Näitused

“Vabaduse teadus” on osa Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitusest “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”.

Avamine ja kuraatorituur 21. jaanuaril, kell 15.00, EKA Galeriis 

Kuraator: Róna Kopeczky
Kunstnikud: Olson Lamaj, Igor Eškinja, Flo Kasearu, Nada Prlja, Katja Novitskova ja Bojan Stojčić

Näitus on avatud 22.01—26.02.2022, T-L kl 12.00—18.00

Sissepääs Covid tõendiga.

“Vabaduse teadus” on kolmas vaatus Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitusest “Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses”. Näitus jääb avatuks kuni 26. veebruarini.

“Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses” on mitmeosaline näitus, mis keskendub Kesk- ja Ida-Euroopat mõjutanud radikaalsetele poliitilistele, kultuuripoliitilistele ja ühiskondlikele pööretele, vaadeldes neid globaalses kontekstis ja universaalse absurdi võtmes. Näitusel astuvad üles Kesk- ja Ida-Euroopas tegutsevad või sealt pärit nüüdiskunstnikud, kes käsitlevad julgelt ja kriitiliselt selliseid põletavaid küsimusi nagu paremäärmusliku poliitika esiletõus, nihestunud üleilmsed eesmärgid, demokraatia lagunemine, vabaduste vähenemine nii elus kui ka kunstis ning üldvalitsev hirmu ja vaenu õhkkond.

Näitus “Soe”, kuhu on olemasolevate ja uute teostega kutsutud osalema siinse piirkonna kaasaegse kunsti väljal tegutsevad kunstnikud, koosneb kolmest omavahel läbipõimunud tsüklist, mille pealkirjad on “Rahvas armastab seda”, “Hapukurgipoliitika” ja “Vabaduse teadus”. See kujuteldav kontseptuaalne etendus, mis koosneb kolmest nimetatud vaatusest, rullub lahti üha laetuma draamanarratiivina. Näitus toob publiku ette absurdsed vaatemängud, soovides neid lahata, omastada ja moonutada, kuid kätkeb ühtlasi mänguliselt ka huumorit ja pilkeid kui intellektuaalset vastumürki või mõeldavat alternatiivi, mille aluseks on tulevikkuvaatav vastuhakk ja poeetiline eskapism.

Kolmas vaatus “Vabaduse teadus” pakub välja terve rea võimalusi tänapäeva rõhuvate oludega toime tulemiseks, ammutades ideid loodusteadustest ning bioloogilistest ja matemaatilistest süsteemidest, mis fantaasia tuules ja uut vormikeelt kasutades annavad ainest teistsuguste olemis-, tajumis- ja käitumisviiside kujutlemiseks. Selle peatüki vundament on huumor, poeesia ja absurd ning neid kasutatakse, et kindlaksmääratud rollide ja funktsioonide tasase eituse kaudu tegelikkust mänguliselt hajutada või lüüriliselt moonutada. Niisuguses uues olukorras jäävad kord ja distsipliin instinktidele alla ning tekib võimalus vankumatute reeglite ümber mõtestamiseks. Võimatu poole püüeldes ja seda lausa nõudes vabanemegi meid kammitsevatest raamidest.

Tallinna XVIII Graafikatriennaali asukohad: Kai kunstikeskus | Temnikova ja Kasela galerii | Põhjala pruulikoda | EKA Galerii | Liszti Instituut Tallinn | Flo Kasearu majamuuseum | Kanuti Gildi SAAL

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17.00, avab EKA kaasaaegse kunsti tudeng Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”.

Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13.00–18.00.

Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”

Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.

Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii

Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli „body slam / ihu ramm“ on installatiivne näitus-lavastus, koostöös Mihkel Maripuu ja Tarvo Porrosoniga. 

Päevasel ajal funktsioneerib ruum iseseisva installatiivse näitusena, kuid viiel valitud õhtul aktiveerivad etendajate kehad ja heli ruumi ning näitusest saab etendus. Kaks naist, kes ei ole huvitatud saavutamast kindlust ei lavalises ega sotsiaalses sfääris, uurivad materjali ja keha vahelist suhet ning materialiseerivad seeläbi haprust.

Kaks keha ja savi – oma olemuselt samaaegselt nii haprad kui tugevad – on asetatud dialoogi ruumis, kus kogemus loob läbi interaktsiooni uusi kogemusi, materiaalsus kannab endas küsimust ja teod loovad teoseid. Tekivad võimalused kokkupõrkeks, juhuseks, igikestvaks materjali konstrueerimiseks ja dekonstrueerimiseks. On süsteem, on juhus, on mehaanika, on sõnad ja heli, kildude ja korrapärana. Ootamatus tekitab haprust.

Habras, habras, tugev. Savi, inimkeha ja etendaja lavaline olek. Talub raskust, kuid mitte lööki. Alles jäävad kahe naise haprad kehad.

Esietendus: 8. jaanuar 2022, kell 19.00
Näituse avamine: 8. jaanuaril 2022, kell 20.30
Etendused: 11/12/14/15. jaanuaril, kell 19.00
Näitus on avatud 10.–15. jaanuar, kell 12.00-18.00
ARS Kunstilinnaku Projektiruumis
14.01 etendusele järgneb artist talk!

