Näitused
06.08.2023 — 18.10.2023
Marzee preemianäitus Erle Nemvaltsile ja Taavi Teevetile
Marzee preemianäitus Erle Nemvaltsile ja Taavi Teevetile
Pühapäev 06 august, 2023 — Kolmapäev 18 oktoober, 2023
07.09.2023 — 10.09.2023
Laura Põld viennacontemporary kunstimessil
Oma installatsioonis „Olemise viisid“ osutab Laura Põld julgelt katsumustele, mis kimbutavad inimkonda seninägematute üleilmsete kriiside ajastul. Kunstniku kinematograafiline ja maakarva omailm koosneb futuristlikest, fantastilistest ja samas kummaliselt tuttavatest esemetest ja skulptuuridest – keraamikast ja maalilistest bioplastilehtedest. Põld keskendub oma kunstis inimeseülese hoole teemale, ta tegeleb nn nurjatute probleemidega, mis on nii keerukad, et sageli puudub neile lahendus. Lihtsate vastuste asemel on Põld loonud paiga, kus võimalike lahendusteede üle mõtiskleda.
viennacontemporary on Austria tunnustatuim rahvusvaheline kunstimess, sel aastal osaleb seal 61 galeriid 19 riigist. Uutele talentidele pühendatud kureeritud sektsioonis ZONE1 osalevad oma isikuväljapanekuga kümme kunstnikku, kes elavad, töötavad või on õppinud Austrias. Sel aastal kureerib näitust Francesca Gavin, kelle kuraatorikontseptsioon „Hall ala“ („The Grey Area“) keskendub nüansikäsitlusele ning kunstnikele, kes esindavad kaasaegses kunstis avaramaid arusaamu identiteedist, tähendusest ja esteetikast.
Mess toimub 7.–10. septembril 2023 Austrias Viinis Kursalon Wien’is (Johannesgasse 33). Mess on publikule avatud 8.–9. septembril kell 13–19, 10. septembril kell 13–18. Kogo galerii väljapanek asub kureeritud sektsioonis ZONE1.
Kogo galerii messil osalemist toetavad Eesti Kultuuriministeerium voorust „Eesti kultuur maailmas“, Laura Põlliu teoste produktsiooni on toetanud Academy of Ceramics Gmunden residentuur, Gmundner Keramik ja Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond.
Kunstnik: Laura Põld
Tekst ja illustratsioonid: Gary Markle
Teksti audiosalvestus: Gary Markle ja Lukas Eggerth
Kuraator: Šelda Puķīte
Projekti koordinaator: Liina Raus
Kommunikatsioon: Karin Kahre ja Kristlyn Liier
Installatsioon: Siim Asmer ja Albert Løje
Tõlge ja toimetus: Refiner Translations, Jan Peacock, Lukas Eggerth ja Paula Oberndorfer
Tänud: Gmundner Keramik, Academy of Ceramics Gmunden residentuur, Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond, Tiina Sepp, Lukas Eggerth, Gary Markle, Albert Kerstna, Triin Lehismets, Stefanie Hinterwirth.
KUNSTNIK
Laura Põllu interdistsiplinaarne looming ühendab käsitöölist ja skulpturaalselt mõtlemist. Ta mõtiskleb inimjägsete ja -üleste olemise, hoolimise kogukonna ja varjupaiga viiside üle. Laura loob nendel teemadel suuremõõtmelisi assamblaaže, konstruktsioone ja installatsioone, mis lõhuvad oma mängulisel moel tavalist ettekujutust näitusesaalist.
Laura Põld (sünd. 1984) on Eesti kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas ja Viinis. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat (BA), Tartu Ülikoolis maalikunsti (MA) ning Linzi Kunsti- ja Disainiülikoolis skulptuurikontseptsioone ja keraamikat (MA). Põld on Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna külalisdotsent.
Ta on pälvinud mitmeid auhindu ja stipendiume, näiteks Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2014), Köler Prize’i peaauhinna (2016), Eesti Kultuurkapitali peapreemia (2018), ISCP New Yorgi residentuuriprogrammi stipendiumi (2019) ja Claus Michaletzi preemia (2021).
Tema hiljutiste isiku- ja duonäituste seas on „Translating and Co-labouring“ (AV17) galeriis Vilniuses (2023); „Kiud koopas“ isikuväljapanek kunstimessil Art Brussels koos Kogo galeriiga (2023); näitus „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ koos Andres Toltsiga Kogo galeriis (2022); „Doing What They Do Best“, Kunstraum Memphises Linzis Austrias (2021). Hiljutiste grupinäituste hulgas on „varjupaik – varju paik“ EKKMis (2023); „Kunst antropotseeni ajastul“ KUMUs (2023); „(INTIMITÄT) Feelings Are Facts“ Kunstverein Eisenstadtis Austrias (2023).
Laura Põllu teosed on sellistes kunstikogudes nagu Bayreuthi Kunstimuuseum, Euroopa Kekspanga kunstikogu Frankfurdis, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Zuzānsi kunstikogu Lätis, Gmundeni Keraamikamanufaktuuri kogu Austrias ja Mark Rothko Keskus Daugavpilsis Lätis.
Laura Põldu esindab Kogo galerii.
