Näitused
08.03.2023 — 25.03.2023
Elle Kannike Okapi galeriis
Kolmapäeval, 8. märtsil kell 18.00 toimub OKAPI galeriis Elle Kannikese isiknäituse „Keelenäitajad“ avamine.
Näitus jääb avatuks 25. märtsini.
Näitus „Keelenäitajad“ räägib kliimakriisis avalduvatest nähtustest, millest iga inimene on justkui teadlik, aga mida me tegelikult ei teadvusta. Need nähtused toimuvad liig suurel skaalal, on hoomamatud ning me lihtsalt ei suuda toimuvate muutuste suurust tajuda.
Teisest küljest on need nähtused ka väga ebamugavad, et neid näha või endale tunnistada. Eksponeeritud klaasist objektid, installatsioon ja video tõstavad kliimamuutuste seisukohalt fookusesse inimese ja vee vahelised suhted.
Näitus on meeldetuletus külastajale mõtisklema selle üle, kuidas taltsutada oma tahtmisi ja tarbimist. Kuidas jõuda äratundmiseni, et vesi, mis meid elus hoiab, on laenuks antud meile kõikide eelnevate ja tulevaste põlvede poolt.
Elle Kannike (s 1980) on Tallinnas elav ja töötav mosaiigi-, klaasi ja joonistuskunstnik. Tema tööd käsitlevad keskkonnamuresid ja räägivad inimese põhjustatud karjuvast kliimahäirest. Hetkel õpib Kannike Eesti Kunstiakadeemias klaasi erialal magistriastmes, kus tema praktika keskmes on klaasi agentsuse uurimine. Lisaks klaasile otsib ta koosloomise võimalusi loodusega ja liikuvate materjalidega nagu jää ja elavad mikroorganismid. Ta on
rahvusvahelise kaasaegsete mosaiigikunstnike assotsiatsiooni AIMC liige.
Elle Kannike Okapi galeriis
Kolmapäev 08 märts, 2023 — Laupäev 25 märts, 2023
Kolmapäeval, 8. märtsil kell 18.00 toimub OKAPI galeriis Elle Kannikese isiknäituse „Keelenäitajad“ avamine.
Näitus jääb avatuks 25. märtsini.
Näitus „Keelenäitajad“ räägib kliimakriisis avalduvatest nähtustest, millest iga inimene on justkui teadlik, aga mida me tegelikult ei teadvusta. Need nähtused toimuvad liig suurel skaalal, on hoomamatud ning me lihtsalt ei suuda toimuvate muutuste suurust tajuda.
Teisest küljest on need nähtused ka väga ebamugavad, et neid näha või endale tunnistada. Eksponeeritud klaasist objektid, installatsioon ja video tõstavad kliimamuutuste seisukohalt fookusesse inimese ja vee vahelised suhted.
Näitus on meeldetuletus külastajale mõtisklema selle üle, kuidas taltsutada oma tahtmisi ja tarbimist. Kuidas jõuda äratundmiseni, et vesi, mis meid elus hoiab, on laenuks antud meile kõikide eelnevate ja tulevaste põlvede poolt.
Elle Kannike (s 1980) on Tallinnas elav ja töötav mosaiigi-, klaasi ja joonistuskunstnik. Tema tööd käsitlevad keskkonnamuresid ja räägivad inimese põhjustatud karjuvast kliimahäirest. Hetkel õpib Kannike Eesti Kunstiakadeemias klaasi erialal magistriastmes, kus tema praktika keskmes on klaasi agentsuse uurimine. Lisaks klaasile otsib ta koosloomise võimalusi loodusega ja liikuvate materjalidega nagu jää ja elavad mikroorganismid. Ta on
rahvusvahelise kaasaegsete mosaiigikunstnike assotsiatsiooni AIMC liige.
08.03.2023 — 01.04.2023
Maria Izabella Lehtsaar ja Sarah Nõmm Draakoni galeriis
8. märtsil 2023 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Maria Izabella Lehtsaare & Sarah Nõmme ühisnäitus „Kaunitar koletise kõhus“.
Näituse kuraatorid on Anita Kodanik ja Brigit Arop.
Näitus jääb avatuks 1. aprillini 2023.
Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme näituse „Kaunitar koletise kõhus“ keskmes on sarnased huvid inimeste vahelise intiimsuse, seksuaalse eneseväljenduse ning armastuse ja vägivalla väljendusviiside vastu. Näitus lähtub magamistoast kui kohast kus puhata, unistada, tunda mõnu ja hirmu, kus loetakse tekste, mis vormivad meid inimeste ja loojatena ning kus on toimunud ka kohtumised selle koostöö raames. Magamistoas toimuv on ühiskondlikul foonil vastuolusid täis teema. See on ihule lähedal, näitab meist nüansse, mis on privaatsed ja teevad meid haavatavaks. See on täielikult oma, kuid ka täielikult jagatud kõige kallimatega. Samal ajal kõik magamistoad ei ole turvalised ning lisaks pehmusele võib seal kogeda armastuse katuse all toimuvat vägivalda.
Näitusel eksponeeritavad teosed tegelevad magamistoa intiimsusesse puutuvate vastuoludega, kus põimuvad õrnuse ja karmuse väljendusvahendid. Näiteks Nõmme teos „Vitsake“ viitab haiget tegemiseks mõeldud objektile, mida saab lugeda eri viisidel. Esiti on tegu võimu ja vägivalla objektiga, millega karistatakse allumatuid kehasid, teisalt on piitsal oma koht seksuaalpraktikates, mis karmuse abil aitavad pakkuda hoolt ja mõnu. Lehtsaare uued linoollõiked „Pillow Princess“ ja „Tundmatud naudingud“ jätkavad tema visuaalse kväär-sõnavara täiendamist ning teos „Loveless V“ lõpetab tema loomingus poksi kui enesekaitse ja -armastuse käsitlemise, muuhulgas osutades kunstniku huvile panna proovile ekstreemsete või vägivaldsete spordialadega seotud soopõhised arusaamised. Nõmme installatsioon „Sõlmi lahti mu siidipaelad“ on inspireeritud mittenormatiivsetest romantilistest suhetest, mis kohustuslikuna tunduva monogaamiaga kaasa ei löö. Lehtsaare kaisurelvad seeriast „Kõige pehmem puudutus“ ja käsilaos trükitud pildid „Kväärid käärid I II III“ vaatleb lesbilisusega seotud märgimaailma, seda kord enda võimestamiseks kasutades, teinekord aga üheülbalisi stereotüüpe jaburuseni korrates.
