Näitused

06.12.2022

EI MIDAGI: Tühjuse teooriad ja urbanismid

no-thing_invitebw

Tere tulemast linnauuringute stuudio NO-THING: Theories and Urbanisms of the Void viimase projekti NO-ZINE #1: This is Not a Pizza lõplikule ülevaatele ja käivitamisele.

Uurimisstuudio uurib kriitiliselt potentsiaalide ja vastupanu narratiive, mis kaasnevad linna lõhede, tühjuste ja tühermaadega. Ehkki linnaruumi keskmes olev tühjus näib lubavat midagi avalikku, jagatud ja demokraatlikku, on selle “eimiski” ühtlasi ka soodne pinnas spekulatsioonideks. Mida võiks öelda kaasaegse mittemillegi väärtustamise vaatenurgast? Miski pole tegelikult midagi?

NO-ZINE #1 uurib kaasaegset linna läbi selle tajutava teise – selle tühjuse –, kududes ulmet, võltsitud reklaame, GAN-i viipasid ja esseesid ettevõtjatest, ujulatest ja müügilettidest, et uurida protsesse ja jõud, mis kujundavad linna täna.

Lõplikule ülevaatele järgneb NO-ZINE #1: See pole pizza. Levitamiseks on saadaval piiratud arv eksemplare.

Õpilased: Christian Hörner, Jarþrúður Iða, Nabeel Imtaz, Carl-Magnus Meijer, Luca Ritter, Paul Simon, Nora Soo, Paula Viedenbauma

Lõplikud kriitikud: Maroš Krivý ja Bettina Schwalm

Kursuse juhendajad: Leonard Ma ja Helen Runting

Graafilise disaini tugi: Oliver Long

Postitas Andres Lõo — Püsilink

EI MIDAGI: Tühjuse teooriad ja urbanismid

Teisipäev 06 detsember, 2022

no-thing_invitebw

Tere tulemast linnauuringute stuudio NO-THING: Theories and Urbanisms of the Void viimase projekti NO-ZINE #1: This is Not a Pizza lõplikule ülevaatele ja käivitamisele.

Uurimisstuudio uurib kriitiliselt potentsiaalide ja vastupanu narratiive, mis kaasnevad linna lõhede, tühjuste ja tühermaadega. Ehkki linnaruumi keskmes olev tühjus näib lubavat midagi avalikku, jagatud ja demokraatlikku, on selle “eimiski” ühtlasi ka soodne pinnas spekulatsioonideks. Mida võiks öelda kaasaegse mittemillegi väärtustamise vaatenurgast? Miski pole tegelikult midagi?

NO-ZINE #1 uurib kaasaegset linna läbi selle tajutava teise – selle tühjuse –, kududes ulmet, võltsitud reklaame, GAN-i viipasid ja esseesid ettevõtjatest, ujulatest ja müügilettidest, et uurida protsesse ja jõud, mis kujundavad linna täna.

Lõplikule ülevaatele järgneb NO-ZINE #1: See pole pizza. Levitamiseks on saadaval piiratud arv eksemplare.

Õpilased: Christian Hörner, Jarþrúður Iða, Nabeel Imtaz, Carl-Magnus Meijer, Luca Ritter, Paul Simon, Nora Soo, Paula Viedenbauma

Lõplikud kriitikud: Maroš Krivý ja Bettina Schwalm

Kursuse juhendajad: Leonard Ma ja Helen Runting

Graafilise disaini tugi: Oliver Long

Postitas Andres Lõo — Püsilink

10.12.2022 — 05.02.2023

“Teisel pool suure unustuse mõõgalööki” NARTis

Teisel-pool-1920x1080-EKA-ekraan

Narva Kunstiresidentuuris avaneb EKA kuraatoriõppe tudengi Maria Helen Kändi kuraatorinäitus “Teisel pool suure unustuse mõõgalööki”, kus väljendatakse tühjuse ning lahti kistuse või õhku tõstetuse tunnet, mida põhjustavad jõulised muutused ning liikumine ühest elu faasist teise.

Kaasatud kunstnike Eike Epliku ja Urmas Lüüsi käekirjale on omane installatiivne ruumi lavastamine samal ajal kui Manfred Dubovi ja Angela Maasalu looming väljendab laetud seisundeid lõuendil.

Näitus pakub võimalust aduda, et kõik juhtub pidevas vahepealsuse olekus. Olevikuhetk lööb ennast poolitusse. Meis on stsenaariumid, mis ootavad teostumist, lubades endaga mängida, kasvades üle pea, kuniks nad lahti rulluvad ja taas teisenema, kahanema, kõverduma hakkavad. Kummastavad, riituslikud, kohati mängulised ja mõneti humoorikad teosed löövad teadvusesse kiilu. Terav mõõgatera selja taga langemas, satume näitusel aegruumide vahele suure jõu, unustuse, leppimise ja unistuste käeulatusse.

Näituse pealkiri on inspireeritud Jaan Kaplinski luuletusest tema kogumikus “Raske on kergeks saada” (1982). Luulemina annab edasi müstilist aegruumi kogemust, kus pole veel inimesele antud oma kindlat aega, ruumi ja nime. Kaplinski luulemina jaoks pole teadmatuse kogemus vilets või tume vaimuseisund. Vastupidi enda minast vaba olemine on kirgastav. Samas jõudmine selle kirgastunud seisundini võib osutuda vaevaliseks, tähendades kaotusi ning loobumisi.

Näituse avamine toimub 10. detsembril kell 16.00 ning see jääb avatuks 5. veebruarini 2023.

Lahtiolekuajad: N, R 15–19, L 13–21, P 13–19 

Täpsem info Facebookis

Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Narva linn, Water Fox OÜ

Näitusel osalevad kunstnikud on EKA vilistlased ja õppejõud ning kuraator Maria Helen Känd on EKA kuraatoriõppe tudeng.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

“Teisel pool suure unustuse mõõgalööki” NARTis

Laupäev 10 detsember, 2022 — Pühapäev 05 veebruar, 2023

Teisel-pool-1920x1080-EKA-ekraan

Narva Kunstiresidentuuris avaneb EKA kuraatoriõppe tudengi Maria Helen Kändi kuraatorinäitus “Teisel pool suure unustuse mõõgalööki”, kus väljendatakse tühjuse ning lahti kistuse või õhku tõstetuse tunnet, mida põhjustavad jõulised muutused ning liikumine ühest elu faasist teise.

