Näitused
21.03.2022 — 15.05.2022
Brit Pavelson ja Cloe Jancis: „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Grenoble’is avati Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise näitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Alates 21. märtsist on Galerie Showcase’is avatud Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab.
Koos pakuvad kunstnikud välja naisvaatepunktist võrsunud kujundeid, ennast kehtestavaid autoportreesid ja kavalaid nalju, pannes ajale jalgu jäänud klišeed enda kasuks tööle. Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollide puhul kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?
Näituse pealkiri „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ viitab anarhisti, feministi, aktivisti, kirjutaja ja õpetaja Emma Goldmani (1869–1940) tänapäeval müütiliseks peetavale valetsitaadile: „Kui ma ei saa tantsida, ei taha ma olla osa sinu revolutsioonist“. Lause osutab Goldmani reaktsioonile, kui teda pidudel tantsimise pärast kritiseeriti põhjendusega, et agitaatorid ei tohiks säärast kergemeelset tegevust harrastada. Goldmani tsitaat on kõnekas, sest paljusid nähtusi või levinud toiminguid tituleeritakse praeguseni naiselikuks, markeerides samal ajal nende madalamat väärtust. Ka nüüdisaja naisõiguslased ei peaks Goldmani eeskujul valima tantsimise ja revolutsiooni, igapäevaste rõõmude ja poliitilise aktivismi vahel, vaid leidma ise sobivaid viise nende maailmade põimimiseks, enda ja teiste võimestamiseks ning väärtuste nihestamiseks.
Kuraatorid: Brigit Arop ja Sigrid Liira
Graafiline disain: Elisabeth Juusu
Inglise keele toimetaja: Gepard OÜ
Näitus toimub 2022. aasta jooksul kolmes linnas: kõigepealt eksponeeritakse seda Prantsusmaal Grenoble’is asuvas vitriingaleriis Galerie Showcase (Place aux Herbes 38000) ning suvel jõuab väljapanek Tallinna ja Võrru.
Näitus on avatud ööpäevaringselt ning jääb avatuks 15. maini. Rohkem infot siin.
Toetajad: Pildikompanii
Eriline tänu: Camille Laurelli, Laura Kuusk, Koit Randmäe
Brit Pavelson ja Cloe Jancis: „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Esmaspäev 21 märts, 2022 — Pühapäev 15 mai, 2022
Grenoble’is avati Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise näitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“
Alates 21. märtsist on Galerie Showcase’is avatud Brit Pavelsoni ja Cloe Jancise paarisnäitus „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“, mis vaatleb mänguliselt naise igapäevaseid rolle ning isiklikke ruume, kus ta neid rolle täidab.
Koos pakuvad kunstnikud välja naisvaatepunktist võrsunud kujundeid, ennast kehtestavaid autoportreesid ja kavalaid nalju, pannes ajale jalgu jäänud klišeed enda kasuks tööle. Mis jääb lapsevanema, partneri ja kunstniku rolli vahealale? Kuidas tulla toime eri rollide puhul kaasnevate tunnetega? Milliseid koduseid tegevusi peetakse naiselikeks ning milline on nende ühiskondlik või kunstiline väärtus?
Näituse pealkiri „Autoportree revolutsionääri ja tantsijana“ viitab anarhisti, feministi, aktivisti, kirjutaja ja õpetaja Emma Goldmani (1869–1940) tänapäeval müütiliseks peetavale valetsitaadile: „Kui ma ei saa tantsida, ei taha ma olla osa sinu revolutsioonist“. Lause osutab Goldmani reaktsioonile, kui teda pidudel tantsimise pärast kritiseeriti põhjendusega, et agitaatorid ei tohiks säärast kergemeelset tegevust harrastada. Goldmani tsitaat on kõnekas, sest paljusid nähtusi või levinud toiminguid tituleeritakse praeguseni naiselikuks, markeerides samal ajal nende madalamat väärtust. Ka nüüdisaja naisõiguslased ei peaks Goldmani eeskujul valima tantsimise ja revolutsiooni, igapäevaste rõõmude ja poliitilise aktivismi vahel, vaid leidma ise sobivaid viise nende maailmade põimimiseks, enda ja teiste võimestamiseks ning väärtuste nihestamiseks.
Kuraatorid: Brigit Arop ja Sigrid Liira
Graafiline disain: Elisabeth Juusu
Inglise keele toimetaja: Gepard OÜ
Näitus toimub 2022. aasta jooksul kolmes linnas: kõigepealt eksponeeritakse seda Prantsusmaal Grenoble’is asuvas vitriingaleriis Galerie Showcase (Place aux Herbes 38000) ning suvel jõuab väljapanek Tallinna ja Võrru.
Näitus on avatud ööpäevaringselt ning jääb avatuks 15. maini. Rohkem infot siin.