Lood kaunitari ja koletise põimunud saatustest on vähemalt sama vanad kui tsivilisatsioon. Need algavad üldjuhul pantvangi võetud printsessiga ning lõppevad draakoni tapnud printsiga abieluranda seilamisega. Ehkki neid lugusid on jutustatud ka agentsema printsessi vaatepunktist, mille raames võib näiteks selguda, et prints on veel õudsam koletis kui draakon, et printsess suudab end ise päästa või valib endale partneriks hoopis kellegi teise, ei ütle need lood meile midagi uue paarikese argipäevast või sellest, millised koletised nende voodi all magavad. „Kaunitar koletise kõhus“ loodab pakkuda mitmekesisemaid narratiive lähedusest ning tähtsustades turvaliste kogemuste rolli inimeste heaolule, künda pinnast üksteise mõistmiseks.
Maria Izabella Lehtsaar on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tekstiili, graafikat, joonistust, installatsiooni ja teksti. Tema teosed tegelevad põhiliselt kväärkogemuse ja vaimse tervise teemadega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia hapral piiril. Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe graafika erialal ning õpib praegu kaasaegse kunsti magistriõppes. 2021. aastal pälvis ta Edmund Valtmani fondi stipendiumi ja oli 2022. aastal koos Sarah Nõmmega nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale.
Sarah Nõmm on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Ta käsitleb oma loomingus naise keha ja seda ümbritsevaid ruume. Tema teosed põhinevad sageli isiklikel kogemustel ja vaatavad kehateemasid rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide kaudu. Nõmm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal. 2021. aastal pälvis ta noore skulptori preemia, 2022. aastal oli ta koos Maria Izabella Lehtsaarega nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale ja oli Eduard Wiiralti stipendiaat.
Anita Kodanik on Eesti-Ukraina päritolu vabakutseline kunstitöötaja, kes tegutseb Tallinnas. Tema uurija- ja kuraatoripraktika huviorbiiti jäävad regionaalse, kogukondliku ja isikliku identiteedipoliitika visuaalkultuurilised väljendused. Kodanik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse erialal ning jätkab hetkel magistriõpinguid kuraatoriõppes. Tema viimased kuraatoriprojektid on Maardu dekennaali peanäitus „Kujutlused tühikutes“ ja koostöös roam Berlin residentuuriprogrammiga korraldatud rühmanäitus „Harjutused unistuste pidamiseks“.
Brigit Arop on Tallinnas tegutsev semiootika taustaga vabakutseline kunstitöötaja, kes peamiselt kureerib ja kirjutab. Teda huvitavad kunstilised praktikad, mis kasutavad poeesiat, materjalitundlikke lähenemisi ja huumorit, et nihestada kivistunud väärtushinnanguid. Arop on lõpetanud Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe, hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes kureerimise erialal. Tema viimane kuraatoriprojekt oli rühmanäitus „Tervitused ja mis iganes taastaks meie katkema kippuva suhte“ Kogo galeriis Tartus (2023).
Graafiline disainer: Kertu Klementi
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EKA Üliõpilasesindus
Eriline tänu: Anton Serdjukov, Karl-Christoph Rebane, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, Eda Urmet, Kristi Kongi, Marge Monko
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Maria Izabella Lehtsaar ja Sarah Nõmm Draakoni galeriis
Kolmapäev 08 märts, 2023 — Laupäev 01 aprill, 2023
8. märtsil 2023 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Maria Izabella Lehtsaare & Sarah Nõmme ühisnäitus „Kaunitar koletise kõhus“.
Näituse kuraatorid on Anita Kodanik ja Brigit Arop.
Näitus jääb avatuks 1. aprillini 2023.
Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme näituse „Kaunitar koletise kõhus“ keskmes on sarnased huvid inimeste vahelise intiimsuse, seksuaalse eneseväljenduse ning armastuse ja vägivalla väljendusviiside vastu. Näitus lähtub magamistoast kui kohast kus puhata, unistada, tunda mõnu ja hirmu, kus loetakse tekste, mis vormivad meid inimeste ja loojatena ning kus on toimunud ka kohtumised selle koostöö raames. Magamistoas toimuv on ühiskondlikul foonil vastuolusid täis teema. See on ihule lähedal, näitab meist nüansse, mis on privaatsed ja teevad meid haavatavaks. See on täielikult oma, kuid ka täielikult jagatud kõige kallimatega. Samal ajal kõik magamistoad ei ole turvalised ning lisaks pehmusele võib seal kogeda armastuse katuse all toimuvat vägivalda.
Näitusel eksponeeritavad teosed tegelevad magamistoa intiimsusesse puutuvate vastuoludega, kus põimuvad õrnuse ja karmuse väljendusvahendid. Näiteks Nõmme teos „Vitsake“ viitab haiget tegemiseks mõeldud objektile, mida saab lugeda eri viisidel. Esiti on tegu võimu ja vägivalla objektiga, millega karistatakse allumatuid kehasid, teisalt on piitsal oma koht seksuaalpraktikates, mis karmuse abil aitavad pakkuda hoolt ja mõnu. Lehtsaare uued linoollõiked „Pillow Princess“ ja „Tundmatud naudingud“ jätkavad tema visuaalse kväär-sõnavara täiendamist ning teos „Loveless V“ lõpetab tema loomingus poksi kui enesekaitse ja -armastuse käsitlemise, muuhulgas osutades kunstniku huvile panna proovile ekstreemsete või vägivaldsete spordialadega seotud soopõhised arusaamised. Nõmme installatsioon „Sõlmi lahti mu siidipaelad“ on inspireeritud mittenormatiivsetest romantilistest suhetest, mis kohustuslikuna tunduva monogaamiaga kaasa ei löö. Lehtsaare kaisurelvad seeriast „Kõige pehmem puudutus“ ja käsilaos trükitud pildid „Kväärid käärid I II III“ vaatleb lesbilisusega seotud märgimaailma, seda kord enda võimestamiseks kasutades, teinekord aga üheülbalisi stereotüüpe jaburuseni korrates.
