Näitused

Teiselpool sinist sealpoolsust

Denisa Štefanigová koos Johanna Ruukholmi ja Marleen Suviga. Kuraator Yilin Ma. 

16.02–16.03.2023
Avamine 16.02, kell 17.00

Kultuuriajaloolane Astrida Neimanis kirjutab raamatus “Hüdrofeminism ehk veekoguks muutumisest”, kuidas meie ja teiste vaheline ruum on sama-aegselt nii, kauge kui eelajalooliste vete laotus, kui lähemal meie oma nahast. Štefanigová näitusel “Teiselpool sinist seapoolsust” sulavad inimesed hoovusteks, et siis teiste olevustega jagatud kehas ühes elada. 

Štefanigová praeguste tööde keskmes on voolav liikumine inim- ja mitte-inimsubjektide vahel, kus elusolendid pole teineteisest puutumata ega lahutatud. Nagu kõike hõlmav vesi, mis hoiab meid kehades ringlemise läbi lõpmatult kestvas saamise seisundis, immitsevad Štefanigová teosed “Teiselpool sinist sealpoolsust” endast välja uutele territooriumitele. Spetsiaalselt näituse jaoks loodud teoste kaudu, uurib “Teiselpool sinist sealpoolsust” võimalusi kokkuvoolamiseks ja ühtesulamiseks, tehes seda sarnaselt meie kehade soontes endasse suubuvale veele. 

Kui vaadata Štefanigová teoseid läbi sidususpuntkide, võib märgata nende välja joonistumist ja nende juurdumist – nii heas kui halvas – meie eraelusse. Neimanis on kirjutanud, kuidas: “Hoolimata sellest, et me oleme kõik veest tehtud, teineteisse nõrguvad ja voolavad kehad, paneme me vastu täielikule ühtesulamisele, ainelisele hävingule. Täpsemalt, me lükkame seda edasi kuniks “põrm saab põrmuks ja vesi veeks””. Tõestuse sellele väitele saab leida Štefanigová’ teostes, kus vesi, õhk ja meid siduv miski töötavad kehadevahelise suhtlusvahendina, ühendades vaatajaid ning hõlbustades kehalisusest teadlikuks saamist. Nõnda lähenedes tõusevad nähtavale nii olnud kui olev. Meie kehad hoiavad endas minevikku, kiikudes samaaegselt tuleviku äärel. Oleme keset kestvat endaks saamise seisundit, milles puudub taassünni naiivsus. 

Štefanigová lähenemises, mis esitab väljakutse inimliku ja mitte-inimliku piiridele – kõigele, mis hoiab neid kahte sfääri sotsiaalselt ja keskkondlikult lahus – on midagi kvääri. Nagu selle kohta on kirjutanud bell hooks: “Kväär ei tähista seda, kellega sa seksid. See võib küll olla osa sellest, kuid kväär tähistab seesmise mina vastaseisu ümbritsevaga ning tungi selles luua ja leida koht vestluseks,  edenemiseks ja armastuseks”

Štefanigová praktikas täidab vesi olulist rolli – alustades veest, millest koosneb akrüülvärvi keha, lõpetades vee enda kuivamisjälgedega lõuendil. Štefanigová ühe joone tehnika äratab maalides mingi niiske tõe – peegelduse, mis on lõpmatus liikumises. Asetades maalid teineteise kõrvale, loob Štefanigová laine, mis voogab läbi ruumi. 

Näitusel on eksponeeritud Denisa Štefanigová maalid ja installatsioonid koos Marleen Suvi skulptuuridedga. Näitust saadab piiratud tiraažiga kataloog, mis uurib näitust läbi kunstnik Denisa Štefanigová ja kuraator Yilin Ma dialoogi. Kataloogi on kujundanud Johanna Ruukholm. 

