Näitused

Mihkel Ilusa Ofset lito teosed, millel kujutatud Eesti keraamikat läbi poole sajandi.

Teosed on trükitud Ubunoir graafika töökojas.

Teoste valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Autor tänab: Lauri Koppel, Gudrun Koppel, Avo Tragel, Oliver Kanniste, Taavi Teevet, Anita Kremm, Ingrid Allik, Ats Kruusing

EKA noore kunstniku preemia 2022 aasta laureaadi Chun Au Yeungi isikunäitus “Oled mu mõtteis” Hobusepea galeriis on avatud 30. oktoobrini.

„Öö oli jahe, nii et kõndisin koju pärast pikka jalutuskäiku koidikul. Istusin diivanil teki all ja kuulasin laulu, mille sõnad kaikusid mu peas…“that’s me in the corner, that’s me in the spotlight, losing my religion…” Sel õhtul polnud ma ainuke, kes tähelepanu keskmes oli. Järsku käis nurgas vali pauk. Toas oli nii pime, nii et nägin ainult kuidas kõik mu joped maha kukkusid. Mõtlesin sel hetkel kellegi peale…”
Chun Au Yeung

„Oled mul mõtteis” lähtub hetkede sügavamast sisemusest, et vaadelda pinget, mis tekib lootuse ja hirmu vahel ning püüab kunstiks tõlgituna mõtestada, kuidas need kaks tunnet kujunevad, kokku langevad ja saavad kõnetatud. Chun’i sisekaemuslikud joonistused ja installatsioonid lähtuvad isiklikust kogemusest suhestumisel elupaigaga, esitledes seda intiimse, kuid samas ka võõristust tekitavana läbi majapidamisesemete ja muude elementide ühteliitmise.

Näitusele loodud teosed tulenevad Chun’i enda kogemustest ja läbielatud olukordadest, mis on enamasti seotud kodumaalt eemalolekuga. „Ma kannan oma hinge raskust, otsin varjatud märke lootusest ja tähendusest, kuid see hoiab mind tagasi, see paneb mind hirmu tundma.” kirjeldab Chun. Teos““Tervitused, hüvastijätud” (2023) on ümber ehitatud riidenagist. Eemaldanud kõik riputuskonksud, kinnitas Chun nagi korpuse külge vibu, viidates justkui laseks keegi kusagilt sihtmärki, paljastades haavatud ja hävinud suhte.

Näitusega „Oled mul mõtteis” jätkab Chun koduste elementide ja inimloomuse suhete uurimist, kõrvutades nii isiklikke kui ka kollektiivseid emotsioone. Mööblist saab meedium, mis võimaldab kunstnikul avada igapäevaste tundmuste keerukust, iga objekt avamas ühteaegu nii dekadentlikku kui ka lootusrikast dialoogi kodu mõiste ümber.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituste korraldamist Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital,

Kultuuriministeerium ja AS Liviko.

EKA vilistlaspeo raames avatakse 27. oktoobril kell 19.30 EKA 2. korruse aatriumis EKA keraamika osakonna ja EKA muuseumi näitus “Šamotist aiavaas nädalalõpumajja”

100 aastat ülesandeid

Keraamika algmaterjal – savi, on tekkinud miljonite aastate jooksul, esimeste savist valmistatud esemete vanust võib mõõta aastatuhandetega. Sellega võrreldes on EKA keraamikaosakonna 100 aastat vaid üksainus viiv. Meie professionaalne keraamikaõpetus, mis sai alguse Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis 1923. aastal, on peaaegu sama vana kui Eesti riik. Varasemalt kitsalt tarbekunsti valda liigitatud distsipliin on selle pika aja jooksul läbi teinud märkimisväärse teisenemise, asudes kohale hoopis laiemal kunstide skaalal.