Lood kaunitari ja koletise põimunud saatustest on vähemalt sama vanad kui tsivilisatsioon. Need algavad üldjuhul pantvangi võetud printsessiga ning lõppevad draakoni tapnud printsiga abieluranda seilamisega. Ehkki neid lugusid on jutustatud ka agentsema printsessi vaatepunktist, mille raames võib näiteks selguda, et prints on veel õudsam koletis kui draakon, et printsess suudab end ise päästa või valib endale partneriks hoopis kellegi teise, ei ütle need lood meile midagi uue paarikese argipäevast või sellest, millised koletised nende voodi all magavad. „Kaunitar koletise kõhus“ loodab pakkuda mitmekesisemaid narratiive lähedusest ning tähtsustades turvaliste kogemuste rolli inimeste heaolule, künda pinnast üksteise mõistmiseks.
Maria Izabella Lehtsaar on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tekstiili, graafikat, joonistust, installatsiooni ja teksti. Tema teosed tegelevad põhiliselt kväärkogemuse ja vaimse tervise teemadega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia hapral piiril. Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe graafika erialal ning õpib praegu kaasaegse kunsti magistriõppes. 2021. aastal pälvis ta Edmund Valtmani fondi stipendiumi ja oli 2022. aastal koos Sarah Nõmmega nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale.
Sarah Nõmm on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Ta käsitleb oma loomingus naise keha ja seda ümbritsevaid ruume. Tema teosed põhinevad sageli isiklikel kogemustel ja vaatavad kehateemasid rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide kaudu. Nõmm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal. 2021. aastal pälvis ta noore skulptori preemia, 2022. aastal oli ta koos Maria Izabella Lehtsaarega nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale ja oli Eduard Wiiralti stipendiaat.
Anita Kodanik on Eesti-Ukraina päritolu vabakutseline kunstitöötaja, kes tegutseb Tallinnas. Tema uurija- ja kuraatoripraktika huviorbiiti jäävad regionaalse, kogukondliku ja isikliku identiteedipoliitika visuaalkultuurilised väljendused. Kodanik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse erialal ning jätkab hetkel magistriõpinguid kuraatoriõppes. Tema viimased kuraatoriprojektid on Maardu dekennaali peanäitus „Kujutlused tühikutes“ ja koostöös roam Berlin residentuuriprogrammiga korraldatud rühmanäitus „Harjutused unistuste pidamiseks“.
Brigit Arop on Tallinnas tegutsev semiootika taustaga vabakutseline kunstitöötaja, kes peamiselt kureerib ja kirjutab. Teda huvitavad kunstilised praktikad, mis kasutavad poeesiat, materjalitundlikke lähenemisi ja huumorit, et nihestada kivistunud väärtushinnanguid. Arop on lõpetanud Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe, hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia magistriõppes kureerimise erialal. Tema viimane kuraatoriprojekt oli rühmanäitus „Tervitused ja mis iganes taastaks meie katkema kippuva suhte“ Kogo galeriis Tartus (2023).
Graafiline disainer: Kertu Klementi
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EKA Üliõpilasesindus
Eriline tänu: Anton Serdjukov, Karl-Christoph Rebane, Eesti Kunstiakadeemia graafika osakond, Eda Urmet, Kristi Kongi, Marge Monko
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
23.02.2023 — 26.03.2023
Sirja-Liisa Eelma „Peegelduste pealispind“ Tartu Kunstimajas
Tartu Kunstimaja suures saalis Sirja-Liisa Eelma isikunäitus „Peegelduste pealispind“.
Näitusel saab näha kunstniku kõige uuemat, käesoleval ja möödunud aastal valminud maaliloomingut. Teosed lähtuvad maaliseeriast „Must peegel“, mis oli osaliselt eksponeeritud Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu samanimelisel ühisel näitusel 2022. aasta suvel Draakoni galeriis.
Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad suurte seeriatena, mille juures on oluline kujundi kordus ja aeglane muutumine. Esmapilgul küll korduv, kuid alati unikaalne kujund tekib maalimise protsessi käigus, kus kunstnik täidab lõuendipindu ruutsentimeeterhaaval just nii laia pintsliga töötades. Käesolevas maaliseeriaski ei kordu ainult n-ö mustrivälju moodustav kujund, vaid ka maalid oma hierarhiavabas kompositsioonis on üksteisega kohati sarnased. Ometi on siingi sarnasus vaid näiline ning nii on maal ja iga kujund sellel teisest erinev, nagu erineb iga hingetõmme ja südamelöök talle eelnevast.
Autor lisab: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“
Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) maalikunsti eriala 1996. aastal. Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2017. aastal.
Kunstnik tänab: Kaarel Eelma, Maris Karjatse.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks 26. märtsini.
Sirja-Liisa Eelma „Peegelduste pealispind“ Tartu Kunstimajas
Neljapäev 23 veebruar, 2023 — Pühapäev 26 märts, 2023
Tartu Kunstimaja suures saalis Sirja-Liisa Eelma isikunäitus „Peegelduste pealispind“.
Näitusel saab näha kunstniku kõige uuemat, käesoleval ja möödunud aastal valminud maaliloomingut. Teosed lähtuvad maaliseeriast „Must peegel“, mis oli osaliselt eksponeeritud Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu samanimelisel ühisel näitusel 2022. aasta suvel Draakoni galeriis.
Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad suurte seeriatena, mille juures on oluline kujundi kordus ja aeglane muutumine. Esmapilgul küll korduv, kuid alati unikaalne kujund tekib maalimise protsessi käigus, kus kunstnik täidab lõuendipindu ruutsentimeeterhaaval just nii laia pintsliga töötades. Käesolevas maaliseeriaski ei kordu ainult n-ö mustrivälju moodustav kujund, vaid ka maalid oma hierarhiavabas kompositsioonis on üksteisega kohati sarnased. Ometi on siingi sarnasus vaid näiline ning nii on maal ja iga kujund sellel teisest erinev, nagu erineb iga hingetõmme ja südamelöök talle eelnevast.
Autor lisab: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“
Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) maalikunsti eriala 1996. aastal. Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale. Tema viimane isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus 2017. aastal.
Kunstnik tänab: Kaarel Eelma, Maris Karjatse.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitus jääb avatuks 26. märtsini.
10.02.2023 — 04.03.2023
Solveig Lill ja Olev Kuma Hobusepea galeriis
4. märtsini on Hobusepea galeriis avatud EKA vilistlaste Solveig Lille ja Olev Kuma näitus “Piirideta aed”
Aed on piiritletud ökosüsteem, milles loodusvormide kujunemise ja kasvamise ohjad on inimene enda kätte haaranud. Aia loomise ajendiks võib olla nii esteetiline, kogemuslik kui praktiline kaalutlus. Peamiseks aia tunnuseks, ükskõik kui metsiku või hooldatu, on aedniku võim, kontroll seal toimuva üle. Inimene seab aias omad piirid väga mitmel tasandil, otsutades ühteaegu, millised liigid kokku viia, millised hävitada, mille kasvu piirata ja millel vabamalt vohada lasta.
