Näitused
09.11.2023 — 11.11.2023
where does the sun go? Vent Space’is
Kas te ei tea, mis seal sees on? Mul on idee. See ilmutas end mu viimases unenäos. Muutsin midagi, aga saate tagasi muuta. Kuhu päike läheb? See kipub end ridade vahele peitma.
Pauline Creuzé on Prantsusmaalt pärit kunstnik. Ta töötab video ja kohaspetsiifilise videoinstallatsiooniga. Koos kunstnike kollektiiviga À VENIR on ta aastatel 2017–2021 teinud grupinäitusi tühjades linnaruumides.
kacper krajewski on interdistsiplinaarne Poola kunstnik, kes elab Norras Tromsøs. Kacper navigeerib bioloogia ja tehnoloogia keerulistel ristumiskohtadel, seades sunniviisiliselt proovile teadvuse, taju ja kehalisuse mõisted. Omapärasest vaatenurgast juhindudes süvenevad nad kehastatud eksistentsi sügavustesse.
Gregor on muusik ja kunstnik Eupenist, väikesest Belgia idaosas asuvast linnast. Gregor kombineerib erinevaid tehnikaid, et luua ümbritsevaid vaatenurga muutusi, sageli algoritmiliste lähenemisviiside dikteeritud kompositsioonide kaudu.
Py Tenor on Rootsist pärit kunstnik, kes elab Tromsøs. Installatsiooni ja kantava skulptuuri abil töötab ta äratuntava materjali ja olukordadega, keskendudes sensoorsetele ja kombatavatele kogemustele.
Sondre Sjølie on Norra Nes’i valla kunstnik, kes omandab hetkel Tromsøs bakalaureuseõppe kaunite kunstide alal. Tema teosed põhinevad sageli narratiivil ja absurdsel jutuvestmisel, mis on inspireeritud põrandaalusest koomiksist, huumorist ja tragöödiast.
kuhu päike läheb? on Tromsø Kunstiakadeemia tudengite kollektiivnäitus.
Vent Space asub aadressil Vabaduse väljak 6-8
where does the sun go? Vent Space’is
Neljapäev 09 november, 2023 — Laupäev 11 november, 2023
Kas te ei tea, mis seal sees on? Mul on idee. See ilmutas end mu viimases unenäos. Muutsin midagi, aga saate tagasi muuta. Kuhu päike läheb? See kipub end ridade vahele peitma.
Pauline Creuzé on Prantsusmaalt pärit kunstnik. Ta töötab video ja kohaspetsiifilise videoinstallatsiooniga. Koos kunstnike kollektiiviga À VENIR on ta aastatel 2017–2021 teinud grupinäitusi tühjades linnaruumides.
kacper krajewski on interdistsiplinaarne Poola kunstnik, kes elab Norras Tromsøs. Kacper navigeerib bioloogia ja tehnoloogia keerulistel ristumiskohtadel, seades sunniviisiliselt proovile teadvuse, taju ja kehalisuse mõisted. Omapärasest vaatenurgast juhindudes süvenevad nad kehastatud eksistentsi sügavustesse.
Gregor on muusik ja kunstnik Eupenist, väikesest Belgia idaosas asuvast linnast. Gregor kombineerib erinevaid tehnikaid, et luua ümbritsevaid vaatenurga muutusi, sageli algoritmiliste lähenemisviiside dikteeritud kompositsioonide kaudu.
Py Tenor on Rootsist pärit kunstnik, kes elab Tromsøs. Installatsiooni ja kantava skulptuuri abil töötab ta äratuntava materjali ja olukordadega, keskendudes sensoorsetele ja kombatavatele kogemustele.
Sondre Sjølie on Norra Nes’i valla kunstnik, kes omandab hetkel Tromsøs bakalaureuseõppe kaunite kunstide alal. Tema teosed põhinevad sageli narratiivil ja absurdsel jutuvestmisel, mis on inspireeritud põrandaalusest koomiksist, huumorist ja tragöödiast.
kuhu päike läheb? on Tromsø Kunstiakadeemia tudengite kollektiivnäitus.