MESS
viennacontemporary on Austria tunnustatuim rahvusvaheline kunstimess, mis toob kokku Lääne- ja Ida-Euroopa kaasaegse kunstiga tegelejad ning mida seetõttu tuntakse üllatavate seisukohtade ja avastuste paigana. Uutele talentidele pühendatud näitus „ZONE1“ on oluline sündmus nii kunstikogujatele, meediale, kuraatoritele, galeriidele, kunstnikele kui ka laiemale kunstipublikule. Näitusel esinevad oma isikuväljapanekuga kümme kunstnikku, kes elavad, töötavad või on õppinud Austrias. See on üks messi tippsündmusi, mida hindavad kõrgelt nii kunstieksperdid kui ka külastajad.
Sel aastal kureerib näitust Francesca Gavin. Tema kuraatorikontseptsioon kannab pealkirja „Hall ala“ („The Grey Area“) ning viitab sellele, et kasutatud tehnika või käsitletud teema asemel on uustulijaid ühendava joonena oluliseks peetud hoopis nende nüansikäsitlust. Gavin on otsustanud keskenduda kunstnikele, kes esindavad kaasaegses kunstis avaramaid arusaamu identiteedist, tähendusest ja esteetikast.
Laura Põld viennacontemporary kunstimessil
Neljapäev 07 september, 2023 — Pühapäev 10 september, 2023
Oma installatsioonis „Olemise viisid“ osutab Laura Põld julgelt katsumustele, mis kimbutavad inimkonda seninägematute üleilmsete kriiside ajastul. Kunstniku kinematograafiline ja maakarva omailm koosneb futuristlikest, fantastilistest ja samas kummaliselt tuttavatest esemetest ja skulptuuridest – keraamikast ja maalilistest bioplastilehtedest. Põld keskendub oma kunstis inimeseülese hoole teemale, ta tegeleb nn nurjatute probleemidega, mis on nii keerukad, et sageli puudub neile lahendus. Lihtsate vastuste asemel on Põld loonud paiga, kus võimalike lahendusteede üle mõtiskleda.
viennacontemporary on Austria tunnustatuim rahvusvaheline kunstimess, sel aastal osaleb seal 61 galeriid 19 riigist. Uutele talentidele pühendatud kureeritud sektsioonis ZONE1 osalevad oma isikuväljapanekuga kümme kunstnikku, kes elavad, töötavad või on õppinud Austrias. Sel aastal kureerib näitust Francesca Gavin, kelle kuraatorikontseptsioon „Hall ala“ („The Grey Area“) keskendub nüansikäsitlusele ning kunstnikele, kes esindavad kaasaegses kunstis avaramaid arusaamu identiteedist, tähendusest ja esteetikast.
Mess toimub 7.–10. septembril 2023 Austrias Viinis Kursalon Wien’is (Johannesgasse 33). Mess on publikule avatud 8.–9. septembril kell 13–19, 10. septembril kell 13–18. Kogo galerii väljapanek asub kureeritud sektsioonis ZONE1.
Kogo galerii messil osalemist toetavad Eesti Kultuuriministeerium voorust „Eesti kultuur maailmas“, Laura Põlliu teoste produktsiooni on toetanud Academy of Ceramics Gmunden residentuur, Gmundner Keramik ja Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond.
Kunstnik: Laura Põld
Tekst ja illustratsioonid: Gary Markle
Teksti audiosalvestus: Gary Markle ja Lukas Eggerth
Kuraator: Šelda Puķīte
Projekti koordinaator: Liina Raus
Kommunikatsioon: Karin Kahre ja Kristlyn Liier
Installatsioon: Siim Asmer ja Albert Løje
Tõlge ja toimetus: Refiner Translations, Jan Peacock, Lukas Eggerth ja Paula Oberndorfer
Tänud: Gmundner Keramik, Academy of Ceramics Gmunden residentuur, Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond, Tiina Sepp, Lukas Eggerth, Gary Markle, Albert Kerstna, Triin Lehismets, Stefanie Hinterwirth.
KUNSTNIK
Laura Põllu interdistsiplinaarne looming ühendab käsitöölist ja skulpturaalselt mõtlemist. Ta mõtiskleb inimjägsete ja -üleste olemise, hoolimise kogukonna ja varjupaiga viiside üle. Laura loob nendel teemadel suuremõõtmelisi assamblaaže, konstruktsioone ja installatsioone, mis lõhuvad oma mängulisel moel tavalist ettekujutust näitusesaalist.
Laura Põld (sünd. 1984) on Eesti kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas ja Viinis. Ta on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat (BA), Tartu Ülikoolis maalikunsti (MA) ning Linzi Kunsti- ja Disainiülikoolis skulptuurikontseptsioone ja keraamikat (MA). Põld on Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna külalisdotsent.
Ta on pälvinud mitmeid auhindu ja stipendiume, näiteks Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2014), Köler Prize’i peaauhinna (2016), Eesti Kultuurkapitali peapreemia (2018), ISCP New Yorgi residentuuriprogrammi stipendiumi (2019) ja Claus Michaletzi preemia (2021).
Tema hiljutiste isiku- ja duonäituste seas on „Translating and Co-labouring“ (AV17) galeriis Vilniuses (2023); „Kiud koopas“ isikuväljapanek kunstimessil Art Brussels koos Kogo galeriiga (2023); näitus „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ koos Andres Toltsiga Kogo galeriis (2022); „Doing What They Do Best“, Kunstraum Memphises Linzis Austrias (2021). Hiljutiste grupinäituste hulgas on „varjupaik – varju paik“ EKKMis (2023); „Kunst antropotseeni ajastul“ KUMUs (2023); „(INTIMITÄT) Feelings Are Facts“ Kunstverein Eisenstadtis Austrias (2023).