Inimkonna aastatuhandete pikkused kogemused on istutanud meisse sügavale aia arhetüübi. Tunneme selle arhetüübi jõudu, kui meid lummab vapustav vaade, vaimustab õitsev liilia,
või kui viibime aia lõõgastavas rahus.
Aednikena ei saa me muud, kui püüame ikka ja jälle luua seda ürgset aeda, mis eksisteerib meie hinges, kuid ei avaldu kunagi piisavalt välises reaalsuses.
See aed on, nagu Carl Gustav Jung ütleb, meie kollektiivse alateadvuse toode. Ja ülaltoodud definitsiooni järgides on selle toote tingimuseks kontrolli olemasolu. Nii ei eksisteeri ilma inimese kontrollita ei ühtegi aeda, ühtegi kasvandust, ühtegi parki. Aed kõlab kaunilt, aga on planeedi koloniseerimise üks esmaseid tunnuseid. Kas on võimalik sellest kontrollist kuidagi vabaneda? Tegutseda, olla ja unistada ilma omastamata, väljendada end ilma võimu ja piire kehtestamata?
Sellele küsimusele otsivad vastust, kumbki omal moel, maalikunstnikud Solveig Lill ja Olev Kuma. Kuigi Lill ja Kuma töötavad ühe mõiste erinevates sfäärides, otsivad mõlemad olukordi, kus toimub piiri mõiste pidev ümberhindamine, kus miski ei seisa paigal ega ole kunagi päris kindel.
Solveig Lille akvarellid viivad vaataja bioloogilise skaala mikrotasandile, kustpoolt vaadates on kelle iganes kehtestatud piirid nii mõõtmatult kaugel, et vabastavad kogeja tunnetuse nii füüsilistest kui vaimsetest barjääridest. Lill osutab, et piirid lõpevad seal, kus lõpeb meie nägemine, silm või mikroskoop. Edasise otsustab meie kujutlusvõime.
Olev Kuma läheneb piiridega tegelemisele psühholoogilises võtmes. Tema abstraktsed, samas põhjaliku struktuurse ülesehitusega maalid on justkui alateadvuse erinevate kihtide kogumid. Need viitavad meie tajudele, nende teinekord vaevumärgatavatele muutustele, ning võimalusele tajudega kusagil ohutunde piiril manipuleerida. Kollektiivse alateadvuse piiride kompamine on Kuma tööde üks teadlikult manifesteeritud eesmärke.
Kahe kunstniku töödest moodustub kokku tervik, mis annab tundlikule vaatajale võimaluse uurida omaenda sisemist aeda, selle kontrollitust. Ja ehk mõelda selle üle, kuipalju seda harida või kuipalju lasta sel umbrohtu kasvada.
Holger Loodus
leidis aset 2022. aastal Tartu Kunstimajas.
Solveig Lill ja Olev Kuma Hobusepea galeriis
Reede 10 veebruar, 2023 — Laupäev 04 märts, 2023
4. märtsini on Hobusepea galeriis avatud EKA vilistlaste Solveig Lille ja Olev Kuma näitus “Piirideta aed”
Aed on piiritletud ökosüsteem, milles loodusvormide kujunemise ja kasvamise ohjad on inimene enda kätte haaranud. Aia loomise ajendiks võib olla nii esteetiline, kogemuslik kui praktiline kaalutlus. Peamiseks aia tunnuseks, ükskõik kui metsiku või hooldatu, on aedniku võim, kontroll seal toimuva üle. Inimene seab aias omad piirid väga mitmel tasandil, otsutades ühteaegu, millised liigid kokku viia, millised hävitada, mille kasvu piirata ja millel vabamalt vohada lasta.
Inimkonna aastatuhandete pikkused kogemused on istutanud meisse sügavale aia arhetüübi. Tunneme selle arhetüübi jõudu, kui meid lummab vapustav vaade, vaimustab õitsev liilia,
või kui viibime aia lõõgastavas rahus.
Aednikena ei saa me muud, kui püüame ikka ja jälle luua seda ürgset aeda, mis eksisteerib meie hinges, kuid ei avaldu kunagi piisavalt välises reaalsuses.
See aed on, nagu Carl Gustav Jung ütleb, meie kollektiivse alateadvuse toode. Ja ülaltoodud definitsiooni järgides on selle toote tingimuseks kontrolli olemasolu. Nii ei eksisteeri ilma inimese kontrollita ei ühtegi aeda, ühtegi kasvandust, ühtegi parki. Aed kõlab kaunilt, aga on planeedi koloniseerimise üks esmaseid tunnuseid. Kas on võimalik sellest kontrollist kuidagi vabaneda? Tegutseda, olla ja unistada ilma omastamata, väljendada end ilma võimu ja piire kehtestamata?
Sellele küsimusele otsivad vastust, kumbki omal moel, maalikunstnikud Solveig Lill ja Olev Kuma. Kuigi Lill ja Kuma töötavad ühe mõiste erinevates sfäärides, otsivad mõlemad olukordi, kus toimub piiri mõiste pidev ümberhindamine, kus miski ei seisa paigal ega ole kunagi päris kindel.
Solveig Lille akvarellid viivad vaataja bioloogilise skaala mikrotasandile, kustpoolt vaadates on kelle iganes kehtestatud piirid nii mõõtmatult kaugel, et vabastavad kogeja tunnetuse nii füüsilistest kui vaimsetest barjääridest. Lill osutab, et piirid lõpevad seal, kus lõpeb meie nägemine, silm või mikroskoop. Edasise otsustab meie kujutlusvõime.
Olev Kuma läheneb piiridega tegelemisele psühholoogilises võtmes. Tema abstraktsed, samas põhjaliku struktuurse ülesehitusega maalid on justkui alateadvuse erinevate kihtide kogumid. Need viitavad meie tajudele, nende teinekord vaevumärgatavatele muutustele, ning võimalusele tajudega kusagil ohutunde piiril manipuleerida. Kollektiivse alateadvuse piiride kompamine on Kuma tööde üks teadlikult manifesteeritud eesmärke.
