Näitused

“Vahu vahel” – EKA eksperimentaalvormide näitus avaneb Viru Keskuses juba kuuedat korda!

“Vahu vahel” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite iga-aastane eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel ärkasid elule jääkmaterjalidest loodud vahuelukad, kes võtavad alates 4. veebruarist üle Viru Keskuse aatriumi.

Viru Keskuse aatriumis avatud näitus “Vahu vahel” kutsub mõtlema, kuidas inimeste loodud tehismaterjalid mõjutavad meid ümbritsevat maailma. Näitus, mille loojateks on noored tudengid, keskendub vahtplasti ja selle sugulasmaterjalide teekonnale, alates tööstusjäätmete tekkimisest loodusvaenuliku “eluvormi” kujunemiseni, mis tasapisi lämmatab ümbritsevat keskkonda, kogub jõudu ja loob postapokalüptilisi maastikke.

Näitusel esitletavad teosed sündisid üle kuu aja kestnud kursusel, mille käigus kujunesid pakenditööstuse jääkidest unikaalsed skulptuurid. Tudengid manipuleerisid materjalidega kasutades erinevaid vormimise tehnikaid, et luua ulmelisi ja orgaanilisi kujundeid. Kuigi valdavalt pärineb inspiratsioon loodusest – taimedest, seeneniidistikust ja ebatavalisest eluvormidest – peegeldavad tööd ka inimese ja looduse vahelist konflikti.

“See on tohutu toores energia ja lõputu kogus töötunde, mille käigus need kummitavad, mullitavad ja vahutavad teosed sündisid. Nagu omaette sünkjas-must koloonia elukaid, pärit nii tudengite alateadvusest kui roosadest unenägudest”, kommenteerib üks töötoa juhendajaid, moedisainer Liisi Eesmaa. Kunstnik Flo Kasearu aga lisab: “Tudengid tegid kohutavalt mahlaseid ja mahukaid aksessuaare! Algmaterjal oli jube mõnus ja protsess nagu alati, vaevarikas ja väljakutsuv, aga materjali lõplikud ümbertöötlused hirmus nauditavad!”

„Meie soov on piisavalt šokeerida ja katsetada piire – kui suur ja kui värviline peab olema pakendijääk linnapildis, et inimene tajuks selgelt: ainus viis edasi on läbi materjaliringluse. Meil on väga suur rõõm seda teha koostöös peale kasvava põlvkonnaga – EKA andekate tudengitega,“ sõnas Viru Keskuse turunduse ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis, kellega koostöös jõuab näitusekonseptsioon keskusesse juba kuuendat aastat.

EKA sisearhitektuuri tudengite loodud spetsiaalne näitusekujundus, mille hulgas interaktiivsed elemendid nagu puuteseinad ja helikogemused, viivad külastajad vahtplasti ja selle muteerunud keskkonna südamesse. Need loovad käegakatsutava sideme töödega, mis aitab paremini mõista materjalide mõju ja kestvust looduses. “Vahu vahel” ei paku vastuseid, vaid ärgitab külastajaid küsima: mis saab meie tekitatud prügist? Kas märkame seda ainult siis, kui see meid otseselt häirib, või sulandub see märkamatult loodusse, tekitades pöördumatut kahju?

Näitus avatakse Viru Keskuse aatriumis 4. veebruaril kell 16:00 ja on üleval kuni 19. veebruarini. Külastus on tasuta.

*Näitusel laialdaselt kasutatud sünteetiline PE (vahtpolüetüleen) materjal on tänapäevase tehnoloogia abil taaskäideldav ning peale oma “kunstielu” saab selle purustada ning seejärel muuta uuesti graanuliteks, mida saab uue materjali valmitamisel 70% ulatuses lisada.