Toetajad: Pildikompanii
Eriline tänu: Camille Laurelli, Laura Kuusk, Koit Randmäe
08.04.2022 — 04.05.2022
Ehrensvärd / Jõgis / Oppi “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)”
EHRENSVÄRD / JÕGIS / OPPI
Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)
8.04.2022 – 4.05.2022
HOP galerii, Hobusepea tänav 2, Tallinn
Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.
Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.
Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.
Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub.
Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.
Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.
Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku Ehrensvärd / Jõgis / Oppi oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.
Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.
Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond, Eesti Kultuurkapital.
Ehrensvärd / Jõgis / Oppi “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)”
Reede 08 aprill, 2022 — Kolmapäev 04 mai, 2022
EHRENSVÄRD / JÕGIS / OPPI
Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)
8.04.2022 – 4.05.2022
HOP galerii, Hobusepea tänav 2, Tallinn
Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.
Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.
Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.
Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub.
Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.
Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.
Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku Ehrensvärd / Jõgis / Oppi oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.
Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.
Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.
Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond, Eesti Kultuurkapital.
01.04.2022 — 14.04.2022
Zody Burke “(mouse trap)” DOM Galerijas, Riias
EKA MACA tudeng Zody Burke avab 1. aprillil Riias DOM galeriis isiknäituse pealkirjaga “(mouse trap)”(hiirelõks).
Uus väljapanek käsitleb sümboolse antropomorfismi teemat kultuuris, kasutades ühiskonna veidrate vastuolude uurimiseks hiire arhetüüpi ja neuroose.
Saade on üleval kaks nädalat ja seal näidatakse töid, mis on tehtud koostöös KUNO kursusega “Border as a Place” (Piir kui koht), mis toimus märtsi keskel Leedus, Druskininkais.
Näitus on avatud 14. aprillini.
Zody Burke “(mouse trap)” DOM Galerijas, Riias
Reede 01 aprill, 2022 — Neljapäev 14 aprill, 2022
EKA MACA tudeng Zody Burke avab 1. aprillil Riias DOM galeriis isiknäituse pealkirjaga “(mouse trap)”(hiirelõks).
Uus väljapanek käsitleb sümboolse antropomorfismi teemat kultuuris, kasutades ühiskonna veidrate vastuolude uurimiseks hiire arhetüüpi ja neuroose.
Saade on üleval kaks nädalat ja seal näidatakse töid, mis on tehtud koostöös KUNO kursusega “Border as a Place” (Piir kui koht), mis toimus märtsi keskel Leedus, Druskininkais.
Näitus on avatud 14. aprillini.
02.04.2022 — 01.05.2022
Tõnis Saadoja “September, oktoober, märts, aprill”
Laupäevast, 2. aprillist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „September, oktoober, märts, aprill“.
Maaliseeria lähtub arhitektuursest motiivist, minimalistlikust maalikäsitlusest ja nähtavuse kujundist. Arhitektuurifoto kasutamine toetab maali sisemist loogikat ning aitab võimendada tuttavates ruumides tekkivat kättesaamatuse tunnet, mis Saadoja ajast aega kummitanud on.
Kombates kujutise nähtavust ning värvuste nimesid, asuvad need maalid tasapinna ja ruumi üleminekul. Saadoja on püüdnud maalitehniliselt minimeerida nii palju kui võimalik ning tegutseda selle vähesega võimalikult optimaalselt. Maalide aluseks olevatel toonidel ei ole loogilist seost kujutatava koha ega fragmendiga, iga põhitoon on eelnevast ja järgnevast erinev.
Selgete reeglite ning korduste kõrval on tegemist üsna orgaanilise ning vabalt kulgeva protsessiga, mis ei lõppe loodetavasti ka käesoleval näitusel eksponeeritud teostega, vaid liigub vaikselt oma rada edasi.
Tõnis Saadoja (s 1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Viimati esines ta Tartu Kunstimajas 2011. aastal.
Kunstnik tänab oma sõpru ja toetajaid.
Graafiline disain: Tuuli Aule
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud 1. maini
Tõnis Saadoja “September, oktoober, märts, aprill”
Laupäev 02 aprill, 2022 — Pühapäev 01 mai, 2022
Laupäevast, 2. aprillist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud EKA joonistamise õppetooli juhataja, kunstnik Tõnis Saadoja isikunäitus „September, oktoober, märts, aprill“.
Maaliseeria lähtub arhitektuursest motiivist, minimalistlikust maalikäsitlusest ja nähtavuse kujundist. Arhitektuurifoto kasutamine toetab maali sisemist loogikat ning aitab võimendada tuttavates ruumides tekkivat kättesaamatuse tunnet, mis Saadoja ajast aega kummitanud on.
Kombates kujutise nähtavust ning värvuste nimesid, asuvad need maalid tasapinna ja ruumi üleminekul. Saadoja on püüdnud maalitehniliselt minimeerida nii palju kui võimalik ning tegutseda selle vähesega võimalikult optimaalselt. Maalide aluseks olevatel toonidel ei ole loogilist seost kujutatava koha ega fragmendiga, iga põhitoon on eelnevast ja järgnevast erinev.