Kahe kunstniku töödest moodustub kokku tervik, mis annab tundlikule vaatajale võimaluse uurida omaenda sisemist aeda, selle kontrollitust. Ja ehk mõelda selle üle, kuipalju seda harida või kuipalju lasta sel umbrohtu kasvada.
Holger Loodus
leidis aset 2022. aastal Tartu Kunstimajas.
01.03.2023
Noore Skulptori Preemianäitus 2023
Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakond esitleb: Noore Skulptori Preemianäitus 2023
1. märtsil, ARS Projektiruumis toimuval Noore Skulptori Preemianäitusel (NSPN) osalevad:
Josefine Green, Sophia Hallmann, Mara Kirchberg, Lisethe Maas, Rose Magee, Eke Ao Nettan, Sarah Noonan, Paula Oberndorfer, Didi van der Putte, Kertu-Liisa Sarap, Asmus Soodla, Sonja Sutt, Kail Timusk ja Mattias Veller.
Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 1. märtsil.
Preemianäituse peakorraldaja Taavi Talve: “Preemianäitusel saab näha laia valikut erinevatest kunstilistest praktikatest alates esmapilgul pea märkamatuksjäävatest sekkumistest näituseruumi kuni vaatajat enesega aktiivselt suhtlema kutsuvate töödeni. Tuleb tõdeda, et valiku tegemine ühtlaselt tõusva tasemega teoste hulgast pole enam ammu lihtne ülesanne ja jääb loota, et ka kõik ülejäänud projektid leiavad samuti ühel või teisel viisil tee oma vaatajani”.
NSPN on tänaseks kujunenud üheks nimekamaks eesti uue kunsti preemiaks. Tähelepanu ja võit näitusel on saanud hüppelauaks otse eesti kunsti keskväljakule.
2022. aasta võitjat, EKA kaasaegse kunsti magister Junny Yeungi, tunnustati ka EKA Noore kunstniku magistri taseme preemiaga 2022. aastal. NSPN-i 2021. aasta laureaat Sarah Nõmm sai olulise tunnustuse 2022. aasta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi näol. Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.
Noore Skulptori Preemianäitus 2023
Kolmapäev 01 märts, 2023
Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakond esitleb: Noore Skulptori Preemianäitus 2023
1. märtsil, ARS Projektiruumis toimuval Noore Skulptori Preemianäitusel (NSPN) osalevad:
Josefine Green, Sophia Hallmann, Mara Kirchberg, Lisethe Maas, Rose Magee, Eke Ao Nettan, Sarah Noonan, Paula Oberndorfer, Didi van der Putte, Kertu-Liisa Sarap, Asmus Soodla, Sonja Sutt, Kail Timusk ja Mattias Veller.
Alates 2012. aastast välja antav Noore Skulptori Preemia ja sellega kaasneva näituse eesmärk on esile tõsta ja tunnustada skulptuuri ja installatsiooniga tegelevate noorte kunstnike erialast tegevust. Väljas on valik EKA tudengite viimase aasta jooksul valminud töödest, mille hulgast ekspertidest koosnev žürii valib omakorda välja parimad. Võitjad tehakse teatavaks näituse avamisel, 1. märtsil.
Preemianäituse peakorraldaja Taavi Talve: “Preemianäitusel saab näha laia valikut erinevatest kunstilistest praktikatest alates esmapilgul pea märkamatuksjäävatest sekkumistest näituseruumi kuni vaatajat enesega aktiivselt suhtlema kutsuvate töödeni. Tuleb tõdeda, et valiku tegemine ühtlaselt tõusva tasemega teoste hulgast pole enam ammu lihtne ülesanne ja jääb loota, et ka kõik ülejäänud projektid leiavad samuti ühel või teisel viisil tee oma vaatajani”.
NSPN on tänaseks kujunenud üheks nimekamaks eesti uue kunsti preemiaks. Tähelepanu ja võit näitusel on saanud hüppelauaks otse eesti kunsti keskväljakule.
2022. aasta võitjat, EKA kaasaegse kunsti magister Junny Yeungi, tunnustati ka EKA Noore kunstniku magistri taseme preemiaga 2022. aastal. NSPN-i 2021. aasta laureaat Sarah Nõmm sai olulise tunnustuse 2022. aasta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi näol. Noore Skulptori Preemia on varasemalt pälvinud Hanna Piksarv, Sten Saarits, Anna Mari Liivrand, Johannes Valdma, Rosa Violetta Grötsch, Johannes Luik, Siim Elmers ja Sarah Nõmm.
02.03.2023
EKA avatud uksed 2023
EKA avatud uste päev toimub 2. märtsil 2023!
Kui tähekombinatsioon E, K ja A paneb sind pead pöörama ja kõrvu kikitama, siis võta kätte punane pliiats ja tõmba kalendrisse 2. märtsi ümber üks rasvane ring. Sest just siis teeme me lahti Kunstiakadeemia uksed ja aknad ning kutsume sisse kõik huvilised!
REGISTREERU SIIN
Avatud uste päeval on võimalik tutvuda EKA erialadega, kohtuda tudengite ja õppejõududega, vaadata ringi EKA auhinnatud hoones ning saada väärtuslikku infot ettevalmistuskursuste, sisseastumise, õppimise ja tudengielu kohta.
Toimuvad teaduskondade ja erialade tutvustused, töötoad, proovieksamid, loengud, majatuurid, portfoolio konsultatsioonid jpm. Terve päeva vältel on avatud infopunkt, mõnus olelemisala, tudengikohvik ning väljapanekud majas sees ja majast väljas.
Tule kohtu oma tulevikuga – olgu selleks arhitektuur, disain, kunst või teadus!
PROGRAMMI JA AJAKAVA LEIAD SIIT: artun.ee/avatuduksed
Leia EKA avatud uksed ka Facebookist
EKA avatud uksed 2023
Neljapäev 02 märts, 2023
EKA avatud uste päev toimub 2. märtsil 2023!
Kui tähekombinatsioon E, K ja A paneb sind pead pöörama ja kõrvu kikitama, siis võta kätte punane pliiats ja tõmba kalendrisse 2. märtsi ümber üks rasvane ring. Sest just siis teeme me lahti Kunstiakadeemia uksed ja aknad ning kutsume sisse kõik huvilised!
