Näitused

Mariliis Rebase (EKA uusmeedia MA) kureeritud näitusel osalevad skulpturaalsete vormidega Touristes Tristes (Dylan Ray Arnold & Océane Bruel), postkaardiseeriaga Leena Kela, videoteostega Kristoffer Ala-Ketola ja Mika Taanila, ning loeng-performance’iga Shubhangi Singh. 

„Nagu tuuletu pilv“ on avatud 4. septembrini 2023.

Näitusel esitatud teosed põimuvad koosluseks mida seob ühine huvi aja kuhjumise vastu. Kuraatori eesmärgiks oli avada tühjuse, logelemise ja niisama olesklemisega seotud potentsiaali, teadvustades samas ka vastupanu, mida need tegevused esile kutsuvad. Kunstiteoste seltsis soovis ta tervitada puhkust, aja ja hoo maha võtmist ning tuuletu pilve kulgemist üle sinise taevalaotuse. Suutmatuse kõrval kaasaegse kiire elutempoga seotud ootustega sammu pidada, tõstsid protsessi käigus aga pead ka võimetus ja soovimatus rütmi aeglustada.

Näituse avaõhtul reedel, 11. augustil leidis aset Shubhangi Singh’ loeng-performance „Rest/Unrest: Notes on Loitering“.

Näituse raames tõlgiti nii inglise kui ka eesti keelde Soome ajakirjaniku Anton Vanha-Majamaa kolumn.

Näitust „Nagu tuuletu pilv“ toetavad Kone Foundation ja Arts Promotion Centre Finland. 

31. augustil kell 14.00 (EEST) toimub kunsti ja disaini doktorandi Nesli Hazal Oktay kolmanda disainiprojekti „Dissolving Distances“ avalik retsenseerimine.
Sündmus toimub Zoomis, link osalemiseks asub SIIN.

Projekti retsensendid:
dr Oscar Tomico (Eindhoven University of Technology)
dr Verena Fuchsberger (University of Salzburg)

Doktoritöö juhendajad:
dr Kristi Kuusk (EKA)
prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark)

Nesli Hazal Oktay eesmärk on pakkuda kehastatud intiimsust inimestele, kes on südamest lähedased, kuid füüsiliselt lahus. Täpsemalt uurib ta kehalähedaste kogemuste kujundamist distantsilt, kasutades kaugsõrmuseid, looduslikest koostisosadest valmistatud rõngaid. Kaugbiorõngad on väga kohandatavad, võivad biolaguneda ja hakkavad niiskuse, nt vee või higiga kokkupuutel lahustuma. Idee luua kehal kantav kestmatu objekt – mis nõudis hoolt, oli mitmetähenduslik ja käegakatsutav – tulenes tema varasemast kultuuriuuringust ja kehastatud disainiideest. Edasi katsetas ta kaugbiorõngastega, valmistades sõrmust ja kandes seda igapäevaelus koos isaga eemalt.

Oma kolmandal ja viimasel vastastikuse eksperdihinnangu üritusel tutvustab ta kasutajauuringut, milles osales 3 paari (6 osalejat), kes tegid oma kodudes biorõngaid kaugjuhtimise teel, ise raporteerides ja oma isiklikke kogemusi dokumenteerides. Seejärel jagasid nad oma tähenduse loomist Nesliga poolstruktureeritud intervjuu kaudu. Üldiselt leidsid osalejad, et kaugbiorõngad toetavad uut arusaama intiimsuse kohta distantsilt. Selle tulemusena muutub nende arusaam “kaugusest” veidi või muutub täielikult, i) alustades reisi, ii) luues aega ja ruumi koosolemiseks ning iii) kandes üksteist läbi käegakatsutava objekti. (tõlge Google Translate)

30. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Katarina Kruusi, Liina Leo, Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo grupinäitus „Läbi udu ja kivide“.

Näitusel taaskogunevad kunstnikud, et oma loomingulisi teekondi üheks elavaks ja hingavaks organismiks punuda. Järjena näitus-projektidele Rändlus (ARS Kunstilinnak, 2022) ning DOKKING Station (Vent Space, 2021) on seekordne ühisprojekt jõudnud mööda risoome rännates hägustele vahealadele, udusse endasse.