Denisa Štefanigová (s. 1995) on Tšehhi kunstnik, kes töötab peamiselt maali vallas. Ta kaitses hiljuti magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekavas – bakalauresusekraadi Brno tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas, olles ennast lisaks täiustanud õpingutel Bilbaos aastal 2021. Štefanigová oli sel aastal üks 15 nominendist ülebaltikumilisele Young Painter Prize-ile. Tema viimasteks näitusepaikadeks on olnud MO muuseum Vilniuses, Hobusepea ja Hoib galeriid. Štefanigová teoseid võib leida nii KogArt-i kui SYNLAB-i kogudest. Sel aastal ootavad teda nii isikunäitused Tallinnas, Prahas kui grupinäitus Ungari kunstniku Asztrid Csatlosega Brnos. 

Marleen Suvi (s.1998) on kaitsenud bakalaureusekraad Eesti Kunstiakadeemia maali erialal ning on hetkel EKA magistrant kaasaegse kunsti õppekaval. Oma praktikas uurib Suvi inimkeha ja -hinge vastastikust põimumist. Parasjagu on tema käsitlevate ideede keskmes endaga kohtumise võimalikkus, vastuse leidmine küsimusele: “kuidas lasta lahti isekusest”, ning mida tähendab enda kujutamine seksuaalsel viisil.
Valdav enamus Suvi loomingust on autoportreed. Haikuloome puhul on kunstnik proovinud mõtestada tühje, teaduvustamatusest pinnale kerkinud, otsekui kellelegi teisele kuuluvaid fraseeringuid. Peamisteks materjalideks, millega kunstnik töötab, on õlivärv, lõuend ja klaas. Tema hiljutistest näitusteks vääriksid välja toomist “Külaline” (Hobusepea galerii, 2022) ning “Et keha ei unustaks” (Vent Space, 2021).

Johanna Ruukholm (s. 1996) on graafiline disainer ja kunstnik, disainistuudio Jojo&me liige. Ruukholmi haardeulatus graafilise disaini vallas on lai, ulatudes veebilehtedest illustratsioonideni ning ta naudib väga lugude jutustamist läbi erksate ja mõistatuslike tegelaste ja maailmate. Peale igapäevase töö arvuti ja joonistusvahenditega, loob Ruukholm keeramilisi skulptuure ja tarbekunsti Nestworkersi brändi alt. Ta on samuti üks Tallinnas toimuvate peoürituste sarja “HoneyCombat” loojaid.

Yilin Ma (s. 1995) on Helsingis baseeruv kuraator ja kirjutaja, kes töötab kirjanduse ja visuaalkultuuri lõikepunktides, fookuspunktiga Ida-Aasia kväär diasporaa narratiividel ja kväär-feministlikel mõistmisviisidel lüürilise ja materjaalse lõikepunktides. Praegusel hetkel on ta omandamas magistrikraadi näituse-uuringutes Helsingi kunstiülikoolis. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia

Näituse avamisjoogid pakub Punch

10. veebruaril, kell 18.00, avatakse ARS Kunstilinnakus rahvusvaheline helikunstifestival „Seintel on kõrvad“.

Iga kahe aasta tagant toimuma planeeritud sündmus koondab esimesel aastal nii kodu- kui välismaiseid artiste, kelle peamiseks väljenduskeeleks on heli. Jäika kuraatoripositsiooni vältivas programmis esitlevad autorid nii interaktiivseid, osaluspõhiseid, tajupõhiseid, asukohaspetsiifilisi kui ka kontseptuaalseid teoseid.

Kunstinäitusel osalevad kunstnikud:
Therese Frisk (SE), Kaisa Maasik & Gerda Nurk (EE), Kat Austen (DE/GB), Katrin Enni (EE), Madlen Hirtentreu (EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Taavi Suisalu (EE),

Performance programmis esinevad:
Sabotanic Garden (FI), Yuri Landmann (NL), Simonas Nekrošius (LT), THRVS (Matthias Kampf, AT), Sister Clara (PT), Katrin Enni (EE), SSSS (Sten Saarits ja Sven Sosnitski, EE), Mari-Liis Rebane, Jaanika Arum & Helen Västrik (EE), Erik Alalooga (EE), Janno Bergmann (EE)

Programm

Helikunsti näitus 11. – 18.02.2023. Avatud 13.00 – 19.00

Reede 10.02
Helikunsti näituse avamine kell 18.00 (näitus jääb avatuks 11. – 18.02.2023)
Festivali avamisperformance-installatsioon stuudios 98 (Erik Alalooga & Janno Bergmann)