REGISTREERU SIIN
Avatud uste päeval on võimalik tutvuda EKA erialadega, kohtuda tudengite ja õppejõududega, vaadata ringi EKA auhinnatud hoones ning saada väärtuslikku infot ettevalmistuskursuste, sisseastumise, õppimise ja tudengielu kohta.
Toimuvad teaduskondade ja erialade tutvustused, töötoad, proovieksamid, loengud, majatuurid, portfoolio konsultatsioonid jpm. Terve päeva vältel on avatud infopunkt, mõnus olelemisala, tudengikohvik ning väljapanekud majas sees ja majast väljas.
Tule kohtu oma tulevikuga – olgu selleks arhitektuur, disain, kunst või teadus!
PROGRAMMI JA AJAKAVA LEIAD SIIT: artun.ee/avatuduksed
Leia EKA avatud uksed ka Facebookist
22.02.2023 — 24.06.2023
Pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri” vol 2
22. veebruaril taasavatakse Ülemiste City Öpiku majas pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri”, mis avati esimest korda eelmisel aastal Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritusena, Krulli kvartalis, Tallinnas.
REKrulli superstuudio eesmärgiks oli Eesti Kunstiakadeemia tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja -valmistamisviisil. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Sihiks on seatud välja töötada kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja hea keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.
EKA arhitektuuriteaduskonna värske dekaani Sille Pihlaku sõnul on “Rekrulli näitus oluline näidisprojekt, sellest kuidas suured arendused saaksid innovatsiooni ja teadust veel enne detailprojekti planeeringut kaasata. Lihtsamalt öeldes, meie erksad tudengid küsivad õigel ajal õigeid küsimusi ja saavad läbi selle suunata arendusplaanide kulgu. ReKrulli on üks nendest lahendustest, mille abil uurisime, kuidas soovime koos elada? Küsisime endalt, kas saaksime jagada kaugelt rohkem ruume, kas saaksime kütta ja jahutada tervet kvartalit 100m ujumisbasseiniga? Seda kõike tehes, kas ka õpetajad ja tuletõrjujad saaaksid endale sellises eluruumis endale korterit lubada? Nii pragmaatiliselt kui poeetiliselt teemale lähenedes, jõuame tuleviku kooselu ruumini, millest on igal linnajao esindajal, ärksal kogukonnaliikmel ning arendajal midagi kaasa võtta.”
REKrulli superstuudio toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja Tallinn täna vajab ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.
Rauno Mätas, Mainor Ülemiste juhatuse liige ja arendusjuht, lisab: “On äärmiselt tänuväärne, et EKA tudengid on REKrulli stuudio raames läbi puitarhitektuuri tegelenud niivõrd oluliste teemadega nagu ringmajandus, modulaarsus, privaatne ja jagatud ruum ning vaimne tervise. Nimetatud teemad kattuvad Ülemiste City väärtustega ning loodetavasti leiame nii mõnegi idee käesolevatest projektidest, et neid Ülemiste City elukondliku hoonestuse planeerimisel silmas pidada ja ellu viia.“
Seekordne puitarhitektuuri võimalusi presenteeriv näitus on loogiline jätk Ülemiste linnaku püüdlustele – luua põnevat ja jätkusuutlikku linnaruumi.
Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits lisab: “Aasta tagasi käsitleti Ülo Pärnitsa nimelise stipendiumifondi raames puidust korrusmajadega seonduvaid väljakutseid koostöös TalTechiga. Oleme väga rõõmsad, et EKA-ga sõlmitud koostööleping leiab linnakus rakendamist nii erinevatel ja viljakatel viisidel.”
Avamisel võtavad sõna, lisaks Kadi Pärnitsale, Sille Pihlakule, Rauno Mätasele ka Eesti Puitmajaliidu tegevjuht, Annika Kadaja ja näituse kuraatorid Helin Kuldkepp ja Mattias Ots.
REKrulli 2022. aasta näitusest EKA veebis
Pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri” vol 2
Kolmapäev 22 veebruar, 2023 — Laupäev 24 juuni, 2023
22. veebruaril taasavatakse Ülemiste City Öpiku majas pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri”, mis avati esimest korda eelmisel aastal Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritusena, Krulli kvartalis, Tallinnas.
REKrulli superstuudio eesmärgiks oli Eesti Kunstiakadeemia tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja -valmistamisviisil. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Sihiks on seatud välja töötada kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja hea keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.
EKA arhitektuuriteaduskonna värske dekaani Sille Pihlaku sõnul on “Rekrulli näitus oluline näidisprojekt, sellest kuidas suured arendused saaksid innovatsiooni ja teadust veel enne detailprojekti planeeringut kaasata. Lihtsamalt öeldes, meie erksad tudengid küsivad õigel ajal õigeid küsimusi ja saavad läbi selle suunata arendusplaanide kulgu. ReKrulli on üks nendest lahendustest, mille abil uurisime, kuidas soovime koos elada? Küsisime endalt, kas saaksime jagada kaugelt rohkem ruume, kas saaksime kütta ja jahutada tervet kvartalit 100m ujumisbasseiniga? Seda kõike tehes, kas ka õpetajad ja tuletõrjujad saaaksid endale sellises eluruumis endale korterit lubada? Nii pragmaatiliselt kui poeetiliselt teemale lähenedes, jõuame tuleviku kooselu ruumini, millest on igal linnajao esindajal, ärksal kogukonnaliikmel ning arendajal midagi kaasa võtta.”
REKrulli superstuudio toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja Tallinn täna vajab ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.
Rauno Mätas, Mainor Ülemiste juhatuse liige ja arendusjuht, lisab: “On äärmiselt tänuväärne, et EKA tudengid on REKrulli stuudio raames läbi puitarhitektuuri tegelenud niivõrd oluliste teemadega nagu ringmajandus, modulaarsus, privaatne ja jagatud ruum ning vaimne tervise. Nimetatud teemad kattuvad Ülemiste City väärtustega ning loodetavasti leiame nii mõnegi idee käesolevatest projektidest, et neid Ülemiste City elukondliku hoonestuse planeerimisel silmas pidada ja ellu viia.“
Seekordne puitarhitektuuri võimalusi presenteeriv näitus on loogiline jätk Ülemiste linnaku püüdlustele – luua põnevat ja jätkusuutlikku linnaruumi.
Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits lisab: “Aasta tagasi käsitleti Ülo Pärnitsa nimelise stipendiumifondi raames puidust korrusmajadega seonduvaid väljakutseid koostöös TalTechiga. Oleme väga rõõmsad, et EKA-ga sõlmitud koostööleping leiab linnakus rakendamist nii erinevatel ja viljakatel viisidel.”