Ürituse toetajad: VIRU, EKA, Vivacolor, ETTeam Baltic OÜ, Candille, Digiprint, Reval Kondiiter, Fazer Geisha, AS Norma, Põhjala, WÕLU, Kadrioru Park

Kunstnikud: Allan Suomalainen, Anete Aurelie Aas, Halyna Yaroshenko (UKR), Hedi Leppik, Helen Tambla, Katriin Raudsepp, Kertu Seestrand, Linda Teemägi, Lucille Gonzalez (GER), Maksim Kapustin, Mihhail Zaytsev, Oskar Tammäe, Pihla Alina Teder, Roosi Mändmaa, Sofia Robbe, Tereza Bláhová (CZE)

Sisearhitektid: Airi Anderson, Brigita Praks, Carmen Pikknurm, Helena-Liisa Moks, Janet Kljuzin, Karl Oskar Palo, Kertu Bachmann, Madli Bulgarin, Raigo Tšetšin, Reigo Raal

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja

Produktsioon: Piret Puppart, Cristopher Siniväli, Marion Laev

Graafiline disain: Anete Ots, Mariliis Tarja

Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

Fotograafi assistent: Karmel Kull

MUAH: Eliise Brigita Mõisamaa

Modellid: Merzeede (Agency Icon), Sam (E.M.A. Model Management)

Lisainformatsioon: piret.puppart@artun.ee

Ürituse FB: Event – Vahu Vahel

Link fotodele: https://we.tl/t-tQu5rjiBHm

Eesti Kunstiakadeemia näituseruum VENT Space (Vabaduse väljak 6/8) lõpetab oma näituste sarja sürrealistliku muinasjutuga, mida kas usud või ei usu.

Näitus „Usu või ära usu“ avab ukse maailma, kus harjumuspärased lood võivad ühe silmapilguga muutuda millekski täiesti uueks.

Animaatorina EKA lõpetanud kunstnik Kirke Ross põimib audio- ja visuaalkunsti, et elustada veidraid ja fantaasiarikkaid stsenaariume, kus tänapäevaste lugude kangelased kohtuvad sürrealistlike elementidega – võib-olla satud siin kokku pahede küüsis vaevleva saabasteta kassiga või kohtad hoopis armsa Punamütsikese jälgedes, punast keepi kandvat Jüri.

Näituse avamine toimub 30. jaanuaril kell 18:00. Esimestele külastajatele on pakkuda midagi joogipoolist.

VENT Space’i viimaseks jääv näitus on avatud 31. jaanuarist kuni 9. veebruarini 2025. Iga päev 12:00-18:00.

Autor: Kirke Ross

Kuraatorid: Kirke Ross ja Katariina Kesküla

28. jaanuaril kell 18.00 avame TYPA Galeriis värske näituse “Newfound Type” ehk “Leitud kirja leiutamine”.

Näitus toob esile Eesti puukirjade omapära — Eesti puukirjadele omased kasutusviisid ja nähtused, sihiga inspireerida kohaliku tüpograafia arengut ja uuenduslikke trükitehnikaid.

Näitus “Leitud kirja leiutamine” süvendub TYPA kollektsioonis olevatele puukirjadele, uurides nende tausta ja näidates ajaloolisi trükiseid, kus neid kasutatud on. Kombineerides traditsioonilisi trükimeetodeid, ajaloolist uurimist ja uuenduslikku tehnoloogiat, loodi “Leitud kirja leiutamise” projekti jooksul uus modulaarne kirjatüüp, mis treiti CNC-masinal.

Näitusel on eksponeeritud nii ajaloolised puukirjad kui ka värskelt loodud kiri, järgmise kuu jooksul on oodata vestlusõhtuid ja töötube.

Uurimust toetab Eesti Kultuuriministeerium.

TYPA galerii on avatud K-P, 12:00–18:00, sissepääs on tasuta.

Rohkem infot meie kodulehel: https://typa.ee/…/new-found-type-ehk-leitud-kirja…/

FB

UNLEARNING

Graafikaosakonna näitus EKA raamatukogus 28.01–4.03.2025

EKA raamatukogus on avatud graafikaosakonna II ja III kursuse üliõpilaste kursusetöödena valminud trükiste ja kunstnikuraamatute näitused.