Keraamika juubelinäitus on koostatud keraamika osakonna omaaegse metoodilise fondi, nüüdse EKA muuseumi kogu üliõpilastöödest. Mõned teosed on näitusele laenatud ka tööde autoritelt, uuemad on keraamika kogusse lisandunud muuseumi kogumistöö tulemusena viimastel aastatel. Vaatamata kollektsiooni mõningatele lünkadele, annab see siiski ülevaatliku pildi keraamika ajaloost sajandi lõikes – näeme ungarlasest esimese osakonnajuhataja Géza Jakó mõjusid, rahvuslikke eneseotsinguid, erinevate ajastuomaste kunstistiilide mõjutusi ning piiride hägustumist tarbe- ja vabakunsti vahel.

Näituse pealkirjaks saanud – „Šamotist aiavaas nädalalõpumajja“ – on 1980ndatest pärit ülesande nimetus, millest näitusel on väljas vaid kavand. Kuigi keraamika osakonnas on läbi aegade kavandatud ka väga suuremahulisi objekte alates kaminatest ja fontäänidest ning lõpetades pannoodega, ei ole neid väheseid, mis materjali viiduna teostusid, mõistagi sellel näitusel. See-eest on eksponeeritud valik kavandeid, millest paljud mõjuvad iseseisvate kunstiteostena, mitmete puhul on võimalik vitriinist leida paberil eeltöö materialiseerunud kehastus. Keraamilised esemed on näitusel jaotatud üht võimalikku vaatenurka pakkudes viide suuremasse alarühma – anum, figuur, vaas, komplekt ja mäng vormiga, jutustades oma lugu ning astudes dialoogi naabritega. Valitud teosed saavad näituse voldikus ka autorite või kuraatorite tekstide vahendusel lähema tutvustuse osaliseks. Ajastulist mõõdet illustreerivad kaks filmi – keraamika valmistamist tutvustav dokumentaal (1937) ning kontseptuaalse alltekstiga kultuuride piire käsitlev magistritöö video (2021).

Näitus jääb avatuks 10. detsembrini 2023.

Näituse kuraatorid on Kaja Altvee ja Reeli Kõiv

Näituse graafiline disain:
Pärtel Eelmere

Näituse kujundus:
Kaire Rannik

Täname:
Epp Aareleid, Ingrid Allik, Anne Eelmere, Anna Birgitta Erikson, Lauri Kilusk, Kersti Laanmaa, Paul Rannik, Annika Teder, Jaan Viirand, Santa Zukker

EKA graafilise disaini vilistlane Andrei Kedrin teeb 25. oktoobril kell 17.00–18.30 Tallinna Kunstihoones, näitusel “Transs” joonistamisklubi. 

Kaasaegsed näitused tekitavad meis emotsioone, mälestusi ja uusi vaatenurki ning reaktsioone, mida me ei pruugi oodata. Siiski, et süveneda kunstiteoste ja kunstnike kontseptsioonidesse ja praktikatesse, on olemas erinevaid lähenemisviise, mis pakuvad praktilist vaatlust ning aitavad leida fookust ja uusi seoseid. Kunstniku Andrei Kedrini juhendatud joonistamisklubi avab võimaluse kogeda näituseid teises valguses.

18. oktoobril al kell 17.00 ootame osalema esimeses joonistamisklubis Kunstihoone Lasnamäe paviljonis, kus erinevate joonistusmaterjalide abil saab avastada uusi viise kunstiteostega suhtlemiseks Tallinna fotokuu peanäitusel “Transs” (kuraator llari Laamanen).

Kõik on teretulnud osalema, olenemata nende joonistamiskogemusest. Paviljonis on olemas joonistamismaterjalid, kuid julgustame teid kaasa võtma oma märkmikud.

EKA moeosakonna panus hõimurahvaste pärandi hoidmisesse.

23. oktoobril on EKA keraamika 100 raames võimalik vaadata Daniel von Rüdigeri 2020. aasta dokumentaalfilmi „972 Breakdowns“, mis näitab viie noore kunstniku (kelle hulgas on ka keraamika osakonna vilistlane Kaupo Holmberg) 2,5 aastat kestnud reisi mootorratastel läbi Siberi.