Laura Põllu teosed on sellistes kunstikogudes nagu Bayreuthi Kunstimuuseum, Euroopa Kekspanga kunstikogu Frankfurdis, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Zuzānsi kunstikogu Lätis, Gmundeni Keraamikamanufaktuuri kogu Austrias ja Mark Rothko Keskus Daugavpilsis Lätis.
Laura Põldu esindab Kogo galerii.
MESS
viennacontemporary on Austria tunnustatuim rahvusvaheline kunstimess, mis toob kokku Lääne- ja Ida-Euroopa kaasaegse kunstiga tegelejad ning mida seetõttu tuntakse üllatavate seisukohtade ja avastuste paigana. Uutele talentidele pühendatud näitus „ZONE1“ on oluline sündmus nii kunstikogujatele, meediale, kuraatoritele, galeriidele, kunstnikele kui ka laiemale kunstipublikule. Näitusel esinevad oma isikuväljapanekuga kümme kunstnikku, kes elavad, töötavad või on õppinud Austrias. See on üks messi tippsündmusi, mida hindavad kõrgelt nii kunstieksperdid kui ka külastajad.
Sel aastal kureerib näitust Francesca Gavin. Tema kuraatorikontseptsioon kannab pealkirja „Hall ala“ („The Grey Area“) ning viitab sellele, et kasutatud tehnika või käsitletud teema asemel on uustulijaid ühendava joonena oluliseks peetud hoopis nende nüansikäsitlust. Gavin on otsustanud keskenduda kunstnikele, kes esindavad kaasaegses kunstis avaramaid arusaamu identiteedist, tähendusest ja esteetikast.
01.09.2023 — 05.11.2023
Laurelli ja Kasemets Tallinna Linnagaleriis
Reedel, 1. septembril kell 18.00 avatakse Tallinna Linnagaleriis Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli paarisnäitus „Brikollaaž“, kus materjalist saab kunst ja kunstist materjal ning kus teineteisele püstitatakse tühje ülesandeid ja antakse eksitavaid juhiseid. Näituse kuraator on Siim Preiman.
Erki Kasemets ja Camille Laurelli on kunstnikud, kelle elu ja looming on ühtviisi põhjalikult läbi põimunud. Kummagi jaoks ei ole määravad kindlad võtted või peensuseni lihvitud tehnika, vaid pigem üldiselt avatud ja hübriidne suhtumine kunsti ning oma rolli selles. Mõlemat paeluvad mängud, mõlemad on pühendunud kollektsionäärid, mõlemad naudivad võrdselt nii leiutamist kui ka äpardumist.
Ideede kolmepoolne pingpongitamine on viinud labürintja näituseni, mis tugineb taaskasutusele ja mängulisusele. Näeme näitusel valgust, kineetikat, interaktiivsust, readymade’i ja tekstiili. Näpuga viibutamise ja moraalilugemise asemel tegeleb näitus küll pigem kujundlike küsimustega, aga on siiski omamoodi etenduslik ja aktiivne, mitte staatiline või passiivne.
„Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli kutsumine koos näitust tegema on üks neist ideedest, mis tagantjärele tundub niivõrd loomulik, et ei oskagi näppu peale panna hetkele, millal see sündis. Kumbagi neist ei saaks käsitleda just kultuuritõkestajana, aga mõlema tegevuses leidub kindlasti annus vastuhakku või keeldumist. Kuidas küll polnud need kaks varem kohtunud?“ mõtiskleb näituse kuraator Siim Preiman.
Olete oodatud näituse avamisele 1. septembril kell 18.00. Näitus „Brikollaaž“ jääb avatuks 5. novembrini 2023.
Erki Kasemets (1969) on installatsiooni-, maali-, performance’i- ja teatrikunstnik, kelle looming hõlmab prügikunsti, polügoonteatrit, isikliku elu süstemaatilist dokumenteerimist, materjalikultuuri, kineetilist kunsti, keskkonna- ja lavakujundusi jpm. Tema viimase aja ülesastumised on osalemine rühmanäitusel „Metsikud“ Tartu kunstimuuseumis (2021), isikunäitus „Karl Marx loomariigis“ Draakoni galeriis (2020) ja isikunäitus Audru muuseumis (2019).
Camille Laurelli (1981) on intermeediakunstnik, kelle segadusseajav, läbikukkuv ja möödarääkiv looming hõlmab nii videot, fotograafiat, performance’it ja skulptuuri kui ka kureerimist. Laurelli on pühendunud kaastööline, algataja ja kollektsionäär, kes peab 2018. aastast Tallinnas videomängude muuseumi LVLup!. Tema viimase aja esinemiste hulgas on osalemine rühmanäitusel „Crawl Out Through the Fallout“ Eesti kaasaegse kunsti muuseumis (2022), isikunäitus „Kaudze“ Low Gallerys Riias (2021) ja isikunäitus „News Feed“ ARS Showroomis (2019).
Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–18. Galeriis toimuvad igal laupäeval kell 13.00 pooletunnised eestikeelsed ringkäigud. Sissepääs on tasuta.
SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.
Laurelli ja Kasemets Tallinna Linnagaleriis
Reede 01 september, 2023 — Pühapäev 05 november, 2023
Reedel, 1. septembril kell 18.00 avatakse Tallinna Linnagaleriis Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli paarisnäitus „Brikollaaž“, kus materjalist saab kunst ja kunstist materjal ning kus teineteisele püstitatakse tühje ülesandeid ja antakse eksitavaid juhiseid. Näituse kuraator on Siim Preiman.
