Näitused
20.04.2023 — 10.05.2023
Ene-Liis Semper ja Anita Kremm Helsingis Pasila black-boxis
EKA stsenograafia professor Ene-Liis Semper tegi Helsinkis sealsete Teatriakadeemia lõpetajatega kohaliku Linnateatri (Kaupunginteatteri) Pasila black-box teatris projekti “Nimeta”.
Lavastaja assistendina lõid kaasa EKA stsenograafia tudengid Anita Kremm ja Liisamari Viik.
Lavastuse helilooja on Jakob Juhkam.
Tegemist originaallavastusega, mis Enel-Liis Semperi sõnul on teatud määral järjeks lavastusele “72 päeva”. Sarnasus seisneb selles, et töötati piltidega ja materjal ei sisalda verbaalset dialoogi.
Etendus “Nimeta” kestab umbes 1 ja 3/4 tundi, mis garanteerib autori sõnul Helsingist viimase laevaga Tallinna naasemise.
Etendust kaua ei mängita, sest “Nimeta” on diplomilavastus.
Lavastajatekst:
Aastate jooksul olen avastanud, et mind tõmbavad enamasti asjad, mis mingil põhjusel keelduvad nime panemast. Need asjad on minu jaoks huvitavad, sest nad keelduvad täielikult kirjeldamast või on liiga erilised või abstraktsed või ilmsed, et neid sõnadega tabada. Kunstnikuna on minu eesmärk tuua need nimetud hetked lavale ilma igasuguse selgituseta, nii nagu nad on, et inimesed saaksid neid kogeda nii nagu mina. Ootan huviga, kas ja kuidas teised neid hetki vastu võtavad ja tõlgendavad.
Minu jaoks peab esituskompositsioon vältima lineaarsust ja aja loomuliku kulgemise tunnet. Seetõttu kogun kokku fotograafiast, maalidest ja tardunud poosidest töömaterjali ning panen need siis erinevatel veidratel viisidel kokku, mis oma veidrusest hoolimata meenutavad mulle elu selle tooruses. Need nimetamata hetked, mille loon, tuletavad mulle meelde meie tegelikku seisundit inimestena. Mina kui subjekt eksisteerin lõputute lugude seas, mis juhtuvad samaaegselt praeguses hetkes. Lisaks minu subjektiivsetele piiratud vaatenurkadele ja pidevale pingutusele taandada elu millekski, mida saan loota mõtestada, ilmnevad kõik eksistentsi hetked äärmiselt veidrates, absurdsetes sügavalt puudutavates kujundites.
Reaalsus, mida ma otsin, on sageli valdav ja arusaamatu, kuid tekitab minus (ja loodetavasti ka publikus) tingimusteta empaatia, mis võib viia mind meditatiivsesse seisundisse, kus reaalsus ja selle muljed muutuvad mingil moel kättesaadavaks.
Ene-Liis Semper ja Anita Kremm Helsingis Pasila black-boxis
Neljapäev 20 aprill, 2023 — Kolmapäev 10 mai, 2023
EKA stsenograafia professor Ene-Liis Semper tegi Helsinkis sealsete Teatriakadeemia lõpetajatega kohaliku Linnateatri (Kaupunginteatteri) Pasila black-box teatris projekti “Nimeta”.
Lavastaja assistendina lõid kaasa EKA stsenograafia tudengid Anita Kremm ja Liisamari Viik.
Lavastuse helilooja on Jakob Juhkam.
Tegemist originaallavastusega, mis Enel-Liis Semperi sõnul on teatud määral järjeks lavastusele “72 päeva”. Sarnasus seisneb selles, et töötati piltidega ja materjal ei sisalda verbaalset dialoogi.
Etendus “Nimeta” kestab umbes 1 ja 3/4 tundi, mis garanteerib autori sõnul Helsingist viimase laevaga Tallinna naasemise.
Etendust kaua ei mängita, sest “Nimeta” on diplomilavastus.
Lavastajatekst:
Aastate jooksul olen avastanud, et mind tõmbavad enamasti asjad, mis mingil põhjusel keelduvad nime panemast. Need asjad on minu jaoks huvitavad, sest nad keelduvad täielikult kirjeldamast või on liiga erilised või abstraktsed või ilmsed, et neid sõnadega tabada. Kunstnikuna on minu eesmärk tuua need nimetud hetked lavale ilma igasuguse selgituseta, nii nagu nad on, et inimesed saaksid neid kogeda nii nagu mina. Ootan huviga, kas ja kuidas teised neid hetki vastu võtavad ja tõlgendavad.
Minu jaoks peab esituskompositsioon vältima lineaarsust ja aja loomuliku kulgemise tunnet. Seetõttu kogun kokku fotograafiast, maalidest ja tardunud poosidest töömaterjali ning panen need siis erinevatel veidratel viisidel kokku, mis oma veidrusest hoolimata meenutavad mulle elu selle tooruses. Need nimetamata hetked, mille loon, tuletavad mulle meelde meie tegelikku seisundit inimestena. Mina kui subjekt eksisteerin lõputute lugude seas, mis juhtuvad samaaegselt praeguses hetkes. Lisaks minu subjektiivsetele piiratud vaatenurkadele ja pidevale pingutusele taandada elu millekski, mida saan loota mõtestada, ilmnevad kõik eksistentsi hetked äärmiselt veidrates, absurdsetes sügavalt puudutavates kujundites.
Reaalsus, mida ma otsin, on sageli valdav ja arusaamatu, kuid tekitab minus (ja loodetavasti ka publikus) tingimusteta empaatia, mis võib viia mind meditatiivsesse seisundisse, kus reaalsus ja selle muljed muutuvad mingil moel kättesaadavaks.
08.07.2023
Mania grandiosa. Tallinnast Pariisi: maailma pikim moelava
Performatiivne moelava luuakse viieks päevaks kuupäevadel 4.–8. juuli. Moelava kogupikkus on 100 kilomeetrit.
Lõppvaatus leiab aset Pariisi küla ratsamaneežis, 8. juulil, kuhu saab pileteid soetada Fientast.
MANIA GRANDIOSA
+372 5307 6016
Mania grandiosa. Tallinnast Pariisi: maailma pikim moelava
Laupäev 08 juuli, 2023
Performatiivne moelava luuakse viieks päevaks kuupäevadel 4.–8. juuli. Moelava kogupikkus on 100 kilomeetrit.