Kunstnikuraamatu kursusel loodud teosed koonduvad mõiste „Unlearning“ alla. Teosed tõukuvad autorite isiklikest läbielamistest ja märkamistest. Kogemused leinast, sõjast, hirmudest, vaimsest vägivallast või ka soojadest, kuid vastandlikest lapsepõlvemälestustest, on loonud pinnase muutumisteks. Loomeprotsessi kaudu soovivad autorid kogetut ümber mõtestada, sellega leppida või vajadusel olnust lahti öelda.

Osalevad graafika eriala III kursuse tudengid Alona Chuprina (Erasmus), Annamaria Bereczki, Margarita Feofanova, Triin Mänd ja Kanadas Erasmus-programmi raames töötanud Paul Rannik.

Juhendajad Eve Kask ja Eve Kaaret (köide)

Tüpograafia kursuse “Leidmaterjali kirjad” ülesandeks oli jäädvustada igapäevaseid esemeid ja objekte (või nende detaile), ruumi või arhitektuuri nii, et sellest tekiksid tähestiku tähed. Tudengid on pidanud mõtlema, mida ja miks jäädvustada. Samuti, kuidas leida ühine joon esemete ja nende jäädvustamisviisi vahel (mõeldes kadreerimisele, kompositsioonile ning perspektiivile).

Jäädvustatud materjalist on tudengid loonud kirjatüübi prototüübi www.calligraphr.com abil ja katsetanud kirja trükise kujundamisel.

Osalevad II kursuse tudengid: Aliisa Alma Reetta Ahtiainen, Mario Arvola, Annamaria Bereczki, Sofia Bristol, Eva Eller, Margarita Feofanova, Pavel Dodatko, Olga Dubrovskaja, Lovisa Anetta Marcella Lilles, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Maria Pruuden, Sandra Puusepp, Nils Joonatan Rammo, Johanna Rannu, Nana Schilf, Mats Johan Soosaar, Robin August Vöörmann

Juhendaja Viktor Gurov

Olete oodatud Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näituse “Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks” avamisele 31. jaanuaril kell 18.00 Tartu Kunstimaja suurel saalis.

Registeeri ennast näituse avamise kunstibussile SIIN

Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näitus Tartu Kunstimajas vaatleb auhindade jagamise ja saamise mitmetahulist nähtust, süüvides tunnustamise dünaamikasse nii kunstimaailmas kui ka laiemalt.

Auhinnad toimivad sotsiaalse tõendina, kinnitades üksikisikute või organisatsioonide legitiimsust ja väärtust. Alates naerunägudest, mida jagatakse lastele hea käitumise eest, kuni elutööpreemiateni, täidavad need tunnustused inimeste üht põhilist vajadust – tunda end märgatuna, erilisena ja väärtustatuna. Kuid sellise tunnustusega võivad sageli kaasneda soovimatud tagajärjed, konkurentsi ja omavahelise võrdlemise soodustamine ning orienteeritus sooritusele. Kas kiitus motiveerib või muutub hoopis koormaks, mis takistab edasisi pingutusi?

“Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks” uurib tunnustuse tsüklilist olemust, jäädes samal ajal irooniliselt nende samade dünaamikate kütkesse. Keithy ja Katariin osutusid valituks ning said rahastuse, et see näitus ellu viia. Seejärel valisid nad kunstnikud, kes lõid näitusele auhinnad, ning kaasasid lavastajad, kes need võitjatele välja jagavad. Kes valib ja keda valitakse? Mis peitub tunnustuse taga ning millised on selle laiemad poliitilised ja psühholoogilised mõjud?

Näitus on jaotatud kolmeks eraldi toaks: “Tunnustuse tuba”, “Auhindade tuba” ja “Komisjoni tuba”.

Igas toas käsitletakse tunnustuse teemat eri nurga alt, kasutades selleks mitmeid meediume ja strateegiaid.