Erki Kasemets ja Camille Laurelli on kunstnikud, kelle elu ja looming on ühtviisi põhjalikult läbi põimunud. Kummagi jaoks ei ole määravad kindlad võtted või peensuseni lihvitud tehnika, vaid pigem üldiselt avatud ja hübriidne suhtumine kunsti ning oma rolli selles. Mõlemat paeluvad mängud, mõlemad on pühendunud kollektsionäärid, mõlemad naudivad võrdselt nii leiutamist kui ka äpardumist.
Ideede kolmepoolne pingpongitamine on viinud labürintja näituseni, mis tugineb taaskasutusele ja mängulisusele. Näeme näitusel valgust, kineetikat, interaktiivsust, readymade’i ja tekstiili. Näpuga viibutamise ja moraalilugemise asemel tegeleb näitus küll pigem kujundlike küsimustega, aga on siiski omamoodi etenduslik ja aktiivne, mitte staatiline või passiivne.
„Erki Kasemetsa ja Camille Laurelli kutsumine koos näitust tegema on üks neist ideedest, mis tagantjärele tundub niivõrd loomulik, et ei oskagi näppu peale panna hetkele, millal see sündis. Kumbagi neist ei saaks käsitleda just kultuuritõkestajana, aga mõlema tegevuses leidub kindlasti annus vastuhakku või keeldumist. Kuidas küll polnud need kaks varem kohtunud?“ mõtiskleb näituse kuraator Siim Preiman.
Olete oodatud näituse avamisele 1. septembril kell 18.00. Näitus „Brikollaaž“ jääb avatuks 5. novembrini 2023.
Erki Kasemets (1969) on installatsiooni-, maali-, performance’i- ja teatrikunstnik, kelle looming hõlmab prügikunsti, polügoonteatrit, isikliku elu süstemaatilist dokumenteerimist, materjalikultuuri, kineetilist kunsti, keskkonna- ja lavakujundusi jpm. Tema viimase aja ülesastumised on osalemine rühmanäitusel „Metsikud“ Tartu kunstimuuseumis (2021), isikunäitus „Karl Marx loomariigis“ Draakoni galeriis (2020) ja isikunäitus Audru muuseumis (2019).
Camille Laurelli (1981) on intermeediakunstnik, kelle segadusseajav, läbikukkuv ja möödarääkiv looming hõlmab nii videot, fotograafiat, performance’it ja skulptuuri kui ka kureerimist. Laurelli on pühendunud kaastööline, algataja ja kollektsionäär, kes peab 2018. aastast Tallinnas videomängude muuseumi LVLup!. Tema viimase aja esinemiste hulgas on osalemine rühmanäitusel „Crawl Out Through the Fallout“ Eesti kaasaegse kunsti muuseumis (2022), isikunäitus „Kaudze“ Low Gallerys Riias (2021) ja isikunäitus „News Feed“ ARS Showroomis (2019).
Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–18. Galeriis toimuvad igal laupäeval kell 13.00 pooletunnised eestikeelsed ringkäigud. Sissepääs on tasuta.
SA Tallinna Kunstihoone on 1934. aastal loodud kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi saab praegu kogeda kahel näitusepinnal: Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis ja Tallinna Linnagaleriis. Kunstihoone näitusi installeerib stuudio Valge Kuup.
24.08.2023 — 27.08.2023
19:01 Vent Space’is
Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space’is.
Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat.
Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad esitused, on kohaspetsiifiline installatsioon, audiovisuaalsed teosed ja erinevate kunstnike kunstiteosed.
Programm:
24.08 Avamine / muusikaline etteaste / kollektiivne joonistamine
25.08 Etendus / LARP
26.08 Esitus
27.08 Daylight space happening / Videomängude päev
28.08 Teksti lugemine ja arutelu: Vastupanu tööle
19:01 Vent Space’is
Neljapäev 24 august, 2023 — Pühapäev 27 august, 2023
Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space’is.
Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat.
Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad esitused, on kohaspetsiifiline installatsioon, audiovisuaalsed teosed ja erinevate kunstnike kunstiteosed.
Programm:
24.08 Avamine / muusikaline etteaste / kollektiivne joonistamine
25.08 Etendus / LARP
26.08 Esitus
27.08 Daylight space happening / Videomängude päev
28.08 Teksti lugemine ja arutelu: Vastupanu tööle
24.08.2023 — 01.11.2023
Santa Zukkeri isikunäitus “Nihutades piire”
Santa Zukkeri isikunäitus
“Nihutades piire”
24.08–01.11.2023
Kohtu 8, Tallinn
“Elus toimub pidev piiride nihutamine ja erinevate kulgemiste manipulatsioon. Autori tunnetus annab võimaluse luua lõuendile erinevate vormide, kujutluste, märkide koosmõjus abstraktsiooni, mis pole piiratud klassikalise ja kindla kompositsiooni põhimõttega.”
Autor on üritanud eemalduda abstraktsiooni rangest kompostitsioonist ning liikuda piiriüleselt, kuid sujuvalt, ilma visuaalselt häiriva narratiiviga vaataja jaoks. Kunstnik katsetab läbi lüüriliste ja muutuvate üleminekute ning soovib ellu äratada täiesti uue tõlgenduse erinevate meediumite ja stiilide vahel.
Maalikunstinäituse pidulik avamine toimub 24.08 kell 15.30 (eelregistreerimisega) aadressil Kohtu8, Tallinn.
Registreerumine toimub, kirjutades santa.zukker@gmail.com aadressile “osalen”.