Värvikal teekonnal, mis saab alguse Saksamaalt ning on planeeritud kulgema läbi Gruusia, Mongoolia, Siberi ning Kanada New Yorki, kogeb seltskond ka rohkelt tagasilööke, millest saadakse üle sõpruse, loovuse ja noorusliku entusiasmi kaasabil.

Film on inglise, saksa ja vene keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Kestus 110 minutit

Koht: A-501, algus 17.00

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatakse reedel 20. oktoobril kell 18.00 kaasaegse graafikakunsti näitus  “Pindadest, piiridest, omaruumidest”

Graafikatehnikates kihiliselt töötamine kujundab mõtlemise viisi, see on jutustamise keel. Seitse kunstnikku võtavad graafikakunsti tööriistad ning liiguvad siis nendega edasi – paberipinnalt ruumi. Mäestikuna kerkivad küsimused, kas trükigraafika saab olla ruumiline? Millised on graafikakunsti ruumilised omadused? Milliseid maastikke moodustavad graafikakunstnikud erinevates tehnikates ja omaruumides? Žestid, töökojad ja materjalid on siin kahtlemata kohal, omavad häält ja osalevad otsustusprotsessides. Kivi, paber, käärid, puit ja kangad – need on vaid mõned materjalid, millel on siinsetes teostes sama suur teovõime ja sõnaõigus kui autoril. Avame kunstipraktika töövõtete sisulised või tunnetuslikud küsimused ning nihutame graafika piire ja potentsiaale kaasaegse kunsti väljal. Iga kunstnik keskendub ühele trükitehnikale, millele nad ühtaegu kaasaegselt kontseptualiseerides ja samas traditsiooniliste käsitöö oskustega meisterlikult lähenevad. Ruumi on kerkinud terve sügav-, kõrg- kui ka lametrükitehnikate kosmos: litograafia, serigraafia, linoollõige, käsiladu, kuivnõel, fotopolümeer, söövituse sügav- ja reljeeftrükk.

Pindadest moodustuvad maastikud, mis pole enam tasapinnalised, sest ka paberi soojus ja poorsus, matriitsist surutud jälg ning trükivärvid loovad taktiilsed, faktuursete omaduste kihistused. Piiridest võib siin näituse kontekstis rääkida nii trükigraafika klassikalisest vormistusest väljumisest kui ka joontest kui graafilisuse olemuslikust osast. Mitmest etapist, materjalist, plaanipärastest ja juhuslikest sündmustest moodustub üks graafiline tervikteos või teoste seeria – omaruum. Omaruumidest leiab kunstniku psüühilise ja füüsilise ruumi isikupärase tõlgenduse ning eneserefleksiooni. See on rohkem kui kunstniku looming, sisaldades endas subjektiivset kogemuste pagasit, maailmavaadet ja loome käigus tekkinud uut maailma. Rullime graafika mikrokosmosed lahti, head rännakut!

Kunstnikud: Britta Benno, Maria Erikson, Maria Izabella Lehtsaar, Mari Prekup, Lilli-Krõõt Repnau, Helen Tago ja Kadri Toom

Kuraator: Britta Benno

Graafiline disain: Nelli Viisimaa

Täname: Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, Eesti Vabagraafikute Ühendus, Graafika.ee

Näitus on avatud 21.10-12.12.2023 T – P kell 15.00 – 18.00

Pühapäeval 12. novembril 2023 kell 16.00 toimub näituse viimasel päeval kohtumine kunstnikega ja ringkäik näitusel.

Esmaspäeval, 16. oktoobril kell 18.00 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu näituste saalis Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna 3. kursuse tudengite näitus „Kuidas olla siin“.