Teisipäev 15.02 / Performance õhtu vol. 1
Sister Clara (PT/DE) – ARS Projektiruum

Reede 17.02 / Performance õhtu vol. 2
SSSS (EE) – Stuudio 98
Helen Västrik (EE), Jaanika Arum (EE), Mari-Liis Rebane (EE) – ARS Projektiruum
Katrin Enni (EE) – Stuudio 53
Simonas Nekrošius (LT) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis: Katja Adrikova (EE)

Laupäev 18.02 / Performance õhtu vol. 3
Yuri Landmann (NL) – Stuudio 98
THRVS (Matthias Kampf, AT) – Stuudio 98
Erik Alalooga (EE) – Stuudio 53
Sabotanic Garden (FI) – Stuudio 98
Järelkaja Burgerboxis

Festivali koduleht: www.seintelonkorvad.ee

Festivalil toimuvat vahendab veebigalerii post-gallery.online 

Graafiline disain: Kert Viiart
Festivali korraldajad: Erik Alalooga, Sten Saarits
Festivali toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, ARS Kunstilinnak

MARET SARAPU
VABA JA HOITUD
08.02.–04.03.2023
Draakoni galeriis
Kuraatorid: Kaisa Maasik ja Berit Kaschan
Graafiline disain: Pamela Sume

Teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 toimub Draakoni galeriis Maret Sarapu isikunäituse „Vaba ja hoitud” avamine. Näitus jääb avatuks 4. märtsini.

Maret Sarapu seitsmes isikunäitus tegeleb küsimusega, kuidas olla vaba ja hoitud.

Läbi viie töö kaardistab autor argirituaale ja sümboleid, tegevusi ja lugusid, mis tagavad igapäevaelus meie mõttevärskuse, emotsionaalse heaolu ja turvatunde. Ehk siis – tugipunkte, mis aitavad meil oma elu mõtestada, kriise ennetada ja argipäevas jõudu leida.

Näituse ideeline kese on ühtaegu poeetiline ja praktiline – ühelt poolt võimaldab see külastajal poetiseerida ka iseenese argipäeva ja hakata teadlikult ja mänguliselt kaardistama tegevusi, sündmusi, mõtteid, mis tuge ja jõudu annavad. Teisalt on seesugusel poetiseerimisel ka läbinisti praktiline väärtus – oma argirutiinide mõtestamine ja korrastamine maandab ja mängib olulist rolli meie igapäevase emotsionaalse heaolu saavutamisel ja elurõõmu säilitamisel.

Näitusel on eksponeeritud installatsioonid ja objektid: loodusmotiividega seinapannood, mosaiik “trofeed”, klaasist “hingetõmbed”, ja jaapani aeda meenutavad liivakastid seinal ja
ruumis. Näitust täiendab postkaardikomplekt, mis kutsub külastajat üles avastama oma argipäeva ja sisemaastikke loovkirjutamise ülesannete kaudu.

Näituse raames toimub Draakoni galeriis kolm temaatilist loovkirjutamise töötuba, mida juhendab Berit Kaschan. Eelregistreerimisega töötoad toimuvad kolmel järjestikusel teisipäeval – 13.02, 21.02. ja 28.02. kell 18.00–20.00. Palume huvilistel osalemissoovist teada anda hiljemalt töötoale eelneval pühapäeval emailiaadressil kaisamaasik@gmail.com ning sularahas kaasa võtta 10-eurone osalustasu. Gruppi mahub kuni 10 inimest.

Näitust toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS
Täname: Karel Koplimets, Maarin Ektermann ja proloogkool, Sven Sapelson, Tiina Sarapu, Kairi Orgusaar, Kaie Vakepea

Maret Sarapu (1978) on Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA, 2002, MA, 2005) ning täiendanud end erialastel kursustel ning
residentuurides Eestis ja välismaal. Oma loomingus juhindub Sarapu suuresti argielust,kasutades seejuures loodusmotiive ja kordust. Viimasel ajal pöördub ta mõtte ja vormi otsingutes automaatkirjutamise ja teadvuse voo kuulamise poole. Eesmärgiks on sagelivaimne heaolu, otsides koostööd mõistuse ja tunnete vahel. Vahelduv protsess (mõtlemine, kirjutamine, töö stuudios) ja koostöö materjaliga juhivad tulemuseni, mis annab nii kunstnikule kui vaatajale võimaluse järelduste ja üldistuste loomiseks.