Vent Space asub aadressil Vabaduse väljak 6-8
06.11.2023 — 24.11.2023
Kaisa Nele Hendla galeriis Positiiv
Kunstniku sõnul on ta pikalt olnud huvitatud inimkogemusest, mis ei tähenda liikumist elu mõtte otsingute suunas, vaid soovi mõista, kuidas igaühe individuaalsuse ja unikaalsuse taga peitub üks suur universaalne kogemine. „Fotograafina kohtan väga palju väliselt erinevaid inimesi, kuid nendega jutu peale saades taipan iga kord, et emotsioonid, mis meid kõiki läbivad, on loomult samad. Kasutangi fotograafiat vahendina, kuidas jõuda inimesteni, et lahti mõtestada inimeseks olemist.”
Kaisa Nele Hendla (2001) on vabakutseline fotograaf, kes on pärit Lääne-Virumaa metsadest ning praeguseks elab ja töötab Tallinnas. 2023. aastal alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA erialal. Ta on elanud ja reisinud erinevates Euroopa riikides, püüdes tunnetada elurütme teistes kultuuriruumides. 2023. aasta suvest on ta tagasi Eestis, et selgemalt märgata ja tajuda olemise mustreid kodumaal ning läbi selle ka enda sees. „Vahemärkmeid inimkogemusest” on Hendla esimene suurem isikunäitus ning annab edasi tema praegust elutunnetust kõikide oma tahkudega. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Kaisa Nele Hendla galeriis Positiiv
Esmaspäev 06 november, 2023 — Reede 24 november, 2023
Kunstniku sõnul on ta pikalt olnud huvitatud inimkogemusest, mis ei tähenda liikumist elu mõtte otsingute suunas, vaid soovi mõista, kuidas igaühe individuaalsuse ja unikaalsuse taga peitub üks suur universaalne kogemine. „Fotograafina kohtan väga palju väliselt erinevaid inimesi, kuid nendega jutu peale saades taipan iga kord, et emotsioonid, mis meid kõiki läbivad, on loomult samad. Kasutangi fotograafiat vahendina, kuidas jõuda inimesteni, et lahti mõtestada inimeseks olemist.”
Kaisa Nele Hendla (2001) on vabakutseline fotograaf, kes on pärit Lääne-Virumaa metsadest ning praeguseks elab ja töötab Tallinnas. 2023. aastal alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia fotograafia BA erialal. Ta on elanud ja reisinud erinevates Euroopa riikides, püüdes tunnetada elurütme teistes kultuuriruumides. 2023. aasta suvest on ta tagasi Eestis, et selgemalt märgata ja tajuda olemise mustreid kodumaal ning läbi selle ka enda sees. „Vahemärkmeid inimkogemusest” on Hendla esimene suurem isikunäitus ning annab edasi tema praegust elutunnetust kõikide oma tahkudega. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
24.11.2023
Estonia Seltsi kammerkoori kontsert EKA aatriumis
24. novembril kell 19.00 kõlavad Eesti Kunstiakadeemia aatriumis Peep Sarapiku Kellamissa ja Pärt Uusbergi Laulud olemise läbipaistvusse. Esitavad Estonia Seltsi Kammerkoor ja Segakoor Laulupidur.
Kui 1993. aastal noorte laulupeol esimest korda ‘ta lendab lillest lillesse’ lauldi, oli laulu helilooja Peep Sarapik (19. september 1949 – 12. detsember 1994) Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) kammerkoori juhatanud juba 12 aastat. Järgmisel aastal lahkus helilooja igavikku kuid see laul hakkas oma elu elama. 1999. aasta laulupeost alates teab mesipuu poole lendamise viisi ja sõnu une pealt iga koorilaulja. Koorijuht, kontsertmeister, organist, helilooja, ergas hing Peep Sarapik jättis endast maha palju enam. Tema omanäoline helilooming võlub oma lihtsate, samas sügavate ja hingeliste meloodiatega, milles ootamatud dissonantsid tõstavad muusika esteetika uuele tasemele. Hinge lähevad tema laulud ja instrumentaalpalad igal juhul.