Udu, heljuvate veepiiskade kogum, vähendab õhu läbipaistvust. Udu kui ebaselguse kujundit võib vaadelda kui segadust, selge vaate häirimist. Samas on udus peidus ka potentsiaalid – seal on võimalus end peita ja lasta mõtetel kuju leida nagu udukogus, milles sünnivad tähed.

„Läbi udu ja kivide” avab eri staadiumite, astmete, järkude, etappide intervalle, peidukohti, paiku eemalolemiseks ja iseolemiseks. Need kohad polegi tingimata kohad, vaid ka seisundid. Liikumised, milles kõik seisab paigal. Silmapilk väljahingamise ja sissehingamise vahel. Hetked, kui vana nahk juba langeb, aga uus pole veel kasvanud. Vahepealsuses peatumine võib olla nii kõhe kui ka sütitav, nii õhkõrn kui ka kivikõva.

Ingrid Helena Pajo (s 1996) uurib läbi kogumise ja kudumise algupäraseid tekstiilitehnoloogiaid. Leidmaterjalid on selle avastusretke lahutamatu osa, tuues esile teekonna ja protsessi olulisust. Teda paelub materjalikunstide potentsiaal olla inimelu kogemuse mõtestaja. Pajo lõpetas 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemia tekstiili eriala (MA) ning pälvis samal aastal Eesti Tekstiilikunstnike Liidult aasta noore tekstiilikunstniku tiitli.

Eugenio Marini (s 1995) on Roomast pärit kunstnik, kes on lõpetanud Liceo Artistico Ripetta kaunite kunstide erialal, õppinud skulptuuri Accademia di Belle Arti di Romas ning töötanud mitmete kunstnikega Itaalias ja võõrsil. Resideerub vaheldumisi Eestis, Itaalias ja Kreekas ning töötab skulptuuri ja installatsiooni meediumites, kasutades valdavalt leidobjekte ja -materjale. Alates 2021. aastast teeb koostööd DOKK Kunstikeskusega.

Liina Leo (s 1993) looming ühendab mitmeid kaasaegse kunsti meediume, tegeledes eelkõige vaenuliku ruumi ja tänapäeva võõrandava keskkonna uurimisega. Ta on lõpetanud Central Saint Martinsi kaasaegse fotograafia magistriõpingud Londonis. Ta on varem osalenud ja korraldanud mitmeid näitusi nii Eestis kui välismaal, näiteks Unit1 galeriis Londonis, EKA galeriis ja VENT space’is Tallinnas ning osalenud Bauhaus Festil Weimaris, Saksamaal ja YTAT triennaalil Łódźis, Poolas.

Katarina Kruus (s 1995) on multidistsiplinaarne kunstnik-disainer, kes uurib, jälgib ning vahendab materjalide teisenemist ühest olekust teise. Keskendudes biomaterjalidele ja looduslikele pigmentidele, sealjuures mõeldes ihaldatavatele tulevikumaastikele.

Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiili eriala (BA) ja hetkel omandab sealsamas magistrikraadi. Lisaks on ta end täiendanud koolis Shenkar College of Engineering, Design and Art.

Graafiline disain: Johanna Ruukholm

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus jääb avatuks 30. juulini.

Tartus, Aparaaditehase rõdugaleriis on avatud EKA graafikaosakonna II ja III kursuse tudengite näitus „Wälljapanek“.

„Austatud kaasmaalased! Rändame tagasi 150 aasta tagusesse aega. Võib ju arvata, et see meid enam kuidagi ei puuduta, aga see millest ja kuidas TÄNA ajalugu jutustame, mõjutab meid rohkem kui arvata võime. See pole muuseum, vaid näitus. Kaheksa kunstniku loomingu Wällja panek tutvustab neid maid eesti ärkamisajast, mida pole sellest saati väetatud. Tärganud Rohu Lillekesed saavad julgelt oma pea päikese poole tõsta ja ennast läbi loomingu nähtavaks laulda!“

Osalevad kunstnikud: Johanna Rannu, Kärt Heinvere, Eleri Muhkel, Nils J. Rammo, Lily Tilk, Nana Schilf, Pavel Dodatko, Helena Pass.