Draakoni galerii
Pikk 18, Tallinn
Avatud E–R 11–18, L 11-17

Grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”
Pärnu Linnagalerii Raekoda
Uus tn 4, Pärnu
2.–25.02.2023

Kolmapäeval, 1. veebruaril kell 18 avatakse Pärnu Linnagaleriis grupinäitus „Mu väheste oskuste nõrgad uimed”.

Näitus toob esile loomeuurimuse hapruse võrreldes igapäevase eluga, kus on eelistatud tegevused, mis toodavad kohest väärtust. See on kui mitme looja hääle kokkutulemine, et eri tehnikas harjutada empaatiat enda valitud teema vastu. Kuna oskused on piiratud ja uimed pole loodud süvaveeks, meenutab tulem pigem lugu kolmest pimedast mehest, kes püüavad kirjeldada elevanti, kuid jäävad eri arusaamadele, kes jala, kes külje, kes londi juurde. Projekti esmane versioon oli väljas Automati-nimelises projektiruumis, Saarbrückenis 2022. aasta sügisel. Väljapanek Pärnu Linnagaleriis on Saksamaal toimunud projekti edasiarendus.

Osalevad kunstnikud: Laura De Jaeger, Joosep Kivimäe, Johannes Luik, Kaisa Maasik, Tiiu Maasik, Eva Mustonen ja Mathias Väärsi
Projektijuht: Elo Meier
Graafiline disain: Pamela Sume

Toetajad: Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital ja Pärnumaa ekspertgrupp, Jaanihanso Siidrivabrik, PERI AS, Pizzakiosk, Pärnu Linn

Täname: Estonia Medical Spa & Hotel, Karel Koplimets, Kusja, Mariel Värk, Nienke Fransen, Pärnu Jahtklubi, Villa Wesset

Näitus jääb avatuks kuni 25. veebruarini 2023.

Registreeru kunstibussile, et minna avamisele!
Marsruut: Tallinn-Pärnu-Tallinn

Ajakava, kolmapäeval, 1. veebruaril:
16.00 – kunstibuss stardib Vene Kultuurikeskuse eest (Mere pst 5, orienteeruv saabumisaeg on 18.00)
21.30 – kunstibuss stardib Endla teatri eest parklast ning lõpetab sõidu Vene Kultuurikeskuse ees (orienteeruv saabumisaeg on 23.30)

Rohkem infot ja registreerimisvorm

Lisainfo:
www.linnagalerii.ee

Liitu ka meie uudiskirjaga:

Kontakt

—
Pärnu Linnagalerii
Nikolai 27 / Uus 4

Avatud T-R 11-17 ja L 11-14

tel. +372 552 2381
galerii@linnagalerii.ee
www.linnagalerii.ee

EKA sensoorse disaini uurimisrühm korraldab 21. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemias (EKA) disainiuuringute ürituse, mille eesmärk on viia rahvusvaheliste teadlaste teadmised EKA üliõpilaste, teadlaste ja koolitajateni. 

Sellel üritusel tervitavad kaks EKA kunsti ja disaini doktoranti, Arife Dila Demir ja Nesli Hazal Oktay, oma eksperdihinnanguid ja väliseid doktorantide juhendajaid EKAs esinejatena. Neli esinejat tutvustavad oma disaini uurimistööd, kutsudes kuulajaid arutelule. Üritus on avalik registreerimiskohustusega.

Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal (ruum A101) kui ka jälgida ülekannet http://tv.artun.ee/.