Selgete reeglite ning korduste kõrval on tegemist üsna orgaanilise ning vabalt kulgeva protsessiga, mis ei lõppe loodetavasti ka käesoleval näitusel eksponeeritud teostega, vaid liigub vaikselt oma rada edasi.
Tõnis Saadoja (s 1980) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (BA, 2004) ja Ida-Londoni Ülikooli vabade kunstide eriala (MA, 2006). Teda on auhinnatud Vaal galerii noore kunstniku preemiaga (2004), Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2006, 2008, 2012), Köler Prize’i publikupreemiaga (2011) ja Kristjan Raua preemiaga (2013). Viimati esines ta Tartu Kunstimajas 2011. aastal.
Kunstnik tänab oma sõpru ja toetajaid.
Graafiline disain: Tuuli Aule
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus on avatud 1. maini
06.04.2022 — 30.04.2022
Taavi Talve „(re)konstrueeritud vaatepunktid“
6. aprillist 2022 on Draakoni galeriis avatud EKA skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja, dotsent Taavi Talve isiknäitus „(re)konstrueeritud vaatepunktid“. Näituse lõpetamine toimub 29. aprillil kell 18.00.
Filmiriba struktuurses loogikas pole miskit, mis eristaks musta materjali lõpetatud teosest. Seega võib mistahes filmijuppi pidada mustaks materjaliks, mida on võimalik igal kujuteldaval viisil kasutada uue teose konstrueerimisel või rekonstrueerimisel.
Hollis Frampton / filmitegija
Taavi Talve (re)konstrueeritud vaatepunktid paigutab installatsiooni keskmesse filmi kui leidmaterjali. Seda aluseks võttes osutab näitus nii filmi(illusiooni) materiaalsusele kui ka lepitamatule vastuolule liikuva kujutise keskmes – selle liikumatusele.
Taavi Talve (1970) on erinevates meediumites töötav kunstnik, kes lähtub enda viimase aja filmides ja installatsioonides subjektiivsest kogemuslikkusest ja minevikusündmuste suhtest isiklikku. Neis vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Talve on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias, elab ja töötab Tallinnas. Viimane ülesastumine on isiknäitus „Ma olin Timbuktus” (2022), mida võib külastada kuni 10. aprillini Tallinna Linnagaleriis.
Näitus jääb avatuks 30. aprillini 2022.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Taavi Talve „(re)konstrueeritud vaatepunktid“
Kolmapäev 06 aprill, 2022 — Laupäev 30 aprill, 2022
6. aprillist 2022 on Draakoni galeriis avatud EKA skulptuuri ja installatsiooni õppetooli juhataja, dotsent Taavi Talve isiknäitus „(re)konstrueeritud vaatepunktid“. Näituse lõpetamine toimub 29. aprillil kell 18.00.
Filmiriba struktuurses loogikas pole miskit, mis eristaks musta materjali lõpetatud teosest. Seega võib mistahes filmijuppi pidada mustaks materjaliks, mida on võimalik igal kujuteldaval viisil kasutada uue teose konstrueerimisel või rekonstrueerimisel.
Hollis Frampton / filmitegija
Taavi Talve (re)konstrueeritud vaatepunktid paigutab installatsiooni keskmesse filmi kui leidmaterjali. Seda aluseks võttes osutab näitus nii filmi(illusiooni) materiaalsusele kui ka lepitamatule vastuolule liikuva kujutise keskmes – selle liikumatusele.
Taavi Talve (1970) on erinevates meediumites töötav kunstnik, kes lähtub enda viimase aja filmides ja installatsioonides subjektiivsest kogemuslikkusest ja minevikusündmuste suhtest isiklikku. Neis vaatlustes segunevad faktiline ja fiktiivne, dokumenteeritu ja kujuteldav. Talve on õppinud skulptuuri Eesti Kunstiakadeemias, elab ja töötab Tallinnas. Viimane ülesastumine on isiknäitus „Ma olin Timbuktus” (2022), mida võib külastada kuni 10. aprillini Tallinna Linnagaleriis.
Näitus jääb avatuks 30. aprillini 2022.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
03.04.2022
Completely Out of Fashion Show
3. aprillil 2022 toob EKA egiidi all loodud Completely Out of Fashion lavale 15 disainerit Keeniast ja Eestist, kes kõik töötavad selle nimel, et vähendada Keeniasse imporditavaid tekstiilijäätmeid ümber töödeldes need uuteks, kauniteks ja värvilisteks rõivasteks.
Completely Out of Fashion (täiesti moest väljas) on Eesti moelooja Reet Ausi juhendatav upcycling moedisaini inkubeerimise programm. Projekti peamine eesmärk on inspireerida kohalikke Keenia disainereid loominguliselt ja suunata neid ambitsioonikale seiklusele tekstiilijäätmete muutmisel jätkusuutlikuks moeks. Sellest tulenevalt leidis tohutu hulk Gikomba turult saadud kasutatud riideid tee kestlikku ja mõttestatud moodi.