Kaasatud kunstnike Eike Epliku ja Urmas Lüüsi käekirjale on omane installatiivne ruumi lavastamine samal ajal kui Manfred Dubovi ja Angela Maasalu looming väljendab laetud seisundeid lõuendil.

Näitus pakub võimalust aduda, et kõik juhtub pidevas vahepealsuse olekus. Olevikuhetk lööb ennast poolitusse. Meis on stsenaariumid, mis ootavad teostumist, lubades endaga mängida, kasvades üle pea, kuniks nad lahti rulluvad ja taas teisenema, kahanema, kõverduma hakkavad. Kummastavad, riituslikud, kohati mängulised ja mõneti humoorikad teosed löövad teadvusesse kiilu. Terav mõõgatera selja taga langemas, satume näitusel aegruumide vahele suure jõu, unustuse, leppimise ja unistuste käeulatusse.

Näituse pealkiri on inspireeritud Jaan Kaplinski luuletusest tema kogumikus “Raske on kergeks saada” (1982). Luulemina annab edasi müstilist aegruumi kogemust, kus pole veel inimesele antud oma kindlat aega, ruumi ja nime. Kaplinski luulemina jaoks pole teadmatuse kogemus vilets või tume vaimuseisund. Vastupidi enda minast vaba olemine on kirgastav. Samas jõudmine selle kirgastunud seisundini võib osutuda vaevaliseks, tähendades kaotusi ning loobumisi.

Näituse avamine toimub 10. detsembril kell 16.00 ning see jääb avatuks 5. veebruarini 2023.

Lahtiolekuajad: N, R 15–19, L 13–21, P 13–19 

Täpsem info Facebookis

Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Narva linn, Water Fox OÜ

Näitusel osalevad kunstnikud on EKA vilistlased ja õppejõud ning kuraator Maria Helen Känd on EKA kuraatoriõppe tudeng.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

05.12.2022 — 10.12.2022

Edith Karlsoni stsenograafia etendusele “Cowbody” 

COWBODY_pilt

Edith Karlson (EKA Skulptuuri ja installatsiooni BA ja kaasaegse kunsti MA) on loonud stsenograafia KAnuti Gildi SAALis 5. detsembril esietenduvale Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi etendusele “COWBODY/ Oh wow, it’s you!” (“LEHMKEHA/ Oh, sina siin!”), mis tegeleb fookuse ümberpaigutamisega erakordselt harjumuspärasele. 

Etendus toob kokku ootused ja resultaadi, ning liugleb maailma, kus intiimsust rakendatakse distantsilt ja kus mõnikord piisab vaid poolest lausest. Sigrid ja Hanna Kritten kutsuvad publikut osa saama tantsu, skulptuuri, muusika ja fitness-trampliinide kompotist, kus kaks keha enesekaitse vormis võitlust naudivad või võitlevad, et nautida.

Kaks üsna noort naisterahvast. Hääl nende peenikeste huulte vahel on uskumatult madal. Nende justkui haprad, passiivsed kehad huugavad intensiivsusest. Nad ei paku teenuseid, vaid teenivad. Teenivad paradoksi, transformatsiooni ja jõudu. Nad on isereguleerivad, isetaastuvad. Konkreetsed ja kujundlikud. Elusuuruses. Nad üllatavad ja üllatuvad. Sosistavad möirgeid. Mängivad kodustatud vormidega – roomates, karates – nii et tutid lendavad.

Väga igapäevane rutiinne usk hetkesse, kus kõik saab olema lihtsalt hästi. Usk, mis kõike kuidagi kergelt koos hoiab. Oled allutatud jõududele, mida sa ei mõista, ja mis sind lõhki rebivad. Sa oled päris inimene. Ära muretse. Hapnikku voolab. Nii et nüüd võid lõpuks ometi end vabaks lasta, kas pole? Oled võib-olla alati mul meeles.

Hanna Kritten Tangsoo on Berliinis tegutsev koreograaf ja valguskunstnik. Ta on õppinud tantsu Viljandi Kultuuriakadeemias 2011-2014 ja lõpetanud Berliinis Hochschulübergreifendes Zentrum Tanz/ HZT tantsu ja koreograafia eriala bakalaureuse (2014-2017). Õpingute ajal HZT-s alustas ta tööd ülikooli teatritehnikuna ning puutus seeläbi kokku valguskujundusega. Aastal 2021 osales ta ETC Electronic Theater Controls Ltd Fred Foster Student Mentorship Program International branch programmis. Hanna Kritten on Berliinis toimetava etenduskunstide kollektiivi Suddenly üks kaasasutajatest. Alates 2017. aastast on Hanna Kritten vabakutseline nii tantsu- kui ka valguskunsti valdkonnas.

Sigrid Savi on Berliinis ja Tallinnas tegutsev vabakutseline etenduskunstnik. Oma esimest soolotööd “Imagine There’s a Fish” (Sõltumatu Tantsu Lava) on ta esitanud Glasgow’s, Riias, Berliinis, Hammerfestis, Kiievis, Nürbergis ja Vilniuses. Oma teist soolotööd “Pushing Daisies” (Kanuti Gildi SAAL) esitas Savi 2019. aasta SAAL Biennaalil. Koostöös Jon Konkoliga on ta tööd “not this pillow fight” esitanud New Yorgis (Panoply Performance Lab) ja Berliinis (grüntaler9) ning Edith Karlsoniga valminud performance’it “Let’s get lost I know the way” (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone) Tallinna Kunstihoones.

Koreograafia: Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi
Muusika, helikujundus: Markus Daßau
Stsenograafia: Edith Karlson
Dramaturgia: Ruslan Stepanov
Valguskujundus: Hanna Kritten Tangsoo
Projektijuhtimine: Maarja Kalmre
Tehniline tugi: Henry Kasch
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi
Toetajad: Fonds Darstellende Künste aus Mitteln der Beauftragten der Bundesregierung für Kultur und Medien im Rahmen von NEUSTART KULTUR Saksamaa, Eesti Kultuurkapital
Tänud: Heneliis Notton

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Edith Karlsoni stsenograafia etendusele “Cowbody” 

Esmaspäev 05 detsember, 2022 — Laupäev 10 detsember, 2022

COWBODY_pilt

Edith Karlson (EKA Skulptuuri ja installatsiooni BA ja kaasaegse kunsti MA) on loonud stsenograafia KAnuti Gildi SAALis 5. detsembril esietenduvale Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi etendusele “COWBODY/ Oh wow, it’s you!” (“LEHMKEHA/ Oh, sina siin!”), mis tegeleb fookuse ümberpaigutamisega erakordselt harjumuspärasele. 

