Näitused

1. aprillil kell 11.00 avaneb Telliskivi Loomelinnaku poetänaval moodsat disaini ja uut kunsti müütav EKA Pop-Up Pood. 

Enam kui nelikümmend tudengit toovad välja oma parima, uusima, jätkusuutlikuma ja silmatorkavama disaini ning kunsti.

Paljude EKA noordisainerite ja kunstnike seas on töödega välkpoes esil ka juba tunnustamist leidnud autorite teosed. Teiste seas esitleb poes oma loomingut 2021. aasta Wiiralti stipendiumi laureaat moetudeng Cärol Ott, keraamik ja ehtekunstnik Elize Hiiop, aksessuaaridisainer Sandra Luks, etenduskunstnik ja EKA keraamika magistrant ning Teatriliidu 2022. aasta Kristallkingakese auhinna võitja Keithy Kuuspu. 

Aprillikuu vältel, mil EKA Pop-Up Pood Telliskivi Loomelinnaku poetänaval avatud on, toimuvad ka töötoad ning meistriklassid linnaelanikele, turistidele, inimestele maalt ja mere tagant. Poe innustaja ning eestvedaja, EKA aksessuaaridisaini professori ning disaineri, Stella Runneli mehitusel leiab uuest müügisaalist loomingut, mis varieerub graafikast, joonistustest, maalidest ja fotodest rõivadisaini, aksessuaaride, ehete, keraamika ja sepisteni.  

Oma töödega on välkpoes esindatud autorid:

Markus Vernik
Kaisa Uik
Oliver Udeküll
Keithy Kuuspu
Helen Griffiths
Visa Eino
Triin Türnpuu
Sergei Saprykin
Evridiki Papaiakovou
Daria Dementeva
Kaileen Palmsaar
Natalia Mirzoian
Alp Eren Özalp
Helena Pass
Helen Tiits
Mirjam Aun
Riina Lii Parve
Elisa Margot Winters
Sirje Järv
Mia Felic
Anna Ovtšinnikova
Piibe Tomp
Erle Nemvalts
Cristopher Siniväli
Maria Elise Remme
Valeria Poljakova
Cärol Ott
Anu Kadri Uustalu
Samuel Eff Markkus Savimägi
Elize Hiiop
Villu Mustkivi
Liis Tisler
Zoe Koerbunner
Rita Volkov
Sandra Luks
Heli Haav
Rita Lenore
Valdek Laur
Gontsugova
Morris Motel
Elis Liivo
Kärt Heinvere

Lahtiolekuajad: E–R 11–19 ja L,P 11–17

Jälgi infot EKA Pop-Up Poe Facebooki lehel

Tõnis Jürgens „Dreaming of Babylon“ / „Paabeli ulmad“

Tartu Kunstimuuseum / Tartu Art Museum

18.03.2023–14.05.2023

Näituse peamiseks lähtepunktiks on viimaste aastate trend, une digitaalne mõõtmine. Oma argielu harjumuste jälgimist võimaldab üha suurem valik tavakasutajatele pakutavaid seadmeid: nutikellad, -võrud, -sõrmused, -kõlarid, -matid, äpid jpm. Need aparaadid jälgivad kasutajat ka siis, kui too magab, kogudes tasahilju andmeid tema uneharjumuste ja -tsüklite kohta.

Ühest küljest aitab une mõõtmine vägagi tervitatavalt tähelepanu pöörata magamisharjumuste olulisusele. Teisalt aga on mõõtmisega kogutud andmed ka ressurss ja kaup, mis suubub lõpuks jälgimisseadmete tootjate andmekeskustesse ning mida saab statistika ja turuinfona edasi müüa. Seega tähendab enda uneharjumuste jälgimine ja jälgida laskmine mingis mõttes ka une pealt töö tegemist.

Tundub, et uni, mis on siiani säilinud justkui viimse müstilise pelgupaigana, kuhu kapitalism ei küüni, on salamahti saamas osaks jälgimisühiskonna mahhinatsioonidest. Une mõõtmisega on unenäod muutunud justkui kõrvalproduktiks mingi teise asja tootmisprotsessis. Nagu raadiosignaali ümbritsev müra või mahlapudelisse jäänud sete.