Lühikese missa (missa brevis) vormis kirjutatud Kellamissa segakoorile ja kelladele on Peep Sarapiku viimane lõpetatud teos. Teose esiettekanne toimus 1995. aastal ning pärast seda ei ole seda eriti sopranite jaoks nõudlikku teost väga sageli ette kantud.
Koorijuhi ja helilooja Pärt Uusbergi (16. detsember 1986) näiliselt haprate, mediteerivate kompositsioonide aluseks on selgepiiriline range struktuur, mis hoiab selget sihti sõnumi suunas.
Mediteerimine nõuab harjutamist nii tegevusena kui muusikas. Õrnakoeliste, kuid mõjuvate teoste esitamise muudab pea alati keerukaks vajadus jälgida, et ettekandja enda vaim ei läheks lendama ja emotsioon ei võtaks võimust.
Meditatsioon (2007) meeskoori ja Laulud olemise läbipaistvusse (2018) naiskoori ettekandes on täpselt sellised mõtisklevad, õhulised, hingekelli helistavad, näiliselt kerged kuid olemuselt sügavad teosed.
Estonia Seltsi kammerkoori kontsert EKA aatriumis
Reede 24 november, 2023
24. novembril kell 19.00 kõlavad Eesti Kunstiakadeemia aatriumis Peep Sarapiku Kellamissa ja Pärt Uusbergi Laulud olemise läbipaistvusse. Esitavad Estonia Seltsi Kammerkoor ja Segakoor Laulupidur.
Kui 1993. aastal noorte laulupeol esimest korda ‘ta lendab lillest lillesse’ lauldi, oli laulu helilooja Peep Sarapik (19. september 1949 – 12. detsember 1994) Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) kammerkoori juhatanud juba 12 aastat. Järgmisel aastal lahkus helilooja igavikku kuid see laul hakkas oma elu elama. 1999. aasta laulupeost alates teab mesipuu poole lendamise viisi ja sõnu une pealt iga koorilaulja. Koorijuht, kontsertmeister, organist, helilooja, ergas hing Peep Sarapik jättis endast maha palju enam. Tema omanäoline helilooming võlub oma lihtsate, samas sügavate ja hingeliste meloodiatega, milles ootamatud dissonantsid tõstavad muusika esteetika uuele tasemele. Hinge lähevad tema laulud ja instrumentaalpalad igal juhul.
Lühikese missa (missa brevis) vormis kirjutatud Kellamissa segakoorile ja kelladele on Peep Sarapiku viimane lõpetatud teos. Teose esiettekanne toimus 1995. aastal ning pärast seda ei ole seda eriti sopranite jaoks nõudlikku teost väga sageli ette kantud.
Koorijuhi ja helilooja Pärt Uusbergi (16. detsember 1986) näiliselt haprate, mediteerivate kompositsioonide aluseks on selgepiiriline range struktuur, mis hoiab selget sihti sõnumi suunas.
Mediteerimine nõuab harjutamist nii tegevusena kui muusikas. Õrnakoeliste, kuid mõjuvate teoste esitamise muudab pea alati keerukaks vajadus jälgida, et ettekandja enda vaim ei läheks lendama ja emotsioon ei võtaks võimust.
Meditatsioon (2007) meeskoori ja Laulud olemise läbipaistvusse (2018) naiskoori ettekandes on täpselt sellised mõtisklevad, õhulised, hingekelli helistavad, näiliselt kerged kuid olemuselt sügavad teosed.
11.11.2023 — 11.10.2023
Mirjam Variku raamat “Vaikelu hääbuvas ruumis”
Laupäeval, 11. novembril esitleb Fotokuu raames EKA 2. kursuse kaasaegse kunsti magistrant Mirjam Varik oma raamatut “Vaikelu hääbuvas ruumis”. Üritus toimub Hobusepea galeriis (Hobusepea tänav 2), kell 16.00.
