Näitused

Heleliis Hõimu isiknäitus “Marsi kroonikad” ARS Projektiruumis

Avamine: 18. juuni, kell 19.00
Performance: kell 19.30

Esitusele tulevad muusika ja helimaastikud, mis on loodud Lauri Lesta ja Kaie Sauga poolt juhitud vokalistide grupi poolt, inspireerituna näitusel eksponeeritud teostest.

Kunstnik kutsub vaatajat suhestuma planeediga Marss kui laenatud keskkonnaga, et koondada mõtteid uskumustest, isoleeritusest, piiratud mõtlemisest ning vaikusest, seda hetkel pärast inimese lahkumist.

“Marsi kroonikad” loob paralleele ulmekirjandusega, viidates Ray Bradbury samanimelisele raamatule. Bradbury kirjeldab lühijuttude kogumikus, kuidas inimene soovib asustada Marssi, sealsetest asukatest ja arenenud tsivilisatsioonist hoolimata. Inimkond tahab ja nõuab rohkemat, kui neil olemas on. Või olemas oli, sest selja taha jäetakse saastatud ja sõjast räsitud planeet.

Kunstnik keskendub omamoodi kavandatud ja seejärel hüljatud keskkonna kollaažile, mille põhjal on võimalik tunnetada lahkunud inimese mõtteid, keskkonna loomet, uskumusi, unistusi.

Näitust toetab EKA, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital 

Sündmus Facebookis 

Näitus on avatud 20.06–12.07.2022

E-K 12 – 18 / L – P 12-16

Kumu II projektiruumis Maria Kapajeva “Üksikud fotod ja muu tühi-tähi”
16.06.2022 – 01.12.2022

Selle näitusega teeb kunstnik Maria Kapajeva katse näidata uurimisprotsessi installatsioonina. Mida saab teha ühe juhusliku fotode kollektsiooniga? Kaheksa aastat tagasi püüdsid Maria Kapajeva pilku mõned vanad fotod internetimüügis.

See oli minu jaoks küllalt juhuslik ost. Ameerika vahendaja, kes seda vanade fotode müügiga tegelevat rahvusvahelist veebipoodi pidas, oli nõus panema kokku „kollektsiooni“ fotodest, mis tema meelest võiksid pärineda Eestist. Sedakaudu jõudis minu kätte 105 ühikut „üksikuid fotosid ja muud tühja-tähja“, nagu vahendaja seda kollektsiooni ise kirjeldas. Oma kaaskirjas väljendas ta ka rõõmu selle üle, et fotod jõuavad n-ö tagasi koju.

“Mul ei olnud fotode ega nende USAsse sattumise kohta mingit lähemat infot.”

Aastal 2021, kui ma hakkasin näituseks valmistuma, üritasin ma vahendajaga uuesti suhelda, aga selgus, et ta oli nädal varem ootamatult surnud. Kahjuks olin lasknud mööda kaheksa aastat ilma temalt lisaküsimusi küsimata ja nüüd pole see enam võimalik. Küll aga loodan ma mõningatele oma küsimustele vastust saada näitusel – ja seda publiku abiga.

Kapajeva eksperimenteerib viisidega, kuidas avada argifotograafia alahinnatud, alauuritud ja marginaliseeritud pärandit. Ajal, mil ajalooarhiivid, aga veel rohkem riigi- ja militaarasutused ning rahvusvahelised korporatsioonid arendavad järjest ulatuslikumalt näotuvastuse tarkvara, demonstreerib Kapajeva projekt n-ö aeglase äratundmise väärtusi. Võttes aega kollektsiooni uurimiseks loovuurimuslike meetoditega, teeb Kapajeva selle ühtaegu osaks iseenda kojunaasmisest, sest temagi on elanud aastaid kodust eemal nagu fotod, mida ta käsitleb.

Fotograafide ja kujutatud inimeste järkjärguline identifitseerimine avab uusi perspektiive Eesti (mikro)ajaloole, suhestudes ühtlasi Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsiooniga „Identiteedimaastikud“. Pöörates tähelepanu fotodel kujutatud inimeste nägudele, nende lugudele või teistele unustatud faktidele, millest pildid jutustavad, näitab Kapajeva üles lugupidamist iga isiku ja iga individuaalse loo vastu meie ajaloos.