Näitusel „Dreaming of Babylon“ / „Paabeli ulmad“ käsitleb Tõnis Jürgens nii jälgimisühiskonnas kogutavate andmete kui ka üleskirjutatud unenägude järelelusid. Näituse keskmes on butafoorne magamistuba, mida täidavad kellegi elu jäljendid. Toas linastub film – stseenid inimtühjadel maastikel kõrguvatest serverikastidest –, mida saadavad ainiti muutuva narratiivina unenägude kirjeldused.

Näitus kuulub Tartu kunstimuuseumi näitustesarja Noor Tartu.

Tõnis Jürgens (snd 1989) on projektsionist, kirjutaja ja tühjusehuviline. Ta on omandanud bakalaureusekraadi kultuuriteaduse erialal Tallinna Ülikoolis ja magistrikraadi uusmeedia õppetoolis Eesti Kunstiakadeemias. Täiendavalt on ta veetnud aasta vahetusõpingutel Praha Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (UMPRUM). Näitus on jätk Jürgensi käimasolevale loovuurimusele Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis.

kuraator: Indrek Grigor

graafiline disain: Laura Merendi

tõlge: Peeter Talvistu

keeletoimetajad: Anti Saar, Richard Adang

koordinaator: Kristlyn Liier

trükk: Ecoprint

näituse meeskond: Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Aadu Lambot, Katrin Lõoke, Jaanika Kuznetsova, Kristel Sibul

filmi meeskond:
helirežissöör: Joosep Ehasalu
operaatori assistendid: Erki Kase, Aadu Lambot
tegevprodutsent, värvimääraja: Fidelia Regina Randmäe

suur tänu: Toomas Jürgens, Raul Keller, Kalju Karl Kivi, Piibe Kolka, Paul Kuimet, Kulla Laas, Hans-Gunter Lock, Mihkel Oksmann, Allan Proos, Mikk-Erik Saidla, Mihkel Salk, Anu Salumaa, Rene Tamm, Erko Valdmets

toetajad: Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvuskultuuri fond, Jõelähtme vald, Kino Sõprus, Kuusalu vald, Paekivitoodete Tehas OÜ, Rae vald, Rahvusarhiiv, Silikaat AS, Tallinna Strateegiakeskus, Telia Eesti AS

Kristina Õlleku isikunäitus „Hüpoksilise lima ja troopilise lubja vetes“ uurib Läänemere piirkonda, keskendudes selle mereökoloogiale, tsüanobakterile ja setetele. Läänemeri on paraku üks maailma saastatumaid meresid. Selle ökosüsteemi on mõjutanud intensiivne põllumajandus, ohtlikud kemikaalid, olme- ja tööstusjäätmed, mereprügi ja veealune müra. Läänemeri on poolsuletud ja aeglase veevahetusega, mistõttu on selle taastumisvõime suhteliselt piiratud. Vees leiduvad liigsed toitained (väetised jmt), ebapiisav reoveepuhastus ja meretemperatuuri kerkimine põhjustavad eutrofeerumist ning mõjutavad oluliselt tsüanobakteri ehk sinivetika kooslust. Kõik see toob kaasa igal aastal aina suuremad tsüanobakteri vohamised. Mürgine rohekassinine veeõitseng põhjustab hüpoksiat, kurnatud ja hapnikuvaeseid piirkondi. Neid piirkondi kutsutakse surnud tsoonideks ja nende mõju mereökoloogiale on suur. Lisaks iga-aastastele surnud tsoonidele on Läänemere põhjas ka umbkaudu 60 000–80 000 km2 suurune surnud ala, mis on tingitud merepõhja jääva soolasema ja tihedama vee mittesegunemisest, isoleerides selle pinnaveest ja atmosfäärist.

Jätkates teemadega, mida ta käsitles hiljutisel isikunäitusel „Filtering With Cyanobacteria, Double Binds and Other Blooms“ ISSP galeriis Riias, uurib Õllek geoloogilisi ja keemilisi muutusi Läänemeres. Ta vaatleb antud piirkonda läbi veeõitsengute, spekulatiivse perspektiivi ja settinud mineviku ehk sadu miljoneid aastaid vana merelise settekivimi. Eestis leidub umbkaudu sadat tüüpi paekivi, mis on moodustunud ligi 472–416 miljoni aasta eest. Iseäranis huvitab kunstnikku siluriaegne rõngaspaas ehk karplubjakivi, mis koosneb suuremalt jaolt käsijalgse Borealis borealis’e kivistunud kodadest. Usutavasti on Eesti rõngaspae lasund maailma suurim Borealis-pank. See settekiht moodustus umbkaudu 440 miljoni aasta eest, kui Eesti ala asus ekvaatoril ja oli kaetud madala troopilise merega, kus leidus ohtralt molluskeid, trilobiite, peajalgseid, koralle ja meriliiliaid.