Mirjam Variku raamat “Vaikelu hääbuvas ruumis”
Laupäev 11 november, 2023 — Kolmapäev 11 oktoober, 2023
Laupäeval, 11. novembril esitleb Fotokuu raames EKA 2. kursuse kaasaegse kunsti magistrant Mirjam Varik oma raamatut “Vaikelu hääbuvas ruumis”. Üritus toimub Hobusepea galeriis (Hobusepea tänav 2), kell 16.00.
31.10.2023 — 25.11.2023
Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis
31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.
Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.
„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“
Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.
Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Paul Kuimeti „Crystal Grid” Draakoni galeriis
Teisipäev 31 oktoober, 2023 — Laupäev 25 november, 2023
31. oktoobrist 2023 on Draakoni galeriis avatud Paul Kuimeti isiknäitus „Crystal Grid”.
Näituse avamine toimub 1. novembril kell 18.00.
23. novembril kell 18.00 toimub galerii kõrval asuvas Kanuti Gildi SAALis projektiga seotud kunstnikuraamatu esitlus.
„[…] kuidas anda struktuur millelegi, millel enesel struktuur puudub? Kuidas midagi sellist presenteerida? See on nähtavuse ja nähtavaks muutmise küsimus. Mille abil teha nähtavaks midagi, mis ise jääb alati nähtamatuks? Täpsemalt: see, mis tegelikkuses jääb nähtamatuks, ent millest „Crystal Grid” laseb meil aimu saada, on kapitalismi struktuur. Ent kuidas midagi sellist esitada?“
Neeme Lopp, „Paul Kuimeti analüütiline fotograafia“
Essee kunstnikuraamatust „Crystal Grid” (Lugemik, 2023)
Näitusel eksponeeritakse 25 uut teost seeriast „Crystal Grid“. Aastal 2020 alguse saanud seeria kujutab maailma erinevates botaanikaaedade palmimajades ülespildistatud fotosid taimedest, mis on seejärel kollaažideks komponeeritud. Kollaažid on järjestatud kahe-, kolme- või neljateoselistes komplektides, mis laseb iga teose pinnal vaadelda kõrvuti taimefragmente, mis tegelikkuses asuvad teineteisest sadade või isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Kollaažide loomisel on kasutatud mustrit, mis on tuletatud 1851. aastal Londonis toimunud maailmanäituse tarbeks püstitatud Kristallpalee (Crystal Palace) kesklöövi lae struktuurist. Iga teose jaoks on kujundatud olemasoleva raamistiku sees uus muster, mis lähtub iga foto enda sisemisest kompositsioonist – osa pildist lõigatakse mustri järgi lahti ning osa jäetakse lõikamata.
Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuigi tema loomingut iseloomustab tehnikale ja tehnilisele vahendatusele omane vaatamisviis, asetab ta teoste eksponeerimisel näituseruumis rõhu ka vaataja liikumisele ja kohalolule. Alates 2013. aastast on käsitleb ta loomingus modernistlikke vorme. Kuimeti hiljutistes teostes on fookuses mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. Kuimet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (MA; 2014). 2018. aastal osales ta residentuuriprogrammides – WIELSi Kaasaegse Kunsti Keskuses, Brüsselis ning International Studio & Curatorial Program (ISCP), New York-is. Tema loomingut on hiljuti näidatud isik- ja duonäitustel Tartu Kunstimuuseumis (2023), WIELSi Projektiruumis, Brüsselis (2021), Budapesti Arhitektuurikeskuses FUGA (2021), Kogo Galeriis, Tartus (2020) ning Tallinna Kunstihoones (2020).
Näitus jääb avatuks 25. novembrini 2023.
Näitus on osa 7. Tallinna Fotokuu kaasaegse kunsti biennaali (6.10.–26.11.2023) satelliitprogrammist. Rohkem infot: fotokuu.ee
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Põhjala Pruulikoda
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
02.11.2023 — 09.11.2023
Kunstiryhmituse näitus “Ma elan Tallinnas”
Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00
“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6).
Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum.
Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.
Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.