Näitus on üleval Aparaaditehase rõdugaleriis 15.06.23–09.07.23 ning avatud K-P kell 12.00–18.00.

Galerii külastamine on tasuta.

Aparaaditehase Rõdugalerii asub Aparaadi restorani kohal. Galeriisse pääseb uksest nr 7 nii läbi Fahrenheit 451 raamatutoa kui ka otse II korruselt.

Eesti materjalidisainerid üllatavad Veneetsiat toodetega vetikatest, mütseelist ja bakteriaalsest tselluloosist

11.-18.06. 2023, Art Depot Biri galerii, Veneetsia

Alates tänasest saavad disainihuvilised Veneetsia disainibiennaali raames külastada Eesti materjalidisaini näitust “MATERIAL II”. Eesti disain on paralleelselt arhitektuuribiennaali väljapanekutega esindatud kultuuride tuiksoonel juba kolmandat korda. Veneetsia Disainibiennaal on loodud 2016.a. disainikultuuri edendamiseks ja rahvusvahelise disainerite võrgustiku arendamiseks.

“Kliimakriisi olukorras peab tekstiili- ja moetööstus pöörduma jätkusuutlikumate protsesside poole, kasutades ära jäätmevooge ja keskendudes keskkonnasõbralikumatele orgaanilistele materjalidele. Tavapärane toksiliste ainete ja meeletu prügi tootmine, mille lagunemine võtab tuhandeid aastaid ning saastab keskkonda, pole enam aksepteeritav,” nendib Reet Aus, doktorikraadiga moedisainer ja keskkonnaaktivist.

Eesti Disainerite Liidu (EDL) ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) koostöös valminud näitus “Material II” toob kokku teadlaste, ettevõtete ja disainerite poolt arendatud uudsed materjalid ja tehnoloogiad. 26 eksponaadist koosnev näitus avab, kuidas on keskkonnakriisis muutumas ressursi ja materjaliloome tähendus.

Distsipliinideüleselt uurivad autorid, kuidas võiks tulevikus kasutada utiilmaterjale, mida saame õppida pärandtehnoloogiatest ja looduses leiduvast, kuidas rakendada biotehnoloogia võimalusi ning milliseid kõrgtehnoloogilisi materjale valmistatakse nano skaalal. Näeme tooteid vetikatest, mütseelist, bakteriaalsest tselluloosist, purustatud teksade lõngast, isegi suitsukonidest.

Näitus asub Art Depot Biri äsja rekonstrueeritud avaras galeriis Widmanni silla läheduses, mis on kuulsaks saanud Konrad Mägi maalidelt.  Väljapaneku esmaesitlus toimus Mehhikos Eesti Disaini Päevade raames ning peale Veneetsiat saab näitust näha septembris,  XVIII Disainiööl Krulli kvartalis.

Näituse kuraatorid on Stuudio Aine materjalidisainerid Kärt Ojavee, Annika Kaldoja, Marie Vihmar; kujunduse autor on Annika Kaldoja ja visuaali on kujundanud Mirjam Reili.

Loengutega esinevad Jätkusuutliku Disaini ja Materjali labori vanemteadur Reet Aus, Kärt Ojavee ja Juss Heinsalu. Tekstiilide parandamise töötoa viib läbi Marta Konovalov ja bioplastikut õpetab tegema Riina Õun. Samuti näidatakse videot, kuidas valmib Reet Ausi toode Bangladeshi tehases Beximco.