Näituse üheks läbivaks jooneks on koostöö ja vastastikmõjud. Kunstnikud viisid läbi intervjuusid inimestega nii kunsti, kirjanduse, kui spordi valdkondadest, kogudes erinevaid vaatenurki tunnustuse tähenduse kohta. Nad kaasasid vabatahtlikke, kes osalesid toolide nikerdamisel ja fotoseeria loomisel. Lisaks kutsusid nad 25 kunstnikku looma auhindu, mis väljendavad autorite unikaalseid kontseptsioone.

Need auhinnad jagatakse välja mööda Tartu linna kulgeva avaliku performatiivse Auhinnagala raames 1. märtsil, kus viis lavastajat valivad välja auhindade võitjad ja annavad need üle. Rohkem infot Auhinnagala kohta lisandub peagi

Näituse meeskond:
Näituse kujundus ja tehniline abi: Alden Jõgisuu
Tekstid: Laura Cemin
Graafiline disain: Katariin Mudist
Videograaf: Kai Jürimäe
Auhinnagala dramaturgia: Keithy Kuuspu, Katariin Mudist

Intervjueeritavad:
Anu Vahtra, Elo Vahtrik, Elina Masing, Kaarin Kivirähk, Karli Luik, Kreete Verlin, Tõnu Õnnepalu, Urmas Lüüs ja Annely Köster.

Auhinnakunstnikud:
Ingrid Allik, Arvi Anderson, Yvette Bathgate and Jake Shepherd, ZodyBurke, Alexei Gordin, Ulvi Haagensen, Tõnis Jürgens, Edith Karlson, Lauri Kilusk, KIWA, Stina Leek, Kris Lemsalu, Anna Mari Liivrand, Laura Linsi, Johannes Luik, Angela Maasalu, Maarja Mäemets, Eke Ao Nettan, Kärt Ojavee, Pelle Org, Anumai Raska, Sander Raudsepp, Taavi Teevet, Marta Vaarik ja Kristina Õllek.

Auhinnagala lavastaja:
Sveta Grigorjeva, Henri Hütt, Kertu Moppel, Liisa Saaremäel ja Oksana Tralla.

Aitäh kõigile puidunikerdajatele:
Teresa de Andrade, Markus Andreas Auling, Sylvia Burgess, Lilian Maasik, Kristel Jakobson, Juulia Aleksandra Mikson, Sandra Mirka, Eva Nava, Hendrik Ojaveer, Karl-Hendrik Pallo, Teresa RA, Maria Elise Remme, Kristina Sepp,
Rin Togo, Kristi Vendelin, Elin Viisileht, Marce Garcia Viisileht, Anett Vähi, Ethel Ütsmüts; “Tähtsate tubade fotograafidele: Liisi Aibel, Iris Areda, Kirke Asandi, Gregor Alaküla, Eliisa Matsalu-Alaküla, Valeriya Ferschel, Indrek Grigor, Saara Liis Jõerand, Kristin Kaasik, Elin Kard, Sander Koit, Paul Kuimet, Janeli Kuusemets, Martin Kuusk, Indrek Köster, Johannes Luik, Magdaleena Maasik, Rene Nõmmik, Liisi Kõuhkna, Kristina Milbach, Ann Mäekivi,
Karmen Otu, Erik Peterson, Liina Plaado, Alana Proosa, Maarja Eliisabet Roosalu, Evelin Saul-Rämonen, Kristina Sepp, Maret Tamme, Oksana Tralla, Aleksander Tsapov, Kadi-Ell Tähiste, Kristi Vendelin, Mats ja Maris Viisileht, Helen Västrik ja eriline tänu Lauri Eltermaa, Måns Fridlizius Lindberg, Chloé Geinoz, Johanna Mudist, Terje Mudist, Eva Nava, Kristiina Tinnu Tang, Taavi Tetlov, Mae Variksoo, Liis-Marleen Verilaskja, Elin Viisileht, Alan Voodla,
Mart Vainre, Anett Vähi, Kauss Arhitektuur, Koosseis, Tallinna Kergejõustikuhall, Eesti Kunstiakadeemia, Von Krahli Teater, Kanuti Gildi SAAL, Sõltumatu Tantsu Lava ja Tartu Kunstimaja.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Põhjala Pruulikoda, Punch drinks, Pühaste ja Leibur.
️
Näitus on avatud 31. jaanuar – 2. märts 2025

Head kaasaednikud!