Santa Zukkeri isikunäitus “Nihutades piire”
Neljapäev 24 august, 2023 — Kolmapäev 01 november, 2023
Santa Zukkeri isikunäitus
“Nihutades piire”
24.08–01.11.2023
Kohtu 8, Tallinn
“Elus toimub pidev piiride nihutamine ja erinevate kulgemiste manipulatsioon. Autori tunnetus annab võimaluse luua lõuendile erinevate vormide, kujutluste, märkide koosmõjus abstraktsiooni, mis pole piiratud klassikalise ja kindla kompositsiooni põhimõttega.”
Autor on üritanud eemalduda abstraktsiooni rangest kompostitsioonist ning liikuda piiriüleselt, kuid sujuvalt, ilma visuaalselt häiriva narratiiviga vaataja jaoks. Kunstnik katsetab läbi lüüriliste ja muutuvate üleminekute ning soovib ellu äratada täiesti uue tõlgenduse erinevate meediumite ja stiilide vahel.
Maalikunstinäituse pidulik avamine toimub 24.08 kell 15.30 (eelregistreerimisega) aadressil Kohtu8, Tallinn.
Registreerumine toimub, kirjutades santa.zukker@gmail.com aadressile “osalen”.
02.09.2023
Annika Toots ja Merilin Talumaa esitlevad raamatut
Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.
Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.
“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?
Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.
Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.
Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.
Annika Toots ja Merilin Talumaa esitlevad raamatut
Laupäev 02 september, 2023
Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.
Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.
“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?
Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.
Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.
Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.
04.09.2023 — 22.09.2023
Jörn Frenzel Galerii Positiivis
Galerii Positiivi sügishooaja avab 4. septembril kell 18.00–20.00 Jörn Frenzeli (EKA teenusdisain) näitus „Minek ja seisak“.
Fotograafi senised lemmikteemad, perekond ja tema baltisaksa juured, on käesoleval näitusel teisenenud abstraktsemaks. Ka lähedastest tehtud fotod mõjuvad pigem üldistava märgina eluga kaasnevatest liikumise impulssidest ja argiste hetkede muutlikust võlust. Liikumise mustreid on aidanud sümboliteks abstraheerida analoogkaamera, millega tehtud fotode veidi udune ja hajameelne olemus annab hästi edasi nii seisaku hetkelist passiivsust kui ka kulgemisega kaasneva teadmatuse meeleolu.
Analoogkaameraga pildistades peab usaldama protsessi. „Analoogfotograafias ei näe tulemust kohe, vaid peab ootama,“ selgitab Jörn Frenzel. „Kui sul on 36 kaadrit (või 120 filmi puhul 12 kaadrit), siis on need üksikud pildid hinnalised. Arhitektina olen õppinud luues ja projekteerides toime tulema paljude väliste piirangutega. Olen need omaks võtnud. Samamoodi seab analoogfotograafia piirangud, mis on mulle pildistamisel teretulnud.“
Frenzeli sõnul võimaldab pildistamine talle juurdepääse väga isiklikku meeleseisundisse, mis meenutab reisimist: „Mulle meeldib jalutada olukordadesse ilma lõpliku plaanita ja alustada ülesannetega avatult, see kehtib nii fotograafia kui ka elu ning minu töö kohta arhitekti ja disainerina.“
Jörn Frenzel (1973) on oma elus ühendanud arhitektuuri, fotograafia ja muusika. Tema erialaks on arhitektuur, ta õpetab tudengitele teenusedisaini Eesti kunstiakadeemias ja naudib vabal ajal muusikat Kalamaja segakooris lauldes või DJ-na tegutsedes. Frenzel on näitustel osalenud alates 2010. aastast.
Näitus „Minek ja seisak“ on avatud galeriis Positiiv 5.-22. septembrini 2023 tööpäevadel kell 12.00–18.00, muul ajal kokkuleppel.
Jörn Frenzel Galerii Positiivis
Esmaspäev 04 september, 2023 — Reede 22 september, 2023
Galerii Positiivi sügishooaja avab 4. septembril kell 18.00–20.00 Jörn Frenzeli (EKA teenusdisain) näitus „Minek ja seisak“.
Fotograafi senised lemmikteemad, perekond ja tema baltisaksa juured, on käesoleval näitusel teisenenud abstraktsemaks. Ka lähedastest tehtud fotod mõjuvad pigem üldistava märgina eluga kaasnevatest liikumise impulssidest ja argiste hetkede muutlikust võlust. Liikumise mustreid on aidanud sümboliteks abstraheerida analoogkaamera, millega tehtud fotode veidi udune ja hajameelne olemus annab hästi edasi nii seisaku hetkelist passiivsust kui ka kulgemisega kaasneva teadmatuse meeleolu.
Analoogkaameraga pildistades peab usaldama protsessi. „Analoogfotograafias ei näe tulemust kohe, vaid peab ootama,“ selgitab Jörn Frenzel. „Kui sul on 36 kaadrit (või 120 filmi puhul 12 kaadrit), siis on need üksikud pildid hinnalised. Arhitektina olen õppinud luues ja projekteerides toime tulema paljude väliste piirangutega. Olen need omaks võtnud. Samamoodi seab analoogfotograafia piirangud, mis on mulle pildistamisel teretulnud.“
Frenzeli sõnul võimaldab pildistamine talle juurdepääse väga isiklikku meeleseisundisse, mis meenutab reisimist: „Mulle meeldib jalutada olukordadesse ilma lõpliku plaanita ja alustada ülesannetega avatult, see kehtib nii fotograafia kui ka elu ning minu töö kohta arhitekti ja disainerina.“
Jörn Frenzel (1973) on oma elus ühendanud arhitektuuri, fotograafia ja muusika. Tema erialaks on arhitektuur, ta õpetab tudengitele teenusedisaini Eesti kunstiakadeemias ja naudib vabal ajal muusikat Kalamaja segakooris lauldes või DJ-na tegutsedes. Frenzel on näitustel osalenud alates 2010. aastast.