Isikunäitust luues, töötas Kristina Õllek lubjakivi, meresoola, tsüanobakteri, bioplasti ja savi ning muude materjalidega, mis said osaks tema fototeostest ja installatsioonist, lisades neile täiendava füüsilise kihi ja ainelise agentsuse. Näitusel põimuvad fotograafilised ja skulpturaalsed elemendid, mille kaudu kunstnik vaatleb Läänemere piirkonda, mõtestades spekulatiivselt olevikku, minevikku ja tulevikuvaateid, piirkonna muutuvat ökoloogiat ja merekeemiat.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.

Produktsioon ja publikuprogramm: Stella Mõttus
Näituse kaaskorraldamine ja administreerimine: Šelda Puķīte ja Liina Raus
Kommunikatsioon: Karin Kahre ja Stella Mõttus
Installatsioon: Siim Asmer ja Urmo Teekivi
Graafiline disain ja kunstniku dialoogipartner: Kert Viiart

Eriline tänu: Kert Viiart, Mare Isakar, Carlotta Põdra, Tartu Ülikooli Loodusmuuseum, Põhjakivi OÜ.
Näituse avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Näitus kuulub Kogo galerii aasta programmi „Kväärime ära”.

Õhtupoolik müramuusika, nostalgilise iroonia ja tordiga.
Nele Tiidelepa lavastus “Lause lõppu jõudes oleme unustanud kust see algas” etendub taas.

Peamiselt EKA taustaga etendajatest, kunstnikest, muusikutest ja kunstitöötajatest koosnev fluiidse koosseisuga kollektiiv – Riin Maide, Gregor Kulla, Henri Särekanno, Ekke Janisk, Andreas Kübar, Ats Kruusing, Oliver Issak, Raul Markus Vaiksoo ja Leon Allik – on Tiidelepa kaaslasteks sel teekonnal lause lõppu, kus valdavaks tegevuseks on proov minevikke unustada ning valdavaks meeleoluks selle võimatusest tingitud ängistus, kaoselisus, võõristus ja siirus. 

Lavastus: Nele Tiidelepp

Esitajad: Nele Tiidelepp, Riin Maide, Henri Särekanno, Gregor Kulla, Ats Kruusing, Andreas Kübar, Ekke Janisk

Kunstnik: Riin Maide

Dramaturgiline tugi: Oliver Issak

Valgustaja: Leon Allik

Koreograafia: Raul Markus Vaiksoo

Projektijuht: Kaie Küünal

Kaasproduktsioon: Kanuti Gildi SAAL, Nele Tiidelepp

Toetus: Eesti Kultuurkapital

Etendused toimuvad 29., 30. märtsil ja 1. aprillil kell 19:30 Kanuti Gildi SAALi Püha Vaimu saalis. Kohtade arv on piiratud – haara pilet kohe!

Esimene mõte, mis mul tekkis, kui saali sisse astusin, oli tunne, nagu oleksin kellegi teise klassiõhtule sattunud. See on teatav pseudo-nostalgiline tunne, mis seostub klassiõhtu kogemusega. Kogemus, mis on kusagil kunagi varem olnud ja sa igatsed selle järele. – Karin Allik, Kultuur ERR

Ka mõni stseen mõjus peaaegu nagu tsitaat millestki varasemast ja kaugemast, justkui nostalgitseksid esinejad irooniaprismast hoolimata mingite vaid kaugemate, kaudselt kogetud aegade järele, mil moes oli neoon ja Janika Sillamaa laulis heledal häälel lootusest. – Brigitta Davidjants, Sirp

Info Kanuti Gildi SAALi veebis

Varasemad etendused EKA veebis

7. maini on Võru muuseumis, galerii suures saalis avatud Maria Kapajeva „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“. 

Näitus käsitleb Võrumaa inimeste lugusid ja peegeldavad seeläbi kogukonna ajalugu. Kunstnikku ühendab ka soov teemadega sügavuti minna, sestap on pealtnäha juhuslikest fotoleidudest rullunud välja üllatavad avastused. Millised täpsemalt, sellest juba näitusel.