AJAKAVA

11.06   15:00 Näituse avamine. Private view

17:00 Workshop: «Textile repair» – Marta Konovalov

12.06   16:00 Design Talks – Reet Aus («Design Not Worth»); Kärt Ojavee, Juss Heinsalu («Material Affairs»)

17.06   13:00 Workshop -«Bioplastics-making workshop» – Riina Õun

Osalejad: Reet Aus, Airi Gailit, Erik Heiki Veelmaa, Juss Heinsalu, Geidi Hein, Annika Kaldoja, Astri Kaljus, Katrin Kabun, Madis Kaasik, Siim Karro, Katarina Kruus, Karl Kukk, Marta Konovalov, Karolin Kärm, Merlin Meremaa, Juulia Aleksandra Mikson, Erki Nagla, Kärt Ojavee, Cärol Ott, Riina Õun, Maria Kristiin Peterson, Sander Õun /Suckõrs, Tiia Plamus, Sirje Sasi, Indrė Spitrytė, Oksana Teder, Marie Vihmar, Ines-Issa Villido.

Veneetsia disainibiennaal 2023 on avatud 19. maist 18. juunini paralleelselt arhitektuuribiennaali esimese kuuga. Osalemine on avatud nii tärkavatele sõltumatutele disaineritele kui ka väljakujunenud kaubamärkidele, aga ka muuseumidele, ülikoolidele ja galeriidele. Veneetsia disainibiennaalil osalemiseks on kolm võimalust, olenevalt sellest, mis organisatsiooni või disaineriga tegu ja mida soovitakse näidata. Põhigrupinäitus järgib tugevat kuraatorilikku lähenemist, igal väljaandel on erinev teema, mida iseloomustab esilekerkivate ja väljakujunenud disainerite ja kaubamärkide koostoime. Selle neljanda väljaande teema on Auto-Exotic. Satelliitprogrammi kuuluvad näitused, mida esitletakse sõltumatutes ruumides kogu Veneetsias, järgides autonoomseid kuraatorikontseptsioone. Need on osa Veneetsia disainibiennaali programmist ning neid reklaamitakse biennaali ametlike kanalite ja meedia kaudu paralleelselt Arhitektuuribiennaali uudistega.

Näituse projekti toetab Kultuurkapital, Erasmus+

GD tuurid ja töötoad! 

14. ja 15. juunil toimuvad graafilise disaini osakonna BA lõputööde näitusel (Vabaduse väljak 8) tuurid ja töötoad, mida viivad läbi värsked osakonna lõpetajad Magnus Harjak, Elisabeth Järve, Katarina Kesküla ja Steven Pikas.

14. ja 15. juuni:

14:00-14:30 näituse tuur

14:30-16:30 töötoad

Vabaduse väljak 8 (Tallinna Kunstihoone all, endise raamatupood Lugemik ruumis)

Paralleelselt toimub kaks töötuba:

Visuaalne loojutustamine (Elisabeth Järve ja Katarina kesküla)

Graafilised kihid (Magnus Harjak ja Steven Pikas)

Näituse tuuridel ei ole osalejate limiiti. Töötubades osalemine toimub ainult eelregistreerumise alusel. Ühes töötoas osalejate arv on max 10 inimest.

Registreeru siin:

https://forms.gle/siPZ8r7BmysoptCk8

Graafiline disain: 

Steven Pikas

Ainuüksi inimkesksest disainist enam ei piisa. 21. sajandi ja sellele järgnevate kurjade probleemidega tegelemiseks peame uurima uusi viise empaatia suurendamiseks ja loovuse sütitamiseks.

Liituge meiega meie lõpuprojektide esitlemiseks ja olge tunnistajaks kaheteistkümne disaineri pooleaastase teekonna tulemustele, mil nad uurisid erinevaid väljakutseid ja tegelesid säästva arengu eesmärkidega, nihutades interaktsioonidisaini piire.

Showcase 

Yanu Robot Baris, Rotermanni 14 

Avatud iga päev 7.–10. juunini 

Avapidu 7. juuni kell 19.00 

Liituge töö taga olevate andekate õpilaste ja nende juhendajatega, mängige prototüüpidega ringi ning nautige jooke, muusikat ja inspiratsiooni täis õhtut! 