Instagram @kunstiryhmitus
Kunstiryhmituse näitus “Ma elan Tallinnas”
Neljapäev 02 november, 2023 — Neljapäev 09 november, 2023
Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00
“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6).
Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum.
Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.
Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.
Instagram @kunstiryhmitus
07.11.2023 — 30.11.2023
Kärt Ojavee „Nanomaterjal nr. 399“ EKA Galeriis 08.11.–30.11.2023
Nanomaterjal nr. 399
08.11—30.11.2023
Avamine: 07.11 kell 18.00
Being small does not diminish their grandeur. But being small offers them freedom. They can slip through cracks, join each other, and make universes. The universe humans can’t even fathom. For what though? To whisper secrets. The secrets of life’s intricate tapestry. The tiny things are hidden under veils of everyday sight. Though it is not visible, they work in harmony, shaping destiny. *
Ruumis avaneb loomeuurimuslik töö, mis on toonud kokku materjaliteaduse, masinate ehituse, loomeprotsessi, ning projekti vältel juhtunud ebaõnnestumised ja valminud tulemused.
Ojavee on Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor tekstiili osakonnas.
Madis Kaasik (s. 1989) töötab Eesti Kunstiakadeemias digitaalse tootmise ja mehhatroonika labori juhina. Ta on ka inseneri- ja mehaanilise projekteerimise stuudio Protoinvent OÜ asutaja. Madise peamisteks huvideks on elektromehaaniliste seadmete projekteerimine ja valmistamine idufirmadele, kunstnikele ja teadlastele. Masinaehitusprotsessid pakuvad talle huvi seetõttu, et nende protsesside loominguline pool hõlbustab loomingulisi tegevusi.
Gelatex Technologies OÜ on materjalitehnoloogia ettevõtte, mis arendab ja toodab nanokiulisi materjale. Tegemist on materjalidega, mis koosnevad fiibritest, mis on kuni 100 korda väiksemad kui inimese juuksekarv. Gelatex keskendub käesolevalt just biotehnoloogiaga seotud valdkondadele, eriti in vitro 3D rakukultuurile ning koetehnoloogiale. Samuti on projekte käimas ka ravimiarenduse, haavaravi ja kultiveeritud liha suunal. Gelatexis on rahvusvaheline entusiastidest ja lahendustele suunatud inimestest koosnev meeskond, kelle taust on materjalitehnoloogias, mehaanikas, biokeemias, mikrobioloogias, turunduses, müügis ja äriarenduses.
*
Vaid nanoskaalas märgatavad väiksed osakesed moodustavad suurima avastamata müsteeriumi. Väikeste kübemetena keerlevad need osakesed nagu helendavad mardikad, luues pimeduses oma sümfooniaid.
Miniatuurne suurus ei piira nende hiilgust vaid annab neile vabaduse liuelda läbi pragude, koguneda ja ehitada uusi universumeid, mis jäävad inimestele kaugeltki tabamatuks. Kuid milleks?
Et sosinal elu keerukasse kangasse saladusi lõimida. Väksed elemendid on peidetud igapäevase vaatepildi loori alla. Kuigi neid ei ole näha, tegutsevad nad harmoonias, vormides paratamatut saatust.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Haridus- ja Noorteamet
Kärt Ojavee „Nanomaterjal nr. 399“ EKA Galeriis 08.11.–30.11.2023
Teisipäev 07 november, 2023 — Neljapäev 30 november, 2023
Nanomaterjal nr. 399
08.11—30.11.2023
Avamine: 07.11 kell 18.00
Being small does not diminish their grandeur. But being small offers them freedom. They can slip through cracks, join each other, and make universes. The universe humans can’t even fathom. For what though? To whisper secrets. The secrets of life’s intricate tapestry. The tiny things are hidden under veils of everyday sight. Though it is not visible, they work in harmony, shaping destiny. *
Ruumis avaneb loomeuurimuslik töö, mis on toonud kokku materjaliteaduse, masinate ehituse, loomeprotsessi, ning projekti vältel juhtunud ebaõnnestumised ja valminud tulemused.
Ojavee on Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor tekstiili osakonnas.