Lõppvaatus leiab aset Pariisi küla ratsamaneežis, 8. juulil, kuhu saab pileteid soetada Fientast.
MANIA GRANDIOSA
+372 5307 6016
04.05.2023 — 06.05.2023
Konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“
4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“, mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse kultuuriuurimisse.
Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas:
4. mail Eesti Teaduste Akadeemias
5. mail Eesti Kunstiakadeemias
6. mail Tallinna Ülikoolis
Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjakultuur).
Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega.
4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika.
Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere.
5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.
Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.
Konverentsi korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti
Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Toetavate projektide hulgas on Underi ja Tuglase
Kirjanduskeskuse uurimistoetus PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke:
dekadents kui üleminek 1905‒1940“, Tallinna Ülikooli uurimistoetus PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850‒2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ ning Soome Akadeemia finantseeritud uurimistoetus „Cultural Amnesia and the ‘Golden Age’ of Finnish Art: Unravelling the Narratives of Finnish Art History, c. 1880s–1910“.
Üritust toetavad ka Soome Instituut ja Eesti Kultuurkapital.
Vt konverentsi kava leiad siit: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/
Lisainfo:
utkk@utkk.ee
merlinkirikal@gmail.com
Konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“
Neljapäev 04 mai, 2023 — Laupäev 06 mai, 2023
4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“, mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse kultuuriuurimisse.
Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas:
4. mail Eesti Teaduste Akadeemias
5. mail Eesti Kunstiakadeemias
6. mail Tallinna Ülikoolis
Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjakultuur).
Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega.
4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika.
Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere.
5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.
Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.
Konverentsi korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti
Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Toetavate projektide hulgas on Underi ja Tuglase
Kirjanduskeskuse uurimistoetus PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke:
dekadents kui üleminek 1905‒1940“, Tallinna Ülikooli uurimistoetus PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850‒2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ ning Soome Akadeemia finantseeritud uurimistoetus „Cultural Amnesia and the ‘Golden Age’ of Finnish Art: Unravelling the Narratives of Finnish Art History, c. 1880s–1910“.
Üritust toetavad ka Soome Instituut ja Eesti Kultuurkapital.
Vt konverentsi kava leiad siit: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/
Lisainfo:
utkk@utkk.ee
merlinkirikal@gmail.com
27.04.2023 — 30.04.2023
Riin Maide Kunstihoone Galeriis
Neljapäeval, 27. aprillil avaneb Tallinna Kunstihoone Galeriis Riin Maide näitus “Teistelt poolt, teistest asjadest”. Installatiivsed teosed keskenduvad olematute ruumide potentsiaalile ja ajutise ilule.
“Teiselt poolt, teistest asjadest” on visuaalne uurimus kohtadest, mida ei ole tegelikult olemas. Kasutades endale omaseid materjale nagu paber ja kangas, loob (ja taasloob) Maide neljal päeval keskkonda, läbi mille kogeda ruumilisi ääremärkusi.
“Iga hea vaatemängu juures on mind peaaegu alati paelunud rohkemgi see, mis jääb selle taha. Tühjaks jäänud poepindadelt leiab romantik minus, kapitalismi julmusele vaatamata, tühjuse nostalgiat ja nukrat ilu. Kaduva hetke, mille tahaks jäädvustada.”
Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Oma kunstipraktikas käsitleb ta läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade mälu ja kohalolu. Maide loomingus on olulisel kohal kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Näitusetegevuse kõrval töötab ta ka kuraatori, etendajana ning on lavastuse kunstnikuna kaasa löönud mitmete etenduskunsti projektide juures, nii Eestis, kui välismaal. Maide lõpetas 2020 graafika eriala Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (BA) ning õpib praegu stsenograafia erialal (MA). Lisaks on ta täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas. Riini on pälvinud Edmund Valtmani ja Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid ning aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ja 2022 tiitli Uus Tulija Graafikas.
Kunstnik tänab:
Eesti Kultuurkapitali,
Eesti Kunstiakadeemiat, eesotsas Stsenograafia osakonda, Veidi Christot, aga rohkem Cristot
Sõpru, kes asju ellu aitavad viia
ja muidugi Tallinna Kunstihoonet
Näitus on avatud:
27.04-30.04.2023
14:00 – 19:00
Kunstihoone Galerii
Vabaduse väljak 6, Tallinn
Väljapanek on osa kunstisündmuste seeriast “Porno”, mis toimub Kunstihoone Galeriis 18.03-18.05.2023.
Lisainfo:
Facebook: https://www.facebook.com/ornokevad
Instagram: https://www.instagram.com/p.o.r.n.o_k.e.v.a.d/
riin.maide@artun.ee
+372 5343 7533
Riin Maide Kunstihoone Galeriis
Neljapäev 27 aprill, 2023 — Pühapäev 30 aprill, 2023
Neljapäeval, 27. aprillil avaneb Tallinna Kunstihoone Galeriis Riin Maide näitus “Teistelt poolt, teistest asjadest”. Installatiivsed teosed keskenduvad olematute ruumide potentsiaalile ja ajutise ilule.
“Teiselt poolt, teistest asjadest” on visuaalne uurimus kohtadest, mida ei ole tegelikult olemas. Kasutades endale omaseid materjale nagu paber ja kangas, loob (ja taasloob) Maide neljal päeval keskkonda, läbi mille kogeda ruumilisi ääremärkusi.
“Iga hea vaatemängu juures on mind peaaegu alati paelunud rohkemgi see, mis jääb selle taha. Tühjaks jäänud poepindadelt leiab romantik minus, kapitalismi julmusele vaatamata, tühjuse nostalgiat ja nukrat ilu. Kaduva hetke, mille tahaks jäädvustada.”
Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Oma kunstipraktikas käsitleb ta läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade mälu ja kohalolu. Maide loomingus on olulisel kohal kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Näitusetegevuse kõrval töötab ta ka kuraatori, etendajana ning on lavastuse kunstnikuna kaasa löönud mitmete etenduskunsti projektide juures, nii Eestis, kui välismaal. Maide lõpetas 2020 graafika eriala Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas (BA) ning õpib praegu stsenograafia erialal (MA). Lisaks on ta täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas. Riini on pälvinud Edmund Valtmani ja Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid ning aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ja 2022 tiitli Uus Tulija Graafikas.