Kapajeva kutsub kõiki andma oma panust installatsiooni kui kestvasse uurimisprotsessi. Vaata fotosid lähedalt ja kui sa tunned kellegi ära, siis kirjuta üles tema nimi või lugu, märgi paberile ka foto number ja kinnita see seinale.

Näituse kujundus: LLRRLLRR – Laura Linsi, Karolin Kull
Graafiline disain: Maria Muuk
Näituse koordinaator: Magdaleena Maasik
Näituse tehnik: Andres Amos
Kunstniku uurimisassistent: Ketlin Käpp
Konsultandid: Linda Kaljundi, Annika Toots, Karmen-Eliise Kiidron

Täname: Liisa Kaljula, Merilis Roosalu (Tallinna Linnamuuseum – Fotomuuseum), Aado Luik, Janeli Suits, Piret Karro, Lembi Anepaio, Aljona Kapajeva ja perekond Sokk

2021. aasta sügisel toimus EKA maali õppetooli workshop [maali] alkeemia.

Inspiratsiooniks teoste loomisel oli kummalistest osistest ja märgpreparaatidest koosnev natüürmort. Eesmärgiks oli alkeemia mõiste avamine maalikunsti seisukohast ja maali vahendeid kasutades. Lisaks maalimisele toimusid loengu ja arutelu vormis sissevaated alkeemia fenomeni kunsti, kirjanduse, muusika ja filmi perspektiivist, ajalisel teljel keskajast läbi popkultuuri tänasesse päeva.
[maali] alkeemia

Juhendajad: Sirja-Liisa Eelma, Mihkel Ilus, Holger Loodus
Osalevad: Georg Kaasik, Samuel Lehikoinen, Noah Emanuel Morrison, Brenda Purtsak, Marleen Suvi, Egert Tishler, Triin Türnpuu

Foto: Sirja-Liisa Eelma

Kuni 18. juunini on EMTA kontserdi- ja tearimaja fuajees (Tatari 13) avatud Tanja Muravskaja juhendatud ja kureeritud Ukraina tudengite väljapanek „Tahe/Воля/Will“ 

KERTU RANNULA
“SNAPCHAT DYSTOOPIA”
12/06/2022 – 16/07/2022

Kanal galerii

Analüüsides sotsiaalmeedia ilufiltri olemust tuleb vaatluse alla filtri ja tarbija vaheline suhe  — kas ilufilter on näole kleepuv parasiit, kes on loodud osana süsteemist, mis meie minapilti lõhestab ja ebakindlustest kasu lõikab või on tegu sümbioosiga, kus filtrist on saamas peagi meie tavalisse ilurutiini kuuluva osa?

Kui Photoshop või 3D-tehnoloogiad jäävad veel valdajate pärusmaaks, toovad sotsiaalmeedia platvormidel ringlevad ilufiltrid enese modifitseerimise ekraanipuudutuse kaugusele. Filtri näol on saanud pelgast meelelahutusest võimas tööriist, mis teeb reaalsusega manipuleerimise lihtsamaks kui kunagi varem.

Filtrid moondavad nägu ja keha ning on laialt levinud nii tavakasutajate kui ka kuulsate sisuloojate seas. Hiinas peetakse sõbrast töötlemata pildi postitamist lausa sotsiaalse normi rikkumiseks ja filtriga töödeldud fotoga ilukirurgi juurde minemine on muutunud nii sagedaseks, et selleni viivale meeleseisundile on omistatud termin “Snapchat dysmorphia”.

Reaalse ja virtuaalse maailma hägustuvate piiride taustal käsitleb näitus sotsiaalmeedia ilufiltrite mõju meie igapäevasele elule ja käitumisele.

Installatiivsete teoste tervikuks ühendavaks keskmeks on kunstniku enda nägu. Näost on saanud vormitav materjal, mis leiab teisenduse erinevate meediumite kaudu. Näitusesaalis võib astuda alternatiivsesse reaalsusesse, kus inimese ja filtri vahelised kehalised rollid on ümberpööratud.

Kertu Rannula (s. 1997) elab ja töötab Tallinnas. Läbi kohaspetsiifiliste foto- ja videoinstallatsioonide uurib ta kaasaegse inimese ja kultuuriruumi suhteid, märke ja sümboleid. Rannula on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas fotograafia erialal.  Ta on täiendanud end Islandi Kunstiülikoolis vabade kunstide osakonnas ning Belgias PXL Rakendusteaduste ja Kunstide Ülikooli skulptuuri ja installatsiooni osakonnas. Rannula on osalenud näitustel Eestis ja välismaal. Aastal 2020 osales ta ISSP residentuuris Riias.