Madis Kaasik (s. 1989) töötab Eesti Kunstiakadeemias digitaalse tootmise ja mehhatroonika labori juhina. Ta on ka inseneri- ja mehaanilise projekteerimise stuudio Protoinvent OÜ asutaja. Madise peamisteks huvideks on elektromehaaniliste seadmete projekteerimine ja valmistamine idufirmadele, kunstnikele ja teadlastele. Masinaehitusprotsessid pakuvad talle huvi seetõttu, et nende protsesside loominguline pool hõlbustab loomingulisi tegevusi.
Gelatex Technologies OÜ on materjalitehnoloogia ettevõtte, mis arendab ja toodab nanokiulisi materjale. Tegemist on materjalidega, mis koosnevad fiibritest, mis on kuni 100 korda väiksemad kui inimese juuksekarv. Gelatex keskendub käesolevalt just biotehnoloogiaga seotud valdkondadele, eriti in vitro 3D rakukultuurile ning koetehnoloogiale. Samuti on projekte käimas ka ravimiarenduse, haavaravi ja kultiveeritud liha suunal. Gelatexis on rahvusvaheline entusiastidest ja lahendustele suunatud inimestest koosnev meeskond, kelle taust on materjalitehnoloogias, mehaanikas, biokeemias, mikrobioloogias, turunduses, müügis ja äriarenduses.
*
Vaid nanoskaalas märgatavad väiksed osakesed moodustavad suurima avastamata müsteeriumi. Väikeste kübemetena keerlevad need osakesed nagu helendavad mardikad, luues pimeduses oma sümfooniaid.
Miniatuurne suurus ei piira nende hiilgust vaid annab neile vabaduse liuelda läbi pragude, koguneda ja ehitada uusi universumeid, mis jäävad inimestele kaugeltki tabamatuks. Kuid milleks?
Et sosinal elu keerukasse kangasse saladusi lõimida. Väksed elemendid on peidetud igapäevase vaatepildi loori alla. Kuigi neid ei ole näha, tegutsevad nad harmoonias, vormides paratamatut saatust.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Haridus- ja Noorteamet
30.10.2023 — 05.11.2023
Kapajeva, de Montesquiou, Norman, Siib, Vaikla Pariisis
30. oktoobrist 5. novembrini Pariisis toimuval festivalil Rencontres Internationales Paris/Berlin, New Cinema and Contemporary Art linastuvad.
Maria Kapajeva, Eléonore de Montesquiou, Kristina Normani, Liina Siibi ja Ingel Vaikla uued filmiteosed.
Programmide linastuskohad on Maison Européenne de la Photographie ja Musée de la chasse et de la nature (Euroopa Fotograafia Maja ning Jahi- ja Loodusmuuseum). Kunstnike kohalviibimist linastustel toetab Eesti saatkond Pariisis.
Programm: www.art-action.org/site/en/prog/index.php
Kapajeva, de Montesquiou, Norman, Siib, Vaikla Pariisis
Esmaspäev 30 oktoober, 2023 — Pühapäev 05 november, 2023
30. oktoobrist 5. novembrini Pariisis toimuval festivalil Rencontres Internationales Paris/Berlin, New Cinema and Contemporary Art linastuvad.
Maria Kapajeva, Eléonore de Montesquiou, Kristina Normani, Liina Siibi ja Ingel Vaikla uued filmiteosed.
Programmide linastuskohad on Maison Européenne de la Photographie ja Musée de la chasse et de la nature (Euroopa Fotograafia Maja ning Jahi- ja Loodusmuuseum). Kunstnike kohalviibimist linastustel toetab Eesti saatkond Pariisis.
Programm: www.art-action.org/site/en/prog/index.php
27.10.2023
Vent Space: Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen
Performance “Elu ja surm”
Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen on koos töötanud kaheksa aastat. Koos on nad loonud Recover Laboratory, kaasahaaravate etenduste omamaailma. Sirkka tuleb eksperimentaalsest kaasaegsest tsirkusest ja Häkkinen kaunitest kunstidest.