Kutsume teid avastama aeda ja põimuma loodusega koos loovuurimuslike meetodikaartidega! Kaardid koondavad kuut meetodit, mis inspireerivad suhestuma loodusega, võimendavad teadlikku vähem tegemist kunstis ja disainis ning selle kaudu panustavad tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse. Meetodid on loodud loovuurimusliku tegevusuuringuna 2023–2024. aastal dialoogis autorite vahel ja tuginedes nende kunsti- ja disainipraktikatele ning mitmete teiste partneritega. Suur tänu teile!

“Aednike dialoog” EKA veebis

Meetodid on mõeldud inspiratsiooniks kunstnikele, disaineritele, aednikele. Kuid on kasutamiseks ka teistel väljadel, aedades ja metsades.

Meetodikaardid on välja töötatud loovuurimuslikus projektis “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis”. Loovuurimuslikku projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest. Meetodid tuginevad autorite loovatele kaasustele – “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” keskendus aiale ja metsale kui liikidevahelise suhtluse ja koosloome keskkonnale ning kaasuse “Disainer kui edasihoidlik aednik” puhul oli disaineripraktika fookuses käsipisteline parandamine ja loodusest inspireeritud protsesside initsieerimine – ning omavahelisele dialoogile ja dialoogile teistest autoritest aednikega.

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija, kes otsib oma kunstipraktikas viise, kuidas tegutseda kohalikult, säilenõtkelt ja tähendusrikkalt koostöös inimeste ja mitteinimestega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja tõlgendada teiste liikide elukogemust ning kuidas kunsti tegemine pakub võimalust tajuda end osana loodusest.

Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust.

Kujutle järgmist kümmet aastat oma elust teekonnana.

Kellest ja millest sa hoolid?

Millistest objektidest ja ressurssidest oleksid valmis sel teekonnal loobuma?

Mis oleks seejärel teisiti?

Mis oleks parem?

Ka meie kunstnike ja disaineritena oleme mõjutatud globaalsetest kriisidest. Keskkonnakriis on esteetiline ja kultuuriline, nii nagu see on loodusteaduslik ja sotsiaalne, seetõttu peame oma senised praktikad kriitiliselt ümber mõtestama. Kasvule orienteeritud tegutsemise asemel soovime näha uusi tähenduskihte argises, lokaalses ja kaasavas. Kahtluste kõrval, kas üldse tegutseda ja luua, soovime tegutseda, kuid edasihoidlikult – tegutsedes olevikus hoolitsedes tuleviku eest.

Elame ökoloogilises kriisis, mille ohte, mõjusid ja väljakutseid on kirjeldanud paljud rahvusvahelised koostöökogud. Keskkonnakriisi teadvustatakse üha enam eri tasanditel, kuid tarbimine ja tootmine ning sellega kaasnev keskkonnamõju kasvab sellest hoolimata. Meie mõttemustrid ja harjumused on tihtipeale tööstusajastu jäänukid. Nii nõuab ellujäämine üha enam oskuse kõrval levida oskust olla alandlik ning valitsemise kõrval koostööd ja empaatiat teistsuguste elukogemuste suhtes. Kui me ei koge ega tunne teisi enda ümber, on raske märgata ka nende hävimist. Kui meil puudub emotsionaalne seos ülejäänud looduse ja mitteinimestest liikidega, siis on seda raske hoida ja edasi anda.

Loovuurimuslikud meetodid toetavad ressurskikulukate tegutsemisviiside kompostimist väe(s)tamaks dialoogilist suhet loodusega ning kultuurilist, keskkonnaalast ja sotsiaalset püsivust ning arenguid kasvujärgsuse suunas. Uurime meetodite kaudu, millised kunsti ja disaini lähenemisviisid toetavad seotust loodusega, eesmärgiks hooliv ja vast(ut)amisvõimelisem loomisprotsess.