Kaksteist Keenia disainerit, kes lõpetavad kuuekuulise ümbertöötlemise kursuse, tutvustavad oma taaskasutatud kollektsioone, mis on valmistatud täielikult kasutatud tekstiili jäätmetest. Neid saadavad kolm Eesti Kunstiakadeemia moedisaini tudengit, kes esitlevad Keenias Moi ülikoolis vahetuskursuse raames välja töötatud taaskasutatud moe kollektsioone.
Lisaks, esitleme 31. märtsist 2. aprillini, koostöös Made in Kenya kauplusega, eksklusiivset eelvaadet üheteistkümne disaineri mitmekesisest loomingust.
Üritust rahastab Eesti Rahvusvahelise Arengu Keskus ja kaasrahastab Euroopa Liidu Regionaalfond.
Completely Out of Fashion Show
Pühapäev 03 aprill, 2022
3. aprillil 2022 toob EKA egiidi all loodud Completely Out of Fashion lavale 15 disainerit Keeniast ja Eestist, kes kõik töötavad selle nimel, et vähendada Keeniasse imporditavaid tekstiilijäätmeid ümber töödeldes need uuteks, kauniteks ja värvilisteks rõivasteks.
Completely Out of Fashion (täiesti moest väljas) on Eesti moelooja Reet Ausi juhendatav upcycling moedisaini inkubeerimise programm. Projekti peamine eesmärk on inspireerida kohalikke Keenia disainereid loominguliselt ja suunata neid ambitsioonikale seiklusele tekstiilijäätmete muutmisel jätkusuutlikuks moeks. Sellest tulenevalt leidis tohutu hulk Gikomba turult saadud kasutatud riideid tee kestlikku ja mõttestatud moodi.
Kaksteist Keenia disainerit, kes lõpetavad kuuekuulise ümbertöötlemise kursuse, tutvustavad oma taaskasutatud kollektsioone, mis on valmistatud täielikult kasutatud tekstiili jäätmetest. Neid saadavad kolm Eesti Kunstiakadeemia moedisaini tudengit, kes esitlevad Keenias Moi ülikoolis vahetuskursuse raames välja töötatud taaskasutatud moe kollektsioone.
Lisaks, esitleme 31. märtsist 2. aprillini, koostöös Made in Kenya kauplusega, eksklusiivset eelvaadet üheteistkümne disaineri mitmekesisest loomingust.
Üritust rahastab Eesti Rahvusvahelise Arengu Keskus ja kaasrahastab Euroopa Liidu Regionaalfond.
29.04.2022
“Joon, värv, vorm ja ruum 3” ARVESTUS/NÄITUS/PIKNIK/TÄNUPIDU/HÜVASTIJÄTT
Aine “Joon, värv, vorm ja ruum 3” korraline arvestus toimub uuendatud moel, on justkui vana, iganenud hindamisformaadi metamorfoos või reform.
Reedel, 29. aprillil 2022 terve päev EKA Galeriis toimub arvestus kõigil joonistamisgruppidel korraga. Tagasisidestamine, väga põhjalikult, on tehtud, jooksvalt tundide ajal, kõik on saanud tagasisidet igale tehtud tööle.
Näitus/Arvestus/Piknik/Lõpupidu tööd, on kogu semestri tulem.
Õppejõud Ülle Marks
“Joon, värv, vorm ja ruum 3” ARVESTUS/NÄITUS/PIKNIK/TÄNUPIDU/HÜVASTIJÄTT
Reede 29 aprill, 2022
Aine “Joon, värv, vorm ja ruum 3” korraline arvestus toimub uuendatud moel, on justkui vana, iganenud hindamisformaadi metamorfoos või reform.
Reedel, 29. aprillil 2022 terve päev EKA Galeriis toimub arvestus kõigil joonistamisgruppidel korraga. Tagasisidestamine, väga põhjalikult, on tehtud, jooksvalt tundide ajal, kõik on saanud tagasisidet igale tehtud tööle.
Näitus/Arvestus/Piknik/Lõpupidu tööd, on kogu semestri tulem.
Õppejõud Ülle Marks
01.04.2022
Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus
Kristi Grišakovi ja Keiti Kljavini juhendatud ühisstuudio näitus ja hindamine toimub 1. aprillil, 15.00–19.30, algusega EKA sisehoovis.
“Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus” uurib erinevad ainelisi ja tunnetuslikke aspekte Ida-Virumaa elus. Fookuses on kaevandamisega seotud linnaosad ja linnad, nagu Ahtme, Kiviõli, Järve jne, kus linnakorraduslike vahenditega püütakse sekkuda inimeste valikutesse minna või jääda.