Kunstnik tänab:
Eesti Kultuurkapitali,
Eesti Kunstiakadeemiat, eesotsas Stsenograafia osakonda, Veidi Christot, aga rohkem Cristot
Sõpru, kes asju ellu aitavad viia
ja muidugi Tallinna Kunstihoonet
Näitus on avatud:
27.04-30.04.2023
14:00 – 19:00
Kunstihoone Galerii
Vabaduse väljak 6, Tallinn
Väljapanek on osa kunstisündmuste seeriast “Porno”, mis toimub Kunstihoone Galeriis 18.03-18.05.2023.
Lisainfo:
Facebook: https://www.facebook.com/ornokevad
Instagram: https://www.instagram.com/p.o.r.n.o_k.e.v.a.d/
riin.maide@artun.ee
+372 5343 7533
18.03.2023 — 27.10.2023
Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja TartMusis
Paul Kuimeti (EKA fotograafia) ja Tõnis Saadoja (EKA joonistamise õppetool) näitus „Maastik kulgeb läbi maja“ ühendab erinevad vahendid, ajastud ja lähenemised, et küsida, mil moel ja kas üldse on võimalik rääkida maastiku kogemisest kunsti kaudu.
Jah, muidugi on – kuid on see kogemine? Või juba kogemuse vahendamine? Või kujutamine? Paul Kuimeti fotod ja filmid, Tõnis Saadoja maalid ning kunstimuuseumite vähetuntud nurkadest leitud teosed koondavad mittepidulikke vaateid, kus oluline on hetke jäädvustamine ja selle kasvatamine kujundiks. Vaiksed momendid eeslinna taevas. Hääletult liikuvad puud maantee serval. Loojuv või tõusev päike eksinud pilvedes, lõpetamata porilomp, nimetu puu.
Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja on töötanud aastaid lähedaste mõtetega ning sarnasel moel, kuid käesolev näitus on nende esimene ühine väljapanek. Ettevalmistava dialoogi käigus puudutati küsimusi maastiku tajumise võimalikkusest tänases maailmas, pildi tähenduse ammutoimunud nihet, mille järeltõuked alles hakkavad kohale jõudma, ning klassikalisi küsimusi nagu „miks?“. Kaks viimistletud käekirjaga autorit tegelesid nii maastiku enesega kui ka maastiku kujutamise traditsioonidega: ühelt poolt maastike inimesest sõltumatud dünaamikad, teiselt poolt sajandeid kestnud katsed kehtestada kunsti kaudu kindlad maastiku vaatamise ning tajumise režiimid. Töötati nii kaameraga kui pintsliga, nii analoogfoto laboris kui ateljees, nii kodusel rõdul kui tundmatutes paikades Pärnumaal.
Lisaks eraldi loodud uutele fotodele, maalidele ja filmidele pöörduti kunstimuuseumite arhiivide poole, otsides riimuvaid meeleolusid ja vaatenurki teoste hulgast, mida üldiselt pole näitustele pandud. Seni on neid peetud liialt tähelepandamatuteks ja ilmetuteks, kuid tänases kontekstis tõuseb esile nende alandlikkus motiivi ees, soovimatus vallutada maastikku.
Tõnis Saadoja sõnul on selle näitusekomplekti kokkupanemine olnud tema jaoks üsna sentimentaalse alatooniga. „Need vanad leiud on kõik väga poeetilised ning paljud oma poolikuse tõttu ka tahes-tahtmata õrnad,“ ütleb Saadoja. „Materjaliga suhestumiseks olen ma katsunud end maalitehniliselt vanade võtetega kohakuti seada, et tunda mingit vana sentimenti nii autentselt, kui ma suudan. Olles kulutanud selleks väga palju aega, on kohati tunne, et see polnudki töö, vaid mingi isiklik harjutus, mille nähtav osa on pigem väike.“
Paul Kuimet rõhutab teatud nukruse ja melanhoolia kõrval ka tööde teostusega kaasnevat tähendusvälja. „Minu jaoks on oluline pimiku ja analoogsuurenduse aspekt,“ ütleb Kuimet. „Antud tööd toetuvad valgusele ja värvusele ning võimalustele ja piirangutele, mis analoogtehnikaga kaasnevad. Lõpuks taandub kõik sellele, mis vaataja jaoks on kohal teose ees seistes, ning seda ei ole võimalik reprodutseerida ühelgi ekraanil.“ Tõnis Saadoja sõnul võib näha ühisosa maalimise ning analooglaboris fotodega töötamise vahel, kuna värviliste filtritega kujutise manipuleerimine laboris on sarnane maalimisega – ja maalid omakorda toetuvad sageli fotograafilistele kujutistele.
Paul Kuimet (s 1984) on fotokunstnik, kelle loodud filmid ja fotod on rahustava melanhoolia võtmes kõnelenud olukordadest, ajast ja ruumidest. Tema teravama tähelepanu all on olnud modernistlik arhitektuur ja see, kuidas me nõnda korrastatud ruume tajume.
Tõnis Saadoja (s 1980) on maalikunstnik, kelle viimaste aastate maaliseeriad on käsitlenud inimese ja ruumi suhteid, küsides samas maalikunsti koha ja võimaluste järele pärast pildipööret, mil maailma tajutakse esmajoones läbi piltide. Näitusele on kaasatud teoseid Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonidest.
Kunstnikud: Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja
Kuraator: Eero Epner
Graafiline kujundaja: Kersti Heile
Koordinaator: Kristlyn Liier
Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja TartMusis
Laupäev 18 märts, 2023 — Reede 27 oktoober, 2023
Paul Kuimeti (EKA fotograafia) ja Tõnis Saadoja (EKA joonistamise õppetool) näitus „Maastik kulgeb läbi maja“ ühendab erinevad vahendid, ajastud ja lähenemised, et küsida, mil moel ja kas üldse on võimalik rääkida maastiku kogemisest kunsti kaudu.