Etendus toob kokku ootused ja resultaadi, ning liugleb maailma, kus intiimsust rakendatakse distantsilt ja kus mõnikord piisab vaid poolest lausest. Sigrid ja Hanna Kritten kutsuvad publikut osa saama tantsu, skulptuuri, muusika ja fitness-trampliinide kompotist, kus kaks keha enesekaitse vormis võitlust naudivad või võitlevad, et nautida.

Kaks üsna noort naisterahvast. Hääl nende peenikeste huulte vahel on uskumatult madal. Nende justkui haprad, passiivsed kehad huugavad intensiivsusest. Nad ei paku teenuseid, vaid teenivad. Teenivad paradoksi, transformatsiooni ja jõudu. Nad on isereguleerivad, isetaastuvad. Konkreetsed ja kujundlikud. Elusuuruses. Nad üllatavad ja üllatuvad. Sosistavad möirgeid. Mängivad kodustatud vormidega – roomates, karates – nii et tutid lendavad.

Väga igapäevane rutiinne usk hetkesse, kus kõik saab olema lihtsalt hästi. Usk, mis kõike kuidagi kergelt koos hoiab. Oled allutatud jõududele, mida sa ei mõista, ja mis sind lõhki rebivad. Sa oled päris inimene. Ära muretse. Hapnikku voolab. Nii et nüüd võid lõpuks ometi end vabaks lasta, kas pole? Oled võib-olla alati mul meeles.

Hanna Kritten Tangsoo on Berliinis tegutsev koreograaf ja valguskunstnik. Ta on õppinud tantsu Viljandi Kultuuriakadeemias 2011-2014 ja lõpetanud Berliinis Hochschulübergreifendes Zentrum Tanz/ HZT tantsu ja koreograafia eriala bakalaureuse (2014-2017). Õpingute ajal HZT-s alustas ta tööd ülikooli teatritehnikuna ning puutus seeläbi kokku valguskujundusega. Aastal 2021 osales ta ETC Electronic Theater Controls Ltd Fred Foster Student Mentorship Program International branch programmis. Hanna Kritten on Berliinis toimetava etenduskunstide kollektiivi Suddenly üks kaasasutajatest. Alates 2017. aastast on Hanna Kritten vabakutseline nii tantsu- kui ka valguskunsti valdkonnas.

Sigrid Savi on Berliinis ja Tallinnas tegutsev vabakutseline etenduskunstnik. Oma esimest soolotööd “Imagine There’s a Fish” (Sõltumatu Tantsu Lava) on ta esitanud Glasgow’s, Riias, Berliinis, Hammerfestis, Kiievis, Nürbergis ja Vilniuses. Oma teist soolotööd “Pushing Daisies” (Kanuti Gildi SAAL) esitas Savi 2019. aasta SAAL Biennaalil. Koostöös Jon Konkoliga on ta tööd “not this pillow fight” esitanud New Yorgis (Panoply Performance Lab) ja Berliinis (grüntaler9) ning Edith Karlsoniga valminud performance’it “Let’s get lost I know the way” (Sõltumatu Tantsu Lava, Tallinna Kunstihoone) Tallinna Kunstihoones.

Koreograafia: Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi
Muusika, helikujundus: Markus Daßau
Stsenograafia: Edith Karlson
Dramaturgia: Ruslan Stepanov
Valguskujundus: Hanna Kritten Tangsoo
Projektijuhtimine: Maarja Kalmre
Tehniline tugi: Henry Kasch
Kaasprodutsendid: Kanuti Gildi SAAL, Hanna Kritten Tangsoo, Sigrid Savi
Toetajad: Fonds Darstellende Künste aus Mitteln der Beauftragten der Bundesregierung für Kultur und Medien im Rahmen von NEUSTART KULTUR Saksamaa, Eesti Kultuurkapital
Tänud: Heneliis Notton

Postitas Andres Lõo — Püsilink

06.12.2022

Urbanistid esitlevad mitteajakirja

eka newsletter header

Urbanistika osakond esitleb teisipäeval, 6. detsembril, kell 19.00 ajakirja, kus tutvustatakse urbanistika 3. stuudio lõpptulemust.

Sel semestril on urbanistika teise kursuse tudengid tegelenud teemaga “linnalik eimiski”. Antud juhul kadus nn “pitsa karbist” ja teoks on saanud mitteajakiri, mis sisaldab individuaalseid töid, mis on inspireeritud erinevatest linnatühjadest.

MUR21′ kõigi aegade viimase stuudio tähistamiseks korraldab urbanistika osakond ürituse, et anda kõigile maitset tehtud tööst.

Uude “EKA ajakirjade raamatukokku” panustamiseks palautakse kõigil oma panus anda – kui soovitakse arhiivi midagi lisada, võetagi asi kaasa.

3. stuudiot õpetasid Helen Runting ja Leonard Ma.

Kaastööd tegid Nora Soo, Paul Simon, Jarþrúður Iða, Nabeel Imtiaz, Luca Liese Ritter, Christian Hörner, Carl-Magnus Meijer, Paula Veidenbauma

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Urbanistid esitlevad mitteajakirja

Teisipäev 06 detsember, 2022

eka newsletter header

Urbanistika osakond esitleb teisipäeval, 6. detsembril, kell 19.00 ajakirja, kus tutvustatakse urbanistika 3. stuudio lõpptulemust.

Sel semestril on urbanistika teise kursuse tudengid tegelenud teemaga “linnalik eimiski”. Antud juhul kadus nn “pitsa karbist” ja teoks on saanud mitteajakiri, mis sisaldab individuaalseid töid, mis on inspireeritud erinevatest linnatühjadest.

MUR21′ kõigi aegade viimase stuudio tähistamiseks korraldab urbanistika osakond ürituse, et anda kõigile maitset tehtud tööst.

Uude “EKA ajakirjade raamatukokku” panustamiseks palautakse kõigil oma panus anda – kui soovitakse arhiivi midagi lisada, võetagi asi kaasa.

3. stuudiot õpetasid Helen Runting ja Leonard Ma.

Kaastööd tegid Nora Soo, Paul Simon, Jarþrúður Iða, Nabeel Imtiaz, Luca Liese Ritter, Christian Hörner, Carl-Magnus Meijer, Paula Veidenbauma

Postitas Andres Lõo — Püsilink

02.12.2022 — 29.01.2023

Lugemiku “100 Books” näitus

Lugemik_FB

Lugemik 100 Books näitus projektiruumis Page Not Found

Kirjastus Lugemik tähistab oma 100. raamatu ilmumist näitusega projektiruumis Page Not Found, Haagis, Hollandis. Näituse koostas Indrek Sirkel, kirjastuse üks algatajatest ning EKA nooremteadur ja doktorant.