Esinevad: Karola Ainsar, Anaïs Dubois, Maria Hindreko, Liisa-Lota Jõeleht, Stanislav Alexander Mihheljus, Daria Morozova ja Marc Léger Sauvageot

Kõik näitusel eksponeeritud teosed on valminud käesoleval sügisel, seitsme nädala jooksul toimunud stuudiopraktika käigus. Nii on näitus põgus žest tänases päevas, justkui kiire käekirjalise märkme jätmine vaatajale, küsimus või tõdemus: kuidas olla siin.

Õpingute kolmandal aastal pühenduvad tudengid järjest enam endale omase kunstnikumõtte ja -käekirja otsingutele. Maalikunstniku laad kujuneb tihti aastatega, need noored siin on selle teekonna alguses. Nende teosedki on omavahel sarnased ja erinevad samaaegselt. Ühist stuudioruumi jagades jagatakse muudki, teineteisest ollakse mõjutatud siin toimuvate mõttevahetuste ja praktiliste töötundide kaudu. Isegi kui otsitakse oma individuaalsust, seob ühine tööruum neid teineteisega kokku. Maalikunstniku paratamatu üksindus, oskus ja soov sellega toime tulla, on neil veel päriselt järgi proovimata.

Oma teoste kohta räägivad nad järgmist:

Karola Ainsar: „Kui ma ütlesin, et ma igatsen olla ära, olin ma juba teel. Põld on lõputu, ent sadu on lõppenud ning värvid mu ümber on varasemast hoopis erinevad. Väravad võtavad sildade kuju ning ma tahan teada, mis on teisel pool. Ma olen juba teel.“

Anaïs Dubois: „Minu eesmärk on luua maaliline reaalsus, kus kõik on võimalik. See maailm koosneb erinevatest ruumidest, maastikest ja interjööristseenidest, mis sulanduvad kokku üheks pildiks. Värvilisi, killustatud kompositsioone maalides tegelen mälestuste taasloomisega, sean  kahtluse alla ruumi ja meie ettekujutuse sellest.“

Maria Hindreko: „Maaliseerias tegelen kollaažiliku kujutamisviisiga. Lähtepunktiks on mustrite ja kujundite kordused, samuti erinevad vastandused: roosa ja roheline; geomeetriline ja ebamäärane kujund; ruumilisus ja tasapind; katvus ja läbipaistvus. Kujutan neid vastanduvaid maailmu kollaažile omaste konkreetsete üleminekutega.“

Liisa-Lota Jõeleht: „Minu teosed on inspireeritud risograafia tehnikast: fotode trükkimiseks eraldatakse värvikihid (sinine, punane, kollane ja must) ja trükitakse need üksteise peale. Silma ees segunevad väikesed värvitäpid ja nii tekivad uued toonid. Mõtisklen oma teostes selle üle, kui palju võib pildis olla nö toorest infot, mis ilma kontekstita ei ütle meile midagi ja mõjub abstraktselt. Võrdlen visuaale fossiilidega, kus on jälg millestki konkreetsest, kuid kujutis/objekt ise tegelikult puudub ja alles on vaid teadmine selle olemasolust.“

Alexander Stanislav Mihheljus: „Vahel tuleb tõele näkku vaadata ning aktsepteerida seda, et sul ei uju peas ringi häid ideid. Seega, võta vastu seda, mida sulle antakse. Hein!“

Daria Morozova: „Teos „keelebarjäär” räägib raskustest enda emotsioonide ja mõtete väljendamisel, ning suurest tahtest suhelda maailmaga kas ema- või võõrkeeles. Tunnen tihti raskust leidmaks õigeid sõnu. Iga suhtlus on paratamatult moonutatud, sõnad jäävad kurku kinni, kaovad või tõlgendatakse neid valesti, nii et lõpuks jään oma sõnade ja emotsioonidega täiesti üksi.“

Marc Léger Sauvageot: „Maaliseeriates “Maadlus I” ja “Maadlus II” käsitlen ühise teemana kehade võimu, nendevahelisi kokkupõrkeid ja nende haavatavust. Kasutan kehasid lähtepunktina seksuaalse identiteedi ja psühholoogia uurimiseks, paljastades tundlikkuse nüansse ning alateadvuse emotsioone. Maalides olen kasutanud erinevaid materjale – kriidikrunti, munatemperat ning õlivärvi.“

Tudengeid juhendas Sirja-Liisa Eelma.