Jah, muidugi on – kuid on see kogemine? Või juba kogemuse vahendamine? Või kujutamine? Paul Kuimeti fotod ja filmid, Tõnis Saadoja maalid ning kunstimuuseumite vähetuntud nurkadest leitud teosed koondavad mittepidulikke vaateid, kus oluline on hetke jäädvustamine ja selle kasvatamine kujundiks. Vaiksed momendid eeslinna taevas. Hääletult liikuvad puud maantee serval. Loojuv või tõusev päike eksinud pilvedes, lõpetamata porilomp, nimetu puu.
Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja on töötanud aastaid lähedaste mõtetega ning sarnasel moel, kuid käesolev näitus on nende esimene ühine väljapanek. Ettevalmistava dialoogi käigus puudutati küsimusi maastiku tajumise võimalikkusest tänases maailmas, pildi tähenduse ammutoimunud nihet, mille järeltõuked alles hakkavad kohale jõudma, ning klassikalisi küsimusi nagu „miks?“. Kaks viimistletud käekirjaga autorit tegelesid nii maastiku enesega kui ka maastiku kujutamise traditsioonidega: ühelt poolt maastike inimesest sõltumatud dünaamikad, teiselt poolt sajandeid kestnud katsed kehtestada kunsti kaudu kindlad maastiku vaatamise ning tajumise režiimid. Töötati nii kaameraga kui pintsliga, nii analoogfoto laboris kui ateljees, nii kodusel rõdul kui tundmatutes paikades Pärnumaal.
Lisaks eraldi loodud uutele fotodele, maalidele ja filmidele pöörduti kunstimuuseumite arhiivide poole, otsides riimuvaid meeleolusid ja vaatenurki teoste hulgast, mida üldiselt pole näitustele pandud. Seni on neid peetud liialt tähelepandamatuteks ja ilmetuteks, kuid tänases kontekstis tõuseb esile nende alandlikkus motiivi ees, soovimatus vallutada maastikku.
Tõnis Saadoja sõnul on selle näitusekomplekti kokkupanemine olnud tema jaoks üsna sentimentaalse alatooniga. „Need vanad leiud on kõik väga poeetilised ning paljud oma poolikuse tõttu ka tahes-tahtmata õrnad,“ ütleb Saadoja. „Materjaliga suhestumiseks olen ma katsunud end maalitehniliselt vanade võtetega kohakuti seada, et tunda mingit vana sentimenti nii autentselt, kui ma suudan. Olles kulutanud selleks väga palju aega, on kohati tunne, et see polnudki töö, vaid mingi isiklik harjutus, mille nähtav osa on pigem väike.“
Paul Kuimet rõhutab teatud nukruse ja melanhoolia kõrval ka tööde teostusega kaasnevat tähendusvälja. „Minu jaoks on oluline pimiku ja analoogsuurenduse aspekt,“ ütleb Kuimet. „Antud tööd toetuvad valgusele ja värvusele ning võimalustele ja piirangutele, mis analoogtehnikaga kaasnevad. Lõpuks taandub kõik sellele, mis vaataja jaoks on kohal teose ees seistes, ning seda ei ole võimalik reprodutseerida ühelgi ekraanil.“ Tõnis Saadoja sõnul võib näha ühisosa maalimise ning analooglaboris fotodega töötamise vahel, kuna värviliste filtritega kujutise manipuleerimine laboris on sarnane maalimisega – ja maalid omakorda toetuvad sageli fotograafilistele kujutistele.
Paul Kuimet (s 1984) on fotokunstnik, kelle loodud filmid ja fotod on rahustava melanhoolia võtmes kõnelenud olukordadest, ajast ja ruumidest. Tema teravama tähelepanu all on olnud modernistlik arhitektuur ja see, kuidas me nõnda korrastatud ruume tajume.
Tõnis Saadoja (s 1980) on maalikunstnik, kelle viimaste aastate maaliseeriad on käsitlenud inimese ja ruumi suhteid, küsides samas maalikunsti koha ja võimaluste järele pärast pildipööret, mil maailma tajutakse esmajoones läbi piltide. Näitusele on kaasatud teoseid Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kollektsioonidest.
Kunstnikud: Paul Kuimet ja Tõnis Saadoja
Kuraator: Eero Epner
Graafiline kujundaja: Kersti Heile
Koordinaator: Kristlyn Liier
19.04.2023 — 19.05.2023
Eesti Kujurite Ühenduse grupinäitus ARSi projektiruumis
19. aprillil kell 18.00 avatakse ARSi projektiruumis Eesti Kujurite Ühenduse grupinäitus „Iga inimene on sündides kildudena laiali“.
Näitus vaatleb inimkeha kui orgaanilist, muutuvat, habrast ja samas vastupidavat mateeriat, mis on keerulises suhtes inimese sisemaailma ja seda ümbritseva keskkonnaga. Tuues kokku eesti vanema ja noorema põlvkonna skulptorite teosed, milles kehal on oluline roll kanda, esitavad kuraatorid küsimusi: “Millistel kehadel on ühiskonnas koht ja mis rolli mängib visuaalkultuur selle kujundamisel? Miks peab tihti maailmaga kohanduma indiviid ja mitte vastupidi? Kuidas suhestuda iseenda ja ümbritseva maailmaga tervislikult?”
Näitusel osalevad kunstnikud Johannes Luik, Kert Elliott Mägi, Sarah Nõmm, Terje Ojaver, René Reinumäe, Paul Rodgers & Anne Daniela Rodgers, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Nele Tiidelepp ja Marta Vaarik.
Näituse kuraatoriteks on Mikk Lahesalu ja Kerly Ritval.
Ülemaailmsele skulptuuripäevale 29. aprillil on oodatud vormi võtmise töötuppa igas vanuses kunstihuvilised. 19. mail Arsi päevadel olete oodatud kuraatori tuuridele.
Näitus jääb avatuks 19. maini.
Mikk Lahesalu on vabakutseline kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab tihti sotsiaalselt laetud kaasaegse kunstiga. Ta on lõpetanud kunstiteaduse eriala Leideni ülikoolis Hollandis. Viimati on ta kureerinud KKEKi videokunsti üritust „Spiraalköites“.