2. detsembril avaneval näitusel on eksponeeritud kõik Lugemiku seni ilmunud trükised ning lisaks igal nädalal ühe erineva kunstniku teosed mõnest hiljutisest Lugemiku väljaandest. Oma teoseid näitavad kunstnik ja EKA õppejõud Kristina Õllek, kunstnikud Lene Baadsvig Ørmen ja Erika Hock, ja EKA fotoosakonna professor, kunstnik Marge Monko. Samuti tulevad eksponeerimisele kõik kirjad projektist Dear Friend, mille algatasid EKA graafilise disaini osakonnas Sandra Nuut ja osakonna juhataja Ott Kagovere.

Näituse avamisel toimub Kristina Õlleku uue raamatu “Filter Feeders, Double Binds and Other Blooms” esitlus. Raamatusse on kirjutanud tekstid kuraator Angeliki Tzortzakaki ja Amsterdami Ülikooli keskkonnahumanitaaria abiprofessor Jeff Diamanti, raamatu kujundas EKA graafilise disaini osakonna külalisdotsent Kert Viiart.

Näituse puhul ilmub ka Lugemiku sajas raamat – näituse kataloog, mis koosneb 100 leheküljest, millest igaüks on valitud ühest Lugemiku poolt aastatel 2010-2022 avaldatud 100 trükisest. Raamatusse on kirjutanud tekstid kunstnik ja kirjastaja Lieven Lahaye ning projektiruumi Page Not Found asutaja Sébastien Tien.

Lugemik 100 Books

2. detsember 2022 – 29. jaanuar 2023

Page Not Found: Space for Publishing as Artistic Practice

Boekhorststraat 126-128, Haag, Holland

Kristina Õllek, 2.–8. detsember 2022

Marge Monko, 9.–15. detsember 2022

Lene Baadsvig Ørmen, 16.–22. detsember 2022

Dear Friend, 14.–19. jaanuar 2023

Erika Hock, 21.–29. jaanuar 2023

Näituse graafilise kujunduse autor on Bart de Baets.

Näitust toetavad Mondriaan Funds, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Lugemik on iseseisev kunstikirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ja kunstnik Anu Vahtra. Lugemik on teinud koostööd suurel hulgal Eesti ja rahvusvaheliste kunstnike, disainerite, teoreetikute ning ka institutsioonidega, teiste hulgas: Marge Monko, Paul Kuimet, Laura Toots, Erika Hock, Kristina Õllek, Kristi Kongi, Merike Estna, Mari Laanemets, Flo Kasearu, Anu Vahtra, David Horvitz, Ingel Vaikla, Paulius Petraitis, Katerina Gregos, Kadri Noormets, Mikko Rikala, Alice Kask, Ott Metusala, Ingrid Ruudi, Jaan Evart, Mikk Heinsoo, Tõnis Saadoja, Dénes Farkas, Anna-Stina Treumund, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinna Kunstihoone, jpt.

Aastatel 2013–2020 pidas Lugemik oma esimest raamatupoodi Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil, aastatel 2020–2022 asus Lugemiku raamatupood Tallinna Kunstihoone all. Alates 2013. aastast on Lugemik osalenud erinevatel kunstiraamatumessidel üle maailma: Printed Matter’s NY Art Book Fair, Offprint Paris ja London, Bergen Art Book Fair, Ghent Art Book Fair, Singapore Art Book Fair, Miss Read: The Berlin Art Book Fair, and Friends with Books.

Lugemiku tegevust on aastate jooksul korraldanud mitmed inimesed: Anu Vahtra juhtis Lugemikku koos Indrek Sirkeliga aastatel 2010–2019, Laura Toots kuulus tiimi 2015–2017 ja Ott Kagovere 2018–2020. Kersti Heile on olnud Lugemiku raamatupoe juhataja aastast 2018. Hetkel veab Lugemiku tegevust Indrek Sirkel.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Lugemiku “100 Books” näitus

Reede 02 detsember, 2022 — Pühapäev 29 jaanuar, 2023

Lugemik_FB

Lugemik 100 Books näitus projektiruumis Page Not Found

Kirjastus Lugemik tähistab oma 100. raamatu ilmumist näitusega projektiruumis Page Not Found, Haagis, Hollandis. Näituse koostas Indrek Sirkel, kirjastuse üks algatajatest ning EKA nooremteadur ja doktorant.

2. detsembril avaneval näitusel on eksponeeritud kõik Lugemiku seni ilmunud trükised ning lisaks igal nädalal ühe erineva kunstniku teosed mõnest hiljutisest Lugemiku väljaandest. Oma teoseid näitavad kunstnik ja EKA õppejõud Kristina Õllek, kunstnikud Lene Baadsvig Ørmen ja Erika Hock, ja EKA fotoosakonna professor, kunstnik Marge Monko. Samuti tulevad eksponeerimisele kõik kirjad projektist Dear Friend, mille algatasid EKA graafilise disaini osakonnas Sandra Nuut ja osakonna juhataja Ott Kagovere.

Näituse avamisel toimub Kristina Õlleku uue raamatu “Filter Feeders, Double Binds and Other Blooms” esitlus. Raamatusse on kirjutanud tekstid kuraator Angeliki Tzortzakaki ja Amsterdami Ülikooli keskkonnahumanitaaria abiprofessor Jeff Diamanti, raamatu kujundas EKA graafilise disaini osakonna külalisdotsent Kert Viiart.

Näituse puhul ilmub ka Lugemiku sajas raamat – näituse kataloog, mis koosneb 100 leheküljest, millest igaüks on valitud ühest Lugemiku poolt aastatel 2010-2022 avaldatud 100 trükisest. Raamatusse on kirjutanud tekstid kunstnik ja kirjastaja Lieven Lahaye ning projektiruumi Page Not Found asutaja Sébastien Tien.

Lugemik 100 Books

2. detsember 2022 – 29. jaanuar 2023

Page Not Found: Space for Publishing as Artistic Practice

Boekhorststraat 126-128, Haag, Holland

Kristina Õllek, 2.–8. detsember 2022

Marge Monko, 9.–15. detsember 2022

Lene Baadsvig Ørmen, 16.–22. detsember 2022

Dear Friend, 14.–19. jaanuar 2023

Erika Hock, 21.–29. jaanuar 2023

Näituse graafilise kujunduse autor on Bart de Baets.

