Näitused

Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis on avatud Riin Maide ja Nele Tiidelepa ühisnäitus „Etüüdid kujuteldavate etendajatega“.

Näituse keskne idee on puudumise tähenduslikkus. Kunstnikud on vaatluse alla võtnud tegevuse jäljed ruumis. Muljeid esitavad meediumid ja materjalid.

Riin Maide ja Nele Tiidelepp on näituseks inspiratsiooni saanud näitlejaks õppijate ühest esimesest harjutusest – etüüd kujutletava esemega. Stseeni, mille temaatika on tavaliselt pärit igapäevaelust, harjutatakse võimalikult täpselt ja korduvalt, et eelnenud tegelikkusele vastavus säiliks ka siis, kui esemed on eemaldatud. Oma näitusel on nad etüüdist välja jätnud etendajad. Kõnelema jäävad ruum ja esemed (mis võimalikult täpselt püüavad jäljendada etendajate kohalolu).

Riin Maide (s 1997) on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas graafika erialal ning täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas, stsenograafia erialal. Aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ning Edmund Valtmani nimelise stipendiumi. Tema loomingus on olulised kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade käsitleb ta mälu ja kohalolu.

Nele Tiidelepp (s 1998) on Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni- ja skulptuuriosakonna lõpetanud kunstnik ja kirjanik, kelle praktika on ajendatud spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Tiidelepp on võitnud Noore Tartu konkursi, EKA Noore Kunstniku preemia, SIIL Prize’i ja Millenium Prize’i, avaldanud tekste ajakirjas „Värske Rõhk“, ajalehtedes „Müürileht“ ja „Sirp“ ning osalenud näitustel ja kunstisündmustel Eestis, Belgias, Saksamaal, Itaalias, Šveitsis, Portugalis ja Soomes.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 2. oktoobrini.

Aleksander Metsamärt, kestvus-performance “5–9”
kuraator: Hanno Soans
Põhja pst 7, Eesti Kunstiakadeemia fuajee vahekorrus, avatud iga päev kell 8–23
01.09.–30.09.2022. 

Olete oodatud Aleksander Metsamärdi kestvus-performance’ile EKA fuajee vahekorrusel, galerii akna ees. Performance kestab ööpäevaringselt, aga EKA-sse pääseb lahtiolekuaegadel kell 8-23.

Ruumi-installatsioon ‘Kadri läheb roheliseks’
20.–21. septembril
Tallinnas, HOP galeriis, kell 12.00-18.00

Sissepääs vaba.

Näituse moto (kunstiteadlase Tiina Abeli parafraas
oma isa tragikoomik Ervin Abeli ütelusest):
Elada tuleb nii, et kui sa kokku kukud,
siis kõik arvavad, et suurest õnnest.

Tegelikult õnnest tegelda näiteks taaskasutuse ja recyclinguga, selle tulemustega. Te leiate end elutoast, kus kohtuvad rohepöördekatsed ja sellega seonduv koomika.

Osalustasu ega eelregistreerimist ei ole.

Vaal galeriis on avatud Sten Saaritsa isiknäitus „Klaasistunud“, mille kureeris Eva Mustonen.

Näitus jääb avatuks 10. septembrini, T–R 12–18, L 12–16.

„Klaasistunud“ keskendub maailmast ja iseendast irdumise tundele, kasutades linnatänavailt tuttavaid vorme, et luua näituseruumi õhtune linnamaastik, kus praegusele ajastule omased ärevus ning teadmatus avanevad uues valguses. Öine vaikus on hea aeg mõtete koondamiseks, kuid see on ka aeg, kus helendavad ekraanid ja tehislikud valgusallikad võistlevad kõige intensiivsemal kujul meie tähelepanuga.
Näituse video- ja fotoinstallatsioone iseloomustab pidev, ent pidetu liikumine, kus tegelaskujud ja/või teoste enda toimimismehhanismid on sumbunud suletud ringi. Võimetus trajektoori muuta või aktiivselt ümbritsevasse sekkuda viib tähelepanu kõrvalistele detailidele, suubudes räbaldunud tajupiiridesse, nagu kõike, aga mitte midagi nägev silm.

