Näitused

3.06.- 28.06.2022

Neljapäeval, 2. juunil kell 18.00 avatakse HOP galeriis Karl Joonas Alamaa näitus “Õunapuu all. Hommage hoolele”.

Moekunstnik Karl Joonas Alamaa teos seob omavahel etnograafilise traditsiooni, Setomaalt pärit juured ja vanavanemalt lapselapsele pärandatud loo tingimusteta hoolest ning eneseohverdusest läbi emaliku prisma, toonitades hoole ja inimliku empaatia olulisust. 

Ta inspireerub etnograafiast tuntud „vaeslapse lugudest“, kus varakult ema kaotanud laps läheb õieehtes õunapuu alla oma rasket elusaatust kurtma. Õunapuu poetab lohutuseks õiehelmeid, vaeslaps aga pisaraid.

“Minu vanavanaemal oli üheksa last, kellest kolm lahkusid siit ilmast ome elu alguses. Mees oli alkohoolik ja vägivaldne. Sõja ajal põletasid taganevad sakslased nende Setomaal Kossolka külas asunud talu maha ning alles ei jäänud mitte midagi peale mõne aias kasvava õunapuu. Isa pandi kaheks aastaks vangi venna ristseteks puskari ajamise eest. Pere peamine toitja oli läinud ja ema sai vaid korra aastas palka. Et hoida elus oma kuut last oli ema sunnitud välja vahetama ja maha müüma kogu oma „hõpõkraami“ – seto naise uhkuse, kaitse ja jõu allika, oma hõberahad. Aegamööda pidi ta välja vahetama enda kaitse oma tolleks hetkeks elus oleva kuue lapse kaitse vastu, ära andma kõik materiaalse.” 

Vormiotsingute aluseks olid seto võimsad hõberahadega keed, mis teoses üheksariviliseks portselanist hõpõkraamiks kujunenud. Iga rivi sümboliseerib ühte last üheksast, lusikad aga sügavast vaesusest tulenenud tühja kõhtu ja lusikate sõlge meenutav vorm vaesuse peletamiseks viimases hädas ära vahetatud ja müüdud hõberahasid — seto naise uhkuse ja kaitse allikat. 

“Õunapuu all. Hommage hoolele” on füüsilise jäljeta mälestusele keha ja vormi andmine, tuues tähelepanu sellele, mis tõeliselt ja alati loeb – inimlik võime kuulata, hoolida ning mõista.

Karl Joonas Alamaa (sünd. 2000) on rätsepa taustaga Eesti Kunstiakadeemias moedisaini tudeeriv ja hetkel end kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias täiendav kunstnik ja disainer.

Alamaa looming kätkeb endas lisaks mineviku uurimisele ka sotsiaalsete ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ja vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Alamaa on Hõbenõel 2021 nominent.

Teos on sh eksponeeritud moelooja Piret Pupparti kureeritud videonäitusel “Tuleviku kaasavara”, ERMis, mis on vaadatav siin.

Näitusel kasutatud heliteos: Henryk Gorecki Sümfoonia nr 3 “Kurbade laulude sümfoonia” II ja III osa; esitavad: ERSO, sopran Mhairi Lawson, dirigent Andres Mustonen

Graafiline disain: Eliisabet Kuslap

Autor tänab: Lisette Sivard, Olivia Soans, Piret Puppart, Eesti Rahvuskultuuri Fond 

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Piltide autor: Kristina Kuzemko