Kerly Ritval on vabakutseline kuraator ja kultuurikriitik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse – ja visuaalkultuuri bakalaureuse ning omandab samas ülikoolis magistrikraadi. Hiljuti on ta kureerinud grupinäituse “Ükssarvik” Rüki galeriis Viljandis ja Islandi kunsntiku Katrin Inga Jonsdottir Hjordisardottir soolonäituse “Welcome to the Land of Love” Listvali galeriis Reykjavikis.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti Kunstnike Liit ja EKA Üliõpilasesindus
Lisainfo:
Mikk Lahesalu
Kuraator
+372 53004171
mikk.lahes@gmail.com
Kerly Ritval
Kuraator
+372 55669831
kritval@gmail.com
Eesti Kujurite Ühenduse grupinäitus ARSi projektiruumis
Kolmapäev 19 aprill, 2023 — Reede 19 mai, 2023
19. aprillil kell 18.00 avatakse ARSi projektiruumis Eesti Kujurite Ühenduse grupinäitus „Iga inimene on sündides kildudena laiali“.
Näitus vaatleb inimkeha kui orgaanilist, muutuvat, habrast ja samas vastupidavat mateeriat, mis on keerulises suhtes inimese sisemaailma ja seda ümbritseva keskkonnaga. Tuues kokku eesti vanema ja noorema põlvkonna skulptorite teosed, milles kehal on oluline roll kanda, esitavad kuraatorid küsimusi: “Millistel kehadel on ühiskonnas koht ja mis rolli mängib visuaalkultuur selle kujundamisel? Miks peab tihti maailmaga kohanduma indiviid ja mitte vastupidi? Kuidas suhestuda iseenda ja ümbritseva maailmaga tervislikult?”
Näitusel osalevad kunstnikud Johannes Luik, Kert Elliott Mägi, Sarah Nõmm, Terje Ojaver, René Reinumäe, Paul Rodgers & Anne Daniela Rodgers, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Nele Tiidelepp ja Marta Vaarik.
Näituse kuraatoriteks on Mikk Lahesalu ja Kerly Ritval.
Ülemaailmsele skulptuuripäevale 29. aprillil on oodatud vormi võtmise töötuppa igas vanuses kunstihuvilised. 19. mail Arsi päevadel olete oodatud kuraatori tuuridele.
Näitus jääb avatuks 19. maini.
Mikk Lahesalu on vabakutseline kuraator ja kultuurikorraldaja, kes töötab tihti sotsiaalselt laetud kaasaegse kunstiga. Ta on lõpetanud kunstiteaduse eriala Leideni ülikoolis Hollandis. Viimati on ta kureerinud KKEKi videokunsti üritust „Spiraalköites“.
Kerly Ritval on vabakutseline kuraator ja kultuurikriitik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse – ja visuaalkultuuri bakalaureuse ning omandab samas ülikoolis magistrikraadi. Hiljuti on ta kureerinud grupinäituse “Ükssarvik” Rüki galeriis Viljandis ja Islandi kunsntiku Katrin Inga Jonsdottir Hjordisardottir soolonäituse “Welcome to the Land of Love” Listvali galeriis Reykjavikis.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti Kunstnike Liit ja EKA Üliõpilasesindus
Lisainfo:
Mikk Lahesalu
Kuraator
+372 53004171
mikk.lahes@gmail.com
Kerly Ritval
Kuraator
+372 55669831
kritval@gmail.com
11.04.2023 — 24.09.2023
Tõnis Saadoja Kumus
EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja näitus “Kõrgus merepinnast” Kumus on avatud 24. septembrini, 2023.
Näituse pealkiri viitab meie valulävele nii ökoloogilises kui ka eksistentsiaalses tunnetuses ja küsimustele, mis end iga päev vaikselt meelde tuletavad. Kas nina on veel vee peal? Kas jätkub hapnikku, mida hingata – kas on piisavalt kütust? Kui kaua kestab täna? Milline maailm meid ees ootab ning kas seniste võtete ja teadmistega üldse saab selle olemust kirjeldada?
Muuseum loob väljapanekule vaikimisi turvalise ja minevikuga suhestuva taustsüsteemi. Ajateljele asetatud maalid, kontrollitud kliima ja ohutu kõrgus merepinnast on märgid eilse ja tänase maailma rahuleppest. Reaalaja hüsteerilisena mõjuv foon jääb eemale, ent ometi on muuseumi aegruum tinglik ning erinevad kujutlus- ja lugemisviisid teineteisele väga lähedal.
Teosed muuseumi püsiekspositsioonis on kui aknad eri aegruumidesse, kus avanevad üksikud kaadrid mitmekihilistest maailmadest. Kunsti on alati ümbritsenud keeruline ja vastuoluline olustik. Samas kaardistame me möödunud aegu suuresti läbi tasapinnaliste kujutiste. Maalid muuseumiseinal on ühtlasi ka mälupildid, mälumärgid. Need on kui majakad, mille järgi oleme õppinud teed leidma. Majakatena – orientiiridena – toimisid need maalid ka omas, pildikülluse-eelses ajas.
Siinsed teosed on suuresti loodud nende mälumärkide pinnalt: maalimine kui kordus, maalimine kui traditsiooni hoidmine, maalimine kui eri pildirežiimide ühendamine, maalimine kui viis rahuneda.
Minu maalid, mis koondavad eri ajastute kogemusi, on meelelaadilt pigem nostalgilised. Teemadelt lähtuvad need päevakajalist mõtteruumi läbivatest motiividest ning vaadetest maastikule ja ümbritsevale keskkonnale, kõrvutades ja liites kokku maastikumaali ja vaikelu traditsioone.
See väljapanek kahes projektiruumis on rännak isiklikus maaliarsenalis, mis koosneb kiirematest improvisatsioonidest ning tihedama kompositsiooni otsingutest. Sümmeetriliselt paiknevad projektiruumid on kui avarad kõlakastid, mida põhiteljena ühendab Eesti kunsti püsinäitus „Identiteedimaastikud“.
Maalikunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „Kõrgus merepinnast“ on osa muuseumi keskkonnateemalisest programmist „Kunst antropotseeni ajastul“ 2023. aasta suvel.
Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Magdaleena Maasik
Tehniline tugi: Tõnis Medri, Allan Talu
Tõnis Saadoja Kumus
Teisipäev 11 aprill, 2023 — Pühapäev 24 september, 2023
EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja näitus “Kõrgus merepinnast” Kumus on avatud 24. septembrini, 2023.