Graafiline disainer: Henri Kutsar

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Võru linn

Täname: Alari Toomsalu, Siim Asmer, Ago Paabusk, Kairit Onno

KANAL GALERII
Liiva 11a, Võru linn
E–L 12–18
või kui uksed lahti
www.liivaate.ee
Facebook, Instagram @kanalgalerii

Lisainfo:
Stella Mõttus
Kanal galerii galerist
stella.mottus@gmail.com
+372 55 999 609

Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt korraldatav ERKI Moeshow tähistab sel aastal 40. sünniaastat! Tule ja saa sinagi osa Eesti moemaastiku iga-aastasest kõige silmapaistvamast suursündmusest!

Show toimub 11. juunil kell 18 ja pöördub tänavu tagasi oma loomejuurte juurde ehk Eesti Kunstiakadeemiasse. Esitlusele tulevad 15 kollektsiooni nii Eestist kui välismaalt.

Piletid saadaval Piletilevis

Esimestele kiirematele on pilet kuni 22. maini 17€.

Kuni 9. juunini on piletihind 22€.
Päev enne üritust ja toimumispäeval on pilet 27€. Lisaks on võimalik osta väga hinnatud toetajapilet hinnaga 65€.

Sündmus Facebookis

Kohtumiseni ERKI Moeshowl!

Suur  skulptuurinäitus “Tuur skulptuur” Telliskivi loomelinnaku Rohelises saalis. 

““Tuur skulptuur” on kui ringreis, mis algab 1960ndatel, kogub tuure järgnevatel kümnenditel ning peatub tugevate pidurdusjälgedega aastas 2022. Kohtuda saab tegijatega, kelle visuaalne keel meile justkui juba aabitsast tuttav on, kui ka teostega, mis käekirja kõrvalekalde või materjalivaliku tõttu üllatusest pakuvad,“ sõnab näituse avamise järgselt kuraator Bianka Soe.

Näitusel on esindatud järgnevate kunstnike looming: Elo Liiv, Art Allmägi, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Seaküla Simson, Mati Karmin, Eike Eplik, Tiiu Kirsipuu, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Kaarel Kurismaa, Heleliis Hõim, Aili Vahtrapuu, Johannes Luik, Jevgeni Zolotko, Per William Petersen, Kris Lemsalu, Mare Mikof, Vergo Vernik, Ahti Seppet, Kirke Kangro, Sofia Fatahhova, Loora Kaubi, Aime Kuulbusch, Villu Jaanisoo, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Uku Sepsivart, Lauri, Eneken Maripuu, Margus Kadarik, Leena Kuutma, Mari-Liis Tammi, Maigi Magnus, René Reinumäe, Anna Mari Liivrand, Kiwa, Gea Sibola-Hansen, Flo Kasearu, Eva Mustonen, Kelly Alloha, Ivan Zubaka, Ekke Väli, Jaak Soans, Hille Palm, Sasha Tishkov, Anna Trell, Hannes Starkopf, Peeter Mudist, Edgar Viies, Anu Põder, Ülo Õun, Nora Raba, Ellen Kolk, Endel Taniloo, Riho Kuld, Irina Rätsep, Anne Paberit, Anatoli Omelin, Elmar Rebane, Georgi Markelov, Erna Viitol, Signe Mölder.

Näituse kuraatorid on Mara Ljutjuk ja Bianka Soe, kujundaja Üla Koppel, helikujunduse on näitusele loonud Taavi Tulev.

Näitus on osa kunstifestivali “Ma ei saa aru” programmist, mis toimub järgmisel nädalavahetusel 11.–12. juuni Telliskivi Loomelinnakus.

Näitus “Tuur skulptuur”  on Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis aadressil Telliskivi 60a/5 avatud 3. juuni kuni 17. juuli 2022.

Riin Maide Hobusepea galeriis isiknäituse „Silm nagu seletaks“. Näitus jääb avatuks 27. juunini 2022.

Kilesse kaetud aknad ja tellingud märgivad tavaliselt millegi uue või värske peatset ilmumist tänavapilti. Sarnaselt eesriidele tähistavad need teatavat ootust ning ununevad vaadete kõrval, mida nad sisse juhatavad.