Näitust toetavad Mondriaan Funds, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Lugemik on iseseisev kunstikirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ja kunstnik Anu Vahtra. Lugemik on teinud koostööd suurel hulgal Eesti ja rahvusvaheliste kunstnike, disainerite, teoreetikute ning ka institutsioonidega, teiste hulgas: Marge Monko, Paul Kuimet, Laura Toots, Erika Hock, Kristina Õllek, Kristi Kongi, Merike Estna, Mari Laanemets, Flo Kasearu, Anu Vahtra, David Horvitz, Ingel Vaikla, Paulius Petraitis, Katerina Gregos, Kadri Noormets, Mikko Rikala, Alice Kask, Ott Metusala, Ingrid Ruudi, Jaan Evart, Mikk Heinsoo, Tõnis Saadoja, Dénes Farkas, Anna-Stina Treumund, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinna Kunstihoone, jpt.

Aastatel 2013–2020 pidas Lugemik oma esimest raamatupoodi Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil, aastatel 2020–2022 asus Lugemiku raamatupood Tallinna Kunstihoone all. Alates 2013. aastast on Lugemik osalenud erinevatel kunstiraamatumessidel üle maailma: Printed Matter’s NY Art Book Fair, Offprint Paris ja London, Bergen Art Book Fair, Ghent Art Book Fair, Singapore Art Book Fair, Miss Read: The Berlin Art Book Fair, and Friends with Books.

Lugemiku tegevust on aastate jooksul korraldanud mitmed inimesed: Anu Vahtra juhtis Lugemikku koos Indrek Sirkeliga aastatel 2010–2019, Laura Toots kuulus tiimi 2015–2017 ja Ott Kagovere 2018–2020. Kersti Heile on olnud Lugemiku raamatupoe juhataja aastast 2018. Hetkel veab Lugemiku tegevust Indrek Sirkel.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

01.12.2022 — 22.12.2022

Liisa Kruusmägi Vaal galeriis

Liisa Kruusmägi Vaalas

Neljapäeval, 1. detsembril, kell 18.00, avab EKA maali vilistlane Liisa Kruusmägi oma isiknäituse „Binoklitega peajalgsed“ Vaal galeriis.

Näituse helikujundus: Taavi Tulev

Graafiline disain: Helmi Arrak

Liisa Kruusmägi (s 1988 Tallinnas) on Eesti maalikunstnik ning illustraator. Tema käekiri on äratuntavalt eluline, lõbus ja värviline. Tema isiknäitused on toimunud lisaks Eestile ka Portugalis, Rootsis, Kanadas, Jaapanis, USAs, Leedus, Lätis, Saksamaal ning Brasiilias. Ta on osalenud grupinäitustel Londonis, Berliinis, Slovakkias, Itaalias, Soomes, Lõuna-Koreas ja Venemaal. Tema teoseid võib kohata ka tänavapildis: suured seinamaalid on Paide pritsumaja põhjaküljel ning Tallinnas Topsi baari sissepääsu kohal.

Kruusmägi õppis Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse astmes maali ja lõpetas joonistamise magistrantuuri 2013. aastal. Kruusmägi on täiendanud ennast Rhode Island Schools of Design’is ja osalenud residentuuriprogrammides Vancouveris James Black gallery’s, AIRY’s ja Yosugas Jaapanis, Kitokia Grafika risotrüki stuudios Leedus, Mark Rothko keskuses Daugavpilsis ja São João residentuuris Brasiilias.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Näituse raames toimub joonistamise õhtu Liisa Kruusmägiga 6. detsembril, kell 18.00.

Üritusele võiksite kaasa võtta oma joonistusvahendid, kuid soovi korral on mõned pliiatsid ja paberid olemas ka galerii poolt.

Näitus on avatud T–R 12–18, L 12–16 kuni 22. detsembrini.

Alates 28. detsembrist saab näitust jätkuvalt vaadata, kuid ainult eelneval kokkuleppel.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Liisa Kruusmägi Vaal galeriis

Neljapäev 01 detsember, 2022 — Neljapäev 22 detsember, 2022

Liisa Kruusmägi Vaalas

Neljapäeval, 1. detsembril, kell 18.00, avab EKA maali vilistlane Liisa Kruusmägi oma isiknäituse „Binoklitega peajalgsed“ Vaal galeriis.

Näituse helikujundus: Taavi Tulev

Graafiline disain: Helmi Arrak

Liisa Kruusmägi (s 1988 Tallinnas) on Eesti maalikunstnik ning illustraator. Tema käekiri on äratuntavalt eluline, lõbus ja värviline. Tema isiknäitused on toimunud lisaks Eestile ka Portugalis, Rootsis, Kanadas, Jaapanis, USAs, Leedus, Lätis, Saksamaal ning Brasiilias. Ta on osalenud grupinäitustel Londonis, Berliinis, Slovakkias, Itaalias, Soomes, Lõuna-Koreas ja Venemaal. Tema teoseid võib kohata ka tänavapildis: suured seinamaalid on Paide pritsumaja põhjaküljel ning Tallinnas Topsi baari sissepääsu kohal.

Kruusmägi õppis Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse astmes maali ja lõpetas joonistamise magistrantuuri 2013. aastal. Kruusmägi on täiendanud ennast Rhode Island Schools of Design’is ja osalenud residentuuriprogrammides Vancouveris James Black gallery’s, AIRY’s ja Yosugas Jaapanis, Kitokia Grafika risotrüki stuudios Leedus, Mark Rothko keskuses Daugavpilsis ja São João residentuuris Brasiilias.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Näituse raames toimub joonistamise õhtu Liisa Kruusmägiga 6. detsembril, kell 18.00.

Üritusele võiksite kaasa võtta oma joonistusvahendid, kuid soovi korral on mõned pliiatsid ja paberid olemas ka galerii poolt.

Näitus on avatud T–R 12–18, L 12–16 kuni 22. detsembrini.

Alates 28. detsembrist saab näitust jätkuvalt vaadata, kuid ainult eelneval kokkuleppel.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

01.12.2022

Urbanistide linnastumise stuudio avalikud esitlused

We are among you

“We are among you” – Urbanistide linnastumise stuudio avalikud esitlused neljapäeval, 1. detsembril, algusega 18.00 toimuvad Ülemiste rongijaamas. 

 

EKA urbanistika I aasta magistrandid esitlevad oma Majaka-Sikupilli kandi uurimusi kureeritud jalutuskäiguna.

 

“We are among you” juhtteemad keerlevad õiglase linnaruumi, taktikalise ruumiloome ja sotsiaal-kultuuriliste erisuste ümber.