post-gallery.online
Avamine: 25/05/22 18:00 (EET)
Avatud kuni: 26/07/22

Esmalt otsige endale mugav koht, kus lõõgastuda ja sulgege silmad. Hingake nina kaudu sügavalt sisse, hoidke hetkeks ja hingake seejärel aeglaselt suu kaudu välja. Kui lõdvestute, püüdke keskenduda oma keha pingete leevendamisele. Tunnetage, kuidas pinged välja hingates lahkuvad. Nüüd püüdke kujutleda turvalist ruumi. Milline see on? Mis on esimene koht, mis teile meelde tuleb? Võib-olla on see vaikne põld või tuba täis kassipoegi. Mediteerides võite seda ette kujutada ning selles vabalt liikuda. See võib alguses olla veidi keeruline, kuid kui te seda täiustate, võib teie safe space’i saabumisest saada rahustav rutiin. Keegi ei saa siseneda ilma teie loata. See on koht, kus võite tunda end turvaliselt. Tagasi tulles saate seda täiustada oma maitse järgi ja lasta enda ruumil kujuneda nii, nagu te seda oluliseks peate. Kujutage ette kõige väiksemaid detaile. Mida te kuulete? Kuidas tunduvad kõik erinevad tekstuurid? Kas tunnete mingeid lõhnu? Laske endal lõõgastuda, hingates sisse ja välja. Pidage meeles, et võite igal ajal lahkuda. Teie käes on kontroll.

Vaimne safe space või vaimne varjupaik on kujuteldav keskkond meditatsiooni tõhustamiseks või stressi alandamiseks. Üldiselt viitab mõiste “safe space” ruumile, mis on loodud marginaliseeritud inimestele, et nad saaksid koguneda ja jagada rõhumisest tulenevaid kogemusi. See võib viidata ka sellele, et ruumis on nulltolerants vägivalla, vihakõne ja ahistamise suhtes.

“turvaliselt lilla” on projekt, mis uurib safe space’i ideed. Käesolev ruum loodi esmakordselt 2020. aastal, kui kunstnik Maria Izabella Lehtsaar hakkas keset pandeemiat kahtluse alla seadma kodu turvalisust. Kuidas tulla toime ebaturvalises keskkonnas ja kuidas muuta see võimalikult turvaliseks? Kunstnik leidis, et me saame seda luua enamasti veebiruumide ja vaimse safe space’i harjutuse kaudu. Selles mõttes võime pidada ka kapi metafoori mõtteliseks ruumiks, et hoida oma identiteeti sotsiaalse hukkamõistu tõttu turvalisuse huvides varjatud. Selles safe space versioonis saab lõõgastuda ja mängida riietumist.

post-gallery.online näituseid toetab Eesti Kultuurkapital.

Maria Izabella Lehtsaar on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes tegeleb eelkõige kväärkogemuse ja vaimse tervise teemadega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia õrna piiriga. Tema teosed ja motiivid on korraga tagasihoidlikud, valjud ning kaasahaaravad. Oma loomingus ühendab ta popkultuuri esteetika ja tundliku must-valge graafika, kombineerides neid praktikas nii tekstiili, joonistamise kui tekstiga.

Lehtsaar õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes, ta on lõpetanud 2020. aastal graafika bakalaureuseõppe. Tema viimaste näituste hulka kuulub Tallinna XVIII Graafikatriennaali noortenäitus “AEGLASED MANÖÖVRID”, 2022 (EKKM, kuraatorid Riin Maide ja Brit Kikas) ja “Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika”, 2020 (Tartu Kunstimaja ja EKA galerii, kuraatorid Liina Siib ja Maria Erikson). Lehtsaar pälvis Edmund Valtmani fondi 2021. aasta stipendiumi.

Teisipäeval, 31. mail 2022 kell 17.00 avavad Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu Draakoni galeriis ühisnäituse „Must peegel“. Näitus jääb avatuks 25. juunini 2022. 

Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindususse ja kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste peegeldustesse on sama suur kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud maailmad.

Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorrain’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.

Peegelduvate ja maalitud maailmade kokkusaamine viitab olemise mitmekihilisusele. Klaasi kiht maali ees kaitseb teost, kuid tekitab ka distantsi vaataja ja maali vahele. Nii jääb vaataja ilma võimalusest kogeda vahetult värvi materiaalsust, selle hõngu ja lõhna. Klaasist tulenevad peegeldused, valgushelgid ja varjud toimivad kas häirijana või püsitu ja lummava finessina maali pinnal.

Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel teisenemisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste ambivalentsuse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele.

Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastast jätkab õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.

Tiina Sarapu (1971) loomingut iseloomustab minimalistlik vormikeel. Perfektselt teostatud vorm on peaaegu alati äärmiselt lihtne ja mõtestatud. Olles viimastel aastatel üles astunud peaaegu eranditult installatsioonikunstnikuna, on ta sageli muutnud ühe algidee tähendusi eri kontekstidesse viimisega (mitmed installatsioonid noodipultide ja peeglitega), loonud nii illusoorseid ruume, visualiseerinud helisid, avardanud tajupiire. Kontseptuaalse kunstnikuna kasutab ta klaasi elu mitmekihilisuse idee väljendamiseks, tegeldes klaasis kui materjalis olevate opositsioonidega. (Reeli Kõiv)

Tiina Sarapu on õppinud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas, mille ta lõpetas 1996. aastal magistrikraadiga. Aastatel 1996–2017 oli ta samas osakonnas õppejõuks, aastatel 2003–2017 dotsent. Ta on osalenud paljudel näitustel, sümpoosionidel ja töötubades nii kodu- kui ka välismaal. Ta on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel klaasikunsti konkurssidel. Tema teoseid on mitmete muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. Talle on omistatud aunimetus „Tunnustatud klaasikunstnik 2004–2005” ja „Tunnustatud klaasikunstnik 2018–2019”, Kristjan Raua preemia 2007, Kultuurkapitali aastapreemia 2019, ta on kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Näitus Facebookis

ÜLEKANNE

assotsiatsioonidel põhinev tähendusmuutus
(Eesti keele seletav sõnaraamat)

Viimased aastakümned on toonud meie kollektiivsesse alateadvusse märgatavaid muutusi, tehes seda tohutult mitmekesisemaks. Kohtame igal päeval rohkem sônumeid kui eelmisel ja kujutised on aina kiiremad. Seeria „Ülekanne“ koosneb seevastu väga aeglastest kujutistest. Need on äärest ääreni abstraktsed maalid, mis avavad end aegamisi ja loovad sildu alateadlikku kogemusruumi.

Sedasorti tööd on olemuselt materiaalse ja unenäolise maailma vahele jääv loor, mis inspireerib ühendust sügavama, argiselt puutumata jääva sisemaailmaga. Vormilt minimalistlikud, distantsilt lausa ühevärvilised meditatiivsed ristkülikud võimaldavad tähendustel sündida vaid kooskõlas vaatleja poolt kaasa toodud sisendiga. Seeläbi räägivad nad iga kord just sellestsamast inimesest, kes parasjagu maali ees peatub, luues tema mõtete ja tunnete jaoks isikliku ja ainulaadse lava. Tähendus sünnib siis, kui maali sisu ja vaatleja sisu kohtuvad.

Kui plahvatus plahvatab piisavalt kõvasti,
siis tolm ärkab ja hakkab endast mõtlema.

@JarodAnderson

Näitus on avatud perioodil 27.05—09.06 iga päev kell 11—19

Näitus on osa Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivalist TASE ’22

Kunstnik tänab EKA maaliosakonda ja Estmak Capitali.

olevkuma.xyz

Ehte- ja sepakunsti magistrantide Kaia Ansipi ja Yufang Hu näitus avatakse, 27. mail, kell 18.00, aadressil Rotermanni 7

Näitus on osa TASE’22 lõputööde festivalist. 

Näitus on avatud 9. juunini. 

4. juunil kell 17.00 toimub EKA auditooriumis TASE FILM.

Üritus toimub igal aastal EKA kraadiõppurite näituse TASE raames. TASE FILM pakub programmi täis erinevaid EKA tudengite tehtud videoid ja lühifilme. 

TASE FILM 2022 uurib unistuste maailma ja reaalsust. Programm koosneb kahest peatükist, millest esimene võtab vaatluse alla ühiskondlikult olulised teemad nagu ületarbimine ja väsimatu kaubanduskeskuste ehitamine ja sissevaade toidukullerite töösse. Lisaks sellele on videoteosed, mis võtavad vaatluse alla igapäevase eluolu meie ümber. Teises osas tuuakse vaatajate ette sürreaalsed ja abstraktsed videod, mille hulka kuuluvad performancite dokumentatsioonid, unenäolised maastikud ja identiteediküsimused.

Programmi pikkus on umbes 2 tundi.

Osalevad kunstnikud:
Aap Kaur Suvi | Potato, Seagulls, Reeds and cars
Camilla Prey | Blaue Stunde
Ditiya Ferdous | Family 1
Ivor Lõõbas | Tradition
Jamie Avis | The Wave
John Quirk | HIDE
Kadri Joala | Autoportree
Karl Joonas Alamaa, Lisette Sivard, Andreas Kübar | ONLY BASIC FASHION SHOW
Kush, Paul Simon, Timothee | TXMALL
Lauri Lest | Moulded
Maria Naulainen | KIHA
Martina Maria Semenzato | ALBAIONES
Moritz Simon | Sand, Stone
Paulina Schroeder, Christian Horner, Nabeel Imtiaz | Looking of Action
Santiago Ordoñez | The station´s seat
Xingpei Shen | Lotus Lantern

Üritus on tasuta!

Filmiprogrammi kuraatorid: Johanna Kuzmenko, Lígia Fernandes

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna lõpukursuse tudengite näitusele lõputööde festivali TASE’22 raames 27. mail kell 18:00 ARSi Kunstilinnakus, Pärnu mnt 154.

Sel aastal lõpetab fotograafia osakonna rekordarv tudengeid. Nende grupinäitus esitleb väga eriilmelisi autoripositsioone ja formaate – muusikavideotest ja lavastusfotodest söejoonistuste ja skulptuurideni.

Näitus on avatud 28.05-09.06, iga päev kell 12.00-18.00.

Veebileht: tase.artun.ee 

FB sündmus

Osalevad kunstnikud: Andra Junalainen, Elo Vahtrik, Imbi Sõber, Ivor Lõõbas, Jana Mätas, Joosep Kivimäe, Kertu Rannula, Laura Maala, Laura Ruuder, Markus Mikk, Meel Paliale 

Juhendajad: Marge Monko, Laura Kuusk, Reimo Võsa-Tangsoo 

Lõputööde avalik kaitsmine toimub 3. juunil 10:00 ARS Kunstilinnakus.

Lõputöid hindab žürii:
Kristi Kongi, EKA maaliosakonna dotsent ja õppekava juht (Tallinn, Eesti);
Liina Siib, EKA graafikaosakonna professor ja õppekava juht (Tallinn, Eesti);
Taavi Talve, EKA skulptuuri- ja installatsiooni osakonna juht ja õppekava juht (Tallinn, Eesti);
Tuukka Kaila, kunstnik, õppejõud (Helsinki, Soome)

Näitust toetab: Eesti kultuurkapital, Punch Drinks, Põhjala Pruulikoda, Tiks Veinibaar (EKA tudengipileti ettenäitamisel veinibaaris kohapeal soodustus!), Kuma Kombucha, Anora.

Kunstnikud: Anita Kremm, Estookin, Liisamari Viik, Linda Mai Kari, Kristel Zimmer
Kuraator: Ene-Liis Semper

EKA lõputööde näituse TASE ’22 raames, aadressil Lai tn. 31
Avamine 27.06, kell 18.00

Eelmisel sügisel viis Kujundliku Mõtte Labor bst19 tudengite kaasabil läbi eksperimendi teemal “ilus/kole”. Eksperiment sisaldas kahte ülesannet: luua terviklikke kompositsiooniseeriaid, dokumenteerides mõnd vabalt valitud lõiku meid ümbritsevast reaalsusest.

Teise ülesande kohaselt tuli terviklik seeria “lõhkuda” üksikelementideks ja langetada otsus, kas igast üksikust kaadrist saadav impulss on “ilus” või “kole”. Eksperimendi käigus leidsid osalejad, et vastav hinnang pole kunagi absoluutne, sisaldades suure tõenäosusega ka kõigi eelnevalt antud hinnangute tulemusi.

See on vaid üks Kujundliku Mõtte Labori sildi all läbi viidud kunstilistest aktidest. Labor sai ellu kutsutud, tegelemaks inimliku kogemuse paradokside ning kunsti kui keele toimemehhanismidega praktikas.

Erinevate ülesannete käigus on esitatud küsimusi, nagu: mis on keha- ja millist üleminekut tähistab nahk kui kehakontuur? Mis on mälu? Kas see ladestub inimestes või ümbritsevas ruumis? Kuivõrd on võimalik portreteerida indiviidi kitsalt läbi esteetiliste valikute? Kust algab assotsiatiivne mõte? jne.

Stsenograafia uuenenud õppekava sisaldab kaasaegse teatrivisuaali tehnoloogiate kõrval ka kujutava kunsti programmi, sealhulgas foto-, video- ja installatsiooniõpet ja helitöötlust.

Bst19 ehk dassemperdepot on selle õppekava “esimesed pääsukesed”— esimene BA lend, kes on läbinud õppekava täies mahus.

Lai 31 toimuval näitusel esitletakse lisaks BA lõputöödele dassemperdepot töid aastatest 2020-2022. Need on valitud materjalid viie noore kunstniku loomingust, kes kõik tegelevad aktiivselt oma kunstnikukäekirja avastamisega. 

Reedel, 27. mail kell 18:00 avavad graafilise disaini osakonna bakalaureuseõppe III kursuse tudengid lõputööde näituse ASTE Eesti Kunstiakadeemia ruumis C-304.

Näitusel saab tutvuda mitmekesiste projektidega, mis annavad ülevaate noorte disainerite mõtisklustest ja huvidest. Lõputööde hulgas on trükiseid, installatsioone, visuaalseid eksperimente, videoteoseid, virtuaalkeskkondi jpm, millega külastajad saavad dialoogi astuda.

Lõputööde näitus leiab aset tudengite igapäevases tööruumis – stuudios, mida tavaliselt valitseb argipäeva segadus ja töine meeleolu. Tudengite töölaudadest moodustub näituseruumi tõstetud põrand – kohaspetsiifiline ruumiline sekkumine, mis viib teosed ja külastajad uuele tasemele.

Näitusele eelnevad lõputööde avalikud esitlused 26. mail algusega kell 10:00 EKAs ruumis A-501. Esitlused toimuvad inglise keeles.

Lõputöid hindab žürii:
Ott Kagovere, EKA graafilise disaini osakonna dotsent (Tallinn, Eesti);
Sandra Kosorotova, kunstnik ja disainer (Tallinn, Eesti);
Sandra Nuut, EKA graafilise disaini osakonna lektor (Tallinn, Eesti);
Agnes Ratas, graafiline disainer (Tallinn, Eesti);
Nerijus Rimkus, graafiline disainer (Vilnius, Leedu & Amsterdam, Holland).

Näitusel osalevad:
Kristi Jaago, Rainer Kasekivi, Kertu Kibal, Martin Kipper, Jekaterina Kožemjatšenko, Uku Art Mikkin, Nora Pelsš, Urmet Piiling, Villem Sarapuu, Polina Zahharenkova, Ingel-Kristen Veevo.

BA lõputööde juhendajad:
Else Lagerspetz, Maria Muuk, Laura Pappa, Indrek Sirkel

BA näituse projekti juhendaja:
Kaisa Maasik

Näitust toetavad:
AS Merko Ehitus, Mistra-Autex AS, Peenjoogivabrik Nudist, Põhjala Pruulikoda, Valmiermuiža Pruulikoda

Näitus on avatud 9. juunini, aadressil Põhja puiestee 7, ruum C-304, iga päev kell 12:00–18:00

Näituse visuaalse identiteedi on kujundanud Polina Zahharenkova.

Facebooki sündmus