Näituse pealkiri viitab meie valulävele nii ökoloogilises kui ka eksistentsiaalses tunnetuses ja küsimustele, mis end iga päev vaikselt meelde tuletavad. Kas nina on veel vee peal? Kas jätkub hapnikku, mida hingata – kas on piisavalt kütust? Kui kaua kestab täna? Milline maailm meid ees ootab ning kas seniste võtete ja teadmistega üldse saab selle olemust kirjeldada?
Muuseum loob väljapanekule vaikimisi turvalise ja minevikuga suhestuva taustsüsteemi. Ajateljele asetatud maalid, kontrollitud kliima ja ohutu kõrgus merepinnast on märgid eilse ja tänase maailma rahuleppest. Reaalaja hüsteerilisena mõjuv foon jääb eemale, ent ometi on muuseumi aegruum tinglik ning erinevad kujutlus- ja lugemisviisid teineteisele väga lähedal.
Teosed muuseumi püsiekspositsioonis on kui aknad eri aegruumidesse, kus avanevad üksikud kaadrid mitmekihilistest maailmadest. Kunsti on alati ümbritsenud keeruline ja vastuoluline olustik. Samas kaardistame me möödunud aegu suuresti läbi tasapinnaliste kujutiste. Maalid muuseumiseinal on ühtlasi ka mälupildid, mälumärgid. Need on kui majakad, mille järgi oleme õppinud teed leidma. Majakatena – orientiiridena – toimisid need maalid ka omas, pildikülluse-eelses ajas.
Siinsed teosed on suuresti loodud nende mälumärkide pinnalt: maalimine kui kordus, maalimine kui traditsiooni hoidmine, maalimine kui eri pildirežiimide ühendamine, maalimine kui viis rahuneda.
Minu maalid, mis koondavad eri ajastute kogemusi, on meelelaadilt pigem nostalgilised. Teemadelt lähtuvad need päevakajalist mõtteruumi läbivatest motiividest ning vaadetest maastikule ja ümbritsevale keskkonnale, kõrvutades ja liites kokku maastikumaali ja vaikelu traditsioone.
See väljapanek kahes projektiruumis on rännak isiklikus maaliarsenalis, mis koosneb kiirematest improvisatsioonidest ning tihedama kompositsiooni otsingutest. Sümmeetriliselt paiknevad projektiruumid on kui avarad kõlakastid, mida põhiteljena ühendab Eesti kunsti püsinäitus „Identiteedimaastikud“.
Maalikunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „Kõrgus merepinnast“ on osa muuseumi keskkonnateemalisest programmist „Kunst antropotseeni ajastul“ 2023. aasta suvel.
Graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Magdaleena Maasik
Tehniline tugi: Tõnis Medri, Allan Talu
22.04.2023 — 28.04.2023
Elis-Hetty Leppik ja Rebeka Kruus Vent Space galeriis
22. aprillil kell 18.00 avavad EKA animatsiooni tudengid, Elis-Hetty Leppik ja Rebeka Kruus, Vent Space galeriis näituse “Come on in, coffee is still hot”.
Näitus kutsub vaatajaid sisenema animaatori korterisse, kus argielu on läbi põimunud kirju loominguga.
Näitus jääb avatuks 28. aprillini. Iga päev, 14.00-19.00.
Elis-Hetty Leppik ja Rebeka Kruus Vent Space galeriis
Laupäev 22 aprill, 2023 — Reede 28 aprill, 2023
22. aprillil kell 18.00 avavad EKA animatsiooni tudengid, Elis-Hetty Leppik ja Rebeka Kruus, Vent Space galeriis näituse “Come on in, coffee is still hot”.
Näitus kutsub vaatajaid sisenema animaatori korterisse, kus argielu on läbi põimunud kirju loominguga.
Näitus jääb avatuks 28. aprillini. Iga päev, 14.00-19.00.
04.04.2023 — 03.06.2023
Sidney Lepa residentuur-näitus Kanal galeriis
Sidney Lepa residentuur-näitus „Jätke võtmed väljapoole..ma tean neid uksi, ma tean neid aknaid..uksed, aknad..avatud uste päev..lahtiste uste päev..aken kinni – uks lahti, uks kinni – aken lahti..iga aken on uks?”
4.04–3.06.2023
Kanal galeriis on kohal interdistsiplinaarne kunstnik Sidney Lepp, kes alustas aprilli alguses Liiva-ATE ruumides terve kuu kestva residentuuriga. Näituse protsessi kogemiseks on kõigil huvilistel võimalik aprillis Kanal galeriis kunstnikuga kohtuda. Näitus eksponeerib kunstivaldkonna telgitaguseid ja avab vaatajatele, kuidas näituse või projekti produktsioon toimub – miks ja mille baasilt tehakse valikuid, kuidas galeriisse näitust saada, kuidas toimub kunstniku areng protsessis.
Kunstnik peab kõige olulisemaks osaks näidata muidu näitusekülastajatele tihti nähtamatuks jäävat osa näitusest – protsess, ettevalmistused, produktsioon. Tavaliselt suunatakse publik kunstniku lõplikku loomingut tarbima ning ilma konteksti ja mahukate kaastekstideta on seda keeruline lugeda. Sellel korral avatakse aken otse loomingulise protsessi keskele. Võimalus on näha, kuidas tekivad ideed ning nüansse, mis tulemust mõjutavad. Saades osa protsessist, on võimalik suhestuda nii galerii toimimise kui ka kunstniku tegevusega.
Näituse fookusesse on toodud kunstniku ideed, diskussioonid, installeerijate ja galeristi tegevus ning inimestevaheline dünaamika. Näituse eksponaatideks vormuvad arvamused, mis protsessi mõjutavad. Projekt annab võimaluse osalistel näha näitust selle tekke erietappides, sattudes tunnistama võimalikku motivatsioonipuudust või teisalt loomepuhangut. Igal juhul võib soovi korral olustikku sekkuda. Püüe on näidata siiralt ja ausalt, kui palju tööd, ebaõnnestumisi ja õnnestumisi, ühe näituse produktsiooni juures kaasas käib.
Kahekuulise protsessi dokumentatsiooni talletuvad sellel perioodil ühiskonnas aktuaalseks osutunud teemad, olles hiljem ajakapslina meenutuseks antud hetkest.