Projektide esitlused 

EKA aulas A-101, Põhja pst 7

Neljapäeval, 8. juunil

Interaktsioonid meie endi sees

9:10 Alma Yareny Duriez Urías: Meie unistuste ilukirjandus kui kollektiivse kujutlusvõime tööriist

10:00 Katrin Kirsikka Janelle Koskela: Kanna mu viha

10:50 Pietro Ercolino Vizzadelli Barcucci: Ahv kosmoselaeval

Suhtlemine inimeste ja teenustega

12:30 Natsumi Nonaka: Diskursiivne disain sooliste kogemuste kriitiliseks kehastamiseks Jaapani uutes koolilõpetajate värbamise tavades

13:20 Quinn Darby Feller: Suhete parandamine: rõivaste parandamine mängulisuse ja koostöö kaudu

14:10 Helen Staak: Põhja-Eesti ravikeskuse II kardioloogia osakonna kardioloogiapatsientide toetamine nende suhtlus- ja raviprotsessis aktiivseks osaliseks. 

Reedel, 9. juunil

Koostoimed toodetega

9:10 Görkem Bozkurt: Tinteract – avatud lähtekoodiga 3D sisendseade digitaalsetes ruumides navigeerimiseks

10:00 Thomas Hartnell: HempCentric – kanepipõldudest roheliste ehitisteni

10:50 Jakob Päll: Tavalised sõidud erakordsetel viisidel – kuidas täiustada igapäevast edasi-tagasi sõitmise kogemust Volvo nutika stsenaariumiga?

Koostoimed süsteemidega

12:30 Külliki Kesa: Eesti pakendidisaini juhend – mõtestatud sekkumiste loomine süsteemse disaini abil

13:20 Paulina Juárez Badillo Chávez: Interneti-identiteedi kinnitamise paradoks

14:10 Sigmund Abou Chrouch: Disainiuuringute eelarvamuste paljastamine kogemuslike narratiivide kaudu

Tule, liitu meiega Yanu Robot Baris esitlusel ja EKAs kahepäevasel inspireerivatel esitlustel ja aruteludel ning tutvu interaktsioonidisaini viimaste trendidega. 

FB: https://fb.me/e/3HzHy6lcp

3. juunil avaneb Jääaja Keskuses kunstnik Britta Benno ulmeline ruumiinstallatsioon “Polaarulm”. 

Benno isikunäitusel avaneb kui arktiline oaas, mille peategelasteks on jää ja maastik ning kunstnik mängib vormide ja joonega. Autori joonistuskeel laieneb näitusel mitmekihiliseks maastikuabstraktsiooniks.

Näitus täiendab Jääaja Keskuse nn tulevikukorrust, mis keskendub kliimamuutustele ja inimese tegevuse keskkonnamõjule.

Britta Benno on ise kirjeldanud oma näitust nii: “Jahedalt kumava värvipaletiga joonistused ja graafika uitavad jää plastilistes vormides, kujutise avatus annab ruumi mõtisklusteks ja unistusteks. Mäed ja maastikud on elusad, mäed on inuiti keel. Põhjapoolus kuulub unistustele ja olenditele, mis võbelevad kõigis maakihtides. Jää vormis meie rändrahnulise maa, mägede raskus on sirgeks triigitud maa peal rännates endiselt tajutav, lubadused on endiselt õhus.”

Jääaja Keskuse jaoks on sellel näitusel kaks tähendust: läbi kunstniku avaneb külmunud maastike ilu, aga samas on keskkonna mõistes oluline ka viidata sellele, et viimastel aastatel on hüppeliselt kiirenenud jääväljade sulamine. Maa on muutumas ja see on suur ohumärk.

Ehkki “Polaarulma” nime kandnud näitus on rännanud Viljandis ja Tallinnas, siis Jääaja Keskuse jaoks valmisid autoril ruumispetsiifilised uued tööd.

Kunstnik tänab animatsioonide teostajat, Ragnar Neljandit ning skulptuuri teostajat  Mait Eerikut.

Näitust täiendab Juhan Vihterpali heliinstallatsioon.

“Polaarulm” jääb avatuks kuni kuni 24. septembrini.

Britta Benno (s. 1984) on joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad eri tehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja kombineerimisel avanevad uued perspektiivid.

Benno on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal, loomepõhise uurimistöö teemaks on „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ja graafikaväljal“.

Kunstnikulehekülg: www.brittabenno.com