 

Info Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Urbanistide linnastumise stuudio avalikud esitlused

Neljapäev 01 detsember, 2022

We are among you

“We are among you” – Urbanistide linnastumise stuudio avalikud esitlused neljapäeval, 1. detsembril, algusega 18.00 toimuvad Ülemiste rongijaamas. 

 

EKA urbanistika I aasta magistrandid esitlevad oma Majaka-Sikupilli kandi uurimusi kureeritud jalutuskäiguna.

 

“We are among you” juhtteemad keerlevad õiglase linnaruumi, taktikalise ruumiloome ja sotsiaal-kultuuriliste erisuste ümber.

 

Info Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

25.11.2022 — 28.01.2023

Laura Põld ja Andres Tolts Kogo galeriis

Laura Põllu töösolev teos näitusele „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“_Foto_ Albert Kerstna

25. novembril avatakse Kogo galeriis näitus „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“, mis toob kokku interdistsiplinaarse käsitöö ja skulptuuripõhise loominguga tegeleva kunstniku, EKA keraamika vilistlase Laura Põllu ning Eesti kaasaegse kunsti klassiku, ERKI disiani vilistlase, maalikunstnik ja graafik Andres Toltsi (1949–2014) teosed. 

Näituse kuraator on Šelda Puķīte.

Näituse avab etenduskunstnik Sigrid Savi ja Laura Põllu performance.

„Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ on avatud 28. jaanuarini.

Kuigi Laura Põld ja Andres Tolts esindavad kaht väga eriilmelist põlvkonda, näivad nad jagavat sarnaseid visuaalseid koode ja huve. Need ühisjooned väljenduvad sarnastes mõtteprotsessides, mida võib täheldada selles, kuidas on kasutatud vormi, mustreid, materjale ja ruumi. Et seda tähelepanekut proovile panna, kutsus näituse kuraator Šelda Puķīte Laura Põldu looma uut töödesarja, mida eksponeeritakse koos Andres Toltsi maalidega, mis pärinevad Tartu Kunstimuuseumi kogust. 

Kogo galerii tänavuse näituse- ja publikuprogrammi pealkiri on valitseva õhkkonna vaimus „Minevik on olevik“. Poeetilise ja semantilise sõnamängu abil kirjeldatakse aega kui liikumisvahendit, mis toob teatud sündmused ja kogemused minevikust olevikku. Laura Põllu ja Andres Toltsi näitust võib pidada austusavalduseks Eesti kunstipärandile, mis koos üleilmsete mõjudega tiivustab jätkuvalt uut kunstnikepõlvkonda. Samuti saab näitusel kogeda, kuidas kunst ja kunstiajalugu mittelineaarses ajas koos eksisteerivad, pidevalt kattuvad ja erinevates vormides omavahel suhtlevad.

„Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ avatakse 25. novembril kell 18.00 koos etenduskunstnik Sigrid Savi ja Laura Põllu performance’iga, kus kunstnikud mõtisklevad äratundmise, kodususe ja dekoratiivsuse üle ning komponeerivad koos liikumise, mis resoneerib eksponeeritavate teostega. Samal õhtul toimub Aparaaditehases ka Galeriide öö vol. 7. Näitust saab külastada 28. jaanuarini K–R kell 13–19, L kell 13–18. Galerii asub Tartus Aparaaditehases Kastani 42.

Laura Põld (snd 1984) on Tallinnas ja Viinis elav eesti kunstnik, kes tegeleb interdistsiplinaarse käsitöö ja skulptuuripõhise loominguga. Oma töös uurib ta pidevalt keskkonnaajalugu, inimlikke ja ka inimeseüleseid põhioskusi ja -vajadusi, näiteks vajadust kogukonna, turvatunde ja peavarju järele. Viimase aja töödes tegeleb ta põhjalikumalt materjalide valiku ning iga materjali ajaloolise ja poliitilise kontekstiga. Sealjuures kasutab ta oma keraamikas, kudumites ja tikandites traditsioonilisi käsitöö- ja ehitusvõtteid, mis pakuvad talle huvi lugude, mälu ja oskuste säilitajana.

Laura Põld on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat, Tartu Ülikoolis maalikunsti ning Linzi Kunsti- ja Disainiülikoolis skulptuurikontseptsioone ja keraamikat. Praegu on ta Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni ning keraamika osakonna kaasprofessor. Ta on pälvinud mitu auhinda ja stipendiumit, näiteks Eduard Wiiralti stipendiumi (2008), Ado Vabbe stipendiumi (2013), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2014), Köler Prize’i peaauhinna (2016), Eesti Kultuurkapitali peapreemia (2018) ja Claus Michaletzi preemia (2021).

Andres Tolts (1949–2014) oli maalikunstnik ja graafik, kes pälvis kunstimaailmas laialdast tähelepanu juba 1960. aastatel, mil temast sai üks juhtivaid noori avangardkunstnikke Eestis. Ta oli koos Leonhard Lapini (1947–2022) ja Ando Keskkülaga (1950–2008) tuntud popkunstirühmituse SOUP ’69 asutaja. Toltsi on sageli nimetatud ainsaks tõeliseks Eesti popkunstnikuks, sest ta kasutas oskuslikult oma loomingus toorainena ümbritseva maailma visuaalset informatsiooni. Varasemal loomeperioodil oli Tolts enim tuntud kollaažide ja vormikatsetuste poolest.

Küpsema kunstnikuna pöördus ta tavapärasema maaliformaadi poole, kuid ei loobunud kunagi oma mängulisest autoripositsioonist. Tema maalidel käsitletud teemades kohtusid sageli nii triviaalsus (odavate materjalide kasutamine, postkaardi reprodutseerimine) kui ka teatud eetilised ja esteetilised seisukohad.

Kogo galerii on 2018. aastal asutatud kaasaegse kunsti galerii Tartus, mis keskendub eeskätt noorema põlvkonna kunstnike tutvustamisele Eestis ja rahvusvaheliselt. Galerii esindatavad kunstnikud on Eike Eplik, Alexei Gordin, Mari-Leen Kiipli, Kristi Kongi, Laura Põld, Līga Spunde ja Elīna Vītola. Kogo galerii nimetati Tartu 2021. aasta kultuuriorganisatsiooniks. 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Laura Põld ja Andres Tolts Kogo galeriis

Reede 25 november, 2022 — Laupäev 28 jaanuar, 2023

Laura Põllu töösolev teos näitusele „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“_Foto_ Albert Kerstna

25. novembril avatakse Kogo galeriis näitus „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“, mis toob kokku interdistsiplinaarse käsitöö ja skulptuuripõhise loominguga tegeleva kunstniku, EKA keraamika vilistlase Laura Põllu ning Eesti kaasaegse kunsti klassiku, ERKI disiani vilistlase, maalikunstnik ja graafik Andres Toltsi (1949–2014) teosed. 