Näitus „Minek ja seisak“ on avatud galeriis Positiiv 5.-22. septembrini 2023 tööpäevadel kell 12.00–18.00, muul ajal kokkuleppel.
23.08.2023 — 15.10.2023
Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“ EKKMis
Jaanus Samma loomingut iseloomustab püüd seksuaalsuse ja avalikkuse mõiste läbi rahvuslike kujutiste näiliselt süütut ainestikku kväärida. Samma teostes käsitletakse korduvalt folkloori kui kultuurilist ringlust, mis on avatud kväärlikule ümbermõtestamisele. Traditsioonilisi tehnikaid kasutades liigub kunstnik erinevate esmapilgul neutraalsena näivate suhtlusviiside vahel, mis lähemal vaatlusel sisaldavad ometi gei- ja kväärisümboolikat. Arhiiviuurimuse abil on ta leidnud viise ühiskondlike ja poliitiliste vaadete avardamiseks rahvusliku ja seksuaalse identiteedi käsitlemisel, pakkudes uusi võimalusi mineviku mõtestamisel.Samma esitleb näitusel „Raudmehed“ uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel. See näitus on jätk Samma kureeritud näitusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus ta käsitles rahvuslikke mustreid ja motiive eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel. Käesoleval näitusel huvitab Sammat eelkõige rahvusliku ikonograafia suhe võimuga ning kuidas see on mõjutanud eestlaste enesekuvandit. „Raudmehed“ keskendub mõnele eelmise näituse elemendile – eelkõige jõudu, mehelikkust, kaitset ja meelekindlust esindava ja kehastava nii-öelda kangelase kujutamisele.
Näituse eesmärk on hinnanguid andmata ühendada mitu meestegelast, kes on panustanud eesti rahvusliku uhkuse kujunemisse nii mütoloogilisel kui ka poliitilisel tasandil. Jutustades lugusid ja kasutades arhiivimaterjale, proovib Samma jõuda unustatud ja tähelepanuta jäänud ajalookildudeni, et nende kaudu patriarhaalset maailmakorda nihestada.
„Raudmehed“ koosneb neljast osast. Esimene osa keskendub vaibale, mille Kodutütred kinkisid 1938. aastal president Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul. Teises osas on vaatluse all Voldemar Pätsi 1926. aasta trükis „Eesti rahvariie ja ornament“, millel oli suur mõju paljude 1920.–1930. aastatel tegutsenud kujundusateljeede ja töökodade toodangule. Kolmas osa on pühendatud Apollo kujule, millest on Eestis alates 1880. aastate lõpust tehtud mitmeid koopiaid. Viimases osas kväärib kunstnik eestlaste rahvuskangelast Kalevipoega.
„Raudmehed“ uurib mängulise irooniaga Eesti ajalugu ja mehi, kes on sellesse uhkusega sisse kirjutatud.
Näitus avatakse kuraatori- ja kunstnikutuuriga kolmapäeval, 23. augustil kell 18.00. „Raudmehed“ jääb avatuks 15. oktoobrini 2023.
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa
Jaanus Samma isikunäitus „Raudmehed“ EKKMis
Kolmapäev 23 august, 2023 — Pühapäev 15 oktoober, 2023
Jaanus Samma loomingut iseloomustab püüd seksuaalsuse ja avalikkuse mõiste läbi rahvuslike kujutiste näiliselt süütut ainestikku kväärida. Samma teostes käsitletakse korduvalt folkloori kui kultuurilist ringlust, mis on avatud kväärlikule ümbermõtestamisele. Traditsioonilisi tehnikaid kasutades liigub kunstnik erinevate esmapilgul neutraalsena näivate suhtlusviiside vahel, mis lähemal vaatlusel sisaldavad ometi gei- ja kväärisümboolikat. Arhiiviuurimuse abil on ta leidnud viise ühiskondlike ja poliitiliste vaadete avardamiseks rahvusliku ja seksuaalse identiteedi käsitlemisel, pakkudes uusi võimalusi mineviku mõtestamisel.Samma esitleb näitusel „Raudmehed“ uusi töid, millega jätkab meheks olemise uurimist rahvuslikes narratiivides ja võimu kujutamisel. See näitus on jätk Samma kureeritud näitusele Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus ta käsitles rahvuslikke mustreid ja motiive eesti tarbekunstis ja graafikas 1930.–1950. aastatel. Käesoleval näitusel huvitab Sammat eelkõige rahvusliku ikonograafia suhe võimuga ning kuidas see on mõjutanud eestlaste enesekuvandit. „Raudmehed“ keskendub mõnele eelmise näituse elemendile – eelkõige jõudu, mehelikkust, kaitset ja meelekindlust esindava ja kehastava nii-öelda kangelase kujutamisele.
Näituse eesmärk on hinnanguid andmata ühendada mitu meestegelast, kes on panustanud eesti rahvusliku uhkuse kujunemisse nii mütoloogilisel kui ka poliitilisel tasandil. Jutustades lugusid ja kasutades arhiivimaterjale, proovib Samma jõuda unustatud ja tähelepanuta jäänud ajalookildudeni, et nende kaudu patriarhaalset maailmakorda nihestada.