Urbanistika, arhitektuuri ning sisearhitektuuri tudengite koostöös sündinud projektid tegelevad kahanemise, kohanemise ja taaskasutuse mõtestamisega. Mõned tööd püüavad talletada kohalikke lugusid, mis on mattumas Ida-Virumaa tööstussuduse, teised püüavad mõista ajas hangunud kohalikke elamispraktikaid. Kõik tööd kasutavad nähtu mõtestamiseks teoreetilisi alusmaterjale ning tööde esitlemiseks erinevaid multimeedia lahendusi.
Kahanemine on Ida-Virumaal pidevas muutumises. Ühtpidi on see seotud kohaliku mineviku võistlevate vaadetega, teistpidi kujundab see piirkonna tulevikku, sest õiglane üleminek nõuab senise majandusstruktuuri ümberpööramist ja piinlikult suur süsinikuemissioon sunnib otsima uusi narratiive. Kuigi kahanemist seostatakse mahajäänud keskkonnaga ning tühjaks jäänud elamufondiga, siis uurides selles elamist võime avastada rikkaliku kogemustepagasi, milles väljendub omapärane leppimine ning visadus. Kahanevat linnakeskkonda peetakse sageli ka häirivaks keskkonnaks, kuid miks me oleme harjunud mõtestama linnade atraktiivsust vaid läbi kasvu? Kas ka tasakasv võiks olla ilus?
Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus
Reede 01 aprill, 2022
Kristi Grišakovi ja Keiti Kljavini juhendatud ühisstuudio näitus ja hindamine toimub 1. aprillil, 15.00–19.30, algusega EKA sisehoovis.
“Kohad, millest hoolida? Kahanemise rindel Ida-Virus” uurib erinevad ainelisi ja tunnetuslikke aspekte Ida-Virumaa elus. Fookuses on kaevandamisega seotud linnaosad ja linnad, nagu Ahtme, Kiviõli, Järve jne, kus linnakorraduslike vahenditega püütakse sekkuda inimeste valikutesse minna või jääda.
Urbanistika, arhitektuuri ning sisearhitektuuri tudengite koostöös sündinud projektid tegelevad kahanemise, kohanemise ja taaskasutuse mõtestamisega. Mõned tööd püüavad talletada kohalikke lugusid, mis on mattumas Ida-Virumaa tööstussuduse, teised püüavad mõista ajas hangunud kohalikke elamispraktikaid. Kõik tööd kasutavad nähtu mõtestamiseks teoreetilisi alusmaterjale ning tööde esitlemiseks erinevaid multimeedia lahendusi.
Kahanemine on Ida-Virumaal pidevas muutumises. Ühtpidi on see seotud kohaliku mineviku võistlevate vaadetega, teistpidi kujundab see piirkonna tulevikku, sest õiglane üleminek nõuab senise majandusstruktuuri ümberpööramist ja piinlikult suur süsinikuemissioon sunnib otsima uusi narratiive. Kuigi kahanemist seostatakse mahajäänud keskkonnaga ning tühjaks jäänud elamufondiga, siis uurides selles elamist võime avastada rikkaliku kogemustepagasi, milles väljendub omapärane leppimine ning visadus. Kahanevat linnakeskkonda peetakse sageli ka häirivaks keskkonnaks, kuid miks me oleme harjunud mõtestama linnade atraktiivsust vaid läbi kasvu? Kas ka tasakasv võiks olla ilus?
05.04.2022 — 10.04.2022
„festival…showcase“ EKA Galeriis 5.–10.04.2022
“festival…showcase” 5.—10.04 EKA Galeriis
Saara Liis Jõerand, Gregor Kulla, Riin Maide, Nele Tiidelepp, Henri Särekanno, Mattias Veller
Näitus on avatud 6.—9. aprillil kell 15.00—19.00
Avamine toimub 5. aprillil kell 18.00
Kuuel päeval toimuvad aktsioonid, esitused ja esitlused. See on festival. Kuus noort autorit jagavad platvormi loomiseks ja katsetamiseks. See on showcase.
5.—10. aprillini toimub EKA Galeriis näitus ja etenduskunsti kobarprojekt “festival…showcase”. Tsüklit alustab performatiivne avaõhtu 5. aprillil ja lõpetab pühapäeva pärastlõunane trükise-esitlus 10. aprillil. Nende vahele jääb neli päeva pidevas muutumises näitust, mida täidavad etenduslikud avaldumised, sh videolinastused, heliteosed, kestvus- ja välk-performance’id nii häälele kui kehale.
“festival…showcase” on meediume lõimiv projekt, mille keskmes on koostöö. Erinevatest loomingulistest distsipliinidest kunstnikud kõrvutavad oma harjumuspärast meediumit külgnevatega, laenavad neilt vahendeid. Teosed valguvad üle meediumite piiride, kasutavad sisendina situatsiooni haprust ja ebakindlust. Teoste aines pärineb koosveedetud hetkedest, analüüsib omavahelisi suhteid, naaldub teineteise oskustele.
Väljaspool avaldumisi on näitus installatiivne keskkond, mis kajastab ettevalmistust ja järelelu. Ruumiline olukord vaheldub piduliku, pühaliku, installatiivse ja performatiivse vahel pidevalt, eelmiste ja järgmiste teoste materjal ja rekvisiidid jagavad iga esitusega ruumi.
AJAKAVA
TEISIPÄEV, 5.04
18:00
Näituse pidulik avamine
Tunked
“festival…showcase’i” avab Mattias Velleri performance kuuele asjapulgale
40’
KOLMAPÄEV, 6.04
15:00-19:00
Näitus avatud
Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad
juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus
Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö
15:00
TRÜKIS I: kõrgtrükk
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
30’
16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’
17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’
18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’
19:00
relief
Gregor Kulla elektroakustiline kompositsioon ja performance, mis tegeleb intervalliliste vahekordade määratlemisega läbi pinge
30’
NELJAPÄEV, 7.04
15:00-19:00
Näitus avatud
Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad
juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus
Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö
15:00
TRÜKIS II: sügav(trükk)
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
150’
16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’
17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’
18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20′
20:00
relief
Gregor Kulla elektroakustiline kompositsioon ja performance, mis tegeleb intervalliliste vahekordade määratlemisega läbi pinge
30’
REEDE, 8.04
15:00-19:00
Näitus avatud
Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad
juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus
Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö
15:00
TRÜKIS III: siid
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
20’
16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’
17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’
18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’
19:00
Mida teha et hakkaks hea
Nele Tiidelepa performance kuuele etendajale iseendaga, teistega, üle, kaasa ja taga rääkimisest
60’
LAUPÄEV, 9.04
15:00-19:00
Näitus avatud
Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad
juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus
Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö
15:00
TRÜKIS IV: jätkud/kokkuvõtted
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
40’
16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’
17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’
18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’
19:00
Showcase…festival inside the “festival…showcase”
avatud platvorm / koosviibimine / pidu / festival / showcase
Vabas vormis õhtu, mille käigus võib osa saada, aga ka ilma jääda erinevatest ette- ja üles astumistest. Igas meediumis teosed, loendamatutelt erinevatelt esinejatelt, nii “festival…showcase’i” tegijatelt kui tundmatutelt teistelt, mis võivad kesta ühest sekundist kümne minutini.
Ürituse ajal on avatud EKA baar!
PÜHAPÄEV, 10.04
15:00
Näituse pidulik lõpetamine
Trükise esitlus
Riin Maide performance’ite “TRÜKIS I”, “TRÜKIS II”, “TRÜKIS III” ja “TRÜKIS IV” raames valminud trükise esimene avalik esitlus
60’
Autorite lühibiograafiad:
Saara Liis Jõerand (1999) on Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse magistrant, keda huvitab ala mõtte ja selle väljenduse vahel. Jõerand on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi ning semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe, avaldanud kirjandus- ja teatrikriitikat erinevates väljaannetes ning teinud kaasa mitmes kunstiprojektis.
Gregor Kulla (2000) on helilooja, kirjanik ning kriitik, kes õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Tõnu Kõrvitsa ja Helena Tulve juures kompositsiooni. Varasemalt lõpetanud H. Elleri nim Muusikakooli oboe ning heliloomingu erialal ning täiendanud end Novi Sadis EU School of Participation 2021’s jätkusuutliku kunstiloome vallas. Kulla pälvis oma tegemiste eest Tartu kultuuriväljal Tartu Noore Kultuurikandja 2020 aunimetuse. Mullu sai ta ka kultuurileht Sirbi laureaadiks ning on Erkki-Sven Tüüri fondi stipendiaat.
Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala ning täiendanud ennast Prahas DAMUs stsenograafia ja alternatiivteatri erialal. Maide looming keskendub lavaliste ja ruumiliste situatsioonide mängulisele dekonstruktsioonile ja täheldamisele. Maide on korraldanud ja kaasa teinud grupinäitustel ning erinevates lavastusprojektides Tallinnas, Tartus, Prahas ja Brüsselis. Ta pälvis aastal 2020 Noore Kunstniku preemia ja Edmund Valtmani nimelise noore graafiku stipendiumi.
Nele Tiidelepp (1998) on 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna lõpetanud vabakutseline loovisik, kelle praktika tõukub spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Läbi meediumite nagu tekst, video, heli, installatsioon ja performance väljendub spontaanne ja kaootiline mõttevool. Tiidelepp on 2021. aastal võitnud Noore Tartu konkursi, 2020 Noore Kunstniku preemia, 2019 SIIL Prize’i ja Millenium Prize’i, ning osalenud kunstisündmustel lisaks Eestile ka Baselis, Rovaniemis, Riias, Brüsselis, Stuttgartis, Veneetsias ning Moskvas.
Henri Särekanno (1999) on vabakutseline kunstitöötaja ja kinofiil. Ta on õppinud kunstiajalugu ja filosoofiat. Oma loomingulises praktikas töötab ta audiovisuaalsete meediumitega, huvitudes peamiselt dokumentalistika ja fiktsiooni piirialadest. Särekanno on vokaal-instrumentaalansambli SEAPUTS kitarrist, viiuldaja ja asutajaliige.
Mattias Veller (1998) õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, kuid petab eriala järjepidevalt kõigi teiste võimalike loominguliste tegevustega. Oma interdistsiplinaarses tegevuses on ta puudutanud füüsilise töö ning inimese ja materjali suhete teemasid, töötanud maalide ja objektide kallal absurdse ja piinliku täpsusega. Veller on vokaal-instrumentaalansambli SEAPUTS kitarrist, vokalist ja asutajaliige.
„festival…showcase“ EKA Galeriis 5.–10.04.2022
Teisipäev 05 aprill, 2022 — Pühapäev 10 aprill, 2022
“festival…showcase” 5.—10.04 EKA Galeriis
Saara Liis Jõerand, Gregor Kulla, Riin Maide, Nele Tiidelepp, Henri Särekanno, Mattias Veller
Näitus on avatud 6.—9. aprillil kell 15.00—19.00
Avamine toimub 5. aprillil kell 18.00
Kuuel päeval toimuvad aktsioonid, esitused ja esitlused. See on festival. Kuus noort autorit jagavad platvormi loomiseks ja katsetamiseks. See on showcase.
5.—10. aprillini toimub EKA Galeriis näitus ja etenduskunsti kobarprojekt “festival…showcase”. Tsüklit alustab performatiivne avaõhtu 5. aprillil ja lõpetab pühapäeva pärastlõunane trükise-esitlus 10. aprillil. Nende vahele jääb neli päeva pidevas muutumises näitust, mida täidavad etenduslikud avaldumised, sh videolinastused, heliteosed, kestvus- ja välk-performance’id nii häälele kui kehale.
“festival…showcase” on meediume lõimiv projekt, mille keskmes on koostöö. Erinevatest loomingulistest distsipliinidest kunstnikud kõrvutavad oma harjumuspärast meediumit külgnevatega, laenavad neilt vahendeid. Teosed valguvad üle meediumite piiride, kasutavad sisendina situatsiooni haprust ja ebakindlust. Teoste aines pärineb koosveedetud hetkedest, analüüsib omavahelisi suhteid, naaldub teineteise oskustele.
Väljaspool avaldumisi on näitus installatiivne keskkond, mis kajastab ettevalmistust ja järelelu. Ruumiline olukord vaheldub piduliku, pühaliku, installatiivse ja performatiivse vahel pidevalt, eelmiste ja järgmiste teoste materjal ja rekvisiidid jagavad iga esitusega ruumi.
AJAKAVA
TEISIPÄEV, 5.04
18:00
Näituse pidulik avamine
Tunked
“festival…showcase’i” avab Mattias Velleri performance kuuele asjapulgale
40’
KOLMAPÄEV, 6.04
15:00-19:00
Näitus avatud
Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad
juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus
Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö
15:00
TRÜKIS I: kõrgtrükk
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
30’
16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’
17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’
18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’
19:00
relief
Gregor Kulla elektroakustiline kompositsioon ja performance, mis tegeleb intervalliliste vahekordade määratlemisega läbi pinge
30’
NELJAPÄEV, 7.04
15:00-19:00
Näitus avatud
Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad
juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus
Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö
15:00
TRÜKIS II: sügav(trükk)
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
150’
16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’
17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’
18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20′
20:00
relief
Gregor Kulla elektroakustiline kompositsioon ja performance, mis tegeleb intervalliliste vahekordade määratlemisega läbi pinge
30’
REEDE, 8.04
15:00-19:00
Näitus avatud
Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad
juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus
Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö
15:00
TRÜKIS III: siid
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
20’
16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’
17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’
18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’
19:00
Mida teha et hakkaks hea
Nele Tiidelepa performance kuuele etendajale iseendaga, teistega, üle, kaasa ja taga rääkimisest
60’
LAUPÄEV, 9.04
15:00-19:00
Näitus avatud
Ma filmin nüüd
Henri Särekanno audiovisuaalne eksperiment, kus kaamerad ja videopilt ruumis toimuvaga kaasa mõtlevad
juhan
Henri Särekanno lühidokumentaal residentuurist Juhani talus
Minu sõnad I
Saara Liis Jõeranna näituse jooksul täienev kirjatöö
15:00
TRÜKIS IV: jätkud/kokkuvõtted
Riin Maide performance; eelkõige lihtsalt trükkimine
40’
16:00
Minu sõnad II
Suuline performance, kus Saara Liis Jõerand abstraktseid sõnu näitusele sobivaks konkretiseerib
20’
17:00
Maadlus
Mattias Velleri ja Henri Särekanno audiokollaaž ja sport-performance
15’
18:00
Telefonikõned teatri kohta
Kvalitatiivne rahvaküsitlus ja performance, mille jooksul Mattias Veller end füüsiliselt proovile paneb
20’
19:00
Showcase…festival inside the “festival…showcase”
avatud platvorm / koosviibimine / pidu / festival / showcase
Vabas vormis õhtu, mille käigus võib osa saada, aga ka ilma jääda erinevatest ette- ja üles astumistest. Igas meediumis teosed, loendamatutelt erinevatelt esinejatelt, nii “festival…showcase’i” tegijatelt kui tundmatutelt teistelt, mis võivad kesta ühest sekundist kümne minutini.
Ürituse ajal on avatud EKA baar!
PÜHAPÄEV, 10.04
15:00
Näituse pidulik lõpetamine
Trükise esitlus
Riin Maide performance’ite “TRÜKIS I”, “TRÜKIS II”, “TRÜKIS III” ja “TRÜKIS IV” raames valminud trükise esimene avalik esitlus
60’
Autorite lühibiograafiad:
Saara Liis Jõerand (1999) on Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse magistrant, keda huvitab ala mõtte ja selle väljenduse vahel. Jõerand on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi ning semiootika ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe, avaldanud kirjandus- ja teatrikriitikat erinevates väljaannetes ning teinud kaasa mitmes kunstiprojektis.
Gregor Kulla (2000) on helilooja, kirjanik ning kriitik, kes õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Tõnu Kõrvitsa ja Helena Tulve juures kompositsiooni. Varasemalt lõpetanud H. Elleri nim Muusikakooli oboe ning heliloomingu erialal ning täiendanud end Novi Sadis EU School of Participation 2021’s jätkusuutliku kunstiloome vallas. Kulla pälvis oma tegemiste eest Tartu kultuuriväljal Tartu Noore Kultuurikandja 2020 aunimetuse. Mullu sai ta ka kultuurileht Sirbi laureaadiks ning on Erkki-Sven Tüüri fondi stipendiaat.
Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala ning täiendanud ennast Prahas DAMUs stsenograafia ja alternatiivteatri erialal. Maide looming keskendub lavaliste ja ruumiliste situatsioonide mängulisele dekonstruktsioonile ja täheldamisele. Maide on korraldanud ja kaasa teinud grupinäitustel ning erinevates lavastusprojektides Tallinnas, Tartus, Prahas ja Brüsselis. Ta pälvis aastal 2020 Noore Kunstniku preemia ja Edmund Valtmani nimelise noore graafiku stipendiumi.
Nele Tiidelepp (1998) on 2020. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna lõpetanud vabakutseline loovisik, kelle praktika tõukub spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja materjalidele. Läbi meediumite nagu tekst, video, heli, installatsioon ja performance väljendub spontaanne ja kaootiline mõttevool. Tiidelepp on 2021. aastal võitnud Noore Tartu konkursi, 2020 Noore Kunstniku preemia, 2019 SIIL Prize’i ja Millenium Prize’i, ning osalenud kunstisündmustel lisaks Eestile ka Baselis, Rovaniemis, Riias, Brüsselis, Stuttgartis, Veneetsias ning Moskvas.
Henri Särekanno (1999) on vabakutseline kunstitöötaja ja kinofiil. Ta on õppinud kunstiajalugu ja filosoofiat. Oma loomingulises praktikas töötab ta audiovisuaalsete meediumitega, huvitudes peamiselt dokumentalistika ja fiktsiooni piirialadest. Särekanno on vokaal-instrumentaalansambli SEAPUTS kitarrist, viiuldaja ja asutajaliige.
Mattias Veller (1998) õpib Eesti Kunstiakadeemias maali erialal, kuid petab eriala järjepidevalt kõigi teiste võimalike loominguliste tegevustega. Oma interdistsiplinaarses tegevuses on ta puudutanud füüsilise töö ning inimese ja materjali suhete teemasid, töötanud maalide ja objektide kallal absurdse ja piinliku täpsusega. Veller on vokaal-instrumentaalansambli SEAPUTS kitarrist, vokalist ja asutajaliige.
25.03.2022 — 31.03.2022
Maarja Tõnissoni näitus-performance “Sula”
“Sula” keskne etendaja on materjal ja keskkond, peegeldades minapildi, representatsiooni ja kehastumise protsesse. Sula on selge ja muutlik. Sulaga kontaktis olles tekib äratundmine ja võõristus. Sula võib võtta sinu või ükskõik millise kuju. Sinu pilk jälgib Sula ja Sula vaatab vastu. Sula moodustub su silma võrkkestal ja sulab su enese osaks.
Maarja Tõnissoni näitus-performance “Sula”
Reede 25 märts, 2022 — Neljapäev 31 märts, 2022
“Sula” keskne etendaja on materjal ja keskkond, peegeldades minapildi, representatsiooni ja kehastumise protsesse. Sula on selge ja muutlik. Sulaga kontaktis olles tekib äratundmine ja võõristus. Sula võib võtta sinu või ükskõik millise kuju. Sinu pilk jälgib Sula ja Sula vaatab vastu. Sula moodustub su silma võrkkestal ja sulab su enese osaks.