Idee on inspireeritud William Grieve’i kultus(dokumentaal)filmi seeriatest “Symbiopsychotaxiplasm 1-3”.
Näituse visuaalne sissejuhatus.
Sidney Lepp (1994) on fluidum, kes (kunsti)maastikul väga kiiresti adapteerub. Enamasti käsitleb ruumi installatiivselt ning poogib teostele külge selliseid omadusi, et need oleksid võimalikult interaktiivsed. Sidney on lõpetanud EKA vabade kunstide BA ja kaasaegse kunsti MA. Tema seniseks mängumaaks on olnud Tallinn, Riia, Berliin, Kiiev ja Brüssel.
https://cca.ee/ajakiri/mida-motlevad-noored-kunstnikud
Näitus jääb avatuks 3. juunini 2023.
Graafiline disain: Henri Kutsar
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Võru linn
Kanal galerii
Liiva 11a, Võru, 65609
E–R 12–17 L 12–15
Rohkem teavet:
Mari Škerin / galerist
+372 53449447
Sidney Lepa residentuur-näitus Kanal galeriis
Teisipäev 04 aprill, 2023 — Laupäev 03 juuni, 2023
Sidney Lepa residentuur-näitus „Jätke võtmed väljapoole..ma tean neid uksi, ma tean neid aknaid..uksed, aknad..avatud uste päev..lahtiste uste päev..aken kinni – uks lahti, uks kinni – aken lahti..iga aken on uks?”
4.04–3.06.2023
Kanal galeriis on kohal interdistsiplinaarne kunstnik Sidney Lepp, kes alustas aprilli alguses Liiva-ATE ruumides terve kuu kestva residentuuriga. Näituse protsessi kogemiseks on kõigil huvilistel võimalik aprillis Kanal galeriis kunstnikuga kohtuda. Näitus eksponeerib kunstivaldkonna telgitaguseid ja avab vaatajatele, kuidas näituse või projekti produktsioon toimub – miks ja mille baasilt tehakse valikuid, kuidas galeriisse näitust saada, kuidas toimub kunstniku areng protsessis.
Kunstnik peab kõige olulisemaks osaks näidata muidu näitusekülastajatele tihti nähtamatuks jäävat osa näitusest – protsess, ettevalmistused, produktsioon. Tavaliselt suunatakse publik kunstniku lõplikku loomingut tarbima ning ilma konteksti ja mahukate kaastekstideta on seda keeruline lugeda. Sellel korral avatakse aken otse loomingulise protsessi keskele. Võimalus on näha, kuidas tekivad ideed ning nüansse, mis tulemust mõjutavad. Saades osa protsessist, on võimalik suhestuda nii galerii toimimise kui ka kunstniku tegevusega.
Näituse fookusesse on toodud kunstniku ideed, diskussioonid, installeerijate ja galeristi tegevus ning inimestevaheline dünaamika. Näituse eksponaatideks vormuvad arvamused, mis protsessi mõjutavad. Projekt annab võimaluse osalistel näha näitust selle tekke erietappides, sattudes tunnistama võimalikku motivatsioonipuudust või teisalt loomepuhangut. Igal juhul võib soovi korral olustikku sekkuda. Püüe on näidata siiralt ja ausalt, kui palju tööd, ebaõnnestumisi ja õnnestumisi, ühe näituse produktsiooni juures kaasas käib.
Kahekuulise protsessi dokumentatsiooni talletuvad sellel perioodil ühiskonnas aktuaalseks osutunud teemad, olles hiljem ajakapslina meenutuseks antud hetkest.
Idee on inspireeritud William Grieve’i kultus(dokumentaal)filmi seeriatest “Symbiopsychotaxiplasm 1-3”.
Näituse visuaalne sissejuhatus.
Sidney Lepp (1994) on fluidum, kes (kunsti)maastikul väga kiiresti adapteerub. Enamasti käsitleb ruumi installatiivselt ning poogib teostele külge selliseid omadusi, et need oleksid võimalikult interaktiivsed. Sidney on lõpetanud EKA vabade kunstide BA ja kaasaegse kunsti MA. Tema seniseks mängumaaks on olnud Tallinn, Riia, Berliin, Kiiev ja Brüssel.
https://cca.ee/ajakiri/mida-motlevad-noored-kunstnikud
Näitus jääb avatuks 3. juunini 2023.
Graafiline disain: Henri Kutsar
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Võru linn
Kanal galerii
Liiva 11a, Võru, 65609
E–R 12–17 L 12–15
Rohkem teavet:
Mari Škerin / galerist
+372 53449447
14.04.2023 — 04.06.2023
Grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ EKKMis
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) Tanel Randeri kureeritud rahvusvaheline grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“.
Näitusel osalevad kunstnikud Eestist, Ukrainast, Valgevenest, Leedust:
Svitlana Biedarieva (Ukraina/Mehhiko), Elo Liiv (Eesti), Holger Loodus (Eesti), Kateryna Lysovenko (Ukraina/Austria), Paulina Pukytė (Leedu/Inglismaa), Aliaxey Talstou (Valgevene/Saksamaa), Kirill Tulin (Ida/Lääs)
Lähtudes praegusest poliitilisest olukorrast Euroopas, mida kujundab Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, keskendub näitus Ida-Euroopale kui kollektiivsele teadvusele, mis on kaassõltuvuslikus suhtes nartsissistliku väärkohtlejaga. Seitsme kunstniku tööde kaudu avab näitus nii seda probleemset suhet kui ka nartsissistliku suhtekonstellatsiooni olemust.
„Ida-Euroopa identiteet, mis põhineb vaid ühel lühikesel ajaloolisel episoodil – Nõukogude okupatsioonil – takistab meil traumadest paranemist ja meie vaimset arengut ühiskonnana. Ligi 34 aastat on möödunud Berliini müüri langemisest ning vähem kui 20 aasta pärast on Eesti olnud iseseisev sama pikalt kui kestis okupatsioon, mille alusel meid siiani idaeurooplasteks peetakse,“ selgitab kuraator. Praegu toimuv sõda Ukrainas näitab, et lahendamata jäänud minevikutraumad on hakanud end taastootma ja senised hirmud on tegelikkuseks saanud. Nii vaatab EKKMi hooaja avanäitus nendele hirmudele otsa ning mõtestab ümber kuuluvustunnet ja seost Ida-Euroopaga, et jätta hüvasti selle identiteediga, mis hoiab minevikku elus ega lase sel lõppeda. „Ida-Euroopa on kollektiivse identiteedina meid kahjustav ning ühtlustab liiga suure osa meie planeedist,“ täiendab Rander.