Meetodeid läbib aia kujund. Aiaarmastajatena näeme aeda toidukasvatamispaiga ja paljuliigilise keskkonnana, kuid ka metafoorselt tegutsemisala kujundina, nii võib aiaks olla disainiprojekt, näitus või uurimistöö. Aia eest hoolitsedes hoolitseme ka iseenda säilimise eest siin planeedil. Meetodid on vahend algatamaks dialoogi edasihoidliku mõtteviisi suunas tegutsedes samal ajal kohalikumalt, mõtestatumalt ja koostöisemalt. Külvasime aeda segadust, et sellest uusi teadmisi korjata.

Kuidas meetodikaarte kasutada?

Loovuurimuslikud meetodid on loodud esmajoones kunstnikke ja disainereid, õppejõude ja tudengeid silmas pidades. Need on mõeldud inspiratsiooniks loovpraktika läbiviimisel ja mõtestamisel. Kuid meetodikaartidelt võiksid mõtteainet ja harjutusi loodusega põimumiseks leida ka teised praktikud. Kogumikus on kuus meetodit.

Aednike dialoog

Ressursikulukate tegutsemismustrite lagundamine

Aedlik aeglus

Harjutusi liikidevaheliseks koosloomeks

Põimumine loodusega

Segaduse ja hääbumise esteetika väärtustamine

Meetodid on osalt omavahel kattuvad, neid võib kasutada ükshaaval, kuid kõige paremini toimivad need põimituna. Neil ei ole lineaarset kasutusjärjekorda, vaid neist võiks mõelda kui võrgust, põimest, puntrast, niidistikust või risoomist.

Iga kaart koosneb sissejuhatusest, teoreetilisest põhjendusest, harjutustest ja meetodikaartide autorite praktikatest. Meetodikaartidest on nii digitaalseks kasutamiseks kui ka välja trükkimiseks mõeldud versioon. Kutsume läbi meetodikaartide dialoogis osalema ja loodusega põimuma! Selleks oleme loonud ka tühja kaardi, mida saate kasutada enda meetodi loomiseks.

Kaartide kujundaja: Saara Kuum

Keeletoimetaja: Lilian Ariva

Dialoogipartnerid: Piret Valk, Anneli Porri, Liina Unt, Karin Kahre

Aiad dialoogis: Tallinna Botaanikaaed, Vanaema aed, Gylleboverket, Mariani Permakultuur, Eikellegimaa

Oled oodatud loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” tutvustusele ja arutelule kolmapäeval, 22. jaanuaril, kell 16–18, ARSi projektiruumis.

2. veebruarini on Keskpuuri projektiruumis avatud EKA animatsiooni magistrandi, Rebeka Kruusi isikunäitus “Roosad koogid turul”.

Priisle turg suleti aastal 2014. Koht, kust oli alati tarvis osta tükk aleksandrikooki kaasa. Polnud isegi oluline, kas kook oli maitsev. Tähtis oli ainult roosa glasuur selle peal. Mida roosam, mida rohkem, seda parem.

Uue Keskturu rajamine on planeeritud aastasse 2025 – viimane aeg osta tükk kooki. Hiljem ei maitse lihtsalt samamoodi.

Kuraator: Kaur Järve

Näituseid Keskpuuri projektiruumis toetab Eesti Kultuurkapital.

Keskpuuri projektiruum

Keldrimäe 9, II korrus, Tallinn

K–P 8–15.30

Kunstiakna näituseaknal on 10. jaanuarist 7. veebruarini graafik Väino Tõnissoni 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus, kus tutvustame aastatel 1969-1975 valminud puu- ja linoollõike tehnikas graafilisi lehti. Kunstniku põhitöö oli raamatute illustreerimine, neist paljud kirjeldasid Eesti loodust (Jüri Piik “Matsalu roostikus” ja “Tagametsa tiivuline pere”, Johannes Piiper “Rännakuid Eesti radadel” I-II jne.). Sama teema kandus üle ka tema vabagraafikasse.

