemöödunud aasta lõpul ja möödunud aasta algul Kumus eksponeeritud  helikunsti näitusel “Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”.  

“Sünkroonist väljas” näituse kataloogis kirjutab väljapaneku üks kuraator Ragne Nukk: “Kurismaa tööd ei allu enamasti rangele mõistuslikule tõlgendusele. Mängulisus ja absurd on tema kirjeldamisel juba kulunud sõnad, ent sugugi mitte anakronistlikud. /—/ Kurismaa mäng on süütu ja spontaanne, mida ei tasu võtta pealiskaudselt: see toimib alateadlikult ventiilina erinevatele pingeseisunditele ja õnnehormooni genereerijana. Ta suudab tekitada vaatajas parajal määral kiindumust objektidesse, mis korraga nii äratuntavad kui tundmatud, maisnad ja mänguasjad, leiutised ja kunstiobjektid.” Mängulisus ja absurd on kindlasti ka “Väikese masina ja sõprade” võtmesõnad, kunstnikku iseloomustaksin selle väljapaneku valguses eksistentsialisti ja ka romantikuna.

“Väikese masina ja sõprade” algab küll tagasivaatega minevikku  – väljapaneku varajaseim töö “Roheline tuul” on 1985. aastast –, kuid enamik kunstniku liikuvatest-häälitsevatest masinobjektidest on valminud 2013. ja 2014. aastal, ikka koostöös elektroonikameistri Härmo Härmi ja kujundaja Mari Kurismaaga. 

“Väike masin ja sõbrad” on terviklik lavastus. Kõige parem on seda lavastust vaadata üksinda, lastes Kurismaa objektidel endast läbi tungida ja ennast kaasa viia, samastuda Kurismaa kodustatud, väikeste inimlike esemete maailmaga. Kuid mitte ainult mitmest ajastust ja vaimsusest kantud kodune, kodustatud stafaa? – tuvid, lapsefiguurid, lambid, kapid, tordialused ei loo lavastuse atmosfääri, vaid ühtesulavad tempereeritud helid, ülimaitseka koloriidiga seinatahvlid, sordiini all valgus ja kunstniku enda tekst “Väike masin II”, soojalt eneseirooniline, kõrvaltvaatav kirjeldus.  Kõik kokku on imeilus, mahendab meeli, “genereerib õnnehormooni”, kuid sellesse ideaalpilti on Kaarel Kurismaale nii omaselt kirjutatud sisse vaevumärgatav ebakõla, nukralt ettevaatlikuks tegev noot. Kaarel Kurismaa on esteet, aga temas on väga arenenud ka eetiline hoiak. Ta ei suuna, noomi, loe moraali ega kontrolli, ta toob vaataja oma maailma ning kui vaataja on avatud meeltega sõber, saab ta ise aru.

Näitus on vaadata 27. jaanuarini.

Reet Varblane

Tänu Eesti Kultuurkapitalile ja Eesti Rahvuskultuuri Fondile.

Demokraatilik kino!

Iga esitus on esmaettekanne!

Riigikogu hoone vestibüülis 19.-23. jaanuarini 2015

Avamine 19. jaanuaril 2015 kell 14.00

Ida/The East on dokumentaalne andmebaasifilm, mille installatsiooniversiooni
esitleme. 

Film toob esile Eesti suurimad kontrastid: Ida-Virumaa tööstuspiirkonna
maalilise looduse, sünged ja kaunid tehismaastikud ning seal elavate inimeste
elulood.

Kunstnikena oleme pannud eelistuse visuaalsele keskkonnale ja alles seejärel
lisanud kriitilisi kommentaare. Eelkõige on meid huvitanud eksperimentaalne ja
innovatiivne formaat, mis võimaldab välja tuua seda, mida varem ei ole
märgatud ja käsitletud. 

Filmi tegelased ja asukohad on reaalsed. Näeme inimesi, kelle käekäiku on
vorminud tööelu energia- ja põlevikiviettevõtetes ning kelle perekonnad on
rahvuslikult segunenud. Näeme reaalseid saatusi, saame aru Ida-Eesti inimeste elu tavapärasest kulust.

Filmi vormiliseks eripäraks on kaks põhiväljundit: lineaarne ja interaktiivne.
Interaktiivsel väljundil saab olema neli versiooni: kinoversioon, installatsiooniversioon, DVD-versioon ja veebiversioon. Katsetatud on mitmele kasutajale mõeldud kinoversiooni, siinolev on installatiivne lahendus ühele kasutajale.

Vaatajatel on võimalus filmi kulgu oma valikutega mõjutada. Ta saab liikuda neljas teemas: loodus, tööstuskeskkond, masinad, inimesed. Filmi esteetika on üles ehitatud jaosekraani põhimõttele, võimaldades valida ootenarratiivi ja aktiivse narratiivi vahel. 

Projekti autorid Raivo Kelomees, Hille Karm
Hans Gunter Lock programmeerimine
Igor Ruus kaamera
Chris Hales konsultatsioon
Kaileen Mägi toimetamine, intevjuud
Meelis Salujärv muusika

Toetajad ja koostööpartnerid: EAS, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgem
Kunstikool, Eesti Kultuurkapital, IVEK, Allfilm, Froid, Faun Studios, Eesti
Kroonikafilm, Kultuurkatla Makerlab

NB! Näituse külastamiseks võtta kaasa isikut tõendav dokument.