Ajakava (Kõik ajad on eesti keeles)

10:30–10:45 – kohv

10:45–11:00 – tervitussõnad

11.00–11.30 – Hsuan-Hsiu Hung, Eesti Kunstiakadeemia

11.30–12.00 – Verena Fuchsberger, Salzburgi Ülikool, Austria

12.00–12.30 – paneeldiskussioon: Hsuan-Hsiu Hung ja Verena Fuchsberger, Moderaator: Nesli Hazal Oktay

12:30–14:00 – lõunapaus

14.00–14.30 – Claudia Núñez-Pacheco, KTH Kuninglik Tehnoloogiainstituut, Rootsi

14.30–15.00 – Nithikul Nimkulrat, OCADi ülikool, Kanada

15.00–15.30 – paneeldiskussioon: Claudia Núñez-Pacheco ja Nithikul Nimkulrat, Moderaator: Arife Dila Demir

Saatejuhid

️Hsuan-Hsiu Hung on Taiwanist pärit liikumis- ja tantsukunstnik. Oma loomingulises uurimistöös on ta improvisatsioonilise liikumise ja tantsu kaudu uurinud nii iseenda kui ka suhete avanevaid kogemusi teistega (sh keskkonnaga). Praegu on ta ka Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna teadusassistent.

Verena Fuchsberger on Salzburgi ülikooli inimese ja arvuti interaktsiooni keskuse järeldoktor. Ta on lõpetanud magistrikraadi haridusteaduste ja psühholoogia alal Innsbrucki ülikoolis ning doktorikraadi HCI alal Salzburgi ülikoolis. Mõned tema hiljutised väljaanded hõlmavad järgmist: “Heterogeneity in making: Findings, approaches and reflections on inclusivity in making and makerspaces (Heterogeensus tegemisel: leiud, lähenemisviisid ja mõtisklused kaasamise kohta looja- ja loovusruumidesse)” (koos D. Smiti, N. França, C. Gerdenitschi, O. Jaquesi, J. Kowoliku, G. Regaliga, ja E. Roodbergen raamatus Frontiers in Human Dynamics, 2023).

Claudia Núñez-Pacheco on interaktsioonidisaini uurija ja kunstnik, kes töötab praegu Rootsis KTH Kuninglikus Tehnoloogiainstituudis nii meediatehnoloogia ja interaktsioonidisaini kui ka digitaalse tuleviku osakonnas järeldoktorandina. Tal on PhD ja magistrikraad Sydney Ülikooli disainikoolist interaktsioonidisaini valdkonnas. Tema uurimustöö uurib, kuidas kehalist eneseteadvust saab kasutada nii inimese eneseavastamise vahendina kui ka generatiivse meisterdamismaterjalina esteetiliste kogemuste kujundamisel.

Nithikul Nimkulrat on Taist Bangkokist pärit tekstiilikunstnik, disainer, uurija ja koolitaja. Nithikul omandas tööstusdisaineri (BID) hariduse Bangkoki Chulalongkorni ülikoolis arhitektuurse disaini alal. Olles kolm aastat Tais tekstiilitööstuses disainerina töötanud, kolis ta Helsingisse, et jätkata õpinguid Aalto ülikooli kunstide, disaini ja arhitektuuri kõrgkoolis, kus ta omandas 2002. aastal magistrikraadi tekstiilikunsti ja -disaini alal ning doktorikraadi. Kunst disainis 2009. aastal. Praegu on ta Material Art & Design programmi juhataja kohusetäitja.

Loe sensoorse disaini kohta lähemalt siit 

REGISTREERI SIIN  

Laupäeval, 28 jaanuaril, kell 16.00, toimub Viljandis, Kondase Keskuses tagurpidi kulgenud näituse “Pikem suhe”  pidulik lõpetamine. Näitus valmis publiku kaasabil. olles pidevas muutumises ja arengus.

Mullu 16. novembril avanes parandamisele, kui keskkonna aktivismi meetodile keskendunud näitus, mille kuraatoriks on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant, Pärandilinn Viljandi linnameister Marta Konovalov.