Paar uurib etenduskunsti ruumi oma tunnusliku maailma vaatamisviisiga, kus argisus muutub sürreaalseks ning huumor ja haavatavus on korraga kohal. Sirkka ja Häkkineni performance “The Life and Death” koondab endas elemendid performance-kunstist, DJ- ja VJ-esinemistest ning 2000ndatel üleskasvamisest. Lavastust võib vaadelda hetero- ja mononormatiivsuse kriitikana, segades seda kapitalistliku perfektsionismiga. Queerdos Häkkinen ja Sirkka loovad ühise lõbusate, veidrate, õudsate, mänguliste, armastuse ja pisarate hetked, uurides samal ajal ruumi, mille nad nii vaimselt kui füüsiliselt hõivavad.
Etenduses tehakse nähtavaks igapäevaelus hüperseksualiseeritud kehad. Duo võtab asjad endi kätesse poppkultuuri, filmide ja muusika kujundite kaudu. Etendus tõuseb puhtast naudingust. Kunstnikku on kritiseeritud laval rindade näitamise pärast.
CW: seksuaalne liikumine, sünnitus, surm, tätoveerimisnõelad, alastus
Vent Space: Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen
Reede 27 oktoober, 2023
Performance “Elu ja surm”
Miradonna Sirkka ja Sofi Häkkinen on koos töötanud kaheksa aastat. Koos on nad loonud Recover Laboratory, kaasahaaravate etenduste omamaailma. Sirkka tuleb eksperimentaalsest kaasaegsest tsirkusest ja Häkkinen kaunitest kunstidest.
Paar uurib etenduskunsti ruumi oma tunnusliku maailma vaatamisviisiga, kus argisus muutub sürreaalseks ning huumor ja haavatavus on korraga kohal. Sirkka ja Häkkineni performance “The Life and Death” koondab endas elemendid performance-kunstist, DJ- ja VJ-esinemistest ning 2000ndatel üleskasvamisest. Lavastust võib vaadelda hetero- ja mononormatiivsuse kriitikana, segades seda kapitalistliku perfektsionismiga. Queerdos Häkkinen ja Sirkka loovad ühise lõbusate, veidrate, õudsate, mänguliste, armastuse ja pisarate hetked, uurides samal ajal ruumi, mille nad nii vaimselt kui füüsiliselt hõivavad.
Etenduses tehakse nähtavaks igapäevaelus hüperseksualiseeritud kehad. Duo võtab asjad endi kätesse poppkultuuri, filmide ja muusika kujundite kaudu. Etendus tõuseb puhtast naudingust. Kunstnikku on kritiseeritud laval rindade näitamise pärast.
CW: seksuaalne liikumine, sünnitus, surm, tätoveerimisnõelad, alastus
26.10.2023 — 30.10.2023
Vent Space: Sofi Häkkinen “Pasta Baby”
Visuaalkunstnik Sofi Häkkinen (s. 1990, Oulu, Soome) toob Vent Space projektiruumi skulptuuride ja videoteoste valiku.
Häkkinen on Aalto Ülikooli magister ja läheneb oma loomingule väga multikunstiliselt. Skulptuurid, mida Sofi Häkkinen Vent Space’is näitab, on enamasti valmistatud kuivpastast. Videod tegelevad läbi surma, keha, interneti, huumori, popi ja doom scroll’imise toiduteemaga.
Vent Space: Sofi Häkkinen “Pasta Baby”
Neljapäev 26 oktoober, 2023 — Esmaspäev 30 oktoober, 2023
Visuaalkunstnik Sofi Häkkinen (s. 1990, Oulu, Soome) toob Vent Space projektiruumi skulptuuride ja videoteoste valiku.
Häkkinen on Aalto Ülikooli magister ja läheneb oma loomingule väga multikunstiliselt. Skulptuurid, mida Sofi Häkkinen Vent Space’is näitab, on enamasti valmistatud kuivpastast. Videod tegelevad läbi surma, keha, interneti, huumori, popi ja doom scroll’imise toiduteemaga.