„Raudmehed“ koosneb neljast osast. Esimene osa keskendub vaibale, mille Kodutütred kinkisid 1938. aastal president Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul. Teises osas on vaatluse all Voldemar Pätsi 1926. aasta trükis „Eesti rahvariie ja ornament“, millel oli suur mõju paljude 1920.–1930. aastatel tegutsenud kujundusateljeede ja töökodade toodangule. Kolmas osa on pühendatud Apollo kujule, millest on Eestis alates 1880. aastate lõpust tehtud mitmeid koopiaid. Viimases osas kväärib kunstnik eestlaste rahvuskangelast Kalevipoega.
„Raudmehed“ uurib mängulise irooniaga Eesti ajalugu ja mehi, kes on sellesse uhkusega sisse kirjutatud.
Näitus avatakse kuraatori- ja kunstnikutuuriga kolmapäeval, 23. augustil kell 18.00. „Raudmehed“ jääb avatuks 15. oktoobrini 2023.
Tänud: Lincona AS, Lipuvabrik OÜ, Janere OÜ, Valga Muuseum, Ain Järve, Karl Joonas Alamaa
25.08.2023 — 01.09.2023
Keithy Kuuspu lavastus “Paus istu mine” STL-is
25. augustil esietendub Keithy Kuuspuuuslavastus “PAUS ISTU MINE” Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis ning vaid viiel korral suve lõpul.
Lavastus “PAUS ISTU MINE” on fragment ajast, mis on varastatud argipäeva kiirest kulgemisest ning asetatud suurendusklaasi alla sooviga jõuda pausini, seisakuni. Lavastus otsib pingestatud pausi läbi kummalisuse ja ülevuse tunde.
Kogedes midagi tuttavlikku kummalise nihkega või alludes ülevusest tekkinud perverssele ekstaasile, nihestub reaalsus ning ankurdab kogeja olevikku: tekib paus ning võimalus tajuda kogemuse tuuma, ilma eelnevalt teadaoleva tähenduseta.
“PAUS ISTU MINE” on Kuuspu (EKA keraamika) teine lavastus Sõltumatu Tantsu Laval. Laval on etendajad Martina Georgina (Malta), Agnes Ihoma, Jana Jacuka (Läti), Anumai Raska, Liisa Saaremäel, Johanna Vaiksoo. Lavastuse helikunstnik on Mihkel Maripuu (EKA kaasaegne kunst, MA), valguskunstnik Sasha Mirson, lavakunstnik Kairi Mändla (EKA sisearhitektuur), dramaturg Laura Cemin (Itaalia/Soome) ja materjalidramaturg Juss Heinsalu (EKA keraamika).
Esietendus: 25. augustil kell 19.00 Sõltumatu Tantsu Laval.
Järgmised etendused: 28., 29., 31. augustil ja 1. septembril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis.
Lisainfo ja piletid:
https://www.stl.ee/lavastused/paus-istu-mine
Keithy Kuuspu lavastus “Paus istu mine” STL-is
Reede 25 august, 2023 — Reede 01 september, 2023
25. augustil esietendub Keithy Kuuspuuuslavastus “PAUS ISTU MINE” Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis ning vaid viiel korral suve lõpul.
Lavastus “PAUS ISTU MINE” on fragment ajast, mis on varastatud argipäeva kiirest kulgemisest ning asetatud suurendusklaasi alla sooviga jõuda pausini, seisakuni. Lavastus otsib pingestatud pausi läbi kummalisuse ja ülevuse tunde.
Kogedes midagi tuttavlikku kummalise nihkega või alludes ülevusest tekkinud perverssele ekstaasile, nihestub reaalsus ning ankurdab kogeja olevikku: tekib paus ning võimalus tajuda kogemuse tuuma, ilma eelnevalt teadaoleva tähenduseta.
“PAUS ISTU MINE” on Kuuspu (EKA keraamika) teine lavastus Sõltumatu Tantsu Laval. Laval on etendajad Martina Georgina (Malta), Agnes Ihoma, Jana Jacuka (Läti), Anumai Raska, Liisa Saaremäel, Johanna Vaiksoo. Lavastuse helikunstnik on Mihkel Maripuu (EKA kaasaegne kunst, MA), valguskunstnik Sasha Mirson, lavakunstnik Kairi Mändla (EKA sisearhitektuur), dramaturg Laura Cemin (Itaalia/Soome) ja materjalidramaturg Juss Heinsalu (EKA keraamika).
Esietendus: 25. augustil kell 19.00 Sõltumatu Tantsu Laval.
Järgmised etendused: 28., 29., 31. augustil ja 1. septembril kell 19 Sõltumatu Tantsu Laval ja hoovis.
Lisainfo ja piletid:
https://www.stl.ee/lavastused/paus-istu-mine
27.08.2023
Keithy Kuuspu etendus „Läbi kukkumine“ Kumus
27. augustil, kell 19.00 leiab Kumu sisehoovis aset Keithy Kuuspu (EKA keraamika) etendus „Läbi kukkumine“, mis on osa Kumu näitusest „Läbi su silmaterade musta kuru. Kümme naisgraafikut“ ning toimub koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga.
„Läbi kukkumine“ on lavastus, mis venitab aega. Lavastuses testitakse vaimse ja füüsilise vastupidavuse erinevaid staadiumeid, julgedes end proovile panna ning väärtustades ebaõnnestumist ja selle võimalikke/mitmeid eri definitsioone.