Näituse kuraator on Šelda Puķīte.

Näituse avab etenduskunstnik Sigrid Savi ja Laura Põllu performance.

„Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ on avatud 28. jaanuarini.

Kuigi Laura Põld ja Andres Tolts esindavad kaht väga eriilmelist põlvkonda, näivad nad jagavat sarnaseid visuaalseid koode ja huve. Need ühisjooned väljenduvad sarnastes mõtteprotsessides, mida võib täheldada selles, kuidas on kasutatud vormi, mustreid, materjale ja ruumi. Et seda tähelepanekut proovile panna, kutsus näituse kuraator Šelda Puķīte Laura Põldu looma uut töödesarja, mida eksponeeritakse koos Andres Toltsi maalidega, mis pärinevad Tartu Kunstimuuseumi kogust. 

Kogo galerii tänavuse näituse- ja publikuprogrammi pealkiri on valitseva õhkkonna vaimus „Minevik on olevik“. Poeetilise ja semantilise sõnamängu abil kirjeldatakse aega kui liikumisvahendit, mis toob teatud sündmused ja kogemused minevikust olevikku. Laura Põllu ja Andres Toltsi näitust võib pidada austusavalduseks Eesti kunstipärandile, mis koos üleilmsete mõjudega tiivustab jätkuvalt uut kunstnikepõlvkonda. Samuti saab näitusel kogeda, kuidas kunst ja kunstiajalugu mittelineaarses ajas koos eksisteerivad, pidevalt kattuvad ja erinevates vormides omavahel suhtlevad.

„Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ avatakse 25. novembril kell 18.00 koos etenduskunstnik Sigrid Savi ja Laura Põllu performance’iga, kus kunstnikud mõtisklevad äratundmise, kodususe ja dekoratiivsuse üle ning komponeerivad koos liikumise, mis resoneerib eksponeeritavate teostega. Samal õhtul toimub Aparaaditehases ka Galeriide öö vol. 7. Näitust saab külastada 28. jaanuarini K–R kell 13–19, L kell 13–18. Galerii asub Tartus Aparaaditehases Kastani 42.

Laura Põld (snd 1984) on Tallinnas ja Viinis elav eesti kunstnik, kes tegeleb interdistsiplinaarse käsitöö ja skulptuuripõhise loominguga. Oma töös uurib ta pidevalt keskkonnaajalugu, inimlikke ja ka inimeseüleseid põhioskusi ja -vajadusi, näiteks vajadust kogukonna, turvatunde ja peavarju järele. Viimase aja töödes tegeleb ta põhjalikumalt materjalide valiku ning iga materjali ajaloolise ja poliitilise kontekstiga. Sealjuures kasutab ta oma keraamikas, kudumites ja tikandites traditsioonilisi käsitöö- ja ehitusvõtteid, mis pakuvad talle huvi lugude, mälu ja oskuste säilitajana.

Laura Põld on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat, Tartu Ülikoolis maalikunsti ning Linzi Kunsti- ja Disainiülikoolis skulptuurikontseptsioone ja keraamikat. Praegu on ta Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni ning keraamika osakonna kaasprofessor. Ta on pälvinud mitu auhinda ja stipendiumit, näiteks Eduard Wiiralti stipendiumi (2008), Ado Vabbe stipendiumi (2013), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2014), Köler Prize’i peaauhinna (2016), Eesti Kultuurkapitali peapreemia (2018) ja Claus Michaletzi preemia (2021).

Andres Tolts (1949–2014) oli maalikunstnik ja graafik, kes pälvis kunstimaailmas laialdast tähelepanu juba 1960. aastatel, mil temast sai üks juhtivaid noori avangardkunstnikke Eestis. Ta oli koos Leonhard Lapini (1947–2022) ja Ando Keskkülaga (1950–2008) tuntud popkunstirühmituse SOUP ’69 asutaja. Toltsi on sageli nimetatud ainsaks tõeliseks Eesti popkunstnikuks, sest ta kasutas oskuslikult oma loomingus toorainena ümbritseva maailma visuaalset informatsiooni. Varasemal loomeperioodil oli Tolts enim tuntud kollaažide ja vormikatsetuste poolest.

Küpsema kunstnikuna pöördus ta tavapärasema maaliformaadi poole, kuid ei loobunud kunagi oma mängulisest autoripositsioonist. Tema maalidel käsitletud teemades kohtusid sageli nii triviaalsus (odavate materjalide kasutamine, postkaardi reprodutseerimine) kui ka teatud eetilised ja esteetilised seisukohad.

Kogo galerii on 2018. aastal asutatud kaasaegse kunsti galerii Tartus, mis keskendub eeskätt noorema põlvkonna kunstnike tutvustamisele Eestis ja rahvusvaheliselt. Galerii esindatavad kunstnikud on Eike Eplik, Alexei Gordin, Mari-Leen Kiipli, Kristi Kongi, Laura Põld, Līga Spunde ja Elīna Vītola. Kogo galerii nimetati Tartu 2021. aasta kultuuriorganisatsiooniks. 

Postitas Andres Lõo — Püsilink

01.12.2022 — 22.12.2022

Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–22.12.2022

hindamismaraton-ajatu-2-pdf

Avatud kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus

2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev

3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja

6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno

7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver

8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann

9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar

12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov

13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre

15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik

16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre

17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma

Postitas Pire Sova — Püsilink

Hindamismaraton EKA Galeriis 01.–22.12.2022

Neljapäev 01 detsember, 2022 — Neljapäev 22 detsember, 2022

hindamismaraton-ajatu-2-pdf

Avatud kell 15—18

Detsembrikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab kaasaegse kunsti, graafika, installatsiooni ja skulptuuri ning maali õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal hommikul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