„Silm nagu seletaks“ on hommage unustatud arhitektuurile. Kujutades hapraid linnaruumilisi nähtusi, konstruktsiooni ja karkassi, püüab kunstnik ajutist venitada lõppematult pikaks.

Riin Maide (1997) elab ja töötab Tallinnas. Läbi mänguliste installatsioonide ja lavastuslike keskkondade käsitleb ta mälu ja kohalolu. Maide loomingus on olulisel kohal kohaspetsiifilisus, efemeersus ja graafiline kujutis. Maide on osalenud kunstniku, kuraatori ning etendajana näituse- ja etenduskunstiprojektides nii Eestis kui välismaal. Maide on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas graafika erialal ning täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas, stsenograafia erialal. Aastal 2020 pälvis ta EKA Noore Kunstniku preemia ning Edmund Valtmani nimelise stipendiumi.

Kunstnik tänab: Rain Kilkson, Cristo Madissoo, EKA graafika osakond

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS 

11. juunil kell 17 avatakse Võru Showcase’is Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab.

Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollidega kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?

Näituse pealkiri „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ viitab anarhisti, feministi, aktivisti, kirjutaja ja õpetaja Emma Goldmani (1869–1940) tänapäeval müütiliseks peetavale valetsitaadile: „Kui ma ei saa tantsida, ei taha ma olla osa sinu revolutsioonist“. Lause osutab Goldmani reaktsioonile, kui teda pidudel tantsimise pärast kritiseeriti põhjendusega, et agitaatorid ei tohiks säärast kergemeelset tegevust harrastada. Goldmani tsitaat on kõnekas, sest paljusid nähtusi või levinud toiminguid tituleeritakse praeguseni naiselikuks, markeerides samal ajal nende madalamat väärtust. Ka nüüdisaja naisõiguslased ei peaks Goldmani eeskujul valima tantsimise ja revolutsiooni, igapäevaste rõõmude ja poliitilise aktivismi vahel, vaid leidma ise sobivaid viise nende maailmade põimimiseks, enda ja teiste võimestamiseks ning väärtuste nihestamiseks.

Kuraatorid: Brigit Arop ja Sigrid Liira
Graafiline disain: Elisabeth Juusu

12. juunil sõidab Võrru Tallinnast ja Tartust startiv kunstibuss. Rohkem infot siin.

Näitus toimub 2022. aasta jooksul kolmes linnas: kevadel eksponeeriti seda Prantsusmaal Grenoble’is asuvas vitriingaleriis Galerie Showcase (Place aux Herbes 38000) ning suvel jõuab väljapanek Tallinna ja Võrru.

Näitus on avatud ööpäevaringselt ning jääb avatuks 7. juulini.
Üritus Facebookis

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Võru linn, Võru rannabangalo
Eriline tänu: Camille Laurelli, Laura Kuusk, Koit Randmäe, Silver Marge
Lisainfo:
Brigit Arop
kuraator
+372 5621 6259
brigit.arop@artun.ee

Silence After Early Hours
(kõige esimene) EKA GD MA lõputööde näitus
4.–11. juuni 2022, 13–19

Tead seda tunnet? Tunnet, mis valdab pikalt ja sündmusterohkelt peolt lahkudes, mõni minut pärast päikesetõusu? Seda tunnet, kui hiilid purjakil loomadest ja õnnetutest magajatest mööda ukse juurde, suitsu täis õhu ja kleepuva, justkui alkoholist lakikihiga kaetud põranda tunnet. Tunnet, kui avad uksed ja saad vastu nägu lahmaka pimestavaid päikesekiiri, tunnet, kui tõmbad esimese kopsutäie värsket õhku ja peaaegu üllatud, kui hästi see võib lõhnata. Süütunnet, kui koperdad ja komberdad, töllerdad ja kökerdad kodu poole samal ajal, kui teised on juba ärganud ja nüüd kiirel kergel sammul tööle vihuvad? See on praegune hetk, me lahkume ja naaseme kohtadesse ja eludesse, mis meist ennist maha jäid. Väsitav lõpp enne uut algust või vaikus pärast varavalget.

Avamine: 3.juuni, 18.30–21.00
Lõpetamine: 11.juuni, 9.00–24.00

Lend 2022:
Alejandro Bellón Ample, Louise Borinski, Aleksandrs Breže, Paula Buškevica, Björn Giesecke, Otso Peräsaari, Diandra Rebase, Katarina Sarap

Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn
Graafiline disain MA