Ümbritsetud hapra kipsi- ja jõuliste metallstruktuuride maastikust, esitavad viis õrna keha liikumiste kordusi, mis asetsevad funktsionaalsuse ja tarbetuse piirimaile. Etendajad asetavad ja sobitavad end konstruktsioonidesse, mis kohati viitavad absurdsele jõusaalile või hoopiski kolossaalsele mänguväljakule. Nad otsivad pidevalt hetki enne kurnatust ja õnnestumist ning panevad proovile ülima eesmärgini jõudmise võimalikkuse. Mäng ootuste loomisest ja läbikukkumisest, mäng käegakatsutava ja nähtamatu reaalsuse vahel.
Etenduse kestus 2,5 h
Pileteid saab soetada internetist: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/keithy-kuuspu-labi-kukkumine-395739/
Kohapeal piletid 18 €
Üritus Facebookis.
Keithy Kuuspu (1994) on Tallinnast pärit, EKAs keraamikat õppinud, etendus- ja tantsukunstnik. Enda loomingus keskendub ta reaalsuse definitsioonile ja selle piiride uurimisele, toetudes (primitiivsele) inimloomusele, argistele struktuuridele, ühiskonna mõjule ja subjekte hõlmavale mõjuväljale. Tema peamine huvi seisneb suures osas protsessis enne ja pärast tulemit ning protsessiga kaasnevas eneseloomises. Olulisel kohal on ka materjali ja keha vaheliste seoste otsimine ning nendega manipuleerimine.
Tema viimaste tööde hulka lavastajana kuuluvad 2023. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljon „Kodupeatus“ (koos Liisa Saaremäeliga), „Läbi kukkumine“ (Sõltumatu Tantsu Lava, 2021) ja „Body Slam“ (ARS Projektiruum, koos Liisa Saaremäeliga, 2022). Hiljuti osales ta Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi etenduses „72 päeva“, Jarkko Partaneni ja Anni Kleini lavastuses „Fluids“ (WAUHAUS, STL) ning Laura Cemini ja Bianca Hisse lavastuses „How the Land Lies“. 2022. aastal nomineeriti ta Eesti Teatri aastaauhinnale tantsulavastuse kategoorias ning ta pälvis Kristallkingakese auhinna, mis antakse kahele noorele kunstnikule nende esimeste märkimisväärsete lavatööde eest.
Keithy Kuuspu etendus „Läbi kukkumine“ Kumus
Pühapäev 27 august, 2023
27. augustil, kell 19.00 leiab Kumu sisehoovis aset Keithy Kuuspu (EKA keraamika) etendus „Läbi kukkumine“, mis on osa Kumu näitusest „Läbi su silmaterade musta kuru. Kümme naisgraafikut“ ning toimub koostöös Sõltumatu Tantsu Lavaga.
„Läbi kukkumine“ on lavastus, mis venitab aega. Lavastuses testitakse vaimse ja füüsilise vastupidavuse erinevaid staadiumeid, julgedes end proovile panna ning väärtustades ebaõnnestumist ja selle võimalikke/mitmeid eri definitsioone.
Ümbritsetud hapra kipsi- ja jõuliste metallstruktuuride maastikust, esitavad viis õrna keha liikumiste kordusi, mis asetsevad funktsionaalsuse ja tarbetuse piirimaile. Etendajad asetavad ja sobitavad end konstruktsioonidesse, mis kohati viitavad absurdsele jõusaalile või hoopiski kolossaalsele mänguväljakule. Nad otsivad pidevalt hetki enne kurnatust ja õnnestumist ning panevad proovile ülima eesmärgini jõudmise võimalikkuse. Mäng ootuste loomisest ja läbikukkumisest, mäng käegakatsutava ja nähtamatu reaalsuse vahel.
Etenduse kestus 2,5 h
Pileteid saab soetada internetist: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/teater/keithy-kuuspu-labi-kukkumine-395739/
Kohapeal piletid 18 €
Üritus Facebookis.
Keithy Kuuspu (1994) on Tallinnast pärit, EKAs keraamikat õppinud, etendus- ja tantsukunstnik. Enda loomingus keskendub ta reaalsuse definitsioonile ja selle piiride uurimisele, toetudes (primitiivsele) inimloomusele, argistele struktuuridele, ühiskonna mõjule ja subjekte hõlmavale mõjuväljale. Tema peamine huvi seisneb suures osas protsessis enne ja pärast tulemit ning protsessiga kaasnevas eneseloomises. Olulisel kohal on ka materjali ja keha vaheliste seoste otsimine ning nendega manipuleerimine.
Tema viimaste tööde hulka lavastajana kuuluvad 2023. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljon „Kodupeatus“ (koos Liisa Saaremäeliga), „Läbi kukkumine“ (Sõltumatu Tantsu Lava, 2021) ja „Body Slam“ (ARS Projektiruum, koos Liisa Saaremäeliga, 2022). Hiljuti osales ta Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi etenduses „72 päeva“, Jarkko Partaneni ja Anni Kleini lavastuses „Fluids“ (WAUHAUS, STL) ning Laura Cemini ja Bianca Hisse lavastuses „How the Land Lies“. 2022. aastal nomineeriti ta Eesti Teatri aastaauhinnale tantsulavastuse kategoorias ning ta pälvis Kristallkingakese auhinna, mis antakse kahele noorele kunstnikule nende esimeste märkimisväärsete lavatööde eest.