Väino Tõnisson illustreeris raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele, luuleraamatuid, teatmeteoseid ja tehnilist kirjandust. Nende seas on Eric Knighti “Lassie tuleb ikka koju”, Arthur Conan Doyle’i “Baskervillide koer” ja “Kadunud Maailm”, Harper Lee “Tappa laululästast”, Jules Verne’i “Kapten Granti lapsed” ja Felix Salteni “Bambi. Metsalugu”. Eriline tehtud tööde seas on tehnika-ajaloo sarja “100…” albumid, kuhu kuuluvad Hans-Margus Kuuse “100 autot”, Ants Künnapuu “100 õhusõidukit”, Ants Künnapuu “100 kosmoseaparaati” ja Mati Õuna “Sõjalaevad”.

Väino Tõnisson on loonud ka üle kahesaja ex librise, mis tõid talle ka rahvusvahelist tuntust – tema raamatumärke eksponeeriti Austrias, Itaalias, Hispaanias, Poolas ja Ungaris ning trükiti ära paljudes kataloogides.

Eesti graafik ja illustraator Väino Tõnisson (1. jaanuar 1925 – 18. august 1991) lõpetas 1945 Nõmmel Tallinna 10. Keskkooli, mille kunstiõpetajad olid Ardo Sivadi ja Viktor Turp. Aastatel 1946–1947 õppis Tõnisson Tartu Riiklikus Ülikoolis arstiteadust, seejärel aga 1948–1951 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis ja 1951–1954 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal.

Aastatel 1954–1957 töötas Väino Tõnisson kirjastuses Eesti Raamat kunstilise toimetajana. Kogu järgneva elu oli vabakutseline, aastast 1957 Eesti Kunstnike Liidu liige.

Väino Tõnisson oli abielus skulptori ja skulptuuriõpetaja Aino Sepp-Tõnissoniga, nende tütar on tekstiilikunstnik ja galerist Ainikki Eiskop. Näitusetööd Kunstiakna aknal, samuti 14. jaanuarist – 28. veebruarini Hiiumaal Kõrgessaare raamatukogus ülesseatud Väino Tõnissoni illustratsioonide originaalid kuuluvad perekonna kunstikogusse.

Kunstiakna galerii tegutseb 2010. aastast Tallinna vanalinnas Vene ja Munga tänava nurgal ja pakub esinduslikku valikut Eesti klaasi-, naha- ja tekstiilikunstnike töid, samuti keraamikat, moekunsti, ehteid ja graafikat. Näituseaknal on täna avatud 115. näitus.

16. jaanuar avaneb Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus maalikunstniku Kati Müüripeali esimene mahukas isiknäitus. Näitusel olevad teosed on valminud aastatel 2020-2025 kasutades peamiselt õlivärve.

Maalid väljendavad kunstnikule omast ainulaadset visuaalset keelt, mida kirjeldab abstraktsionism, killustatus, tähelepanu detailidele ning spetsiifiliste värvipaaride dialoog. Kunstnikku köidab eriti sinine värv ja selle tõlgendamine erinevates kultuuriruumides. Autor on suures osas ammutanud inspiratsiooni sünnikodu ümbruse loodusest. Ussilakk, sügisene sudu, V. Pelevin “Generatsioon P” (1999), O.Wilde “Ööbik ja roos” (1888) ning Põhja-Rootsis Abiskos KUNO programmi raames veedetud aeg on olnud tema loomingu peamised mõjutajad.

Kunstnik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe Vabade Kunstide ning magistriõppe Kaasaegse Kunsti erialad (cum laude).

Asukoht Rävala pst 10, 15042 Tallinn

Avamine 16.01.2025 kl 18:00

Avatud külastamiseks 17.01.-07.03.2025

Kuraator: Liisi Kõuhkna