Näitus uurib eri kihte meie suhetes rõivastega ning võimalusi riiete parandamise abil anda neile suhetele uus väärtus. Väljapanek otsib võimalusi tekstiilide parandamise, koosloome ja craftivismi toel moodi ümber mõtestada ja luua hoolivamat keskkonda. Iga kulumine ja parandamine jutustab mõne loo inimese ja rõiva ühisest teekonnast. Iga väike tegu, kasvõi nööbi tagasiõmblemine, annab meile võimaluse sekkuda globaalsetesse protsessidesse. Ka väike nõelapiste on revolutsiooniline samm, loomaks esemetega kauem kestvaid ja tähendusrikkamaid suhteid.

Näitusesaal on ruumiks, kus oma esemeid parandada, parandamist õppida ning koostegemise abil arutleda inimeste, rõivaste ja planeedi heaolu ning parema tuleviku üle. Vaataja saab mõtiskleda oma rolli üle – kas ollakse pelgalt rõivaste tarbijad, omanikud, kandjad ja kasutajad või nendega hoolivas suhtes?

Oma töid eksponeerivad kunstnikud ja disainerid Anna-Maria Saar, Terje Meisterson, Maris Taul, Kelian Luisk, Marika Jylha, Gary Markle ja Marta Konovalov, kes kutsusid publikut töötubadesse osalema ning oma parandustöid lisades panustama näituse valmimisse. Väljapanek kujuneb kunstnike-disainerite ja publiku koosloome tulemusena.

Kuna näitus kulges tagurpidi, arenedes publiku kaasabil, on avamise asemel korraldatud pidulik lõpetamine.

Viljandi kannab 2019. aastast UNESCO käsitöö ja rahvakunsti loovlinna ehk Pärandilinna nimetust. Näitus lõpetab Pärandilinn Viljandi parandamisele pühendatud teema-aasta. Pidulikul lõpetamisel kuulutatakse välja uus aastateema ja linnameistri konkurss. Pärandilinna tegevusi kureerib TÜ VIljandi kultuuriakadeemia.

Fotod: Kärt Petser

Töögrupp: Kerly Ritval, Mare Hunt, Mari Meister, Mari Vallikivi 

Kaasa aitasid: Eesti Kunstiakadeemia, Juulia Mikson, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Ave Matsin, Lembe Lahtmaa

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Viljandi linn

Avati Narva Kunstiresidentuuri (NART) ruumides EKA disainieriala magistrantide pop-up näitus Keha ja identiteet, mille kuraatoriteks moeosakonna professor Piret Puppart ning külalisõppejõud Annamari Vänskä Aalto ülikoolist.

Antud näituse eesmärk oli õppida tundma keha ja sellega seotud identiteedimarkerite (vanus, sugu, seksuaalsus, rahvus, sotsiaalne klass jne) kaasamise võimalusi loomeprotsessis. Tulemuseks on sel sügisel Eesti Kunstiakadeemia disainiosakonnas toimunud kursuse Keha ja identiteet tööd.

Aine käigus viidi õpilased läbi mitme identiteedi määramise kihi või nn membraani, alates kehast ja soost kuni meie kaasaegse identiteedini digitaalses valdkonnas.

Teooriat, töötubasid ja isiklikku praktikat aktiivselt kombineerides tutvustati õpilastele, kuidas identiteediga seotud kategooriaid, olgu siis kultuuriliselt konstrueeritud ja ajalooliselt muutuvaid nähtusi või isikupärase stiili otsinguid, saab disaini ja/või kunstide kaudu edasi anda. Töö asjakohase kirjandusega ja pidev analüüs viis erinevate projektideni, kus tudengid vaatlesid, kuidas nende eelistatud meedium saaks antud aine kaudu väljenduda.

Oma tulemusi esitlesid moeeriala magistrandid Karolin Kärm, Kadri Vahar, Epp Vislapuu, Otto Antson, keraamika magistrant Rita Rebaine-Lonks nin ehte-ja sepakunsti magistrandid Katrin-Maria Terras, Ieva Laskevičiūtė (LTU), Matthieu Champion (FRA)

Alates 21. jaanuarist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis Raili Keivi näitust „Tuba“, kus Keiv on muuseumi kogust välja valinud Eesti keraamikute peamiselt 1960.–1980. aastatest pärinevad ja disainiklassikaks saanud nõud ning liitnud need koos enda loominguga uueks ja ajatuks koosluseks.