1.12. Joonistamine, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus

2.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev

3.—4.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere

5.12. Joonistamine, juhendajad Tõnis Saadoja

6.12. Joonistamine, juhendaja Britta Benno

7.12. Fotograafia, juhendajad Annika Haas, Kadri Otsiver

8.12. Fotograafia, juhendaja Taavi Piibemann

9.12. Fotograafia, juhendaja Kalle Veesaar

12.12. Graafika, juhendajad Liina Siib, Eve Kask, Maria Erikson, Len Murusalu, Martinus Daane Klemet, Viktor Gurov

13.12. Graafika, juhendajad Kadi Kurema, Mark Antonius Puhkan, Aarne Mesikäpp, Maria Izabella Lehtsaar

14.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mart Vainre

15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Maripuu, Jaan Toomik

16.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre

17.12. Skulptuur ja installatsioon, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld

19.—22.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Jaan Toomik, Liina Siib, Taavi Talve, John Grzinich, Reimo Võsa-Tangsoo, Marge Monko, Taavi Piibemann, Eve Kask, Maria Erikson, Kristi Kongi, Sirja-Liisa Eelma

Postitas Pire Sova — Püsilink

26.11.2022 — 03.12.2022

Meid oli üks tüdruk Me rääkisime isekeskis väga palju

Meid oli üks tüdruk

Vent Space galeriis
Näituse avamine 26. novembril, kell 17.00–20.00

Brit Kikase ja Dana Lorên Varese ühisnäitus vaatleb naha maha jätmist kui pidevat taas sündi. Läbi korduvuse ühinevad ehtekunst ja graafika tuues vaatajani taktiilsed muutused mis moodustavad lõputuid ahelaid ja mustreid.

“Meid oli üks tüdruk 

Me rääkisime isekeskis väga palju 

Meil polnud vendi ega õdesid ja isa ema polnud ka 

Me ei kurvastanud kuigi tihti 

Kurbi kuri kutsub peksma 

Pealegi me teadsime et vanemad on elus neid varjab metsa tehtud salapunkris maa 

Meil puudus kasvatus nii üteldi 

Me kedagi ei andnud üles 

Me jalatalla alla sulas igal kevadel kaks põletavat laiku 

Alles hiljem mõistsin et ma elan ainsuses”

-Ene Mihkelson

Brit Kikas (1997) – On EKA Kaasaegse kunsti magistri tudeng ning viibib hetkel Soomes Kuvataideakatemias vahetusõpingutel. 2022. aastal oli Kikas Tallinna 18. graafikatriennaali noortenäituse “Aeglased manöövrid” kaaskuraator EKKM’is ja 2021. aastal korraldas ta oma esimese isiknäituse “Corpora Prima” Positiiv galeriis. Varasemalt on Kikas osalenud mitmel grupinäitusel nagu, “Pehmed narratiivid” (2020), “Kevadnäitus” (2021) Kunstihoone galeriis. Lisaks on Kikas osalenud ka mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel “Book” (2021) Helsinkis Kaapelitehdas, “Blended Intensive Project” (2022) Viinis Neuer Kunstverein Wien.

Dana Lorên Vares (1998) Õpib Eesti Kunstiakadeemias ehte ja sepise osakonna magistratuuris. 2017. aastal lavastas ta koostööprojektina oma esimese tantsulavastuse “Minu nimi on see kuidas ma end nimetan”. Bakalaureuseõppe kestel osales ta mitmel grupinäitusel “Künnis” (2020), “TASE’21” (2021). Magistriõpingute jooksul on Varese tööd olnud esindatud mitmel ühisnäitusel “Valus on” (2021), “B-106” (2022); neist mitmed ka rahvusvahelised koostööprojektid: “Notes on fashion and gender” (2022) ja “Second chance” (2022). Lisaks on Vares osalenud tantsulavastuses ja performance’ites “IHA” (2019), “Minevik, nagu mina seda mäletan” (2020), “Greenfield:Füüsis” (2018)

Näitus on avatud 27.novembrist 3. detsembrini, kell 14.00–18.00.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Meid oli üks tüdruk Me rääkisime isekeskis väga palju

Laupäev 26 november, 2022 — Laupäev 03 detsember, 2022

Meid oli üks tüdruk

Vent Space galeriis
Näituse avamine 26. novembril, kell 17.00–20.00

Brit Kikase ja Dana Lorên Varese ühisnäitus vaatleb naha maha jätmist kui pidevat taas sündi. Läbi korduvuse ühinevad ehtekunst ja graafika tuues vaatajani taktiilsed muutused mis moodustavad lõputuid ahelaid ja mustreid.

“Meid oli üks tüdruk 

Me rääkisime isekeskis väga palju 

Meil polnud vendi ega õdesid ja isa ema polnud ka 

Me ei kurvastanud kuigi tihti 

Kurbi kuri kutsub peksma 

Pealegi me teadsime et vanemad on elus neid varjab metsa tehtud salapunkris maa 

Meil puudus kasvatus nii üteldi 

Me kedagi ei andnud üles 

Me jalatalla alla sulas igal kevadel kaks põletavat laiku 

Alles hiljem mõistsin et ma elan ainsuses”

-Ene Mihkelson

Brit Kikas (1997) – On EKA Kaasaegse kunsti magistri tudeng ning viibib hetkel Soomes Kuvataideakatemias vahetusõpingutel. 2022. aastal oli Kikas Tallinna 18. graafikatriennaali noortenäituse “Aeglased manöövrid” kaaskuraator EKKM’is ja 2021. aastal korraldas ta oma esimese isiknäituse “Corpora Prima” Positiiv galeriis. Varasemalt on Kikas osalenud mitmel grupinäitusel nagu, “Pehmed narratiivid” (2020), “Kevadnäitus” (2021) Kunstihoone galeriis. Lisaks on Kikas osalenud ka mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel “Book” (2021) Helsinkis Kaapelitehdas, “Blended Intensive Project” (2022) Viinis Neuer Kunstverein Wien.

Dana Lorên Vares (1998) Õpib Eesti Kunstiakadeemias ehte ja sepise osakonna magistratuuris. 2017. aastal lavastas ta koostööprojektina oma esimese tantsulavastuse “Minu nimi on see kuidas ma end nimetan”. Bakalaureuseõppe kestel osales ta mitmel grupinäitusel “Künnis” (2020), “TASE’21” (2021). Magistriõpingute jooksul on Varese tööd olnud esindatud mitmel ühisnäitusel “Valus on” (2021), “B-106” (2022); neist mitmed ka rahvusvahelised koostööprojektid: “Notes on fashion and gender” (2022) ja “Second chance” (2022). Lisaks on Vares osalenud tantsulavastuses ja performance’ites “IHA” (2019), “Minevik, nagu mina seda mäletan” (2020), “Greenfield:Füüsis” (2018)

Näitus on avatud 27.novembrist 3. detsembrini, kell 14.00–18.00.

Postitas Andres Lõo — Püsilink