Sten Saarits (snd 1987) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab peamiselt ajapõhise meediaga. Saaritsa teema- ja olukorra kordustele rõhuvat kunstnikupraktikat iseloomustab katse luua mõtteruumidest materiaalseid mikromaastikke, et avada kaasaegse ühiskonna argipäevaseid meeleseisundeid uuel kujul. Saarits on õppinud Eesti Kunstiakadeemias helikunsti (MA) ning installatsiooni ja skulptuuri (BA). Aastatel 2013-2014 õppis Saarits Viini Kaunite Kunstide Akadeemias, kus tema õppeprogramm keskendus helikunstile, performance’ile ja filmikunstile. Saarits on osalenud näitustel Eestis, Austrias, Rootsis, Soomes, Hollandis, Taanis, Prantsusmaal ja Leedus.

www.stensaarits.ee

Graafiline disain: Kert Viiart

2. septembril, kell 19:00, toimub värskelt lõpetanud ja hetkel teise aasta kaasaegse kunsti magistriõppe tudengite ateljeemüük Uus Rada galeriis, Raja 11a.

Ürituse eesmärk on toetada tudengite viimase kooliaasta jooksul valmivate projektide teostamist ja anda hoogu noorkunstnike üleminekule individuaalsele kunstipraktikale. Kogu tulust läheb 100% kunstnikele endile. Iga osalev kunstnik esitab kuni 3 teost, millega on võimalik tutvuda salongistiilis näitusel Uus Rada galeriis. 

Näituse avamine 2. septembril, 2022, kell 19:00–22:00

Osalevad kunstnikud: Brenda Purtsak, Eero Alev, Heli Haav, Jamie Dean Avis, Janne Lias, Johannes Luik, Junny Yeung, Katariin Mudist, Kati Müüripeal, Lily Marleen Verilaskja, Maris Paal, Marleen Suvi, Maryliis Teinfeldt-Grins, Noah E. Morrison, Olev Kuma, Samuel Lehikoinen, Solveig Lill, Sophie Durand, Triin Türnpuu, Tõnis Laurson, Zody Burke

Kunstiteoseid saab näha SELLELT LINGILT

Facebookis 

Näitus on avatud:
3. september 2022 kell 12-18
4. september 2022 kell 12-18

Alates 5. augustist vaatavad Viljandi vana veetorni turvalisest kõrgusest tulevikku neli kunstnikku: Egle Ehtjen, Kelli Gedvil, Hanna-Liisa Lavonen ja Helle Ly Tomberg ning ootavad külastama näitust „Lõpueeldused“.

Nad uurivad, kuidas suhestuda lõppeva maailmaga. Laual võib olla eitus, hirm, lein või leppimine. Võib ka tunda rõõmu ja imestust. Võib vaadata inimlikult lähedalt või kosmiliselt kaugelt.
Maailmalõpp tuleb iga hetkega lähemale.
Reaalsus on tõmmatud viimase piirini pingule, turvatunne laguneb, õhus on tunda maguskirbet osooni lõhna. Ümberringi toimuvad sõjad, ühiskonna lõhestumine, kliimamuutus ja sellega kaasnevad looduskatastroofid värvivad tuleviku üsna lootusetutes toonides.
See tunne on inimesi saatnud igavesti. Meid ümbritsevad globaalsed kataklüsmid ning meie tuuma puurivad isiklikud tragöödiad. Oleme nendesse sündinud, tassime igapäevaselt nende habrast ja rasket koormat ning teame, et neid tuleb veel. Seni pole ükski katastroof viimaseks jäänud.
Mis saabub pärast, on juba igaühe enda teha.

Täname: Marek Gedvil, Leegi Kiis, Svetlana ja Johannes Lavonen, Ian-Simon Märjama, Kristen Rästas, Sten Saarits, Jan Viilma, Tiina Vändre

Graafiline disain: Henri Kutsar

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Nudist

Näitus „Lõpueeldused“ on Viljandi vanas veetornis avatud 31. augustini 2022.

Viljandi vana veetorn asub Johan Laidoneri plats 5.

Avatud on E-P kell 11-18. 

Tiina Saidla joonistuste sari “Mängu ilu / Kõik kaardid laual” ja “Draama ilu / Kirjad Kadrile”
Kadri Mälk “Kuidas jutustada inimest”
1.–31. august 2022
Harju Maakonnaraamatukogu galerii, Keila

Kadri Mälk:
“Liitusin Tiina Saidla mõttega austusest oma õpetaja, prof Kuldkepi vastu. Austan Tiina visadust ja võrratut joonistusoskust. Käed tema piltidel!
Austan kunstnikke, kes näitavad oma loomingut ka väiksemates kohtades kui pealinnade peened esindusgaleriid. Andes sellega märku, et kunstnik sa võid olla, ent inimene sa pead olema.”