Maria Kapajeva näituse puhul on tegemist kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Näituse idee hakkas idanema, kui Kapajeva sattus internetis portsu vanade fotode peale, mida müüs ameeriklasest kollektsionäär, kes arvas, et need fotod võivad olla seotud Eestiga. Kollektsioon seisis kaheksa aastat unustatuna ning kui Kapajeva püüdis talle fotosid müünud inimesega ühendust võtta, polnud see kahjuks enam võimalik. Edasi tuli hakata ise harutama ning näitus ongi selle uurimuse tulem. Uurimisel saladuseks jäänud osi on võimalik külastajatel endil tuvastada ja paljastada.

Tule ja külasta näitust “Sissejuhatus Eesti disaini”! Kas mõned esemed tunduvad sulle kuidagi tuttavad? Jaga oma lugu meiega.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (ETDM) kutsub kõiki osalema installatsiooni loomises, kus esitletakse külastajate isiklikke fotosid ja lugusid disainiobjektidest, mida võib leida nii kodus kui ka muuseumis. Muud disainiesemed, mis seostuvad näitusel olevate objektidega on samuti oodatud.

Publikuprogramm ja installatsioon „Kas sul on see kodus?” uurib disainiesemete laiemat konteksti. Algatusega püüame tõsta teadlikkust kohaliku ajaloomälu osas ning luua sügavamaid isiklikke seoseid materiaalse kultuuriga.

Näidates, kuidas tavalised majapidamises leiduvad esemed võivad ajapikku muutuda muuseumi eksponaadiks, toetab „Kas sul on see kodus?” muuseumi kogudega tutvumist ning innustab dialoogi, mille abil erinevad grupid saavad edastada oma nägemuse kultuuriloost.

Juhised osalemiseks:

1. Vaata kodus ringi. Uuri välja, kas seal võib olla mõningaid disainiesemeid.
2. Tee esemest pilt.
3. Mõtle mõnele isiklikule mälestusele, mis on selle objektiga seotud. Äkki meenuvad sulle traditsioonid, rituaalid, kuidas ese sinuni jõudis? See võib olla midagi nostalgilist või pragmaatilist! Võid koguda lugusid ka oma sõpradelt ja perelt. Kirjuta oma lugu
üles.
4. Saada meile oma foto ja lugu e-mailile publik@etdm.ee või too see muuseumi
piletikassasse aadressil Lai 17, Tallinn  

Valitud kaastöödest koostatakse püsinäituse projektialal installatsioon.

Publikuprogramm ning installatsioon valmivad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.

„Kas sul on see kodus?“ on loodud tudengite Ksenia Kovalenko, Maivi Kärginen-Kivi, Lilla Lukács, Paula Oberndorfer ja Johanna-Elisabeth Tärno poolt.

Erilised tänud: Agnes Aljas, Rebecca Duclos, Hanna-Liis Kont ja Sandra Nuut

Graafiline disain: Ott Kagovere
Näituse kujundus: Ulla Alla
Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseumis (ETDM) on tegeletud on disaini kogumise ja kontekstualiseerimisega viimased kakskümmend aastat.

ETDMi kogudes on ligi 18 000 museaali, mille põhjal koostatakse näitusi, publiku- ja haridusprogramme.

Neljapäeval 16. märtsil kell 19.00 avaneb ARS Kunstilinnaku stuudios 53/98 EKA graafilise disaini ja tootedisaini 2. kursuse tudengite ühisnäituse “Juhuslik, kus?”

Näitusel osalevad enam kui 20. autorit, kes uurivad isiklike tähelepanekute kaudu juhuslikkust ja selle ilminguid ning määratlematuse võlu. Kas miski saab olla tõeliselt juhuslik, kas ettenägematu käitumine on inimlik mõõde, mis eristab meid algoritmidest ja millised mustrid sünnivad kui jälgida juhutegusid läbi aja. Teema lahtimõtestamiseks on kasutusele võetud erakordselt lai kunstimeedia valik – näitusel kohtame installatsioone, skulptuure, fotosid, interaktiivseid teoseid, valgusinstallatsioone, helisid ja palju teisi tehnikaid.

Näitus on lahti ainult kolm päeva: 17.- 19. märtsil kell 13.00 – 18.00.