Avamisel võtavad sõna, lisaks Kadi Pärnitsale, Sille Pihlakule, Rauno Mätasele ka Eesti Puitmajaliidu tegevjuht, Annika Kadaja ja näituse kuraatorid Helin Kuldkepp ja Mattias Ots.
REKrulli 2022. aasta näitusest EKA veebis
17.02.2023 — 05.03.2023
Britta Benno “Polaarulm” Tallinna loomaaias
Kunstnik Britta Benno ulmeline maastikuabstraktsioon “Polaarulm” rändab enne rahvusvahelist jääkarupäeva Viljandist Tallinna loomaaia polaariumisse. Esmakordselt tutvustatakse kaasegset kunsti polaariumi asukatele jääkarudele, kelle vaatevälja seatakse näituselt kaks suuremõõtmelist teost.
Näituse avamine on loomaaia jääkarumajas reedel, 17. veebruaril kell 16.00.
Rahvusvahelist jääkarupäeva tähistab loomaaed koos Eesti Polaarklubiga 25. veebruaril. Kavasse mahuvad vaatemänguline jääkarude söötmine, Tiit ja Maris Pruuli emotsionaalsed lood kohtumistest jääkarudega ning Tiit Marani mõtisklus jääkarude tuleviku üle looduses.
Britta Benno isikunäituse peategelaseks on abstraheeritud maastik, jääkihid ja maakihid on joonistustel elu- ning värviküllased. Jahedalt kumava värvipaletiga joonistused ja graafika uitavad jää plastilistes vormides, kujutise avatus annab ruumi mõtisklusteks ja unistusteks. Mäed ja maastikud on elusad, mäed on inuiti keel. Põhjapoolus kuulub unistustele, olenditele ja mineraalidele, mis võbelevad kõigis maakihtides. Jää vormis meie rändrahnulise maa, mägede raskus on sirgeks triigitud maa peal rännates endiselt tajutav, lubadused on endiselt õhus. Laulvalt voolav jää ja Maa on ebakindlad muutumise vormid, mis oma pidevas saamises ei püsi kunagi paigal. Maastik muutub abstraktseks kujundiks, muutub hingavaks olendiks.
Benno joonistuskeel laieneb näituseruumis kõikehõlmavasse ruumiinstallatsiooni.
Näitus jääb Tallinna loomaaia polaariumis avatuks kuni 5. märtsini.
Britta Benno (s 1984) on Tallinnas elav ning töötav joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad eri tehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja kombineerimisel avanevad uued perspektiivid.
Benno on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalureuse- ja magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. 2018. aastast jätkab ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal, loomepõhise uurimistöö teemaks on „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ja graafikaväljal“.
Kunstnikulehekülg: www.brittabenno.com
Britta Benno “Polaarulm” Tallinna loomaaias
Reede 17 veebruar, 2023 — Pühapäev 05 märts, 2023
Kunstnik Britta Benno ulmeline maastikuabstraktsioon “Polaarulm” rändab enne rahvusvahelist jääkarupäeva Viljandist Tallinna loomaaia polaariumisse. Esmakordselt tutvustatakse kaasegset kunsti polaariumi asukatele jääkarudele, kelle vaatevälja seatakse näituselt kaks suuremõõtmelist teost.
Näituse avamine on loomaaia jääkarumajas reedel, 17. veebruaril kell 16.00.
Rahvusvahelist jääkarupäeva tähistab loomaaed koos Eesti Polaarklubiga 25. veebruaril. Kavasse mahuvad vaatemänguline jääkarude söötmine, Tiit ja Maris Pruuli emotsionaalsed lood kohtumistest jääkarudega ning Tiit Marani mõtisklus jääkarude tuleviku üle looduses.
Britta Benno isikunäituse peategelaseks on abstraheeritud maastik, jääkihid ja maakihid on joonistustel elu- ning värviküllased. Jahedalt kumava värvipaletiga joonistused ja graafika uitavad jää plastilistes vormides, kujutise avatus annab ruumi mõtisklusteks ja unistusteks. Mäed ja maastikud on elusad, mäed on inuiti keel. Põhjapoolus kuulub unistustele, olenditele ja mineraalidele, mis võbelevad kõigis maakihtides. Jää vormis meie rändrahnulise maa, mägede raskus on sirgeks triigitud maa peal rännates endiselt tajutav, lubadused on endiselt õhus. Laulvalt voolav jää ja Maa on ebakindlad muutumise vormid, mis oma pidevas saamises ei püsi kunagi paigal. Maastik muutub abstraktseks kujundiks, muutub hingavaks olendiks.
Benno joonistuskeel laieneb näituseruumis kõikehõlmavasse ruumiinstallatsiooni.
Näitus jääb Tallinna loomaaia polaariumis avatuks kuni 5. märtsini.
Britta Benno (s 1984) on Tallinnas elav ning töötav joonistus- ja graafikakunstnik. Teda huvitavad eri tehnikad ja materjalid ning nende kõrvutamisel ja kombineerimisel avanevad uued perspektiivid.
Benno on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia bakalureuse- ja magistriõppe graafika erialal ning täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. 2018. aastast jätkab ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes kunsti ja disaini erialal, loomepõhise uurimistöö teemaks on „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ja graafikaväljal“.
Kunstnikulehekülg: www.brittabenno.com
09.02.2023 — 22.02.2023
Uus Rada: Videoteoste linastuse OPEN CALL
Videoteoste linastus (Video Works Screening) on uus algatus, mille eesmärk on ühendada kunstnike üliõpilased kõigist EKA osakondadest ja luua kogukonnapõhiseid seltskondlikke üritusi!
Hindame eksperimenteerimist, pooleliolevaid töid, valmis töid, dokumentaalfilme ja animatsioone. Kõik ideed, mis julgustavad uusi tehnikaid ja vaatenurki, on teretulnud.
Võtame vastu filme, mille kestus on alla 5 minuti*. Esitamise tähtaeg on hiljemalt kolmapäeval, 22. veebruaril. Saateid ei hinnata žüriis ja loodame, et kõik videod, mis vastavad esitamisjuhistele, vaadatakse läbi. Linastusaeg antakse kõige varem laekunud töödele, seega palume kandideerida esimesel võimalusel.