Prof. Kadri Mälk esitleb sel näitusel kolmeteistkümmet ehet aastatest 2016–2021.

Tiina Maidla:
“Olen Tiina Saidla Pärnust. Eluaegne kunstiõpetaja. Sündisin Vändras 1953. aastal, keskharidus Pärnu Koidula gümnaasiumist, 1961–1972. Õppisin 1975–1980 ERKI-s, metallehistöö erialal. Vahepeal töö Saaremaal, ettevõttes “Juveel”, Aste külas asuvas filiaalis. Aastal 1981 sündis poeg Siim. 1984–1996 õpetaja joonistuskateedris ERKI-s.1995–2002 kunstiõpetaja Pelgulinna gümnaasiumis. Alates aastast 2002 elan ja töötan Pärnus. 2002–2021 Pärnu kunstide kool, õppeained joonistamine ja kompositsioon. Isikunäitus Pärnu linnagalerii kunstnike majas oli novembris 2019. Nagu kirjutas Pärnu Postimees, võib väljapanekut vaadelda kui autobiograafilist mõtisklust armastusest, selle kaunidusest, ent ka varjukülgedest ja valust. Mõistan, et mu piltidele ei ole praegune aeg õige. Valitsev suund on kontseptuaalne kunst, näib, et käelisi oskusi polegi enam vaja (loe: joonistusoskuse kadu). Usun, et küll seegi muutub, millalgi ikka.

Kui vanem inimene meenutab olnut ja ehk tahab kirjutada memuaare, siis mõtlesin, ehk võiks lugusid pildikeeles jutustada. Mõni aeg pärast ema surma lappasime pojaga perekonna fotoalbumeid. Sealt tärkas idee – siit midagi saab! Nii valmiski 2018–2019 grafiitpliiatsiga joonistatud sari “Mängu ilu”. Sarja “Draama ilu” joonistasin, mõeldes Kadrile, ta headele kui ka keerulistele päevadele. Tööd on valminud 2020–2022 ja teostatud pehmete materjalidega: süsi, seepia ja pastell. 

Kohtusime Kadriga ühel äikeselisel juunikuu ööl Kopenhaageni lennujaamas. Mina tulin Pariisist, tema Amsterdamist. Sattusime lennukis kõrvuti istuma.

Meid ühendab ühine kool EKA (toonane ERKI), sama eriala (metallehistöö) ja eriline Õpetaja prof. Leili Kuldkepp. See põgus kokkupuude jätkus kirjavahetusega. “Lootusetu ja lootusrikas – kõik jätab jälje”. “

Kadri Mälk: “Ja kaugus. Kaugus on mõistetamatu nähtus. Võid olla füüsiliselt ma-ei-tea kui kaugel, ent hinges ikka lähedal” . 

Nii ta kirjutab, targalt ja tundlikult, ei ole võimalik jääda ükskõikseks. Ta on mulle väga oluline Inimene, sest just tema äratas mu pikast unest,jne innustades mind taas joonistama. Paljud mu piltide pealkirjad on laenud Kadri kirjadest ja tema muudest tekstidest. Töö pealkiri on ääretult oluline, vähemalt minuga on see nii. 

Edasi jääb vaid teostus. Aega ning kahtlusi (ja üldse mitte vähe!) nõudev on see faas siiski. Selle sarja pilte võiks vaadelda ka kui illustratsioone ühele elulooraamatule, mida veel ei ole. Kuid kas see tuleb, kes teab.”

Näitus Keilas on pühendatud Õpetajale, prof. Leili Kuldkepile ja Kadrile.

Head Inimesed! Olen tänulik, kui keegigi teist saab näitust vaadates puudutatud, kõnetatud. Sõbralikult, Tiina Saidla. 

Näitusel on väljas ja ka müügiks valik EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude ning endiste ja praeguste tudengite elu ja loomingut puudutavaid raamatuid. Soovi korral saab ostetud raamatusse paluda ka autori omakäelise sissekirjutuse või autogrammi.