Näitusel osalevad: Anette Jaaniso, Beata Batejev, Diana Tammets, Hannah Eliel Allmann, Ilia Rotar, Ines Maria Uudam, Kaisa Uik, Karl-Alder Kuivjõgi, Karl-Egert Kartau, Karolin Eks, Kasper Korsen, Katrin Selin, Ljubov Terukova, Mariann Hendrikson, Marie Soosaar, Mark Uustalu, Markus Laanisto, Nelli Viisimaa, Oliver Udeküll, Pille-Riin Valk, Rasmus Einman, Risto Tepper, Robin Raspel, Ronald Trei

Graafiline disain: Nelli Viisimaa, Diana Tammets

Juhendas: Sten Saarits

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstnike Liit

Rohkem infot ARSis toimuva kohta: www.arsfactory.ee
(ARS Kunstilinnak asub aadressil pärnu mnt. 154, Tallinn)

7. märtsil kell 19.00 Uus Rada Galeriis videoteoste linastusõhtu. 

Linastuvad videoteosed, mille on loonud 26 EKA üliõpilast/kunstnikku, nende seas Lauri Lest, Rebeca Parbus, Laura De Jaeger, Mirjam Varik, Daria Kylm, Viktoria Martjanova, Łukasz Rygał, Andrea Gudiño, Paulina Belik, Noah Emanuel Morrison, SEigrid Morrison Barranco Ballonga, Sarah Noonan, Jim Wolff, Inessa Saarits, Alina Birjuk, Raahel Rüütel, Kristel Zimmer, Kelli Tõnurist, Kirke Selirand, Lara Žagar, Inka Jerkku, Siew Ching Ang ja Josefine Flora Green.

Videod esitati žüriivaba avatud konkursiga lühikestele eksperimentaalsetele videotele.

Saab suppi ja jooke saab ise kaasa võtta.

Sissepääs tasuta.

Uus Rada Galerii asub aadressil Raja 11a.

Lisateabe või küsimuste korral kirjutada aadressil uusrada@artun.ee või Instagramis @uusrada

9. märtsil kell 18.00 toimub Kai kunstikeskuses Kristina Õlleki uue raamatu “Filter Feeders, Double Binds & Other Blooms” esitlus.

Raamatuesitlusel vestleb Õllek kuraatori ja tõlkija Keiu Krikmanniga. Vestlus toimub eesti keeles ning raamat on müügil soodushinnaga 15 eurot. Sündmus toimub Kai auditoorium-kinosaalis ning on tasuta.

Mere- ja rannikuökoloogiast huvituva kustniku Kristina Õlleki uus trükis “Filter Feeders, Double Binds & Other Blooms” (tõlkes “Filtertoidulised, kaksikseosed ja teised vohamised”) põhineb tema neli aastat kestnud uurimustööl ja isiklikel tähelepanekutel ning kutsub kaasa mõtlema antropotsentriliste mõjude üle mereökoloogiale. Trükis keskendub Põhjamerele ja selle filtreerijatele: sinimerekarpidele, austritele ja laienevale meduuside populatsioonile; samuti Läänemerele ja selle tsüanobakteritele, sinivetikate õitsengule ja surnud aladele.

Väljaanne sisaldab kirjavahetust Kristina Õlleki ja kuraator Angeliki Tzortzakaki vahel, samuti Õlleki, Tzortzakaki ja raamatu disaineri Kert Viiarti koostöös valminud visuaalset esseed. Raamatusse kirjutas essee ka Amsterdami Ülikooli keskkonna humanitaaria professor Jeff Diamanti. Lisaks on väljaandes lai valik näitusevaateid Õlleki kolmest hiljutisest isikunäitusest Draakoni galeriis (Tallinn, 2020), A Tale of A Tub (Rotterdam, 2021) ja ISSP galeriis (Riia, 2022). Raamatu kirjastas Lugemik.

Kristina Õllek (sünd.1989) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (fotograafia osakond, BA 2013, MA 2016) ning täiendanud end Berliinis Kunsthochschule Berlin-Weissensees (2012) ja Rotterdamis Piet Zwarti instituudis (2016). Õllek tegeleb fotograafia, video ja installatsiooniga (ruumi)installatiivsel viisil, keskendudes representatsiooni protsesside, orgaanilise ja sünteetilise mateeria, mereökoloogia ja inimese loodud keskkondade uurimisele. Oma praktikas kasutab ta uurimustöö põhist lähenemist, kuid seejuures põimib sellega enda fiktiivse ja spekulatiivse perspektiivi. Teostega loob ta olukordi, kus fakt ja fiktsioon, sünteetiline ja looduslik, koopia ja originaal omavahel põimuvad ning muutuvad uue ja ümbermõeldud tähendusega hübriidseks objektiks/aineks.

www.kristinaollek.com