Link rakendusele Avatud kutse – videoteoste näitamine: Uus Rada Open Call Application: Video Works Screening
Lisainfo või küsimuste puhul võite meile kirjutada aadressil uusrada@artun.ee
Instagram: @uusrada
Uus Rada: Videoteoste linastuse OPEN CALL
Neljapäev 09 veebruar, 2023 — Kolmapäev 22 veebruar, 2023
Videoteoste linastus (Video Works Screening) on uus algatus, mille eesmärk on ühendada kunstnike üliõpilased kõigist EKA osakondadest ja luua kogukonnapõhiseid seltskondlikke üritusi!
Hindame eksperimenteerimist, pooleliolevaid töid, valmis töid, dokumentaalfilme ja animatsioone. Kõik ideed, mis julgustavad uusi tehnikaid ja vaatenurki, on teretulnud.
Võtame vastu filme, mille kestus on alla 5 minuti*. Esitamise tähtaeg on hiljemalt kolmapäeval, 22. veebruaril. Saateid ei hinnata žüriis ja loodame, et kõik videod, mis vastavad esitamisjuhistele, vaadatakse läbi. Linastusaeg antakse kõige varem laekunud töödele, seega palume kandideerida esimesel võimalusel.
Link rakendusele Avatud kutse – videoteoste näitamine: Uus Rada Open Call Application: Video Works Screening
Lisainfo või küsimuste puhul võite meile kirjutada aadressil uusrada@artun.ee
Instagram: @uusrada
16.02.2023 — 16.04.2023
“KONTAKT—JOON” grupinäitus
“KONTAKT—JOON” EKA kunstnike grupinäitus Stockmanni 5. korruse galeriis
16.02–16.04.2023
Näituse avamine 16. veebruaril, kell 18.00
“KONTAKT—JOON” on grupinäitus, mis ühendab endas Eesti Kunstiakadeemia maali, keraamika, moe ja sepise tudengite värskemaid töid, nende kunstipraktikaid ja tehnikaid. Stockmanni viiendal korrusel asuvas galeriis astuvad visuaalselt üksteisega kontakti tudengite teosed, mida varasemalt ei ole laialdaselt eksponeeritud. Näitusel kohtab töid, mis on inspireeritud nii loodusest, linnakeskkonnast kui ka iga kunstniku mälestustest ja tunnetest.
Maal, värv ja lõuend on materjalid, mille abil tegeletakse enda sisemaailma ning end ümbritseva maailma tunnetamise ja lahti mõtestamisega. Maalidele ainest andnud isiklikud narratiivid, emotsionaalsed läbielamised ja meeleseisundid jätavad vaatajale küllalt tõlgendamisruumi. Loomult rahulikud keraamika teosed ja tarbenõud annavad näitusel ühele vanimale kunstivormile kaasaegse esitlemisvõimaluse. Stockmanni Galerii südamikust leiab loodusega paralleele loova moetudengi erinevatest kollektsioonidest kokku pandud komplektid ning näitusele lisavad jõulisust kahe metallikunstniku tööd.
Näituse kuraatorid:
Cristopher Siniväli, Santa Zukker
Näitusel osalevad EKA kunstnikud:
Karola Ainsar, Margus Elizarov, Maria Hindreko, Sander Karjus, Paavo Kuldkepp, Daria Kylm, Lilian Maasik, Rebecca Norman, Visa Eino Eduard Nurmi, Valerija Oja, Valeria Poljakova, Karl-Christoph Rebane, Maria Elise Remme, Marion Saarik, Siret Schutting, Cristopher Siniväli, Helena Tääker, Marta Vikentjeva, Anna-Liisa Villmann, Elisa Margot Winters, Santa Zukker
Tänud:
Stockmann, Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond, maaliosakond ja tekstiilidisaini osakond, Põhjala Pruulikoda
Näitusel olevaid töid on ka võimalik soovi korral osta. Täpsemat info saab küsida, kirjutades e-mailie: taakerhelena@gmail.com
“KONTAKT—JOON” grupinäitus
Neljapäev 16 veebruar, 2023 — Pühapäev 16 aprill, 2023
“KONTAKT—JOON” EKA kunstnike grupinäitus Stockmanni 5. korruse galeriis
16.02–16.04.2023
Näituse avamine 16. veebruaril, kell 18.00
“KONTAKT—JOON” on grupinäitus, mis ühendab endas Eesti Kunstiakadeemia maali, keraamika, moe ja sepise tudengite värskemaid töid, nende kunstipraktikaid ja tehnikaid. Stockmanni viiendal korrusel asuvas galeriis astuvad visuaalselt üksteisega kontakti tudengite teosed, mida varasemalt ei ole laialdaselt eksponeeritud. Näitusel kohtab töid, mis on inspireeritud nii loodusest, linnakeskkonnast kui ka iga kunstniku mälestustest ja tunnetest.
Maal, värv ja lõuend on materjalid, mille abil tegeletakse enda sisemaailma ning end ümbritseva maailma tunnetamise ja lahti mõtestamisega. Maalidele ainest andnud isiklikud narratiivid, emotsionaalsed läbielamised ja meeleseisundid jätavad vaatajale küllalt tõlgendamisruumi. Loomult rahulikud keraamika teosed ja tarbenõud annavad näitusel ühele vanimale kunstivormile kaasaegse esitlemisvõimaluse. Stockmanni Galerii südamikust leiab loodusega paralleele loova moetudengi erinevatest kollektsioonidest kokku pandud komplektid ning näitusele lisavad jõulisust kahe metallikunstniku tööd.
Näituse kuraatorid:
Cristopher Siniväli, Santa Zukker
Näitusel osalevad EKA kunstnikud:
Karola Ainsar, Margus Elizarov, Maria Hindreko, Sander Karjus, Paavo Kuldkepp, Daria Kylm, Lilian Maasik, Rebecca Norman, Visa Eino Eduard Nurmi, Valerija Oja, Valeria Poljakova, Karl-Christoph Rebane, Maria Elise Remme, Marion Saarik, Siret Schutting, Cristopher Siniväli, Helena Tääker, Marta Vikentjeva, Anna-Liisa Villmann, Elisa Margot Winters, Santa Zukker
Tänud:
Stockmann, Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond, maaliosakond ja tekstiilidisaini osakond, Põhjala Pruulikoda
Näitusel olevaid töid on ka võimalik soovi korral osta. Täpsemat info saab küsida, kirjutades e-mailie: taakerhelena@gmail.com