Näitus on avatud E-R 10-18, L 10-16

Katariin Mudist Tartu Kunstimajas
„Teha või Mitte-Teha”
29.07.–28.08.22

EKA kaasaegse kunsti magistrit juba pikemalt paelunud temaatikat kajastava väljapaneku keskmes on samanimeline äsjavalminud monumentaalteos „Teha või Mitte-Teha“. 9-meetrine segatehnikas kompositsioon kõnetab ühtaegu nii kaasaegset produktiivsuskultuuri kui ka pandeemiast tingitud tegevuste ja tegevusetusega seotud ärevust.

Tõuke eksponeeritavate tööde loomiseks andis Katariin Mudistile tema pikemaajaline enesekriitiline uurimus, mille keskmes on aastate jooksul kogunenud sedelid nimekirjadega plaanitud tegevustest (to-do list). Näituse keskne teos „Teha või Mitte-Teha“ visualiseerib tegevusi ja nende ajalist dimensiooni tegevuste alustamist, aga ka katkestamist ning kohtleb seda ainest kui antropoloogilist ja psühholoogilist andmemassi, millest kooruvad välja kõnekad elutempot ja indiviidi seisundit kirjeldavad mustrid.

Nii näitus kui ka samanimeline teos on ühtaegu isiklikud, aga ka märkimisväärselt universaalsed uurimused, visualiseerimaks valikuid, katkestatust, tegevusetust ja kurnatust – nii sisemist kui ka ühiskondlikku survet olla produktiivne.

Katariin Mudist (s 1994) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia ning on täiendanud ennast Budapestis ja Gentis. Tema eelmine isikunäitus Tartus toimus 2020. aastal Jakobi galeriis.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Anderson’s craft beer

Näituse kujundus: Alden Jõgisuu

Näituse meeskond: Tanel Asmer, Elika Kiilo-Kulpsoo, Johanna Mudist, Peeter Talvistu, Urmo Teekivi ja Mae Variksoo

Tänud: Sander Koit, Alan Voodla, Sophie Durand ja Maria Elise Remme

Näitus on avatud 28. augustini

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

25. augustil kell 18.00 avatakse Vent Space projektiruumis Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme esimene paarisnäitus „Raskekaalu õrnus“.

Näitus keskendub kummagi kunstniku loomepraktika ühisosade kaudu intiimsuse, vaimse tervise, turvatunde, kontrolli valdamise ja selle kaotamise põimingule inimese elus. Lehtsaare ja Nõmme dialoog on lavastus tüdrukupõlvest ja suureks sirgumisest. Kunstnikud vaatlevad, kuidas intiimsus ja turvatunne eri suhetes teineteist toetavad, kuidas sugu ja seksuaalsus argielus väljendub ning kuidas igapäevased rituaalid aitavad vaimse tervise mõõnadega toime tulla.

Väljapaneku pingekeskme moodustab Lehtsaare ja Nõmme loomingule iseloomulik vastumäng selliste kategooriate vahel nagu kerge ja raske, leebe ja karm, ohutu ja ohtlik, aktsepteeritav ja aktsepteerimatu. Kokku kutsutud kahekõne eesmärk on manifesteerida seksuaalse eneseväljenduse rolli kunstis ja elus, rõhutades isikliku turva- ja kuuluvustunde, jagatud rõõmude ja murede ning omaenda vaimu ja keha heaoluga tegelemise tähtsust.

Kuraatorid: Anita Kodanik ja Brigit Arop

Graafiline disain: Michael Fowler

Maria Izabella Lehtsaar (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tekstiili, graafikat, joonistust, installatsiooni ja teksti. Tema teosed tegelevad põhiliselt kväärkogemuse ja vaimse tervise teemadega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia hapral piiril. Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe graafika erialal ning õpib praegu kaasaegse kunsti magistriõppes. 2021. aastal pälvis ta Edmund Valtmani fondi stipendiumi.

Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Ta käsitleb oma loomingus naise keha ja seda ümbritsevaid ruume. Tema teosed põhinevad sageli isiklikel kogemustel ja vaatavad kehateemasid rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide kaudu. Nõmm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal. 2021. aastal pälvis ta noore skulptori preemia.

Näitus on avatud 26.08–31.08 iga päev kella 13–19.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital

Eriline tänu: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKA Galerii, Johannes Luik, Maksim Bondartsuk, Julika Roos

Lisainfo:

Brigit Arop, kuraator

brigit.arop@artun.ee

Anita Kodanik, kuraator

anita.kodanik@artun.ee