Näituse keskseks kujundiks on suursugune ent habras kristallvaas, mille muster ning struktuur sümboliseerivad eespool mainitud probleemset suhtevõrgustikku. Nõukogude ajal masstootmises olnud kristallnõusid leidub siiani paljudes Ida-Euroopa kodudes. EKKMi ruumides näeb nii maale, installatsioone kui ka videoteoseid, mis käsitlevad Ida-Euroopa kollektiivse teadvusega seotud sümboleid, kujundeid ja arhetüüpe. Lisaks kristallidele on vaatluse all ka totalitaarse režiimiga seotud monumendid ja rituaalid, mille hävituslik ja ohtlik olemus möödunud aastal sõja eskaleerumisega ilmsiks tuli.
„Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ kutsub üles ümber kontekstualiseerima EKKMi katusel olevat „hol-IDA-y“ sõna sisse põimunud silti „IDA“, mis paigaldati sinna aastal 2017 pärast samalaadse sildi „OST“ (IDA) langemist Volksbühne katuselt Berliinis. Võimalik, et „IDA“ EKKMi katusel on terves maailmas ainus teadlikult pjedestaalile tõstetud Ida-Euroopa sümbol. Olukorras, kus nõukogude monumendid langevad, tuleks mõelda, mida hakata peale nii pjedestaalile tõstetud „IDAga“ muuseumi katusel kui ka Ida-Euroopaga, mille hulka meid meelevaldselt arvatud on või millega me end ise oleme seostanud.
Avamise õhtul, 14. aprillil, kell 17.00 toimub näitusel ingliskeelne kuraatorituur koos näitusel osalevate kunstnikega.
Pühapäeval, 16. aprillil kell 14.00 toimub eestikeelne kuraatorituur näitusel, millele järgneb vestlus kunstnikega inglise keeles.
Näitus on avatud 15. aprillist 4. juunini, K-P 12.00-19.00.
Toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
Grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ EKKMis
Reede 14 aprill, 2023 — Pühapäev 04 juuni, 2023
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) Tanel Randeri kureeritud rahvusvaheline grupinäitus „Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“.
Näitusel osalevad kunstnikud Eestist, Ukrainast, Valgevenest, Leedust:
Svitlana Biedarieva (Ukraina/Mehhiko), Elo Liiv (Eesti), Holger Loodus (Eesti), Kateryna Lysovenko (Ukraina/Austria), Paulina Pukytė (Leedu/Inglismaa), Aliaxey Talstou (Valgevene/Saksamaa), Kirill Tulin (Ida/Lääs)
Lähtudes praegusest poliitilisest olukorrast Euroopas, mida kujundab Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, keskendub näitus Ida-Euroopale kui kollektiivsele teadvusele, mis on kaassõltuvuslikus suhtes nartsissistliku väärkohtlejaga. Seitsme kunstniku tööde kaudu avab näitus nii seda probleemset suhet kui ka nartsissistliku suhtekonstellatsiooni olemust.
„Ida-Euroopa identiteet, mis põhineb vaid ühel lühikesel ajaloolisel episoodil – Nõukogude okupatsioonil – takistab meil traumadest paranemist ja meie vaimset arengut ühiskonnana. Ligi 34 aastat on möödunud Berliini müüri langemisest ning vähem kui 20 aasta pärast on Eesti olnud iseseisev sama pikalt kui kestis okupatsioon, mille alusel meid siiani idaeurooplasteks peetakse,“ selgitab kuraator. Praegu toimuv sõda Ukrainas näitab, et lahendamata jäänud minevikutraumad on hakanud end taastootma ja senised hirmud on tegelikkuseks saanud. Nii vaatab EKKMi hooaja avanäitus nendele hirmudele otsa ning mõtestab ümber kuuluvustunnet ja seost Ida-Euroopaga, et jätta hüvasti selle identiteediga, mis hoiab minevikku elus ega lase sel lõppeda. „Ida-Euroopa on kollektiivse identiteedina meid kahjustav ning ühtlustab liiga suure osa meie planeedist,“ täiendab Rander.
Näituse keskseks kujundiks on suursugune ent habras kristallvaas, mille muster ning struktuur sümboliseerivad eespool mainitud probleemset suhtevõrgustikku. Nõukogude ajal masstootmises olnud kristallnõusid leidub siiani paljudes Ida-Euroopa kodudes. EKKMi ruumides näeb nii maale, installatsioone kui ka videoteoseid, mis käsitlevad Ida-Euroopa kollektiivse teadvusega seotud sümboleid, kujundeid ja arhetüüpe. Lisaks kristallidele on vaatluse all ka totalitaarse režiimiga seotud monumendid ja rituaalid, mille hävituslik ja ohtlik olemus möödunud aastal sõja eskaleerumisega ilmsiks tuli.
„Hüvasti, Ida! Hüvasti, Narcissus!“ kutsub üles ümber kontekstualiseerima EKKMi katusel olevat „hol-IDA-y“ sõna sisse põimunud silti „IDA“, mis paigaldati sinna aastal 2017 pärast samalaadse sildi „OST“ (IDA) langemist Volksbühne katuselt Berliinis. Võimalik, et „IDA“ EKKMi katusel on terves maailmas ainus teadlikult pjedestaalile tõstetud Ida-Euroopa sümbol. Olukorras, kus nõukogude monumendid langevad, tuleks mõelda, mida hakata peale nii pjedestaalile tõstetud „IDAga“ muuseumi katusel kui ka Ida-Euroopaga, mille hulka meid meelevaldselt arvatud on või millega me end ise oleme seostanud.
Avamise õhtul, 14. aprillil, kell 17.00 toimub näitusel ingliskeelne kuraatorituur koos näitusel osalevate kunstnikega.
Pühapäeval, 16. aprillil kell 14.00 toimub eestikeelne kuraatorituur näitusel, millele järgneb vestlus kunstnikega inglise keeles.
Näitus on avatud 15. aprillist 4. juunini, K-P 12.00-19.00.
Toetajad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet