Näitused
25.08.2022 — 31.08.2022
Maria Izabella Lehtsaar ja Sarah Nõmm Vent Space’is
25. augustil kell 18.00 avatakse Vent Space projektiruumis Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme esimene paarisnäitus „Raskekaalu õrnus“.
Näitus keskendub kummagi kunstniku loomepraktika ühisosade kaudu intiimsuse, vaimse tervise, turvatunde, kontrolli valdamise ja selle kaotamise põimingule inimese elus. Lehtsaare ja Nõmme dialoog on lavastus tüdrukupõlvest ja suureks sirgumisest. Kunstnikud vaatlevad, kuidas intiimsus ja turvatunne eri suhetes teineteist toetavad, kuidas sugu ja seksuaalsus argielus väljendub ning kuidas igapäevased rituaalid aitavad vaimse tervise mõõnadega toime tulla.
Väljapaneku pingekeskme moodustab Lehtsaare ja Nõmme loomingule iseloomulik vastumäng selliste kategooriate vahel nagu kerge ja raske, leebe ja karm, ohutu ja ohtlik, aktsepteeritav ja aktsepteerimatu. Kokku kutsutud kahekõne eesmärk on manifesteerida seksuaalse eneseväljenduse rolli kunstis ja elus, rõhutades isikliku turva- ja kuuluvustunde, jagatud rõõmude ja murede ning omaenda vaimu ja keha heaoluga tegelemise tähtsust.
Kuraatorid: Anita Kodanik ja Brigit Arop
Graafiline disain: Michael Fowler
Maria Izabella Lehtsaar (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tekstiili, graafikat, joonistust, installatsiooni ja teksti. Tema teosed tegelevad põhiliselt kväärkogemuse ja vaimse tervise teemadega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia hapral piiril. Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe graafika erialal ning õpib praegu kaasaegse kunsti magistriõppes. 2021. aastal pälvis ta Edmund Valtmani fondi stipendiumi.
Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Ta käsitleb oma loomingus naise keha ja seda ümbritsevaid ruume. Tema teosed põhinevad sageli isiklikel kogemustel ja vaatavad kehateemasid rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide kaudu. Nõmm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal. 2021. aastal pälvis ta noore skulptori preemia.
Näitus on avatud 26.08–31.08 iga päev kella 13–19.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Eriline tänu: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKA Galerii, Johannes Luik, Maksim Bondartsuk, Julika Roos
Lisainfo:
Brigit Arop, kuraator
Anita Kodanik, kuraator
Maria Izabella Lehtsaar ja Sarah Nõmm Vent Space’is
Neljapäev 25 august, 2022 — Kolmapäev 31 august, 2022
25. augustil kell 18.00 avatakse Vent Space projektiruumis Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme esimene paarisnäitus „Raskekaalu õrnus“.
Näitus keskendub kummagi kunstniku loomepraktika ühisosade kaudu intiimsuse, vaimse tervise, turvatunde, kontrolli valdamise ja selle kaotamise põimingule inimese elus. Lehtsaare ja Nõmme dialoog on lavastus tüdrukupõlvest ja suureks sirgumisest. Kunstnikud vaatlevad, kuidas intiimsus ja turvatunne eri suhetes teineteist toetavad, kuidas sugu ja seksuaalsus argielus väljendub ning kuidas igapäevased rituaalid aitavad vaimse tervise mõõnadega toime tulla.
Väljapaneku pingekeskme moodustab Lehtsaare ja Nõmme loomingule iseloomulik vastumäng selliste kategooriate vahel nagu kerge ja raske, leebe ja karm, ohutu ja ohtlik, aktsepteeritav ja aktsepteerimatu. Kokku kutsutud kahekõne eesmärk on manifesteerida seksuaalse eneseväljenduse rolli kunstis ja elus, rõhutades isikliku turva- ja kuuluvustunde, jagatud rõõmude ja murede ning omaenda vaimu ja keha heaoluga tegelemise tähtsust.
Kuraatorid: Anita Kodanik ja Brigit Arop
Graafiline disain: Michael Fowler
Maria Izabella Lehtsaar (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tekstiili, graafikat, joonistust, installatsiooni ja teksti. Tema teosed tegelevad põhiliselt kväärkogemuse ja vaimse tervise teemadega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia hapral piiril. Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe graafika erialal ning õpib praegu kaasaegse kunsti magistriõppes. 2021. aastal pälvis ta Edmund Valtmani fondi stipendiumi.
Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Ta käsitleb oma loomingus naise keha ja seda ümbritsevaid ruume. Tema teosed põhinevad sageli isiklikel kogemustel ja vaatavad kehateemasid rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide kaudu. Nõmm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal. 2021. aastal pälvis ta noore skulptori preemia.
Näitus on avatud 26.08–31.08 iga päev kella 13–19.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Eriline tänu: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKA Galerii, Johannes Luik, Maksim Bondartsuk, Julika Roos
Lisainfo:
Brigit Arop, kuraator
Anita Kodanik, kuraator
23.08.2022 — 28.08.2022
Näitus “tänaVRuum”
Sel nädalal toimub Garaaž49 galeriis tänavaruumi näitus, mis võtab luubi alla Tallinna tänavate puudused. Eelmisel nädalal sai projekte näha ka linnaruumifestivalil “Tulevik on täna/v”, mis toimus Rävala puiesteel.
Näitus kajastab EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengite tänavastuudio projekte. Läbi virtuaalreaalsuse saavad linna kasutajad tutvuda Tallinna kesklinna oluliste ristmike ideelahendustega, mis järgivad edumeelsemate Euroopa linnade planeerimispõhimõtteid. Läbilahendatud projektid on sündinud Eesti arhitektide ja linnaplaneerijate juhendamisel (Raul Kalvo, Tõnis Savi, Marek Rannala – Tallinna rattastrateegia 2018-2028). Näitusel esitletakse neid VR keskkonnas, mille osas pakkus tudengitele tehnilist tuge EKA VR Labor.
Kõik linnaelanikud kasutavad linnaruumi ühel või teisel moel. Ent siiani näeme ülevalt-alla planeerimistrende, mis muudavad linna autokeskseks. Järjest rohkem võtavad linnaplaneerimise teemadel sõna nii poliitikud, arhitektid kui ka kodanikud. Õnneks on linn päevakajalise teemana muutumas sagedasemaks, ent muutusi meid ümbritsevas infrastruktuuris on raske märgata. Millised saaks olla Tallinna tänavad, kui autoliiklus ei ole enam prioriteet? Tule vaata järele!
NÄITUS ON TASUTA!
Eneli Kleemann
Liisa Østrem
Marie Anette Veesaar
Mia Martina Peil
Garaaž49, Eesti Kunstiakadeemia, EKA VR Labor, Mektory XR Keskus
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Linnakantselei.
Näitus “tänaVRuum”
Teisipäev 23 august, 2022 — Pühapäev 28 august, 2022
Sel nädalal toimub Garaaž49 galeriis tänavaruumi näitus, mis võtab luubi alla Tallinna tänavate puudused. Eelmisel nädalal sai projekte näha ka linnaruumifestivalil “Tulevik on täna/v”, mis toimus Rävala puiesteel.
Näitus kajastab EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengite tänavastuudio projekte. Läbi virtuaalreaalsuse saavad linna kasutajad tutvuda Tallinna kesklinna oluliste ristmike ideelahendustega, mis järgivad edumeelsemate Euroopa linnade planeerimispõhimõtteid. Läbilahendatud projektid on sündinud Eesti arhitektide ja linnaplaneerijate juhendamisel (Raul Kalvo, Tõnis Savi, Marek Rannala – Tallinna rattastrateegia 2018-2028). Näitusel esitletakse neid VR keskkonnas, mille osas pakkus tudengitele tehnilist tuge EKA VR Labor.
Kõik linnaelanikud kasutavad linnaruumi ühel või teisel moel. Ent siiani näeme ülevalt-alla planeerimistrende, mis muudavad linna autokeskseks. Järjest rohkem võtavad linnaplaneerimise teemadel sõna nii poliitikud, arhitektid kui ka kodanikud. Õnneks on linn päevakajalise teemana muutumas sagedasemaks, ent muutusi meid ümbritsevas infrastruktuuris on raske märgata. Millised saaks olla Tallinna tänavad, kui autoliiklus ei ole enam prioriteet? Tule vaata järele!
NÄITUS ON TASUTA!
Eneli Kleemann
Liisa Østrem
Marie Anette Veesaar
Mia Martina Peil
Garaaž49, Eesti Kunstiakadeemia, EKA VR Labor, Mektory XR Keskus
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Linnakantselei.
18.08.2022 — 28.08.2022
Poola Arhitektide Liidu näitus ja vestlusring “Masters of Architecture”
Eesti Kunstiakadeemia fuajee trepistikul toimub 18. augustil kell 18 Poola Arhitektide Liidu näituse „Masters of Architecture“ avamine ja sellele järgneb vestlusring Poola ja Eesti arhitektide osalusel.Vestlus keskendub arhitektuurivõistluste korraldamisele Poolas ja Eestis, arhitektide ja ametkondade koostööle ruumiloomes ning arhitektide töö tulevikule. Vestluses osalevad Małgorzata Pilinkiewicz (Poola Arhitektide Koja president 2018–2022), Tomasz Studniarek (Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsiooni president 2003-2009) ning Eesti poolt EALi juhatuse liige Aet Ader, eestseisuse liige Katrin Koov ja EALi president Andro Mänd. Vestlus toimub inglise keeles, seda modereerivad Justyna Boduch ja Wojciech Fudala Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioonist.„Masters of Architecture“ on arhitektuuriteemaliste loengute sari, mida korraldab Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioon (SARP Katowice) ja näitus on kokkuvõte sarja raames toimunud üritustest. Loengusarja alustati aastal 2004 ja oli algselt kavandatud vaid 5-osalisena, kus esinevad arhitektid viiest suuremast Euroopa pealinnast. Londoni, Berliini, Pariisi, Viini ja Amsterdami teemaliste loengute vastu oli huvi kohalike arhitektide ja arhitektuuriüliõpilaste seas aga nii suur, et ainus võimalus oli sarja jätkata. Loengud toimuvad tänaseni ja on juba mõjutanud sadade arhitektuuriüliõpilaste haridust, kes on saanud juurdepääsu palju laiemale teadmisteringile kui nende eelkäijad. Aastatel 2004-2020 on Katowice linn võõrustanud üle 70 arhitekti kogu maailmast, nende seas mitmeid nimekate arhitektuuripreemiate laureaate. Rändnäitus koosneb 70 kettast, millest igaüks esindab üht arhitekti, kes Katowicet külastas ja oma teadmisi Poola publikuga jagas.
Poola Arhitektide Liidu näitus ja vestlusring “Masters of Architecture”
Neljapäev 18 august, 2022 — Pühapäev 28 august, 2022
Eesti Kunstiakadeemia fuajee trepistikul toimub 18. augustil kell 18 Poola Arhitektide Liidu näituse „Masters of Architecture“ avamine ja sellele järgneb vestlusring Poola ja Eesti arhitektide osalusel.Vestlus keskendub arhitektuurivõistluste korraldamisele Poolas ja Eestis, arhitektide ja ametkondade koostööle ruumiloomes ning arhitektide töö tulevikule. Vestluses osalevad Małgorzata Pilinkiewicz (Poola Arhitektide Koja president 2018–2022), Tomasz Studniarek (Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsiooni president 2003-2009) ning Eesti poolt EALi juhatuse liige Aet Ader, eestseisuse liige Katrin Koov ja EALi president Andro Mänd. Vestlus toimub inglise keeles, seda modereerivad Justyna Boduch ja Wojciech Fudala Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioonist.„Masters of Architecture“ on arhitektuuriteemaliste loengute sari, mida korraldab Poola Arhitektide Liidu Katowice sektsioon (SARP Katowice) ja näitus on kokkuvõte sarja raames toimunud üritustest. Loengusarja alustati aastal 2004 ja oli algselt kavandatud vaid 5-osalisena, kus esinevad arhitektid viiest suuremast Euroopa pealinnast. Londoni, Berliini, Pariisi, Viini ja Amsterdami teemaliste loengute vastu oli huvi kohalike arhitektide ja arhitektuuriüliõpilaste seas aga nii suur, et ainus võimalus oli sarja jätkata. Loengud toimuvad tänaseni ja on juba mõjutanud sadade arhitektuuriüliõpilaste haridust, kes on saanud juurdepääsu palju laiemale teadmisteringile kui nende eelkäijad. Aastatel 2004-2020 on Katowice linn võõrustanud üle 70 arhitekti kogu maailmast, nende seas mitmeid nimekate arhitektuuripreemiate laureaate. Rändnäitus koosneb 70 kettast, millest igaüks esindab üht arhitekti, kes Katowicet külastas ja oma teadmisi Poola publikuga jagas.
11.08.2022 — 14.09.2022
Kadri Liis Rääki „Halcyon“ Limas
Peruu pealinnas Limas avaneb Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistri Kadri Liis Räägu isikunäitus „Halcyon“
11.08.–14.09.2022
„Halcyon“ on Now: galerii avanäitus, mis on ajendatud 2022. aasta talvel galeriis Hoib väljas olnud näitusest „Xarkaadia“.
Kadri Liis Rääk eksponeerib pulbitsevast elurikkusest inspireeritud torketikandiga kaetud pehmeid skulptuure, sümbiootilistest kõdumaastikest, mikroobidest lähtuvaid keraamilisi vorme ning kimäärselt muundunud tööstusdisaini. Tema töödes oleme tunnistajaks utopistlikule maailmaloomele, milles bioloogilised eluvormid kohtuvad risoomsetes sõlmpunktides, viidates tundlikele koosolemise viisidele.
Kadri Liis Räägu looming kasvab välja empaatilisest maailmanägemusest, mille puhul informatsiooni hankimisel ja teineteisega suhtlemisel täidab keskset rolli puudutus. Isikunäitusel eksponeeritakse töid, mis on valminud Reykjavíkis SIM residentuuri ajal, kus Kadri Liis viibis tänavu kevadel. Näitust aitas kokku panna kuraator Marika Agu.
Now: galerii ühe asutaja ja galeristi Renzo Pittaluga sõnul suhestub Kadri Liis Räägu looming Peruu kuulsate tekstiili- ja keraamikatraditsioonidega. Kadri Liisi sellealased uurimistööd ja kogemused väärivad esiletõstmist.
Now: on uus rahvusvahelise programmiga kultuuriasutus, mis soovib edendada kohaliku kunstivälja ja välismaiste kunstnike suhteid. Näitusele eelnes kunstniku kuu aja pikkune residentuur.
Now: Gallery, Av. Conquistadores 780, San Isidro, Lima, Peruu
Kadri Liis Rääki „Halcyon“ Limas
Neljapäev 11 august, 2022 — Kolmapäev 14 september, 2022
Peruu pealinnas Limas avaneb Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistri Kadri Liis Räägu isikunäitus „Halcyon“
11.08.–14.09.2022
„Halcyon“ on Now: galerii avanäitus, mis on ajendatud 2022. aasta talvel galeriis Hoib väljas olnud näitusest „Xarkaadia“.
Kadri Liis Rääk eksponeerib pulbitsevast elurikkusest inspireeritud torketikandiga kaetud pehmeid skulptuure, sümbiootilistest kõdumaastikest, mikroobidest lähtuvaid keraamilisi vorme ning kimäärselt muundunud tööstusdisaini. Tema töödes oleme tunnistajaks utopistlikule maailmaloomele, milles bioloogilised eluvormid kohtuvad risoomsetes sõlmpunktides, viidates tundlikele koosolemise viisidele.
Kadri Liis Räägu looming kasvab välja empaatilisest maailmanägemusest, mille puhul informatsiooni hankimisel ja teineteisega suhtlemisel täidab keskset rolli puudutus. Isikunäitusel eksponeeritakse töid, mis on valminud Reykjavíkis SIM residentuuri ajal, kus Kadri Liis viibis tänavu kevadel. Näitust aitas kokku panna kuraator Marika Agu.
Now: galerii ühe asutaja ja galeristi Renzo Pittaluga sõnul suhestub Kadri Liis Räägu looming Peruu kuulsate tekstiili- ja keraamikatraditsioonidega. Kadri Liisi sellealased uurimistööd ja kogemused väärivad esiletõstmist.
Now: on uus rahvusvahelise programmiga kultuuriasutus, mis soovib edendada kohaliku kunstivälja ja välismaiste kunstnike suhteid. Näitusele eelnes kunstniku kuu aja pikkune residentuur.
Now: Gallery, Av. Conquistadores 780, San Isidro, Lima, Peruu
07.09.2022
Roemer van Toorni doktoritöö kaitsmine
7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.
Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.
Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.
Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.
Roemer van Toorni doktoritöö kaitsmine
Kolmapäev 07 september, 2022
7. septembril 2022. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Roemer van Toorn doktoritööd „Making Architecture Politically. From Fresh Conservatism to Aesthetics as a Form of Politics“.
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Ülekannet kaitsmisest on võimalik jälgida tv.artun.ee.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Eelretsensendid on prof Panu Lehtovuori (Tampere Tehnikaülikool) ja prof Arie Graafland (Delfti Tehnikaülikool).
Oponent on prof Arie Graafland.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Jüri Soolep, dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Maros Krivy, prof Andres Kurg, prof Klaske Havik, prof Claus Peder Pedersen.
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.
Making Architecture Politically opens with an analysis of the current conjecture of Neoliberalism through the concept of the Society of the And, opposing an understanding of our condition through modes of Eitherorism. It is a voyage, travelling along the many interdependencies of the revolutionary conservatisms of Fresh Conservatism and Progressive Neoliberalism today — parallel to the arrival of a new phase of global modernisation with a special and elaborated focus on the role of contemporary architecture in Dutch society from the 1990s — while its second chapter moves beyond Fresh Conservatism; towards a possible third of emancipation in architecture with its plea for an Aesthetics as a Form of Politics towards a cosmopolitical outlook.
Chapter one, entitled Fresh Conservatism critically addresses how the much-celebrated Superdutch movement in architecture paved the way of an upcoming Neoliberal phase of capitalism. The problem for many was not to make political architecture, on the contrary, its innovative practices — without being too conscious about the political — affirmed what later was called the post-political. With Aesthetics as a Form of Politics of chapter two, exemplary alternative horizons of possibility are being discerned; ones that make architecture politically through their aesthetic regime. It has everything to do with how freedom can be created with constraints, how one can dance with enmeshment, can move beyond limiting adversary, and dare to create lives of sustained optimal wellbeing and joy through the redistribution of the sensible. By grappling with making architecture politically, finding it wanting through critical analysis, observing the exemplary and often a-political role contemporary Dutch architecture played in the 90s and onward, it turns out the problem is not to make political architecture — all architecture is political — but how to make architecture politically.
Making architecture politically is about the creation of running room; a sense of polity — an aesthetic regime redistributing the sensible — that allows for a multiplication of connections and disconnections that reframe the relations between people, the world they live in, and the way they are supposed to act and behave. Such a field of possibility concerns a multiplicity of folds and gaps in the fabric of the common experience of the human and non-human that change the cartography of the perceptible, the imaginative and the feasible. As such, it allows for new modes of political construction of common objects and emancipatory possibilities of collective and private enunciation. Instead of slipping into paternalism or control, the idea of such a radical openness is characterized by indeterminacy, nuance, incommensurability, dissensus and the multitude of encounters it could generate. It is about a becoming that breaks open the conventional way space is experienced, thought and distributed, one that displaces the binary dialectics of colonizer and colonized, the one against the other by introducing a third (And) that belongs to both the one and the other while opening alternative horizons.
18.07.2022 — 29.07.2022
Arhitektuuritudengite varjualuste plakatinäitus
EKA arhitektuuritudengid ehitavad 18.-28. juulini Tartus Emajõe kaldal Atlantise maja naabruses avalikuks kasutuseks mõeldud puidust varjualust KINO ja terve ehitusperioodi ajaks on tartlastele ja linnakülalistele vaatamiseks väljas varasemate aastate varjualuseid tutvustav näitus (aastatest 2006-2021).
Kiirusta kohale, saad ka ehitusprotsessi piiluda. Ja KINO avame 29. juulil kl 17!
Arhitektuuritudengite varjualuste plakatinäitus
Esmaspäev 18 juuli, 2022 — Reede 29 juuli, 2022
EKA arhitektuuritudengid ehitavad 18.-28. juulini Tartus Emajõe kaldal Atlantise maja naabruses avalikuks kasutuseks mõeldud puidust varjualust KINO ja terve ehitusperioodi ajaks on tartlastele ja linnakülalistele vaatamiseks väljas varasemate aastate varjualuseid tutvustav näitus (aastatest 2006-2021).
Kiirusta kohale, saad ka ehitusprotsessi piiluda. Ja KINO avame 29. juulil kl 17!
20.06.2022
Tehnika muuseum
ARS kunstilinnaku hoovis alustab artist-run-space nimega Tehnika Muuseum.
Avamine toimub esmaspäeval 20. juunil kl 19.00.
Avanäitusel nimega “Viimane peatus” astuvad üles kaks kohalikku ARSi vaasi 80ndatest, Tšehhoslovakkia võimendi nimega TESLA Disco 240 ja määratlemata funktsiooniga Eesti disaini moodne klassika seeriast “Intercores”. Näitus on pühendatud armastusele.
Muuseumi eestvedajad: Mihkel Ilus, Mihkel Masso
Näituse koostaja: Mihkel Ilus
Näituse saatetekst: Hanno Soans
Näituse külastamiseks suveperioodil tuleb aeg kokku leppida tel. nr. 55685925.
Alates augusti keskpaigast Tehnika Muuseum avatud K–L 15–20.
Muuseumi tegevust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituse avamist toetavad: KOLK, Valmiermuiza.
Väljavõte saatetekstist:
Sa anekdooti tead? — Kolm kummalist eset kügelevad konteineris, sätitud steriilsesse
valgusvihku, jutumärgid ümber… Üks ütleb teisele: “Ja sellest siin peab siis muuseum saama!” Kolmas vaikib.
/…/
Lõpeks on ju selge, et iga oma koha kaotanud eseme esmane unistus on laekuda
universaalsesse muuseumisse, saada kategoriseeritud ja katalogiseeritud abstraktse
tähenduslikkuse kristallisatsioonide postajaloolises vaatemängus. Ja kumb see siis on, kas
nende algne funktsionaalsus või see varjusarnane järelelu, mis laenab neile nende võimaliku
subjektsuse?
Tehnika muuseum
Esmaspäev 20 juuni, 2022
ARS kunstilinnaku hoovis alustab artist-run-space nimega Tehnika Muuseum.
Avamine toimub esmaspäeval 20. juunil kl 19.00.
Avanäitusel nimega “Viimane peatus” astuvad üles kaks kohalikku ARSi vaasi 80ndatest, Tšehhoslovakkia võimendi nimega TESLA Disco 240 ja määratlemata funktsiooniga Eesti disaini moodne klassika seeriast “Intercores”. Näitus on pühendatud armastusele.
Muuseumi eestvedajad: Mihkel Ilus, Mihkel Masso
Näituse koostaja: Mihkel Ilus
Näituse saatetekst: Hanno Soans
Näituse külastamiseks suveperioodil tuleb aeg kokku leppida tel. nr. 55685925.
Alates augusti keskpaigast Tehnika Muuseum avatud K–L 15–20.
Muuseumi tegevust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituse avamist toetavad: KOLK, Valmiermuiza.
Väljavõte saatetekstist:
Sa anekdooti tead? — Kolm kummalist eset kügelevad konteineris, sätitud steriilsesse
valgusvihku, jutumärgid ümber… Üks ütleb teisele: “Ja sellest siin peab siis muuseum saama!” Kolmas vaikib.
/…/
Lõpeks on ju selge, et iga oma koha kaotanud eseme esmane unistus on laekuda
universaalsesse muuseumisse, saada kategoriseeritud ja katalogiseeritud abstraktse
tähenduslikkuse kristallisatsioonide postajaloolises vaatemängus. Ja kumb see siis on, kas
nende algne funktsionaalsus või see varjusarnane järelelu, mis laenab neile nende võimaliku
subjektsuse?
20.06.2022
EKA ANIMA 2022
Esmaspäeval 20. juunil, kell 16.30 toimub Sõpruse kinos EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus EKA ANIMA 2022.
Programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistritudengite filmid:
John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik
Tulge kõik ja kutsuge vaatama oma pere, sõbrad, kolleegid ja kõik teised, kellega soovite oma filme jagada!
Sissepääs tasuta!
EKA ANIMA 2022
Esmaspäev 20 juuni, 2022
Esmaspäeval 20. juunil, kell 16.30 toimub Sõpruse kinos EKA animatsiooni osakonna lõpetajate filmide linastus EKA ANIMA 2022.
Programmis linastuvad animatsiooni osakonna lõpetanud bakalaureuse- ja magistritudengite filmid:
John Francis Quirk, Aspasia Kazeli, Sophia Michele Bazalgette, Lukas Manuel Winter, Jass Kaselaan, Anne Mirjam Kraav, Hleb Kuftseryn, Andrei Bljahhin, Kadi Sink, Ida Lepparu, Sameliina Paurson, Anna Dvornik
Tulge kõik ja kutsuge vaatama oma pere, sõbrad, kolleegid ja kõik teised, kellega soovite oma filme jagada!
Sissepääs tasuta!
17.06.2022 — 07.08.2022
„Greatest hits“/„Valitud hitid“ grupinäitus EKKMis
17. juunil avaneb EKKMis erilises formaadis rahvusvaheline grupinäitus „Greatest hits“ („Valitud hitid“)
Kunstnikud: Cyprien Gaillard, Hannah Black, Jonna Kina, Francis Alÿs, Gary Hume, Lucia Nimcova, Pierre Huyghe.
Osalevad kuraatorid: Evelyn Raudsepp, Maria Arusoo, Maria Helen Känd, Maria-Kristiina Soomre, Marten Esko, Siim Preiman, Triin Metsla.
Avamispidu toimub 17. juunil kell 18.00 EKKMi aias
Evelyn Raudsepa kokkukutsutud näituseprojekti „Greatest hits“ raames valisid kuus Eesti kuraatorit näitusele ühe kunstiteose, mida nad igatsevad enim taaskogeda või mis neid antud ajahetkes väga kõnetab. Näitus moodustab sel viisil kaasaegse kunsti soovikontserdi, kus on esindatud mitme kõrgelt hinnatud rahvusvahelise kunstniku looming. Seejuures annavad näitusele isikliku kõla kuraatorite kirjad enda valitud teoste autoritele.
„„Mis on üks kunstiteos, mida sa kõige enam igatsed?“ küsisin kuuelt kuraatorilt, kel on harjumus regulaarselt püsida kursis globaalse kaasaegse kunstiga, kuid mis pandeemia oludes takerdus. Kuigi küsimuse esitamise ajast on asendunud üks kriis teisega, on mul endiselt säilinud usk kaasaegse kunsti kõnekusse ning vajadusse selle järele. Selleks, et taolise vajaduse isiklikke lähtepunkte uurida, esitasin palve, et kuraator pöörduks kunstniku poole kirjaga, milles ta selgitaks, miks ta just selle teose valis ning miks ta seda teost praeguses ajas taaskogeda sooviks,“ selgitab Raudsepp.
Kuivõrd ühelt poolt oli kuraatorite ülesandeks lähtuda oma teose valikul asjaoludest, mis võimaldaksid seda esitada ka piirangute tingimustes, ning teisalt tõusis mitme kuraatori emotsionaalses mälus esmalt esile just videoteos, kujunes näitusest tervikuna audiovisuaalne kogumik.
Kuue kuraatori valikule näituse-albumis „Greatest hits“ lisas Raudsepp isikliku avaloo. Seitsme tööga kompositsioonis säilib iga kunstiteose iseväärtus ning külastajal avaneb võimalus enda kogemusliku teekonna kujundamiseks ja kokkukõlade leidmiseks. Teoste variatiivsuses avalduvad kuraatorite erinevad huvid ja praegused rõhuasetused kaasaegses maailmas.
Näitus jääb avatuks 7. augustini.
Publikuprogramm:
Vestlusring kuraatoritega 28.06, kell 17.00
Performance Jonna Kina „Salastatud sõnad ja seotud lood“ 7.08, kell 17.00
Vestlusring „Liikuvad pildid hallis alas: video kunstisaalis ja kunst kinosaalis“ 7.08, kell 18.00
Näitust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Frame Contemporary Art Finland, Prantsuse Instituut Eestis, Akzo Nobel AS
Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Vabamu, Nordic Hotel Forum, Tallinna Kunstihoone, Kai kunstikeskus
Info:
Maria Helen Känd
kuraator-projektijuht ekkm.ee
maria.helen@ekkm.ee
+372 53429812
„Greatest hits“/„Valitud hitid“ grupinäitus EKKMis
Reede 17 juuni, 2022 — Pühapäev 07 august, 2022
17. juunil avaneb EKKMis erilises formaadis rahvusvaheline grupinäitus „Greatest hits“ („Valitud hitid“)
Kunstnikud: Cyprien Gaillard, Hannah Black, Jonna Kina, Francis Alÿs, Gary Hume, Lucia Nimcova, Pierre Huyghe.
Osalevad kuraatorid: Evelyn Raudsepp, Maria Arusoo, Maria Helen Känd, Maria-Kristiina Soomre, Marten Esko, Siim Preiman, Triin Metsla.
Avamispidu toimub 17. juunil kell 18.00 EKKMi aias
Evelyn Raudsepa kokkukutsutud näituseprojekti „Greatest hits“ raames valisid kuus Eesti kuraatorit näitusele ühe kunstiteose, mida nad igatsevad enim taaskogeda või mis neid antud ajahetkes väga kõnetab. Näitus moodustab sel viisil kaasaegse kunsti soovikontserdi, kus on esindatud mitme kõrgelt hinnatud rahvusvahelise kunstniku looming. Seejuures annavad näitusele isikliku kõla kuraatorite kirjad enda valitud teoste autoritele.
„„Mis on üks kunstiteos, mida sa kõige enam igatsed?“ küsisin kuuelt kuraatorilt, kel on harjumus regulaarselt püsida kursis globaalse kaasaegse kunstiga, kuid mis pandeemia oludes takerdus. Kuigi küsimuse esitamise ajast on asendunud üks kriis teisega, on mul endiselt säilinud usk kaasaegse kunsti kõnekusse ning vajadusse selle järele. Selleks, et taolise vajaduse isiklikke lähtepunkte uurida, esitasin palve, et kuraator pöörduks kunstniku poole kirjaga, milles ta selgitaks, miks ta just selle teose valis ning miks ta seda teost praeguses ajas taaskogeda sooviks,“ selgitab Raudsepp.
Kuivõrd ühelt poolt oli kuraatorite ülesandeks lähtuda oma teose valikul asjaoludest, mis võimaldaksid seda esitada ka piirangute tingimustes, ning teisalt tõusis mitme kuraatori emotsionaalses mälus esmalt esile just videoteos, kujunes näitusest tervikuna audiovisuaalne kogumik.
Kuue kuraatori valikule näituse-albumis „Greatest hits“ lisas Raudsepp isikliku avaloo. Seitsme tööga kompositsioonis säilib iga kunstiteose iseväärtus ning külastajal avaneb võimalus enda kogemusliku teekonna kujundamiseks ja kokkukõlade leidmiseks. Teoste variatiivsuses avalduvad kuraatorite erinevad huvid ja praegused rõhuasetused kaasaegses maailmas.
Näitus jääb avatuks 7. augustini.
Publikuprogramm:
Vestlusring kuraatoritega 28.06, kell 17.00
Performance Jonna Kina „Salastatud sõnad ja seotud lood“ 7.08, kell 17.00
Vestlusring „Liikuvad pildid hallis alas: video kunstisaalis ja kunst kinosaalis“ 7.08, kell 18.00
Näitust toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Frame Contemporary Art Finland, Prantsuse Instituut Eestis, Akzo Nobel AS
Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Vabamu, Nordic Hotel Forum, Tallinna Kunstihoone, Kai kunstikeskus
Info:
Maria Helen Känd
kuraator-projektijuht ekkm.ee
maria.helen@ekkm.ee
+372 53429812
20.06.2022 — 31.07.2022
Mark Antonius Puhkan „Aastaringid“ Kondase keskuses
Mark Antonius Puhkani isikunäitus „Aastaringid“
Kondase keskus
20.06.–31.07.22
20. juunil, kell 17.00, avatakse Kondase keskuses Mark Antonius Puhkani esimene isikunäitus „Aastaringid“.
Väljas on kunstniku viimaste aastate joonistused. Kõik kokku on otsekui visuaalne päevik, milles kajastub aastaaegade ja eluhetkede vaheldumine. Puhkan jäädvustab piltidele nii seda, mida ta näeb, kui ka seda, mida ta mõtleb või tunneb. Ta leiab viisi, kuidas panna pildikeelde kuldnoka laul või päikesest põlenud selga jahutav vesi Käsmu rannas. Samuti võib piltidelt leida suurte tundmuste kujutamist nagu seda on valu ja armastus.
Autor lühidalt aastaringidest:
„Võttes ristlõike inimhingest, tundub, et puuga sarnaselt on ka selles oma kasvuringid. Aasta-aastalt koguneb elamusi, õppetunde, oskusi ja vaimsust. Aastaringides on koos terve senise elu kulgemine. Inimese aastaringid on tema mälestused. Mida rohkem on ringe, seda raskem on pilku suunata sügavale, tuuma poole, kus varjub lapsepõlv.“
Mark Antonius Puhkan (sündinud 1994) on Eesti kunstnik, kelle põhilised meediumid on joonistus ja kõrgtrükk. On lõpetanud Eesti kunstiakadeemia bakalaureuseõppe graafika ning magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal. Töötab õppejõuna Eesti kunstiakadeemias ja illustraatorina Postimehes. Muuhulgas on illustreerinud Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa juubelitrükise (2018) ning andnud välja graafilise novelli „Antennimaja inimesed“ (2019). On esinenud mitmel ühisnäitusel Eestis ja välismaal.
Näitus on avatud 31. juulini.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Rohkem infot:
Kerly Ritval
Kondase keskuse projektide koordinaator
kritval@gmail.com
55669831
Mark Antonius Puhkan „Aastaringid“ Kondase keskuses
Esmaspäev 20 juuni, 2022 — Pühapäev 31 juuli, 2022
Mark Antonius Puhkani isikunäitus „Aastaringid“
Kondase keskus
20.06.–31.07.22
20. juunil, kell 17.00, avatakse Kondase keskuses Mark Antonius Puhkani esimene isikunäitus „Aastaringid“.
Väljas on kunstniku viimaste aastate joonistused. Kõik kokku on otsekui visuaalne päevik, milles kajastub aastaaegade ja eluhetkede vaheldumine. Puhkan jäädvustab piltidele nii seda, mida ta näeb, kui ka seda, mida ta mõtleb või tunneb. Ta leiab viisi, kuidas panna pildikeelde kuldnoka laul või päikesest põlenud selga jahutav vesi Käsmu rannas. Samuti võib piltidelt leida suurte tundmuste kujutamist nagu seda on valu ja armastus.
Autor lühidalt aastaringidest:
„Võttes ristlõike inimhingest, tundub, et puuga sarnaselt on ka selles oma kasvuringid. Aasta-aastalt koguneb elamusi, õppetunde, oskusi ja vaimsust. Aastaringides on koos terve senise elu kulgemine. Inimese aastaringid on tema mälestused. Mida rohkem on ringe, seda raskem on pilku suunata sügavale, tuuma poole, kus varjub lapsepõlv.“
Mark Antonius Puhkan (sündinud 1994) on Eesti kunstnik, kelle põhilised meediumid on joonistus ja kõrgtrükk. On lõpetanud Eesti kunstiakadeemia bakalaureuseõppe graafika ning magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal. Töötab õppejõuna Eesti kunstiakadeemias ja illustraatorina Postimehes. Muuhulgas on illustreerinud Tammsaare „Tõe ja õiguse“ I osa juubelitrükise (2018) ning andnud välja graafilise novelli „Antennimaja inimesed“ (2019). On esinenud mitmel ühisnäitusel Eestis ja välismaal.
Näitus on avatud 31. juulini.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Rohkem infot:
Kerly Ritval
Kondase keskuse projektide koordinaator
kritval@gmail.com
55669831