Näituse tehniline tugi Mihkel Ilus.

Näitus jääb avatuks kuni 17. detsembrini 2023.

Tartu Ülikooli raamatukogu näituste saal (Struve 1, Tartu) on avatud E-R 9-21, L-P 12-18.

Teisipäeval, 17. oktoobril kell 18.00 avab Noah Emanuel Morrison oma esimese isikunäituse NNNNNNNNNNNN, Vent Space projektiruumis, Vabaduse väljak 6/8.

Näitus on osa Tallinna Fotokuu satelliitprogrammist.

Näitusel esitatud kohaspetsiifilise projekti raames uurib ta, kus ja kuidas on linnaruumis maskeerunud rassistlik kõnepruuk. Näitus juhib tähelepanu igapäevasele, kogu Tallinna  linnaruumis levinud nähtusele, milleks on kolme-nelja tähelised NGR/NGRS/NGRZ graffitid. Mustanahalise, kväär-identifitseeritud isikuna ringi liikudes on see teda sügavalt häirinud. Näitus on reageeriv ja enesereflektiivne, käsitledes Tallinna rassistlikku avalikku ruumi nii teadusliku uurimistöö meetodite abil kui ka argirutiini põhiselt.

Näituse keskne teos “Substrate” tõukub Tallinnas asuvast aiast, millele on 1990. aastate alguses kirjutatud graffiti “Neegrid Eestist välja”. Üleilmse fašistliku pöörde taustal mõtiskleb teos graffiti tagajärjel tekkinud reageeringute üle.

Autor  näitab dokumentatsiooni oma 2022. aasta avalikust etendusest “Harm’s Way”, milles ta esitab autobiograafilist lugu oma elust Tallinnas kolmes erinevas paigas, kus NGR-graffiti oli tema kodu läheduses. Kolmandas neist kohtadest püüab ta tõlgendada graffiti tähendust.

Eelpool nimetatud töid täiendavad päevakajalised ja enesereflektiivsed analoogpildiseeriad ja videoteosed.

Näitus on avatud 24. oktoobrini iga päev kell 12-19.

Noah Emanuel Morrison (s. 1995) on New Yorgist pärit fotokunstnik, kes õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes ja Aalto Ülikooli fotograafia magistriõppes. Tema kunst keskendub identiteediga, kuuluvusega ja soovide konstrueerimisega seonduvale.

Graafiline disain: Shubham Aggarwal
Projekti assistent: Elias Kuulmann
Toetajad: Eesti Kultuurkapital 

Sündmus Facebookis

Sõnaraamatute kohaselt on lipp ‘’kindla kujundusega riidetükk esindamaks riiki, parteid, ühendust jne.’’ 8.–15. oktoobril vaidlustab kunstnik Thomas Sadée need tõekspidamised. Koos sinuga!

Näitusel “How About Flags? / Kuidas oleks lippudega?” käsitleme mänglevalt lippude kontseptsiooni. Mis võib olla lipuks? Mida lipp esindab ja tähistab? Millal me tuvastame eset lipuna? Arutleme, nuputame ja töötame koos!

Vent Space on avatu 8.–15. oktoobril kell 12.00–18.00.

Astu julgelt läbi, et koos lippude teema ja ideede üle arutleda.

13. oktoobril toimub tasuta töötuba, mille jooksul valmistame ise lippe, seejärel võtame osa ainulaadsest lipuparaadist kella 15.00 ja 19.00 vahel. Võta palun kaasa oma lihtsad, igapäevased materjalid.

Projekt kulmineerub 15. oktoobril lõpetamisega, kell 15.00–20.00.

Kõik sündmused toimuvad Vest Space galeriis aadressil Vabaduse väljak 6-8.