Helikunstnik: Mihkel Maripuu
Tehnilised lahendused: Tarvo Porroson
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Fotod: Gabriela Leopard
Kestus: 60 min

Näitus on TASUTA

Etenduste piletid Fientas 

Sündmus Facebookis

–

Keithy Kuuspu on noor etendus- ja tantsukunstnik Tallinnast. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekava (BA) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) õppekava (MA). Alates septembrist 2021 õpib ta Eesti Kunstiakadeemias keraamika erialal (MA).

Oma loomingus keskendub Keithy reaalsuse definitsioonile ja selle piiride uurimisele, toetudes (primitiivsele) inimloomusele, argistele struktuuridele ja mõjule, mida ühiskond avaldab üksikisikutele. Tema fookus on protsessil nii enne kui pärast tulemit ning protsessiga kaasnevas eneseloomises.

Liisa Saaremäel on eesti etenduskunstnik. Pärast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lõpetamist liitus ta Eesti Draamateatri ansambliga, kus ta töötas näitlejana aastatel 2016-2020. 2021. aastal lõpetas ta ta EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriprogrammi ja hetkel töötab vabakutselise etenduskunstnikuna.

Juunis 2021. esietendus Uue Loomingu Majas Liisa teine autorilavastus Tiny Home Production presents: LARGER-THAN-LIFE. Teda kui kunstnikku paelub teemana kompresseeritud ruum nii ruumiliselt kui metafoorselt. “Tiny Home Production presents” (2020) – fiktiivne teatriorganisatsioon – on koondpealkiri kahele lavastustele, milles mängib autor teadlikult ja irooniliselt kapitalistlikku väärtussüsteemi kuulumise ja naiskunstniku narratiiviga.

Mihkel Maripuu on kunstnik, kelle tegevust iseloomustab multidistsiplinaarne, eri meediume kaasav praktika, milles sisaldub lisaks helilisele ka visuaalne ja füüsiline platvorm. Uurimusalusteks teemadeks on olnud post-interneti olemus kaasaegses kunstis, neo-materialism ja muud subkultuurilised ilmingud ning digitaalajastu omapärad, mis on mõjutanud kaasaegse diskursuse kujunemist. Lahates tehnoloogia ja orgaanika vahelisi erisusi ning nende potentsiaalsete ühisalade kattuvuslikke printsiipe. Viimastel uuringutel on keskendunud ruumilise hübriidkogemuse saavutamisele reaalajas, rakendades eri meediumid üksteise kasuks tööle, mis simulaakrumina stimuleeriks ruumi külastaja kogemust ning seeläbi ka ruumi iseennast.

Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli, filosoofiateaduskonna, kultuuriteaduste ja kunstide instituudi, maalikunsti õppetooli (B.A.) ja Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna (M.A.).

Tarvo Porroson on lõpetanud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli sepatöö erialal (2009), misjärel asus õppima Eesti Kunstiakadeemias Ehte- ja sepakunsti osakonnas. Porroson väärtustab isiklikus loomingus taaskasutust. Ta on töötanud enamasti vabakutselisena nii Eestis kui välismaal, teinud koostööd erinevate kunstnikega, loonud nii ehteid, sepiseid, skulptuure, disainmööblit kui mehhanisme

EKA üliõpilaste kureeritav näitus eksperimenteerib nii asukoha kui ajaga. 

1. jaanuaril, 2022 avati kuuepäevane interdistsiplinaarne grupinäituse projekt „NewYearsRezolution“, mis käsitleb uue aastaga kaasnevaid magus-mõrkjaid varjundeid nagu lubaduste andmine ja nende purunemine, aasta algusega kaasnev seisak ning lootus millegi parenemisest aasta kõige pimedamal ajal.

Näitus toimub vestlusrakenduses „Telegram“ ning oma töid esitlevad kuus kunstnikku: Darja Popolitova, Alexei Gordin, Siim Elmers, Martin Kirsiste, Elina Masing ja Liisbeth Horn.

Näituse „NewYearsRezolution” kõige suuremaks eripäraks ja proovikiviks on toimumine vestlusrakenduses „Telegram“. Miks? Sest vestlusel, mis toimub läbi sõnumite, piltide ja emojide on oma kindel tunnetus. Ekraanil ei koge me asju nii kuis päriselus ning just seda mõju soovitakse projektis avastada. Näituse õnnestumiseks pakub suurepärast pinnast just uue aasta algus, mil suurem osa ühiskonnast kipub erinevate substantside tarbimise tagajärjel olema võimeline vaid telefoniekraani vaatama. Miks mitte vaadata siis juba näitust?

SISSEPÄÄS NÄITUSELE 

Aasta alguse üldinimlikku ja mängulist teemade assortiid asuvad vestlusrakenduses lahendama kuus kunstnikku erinevatest distsipliinidest. Seda juba nii olemasolevate kui ka spetsiaalselt näituse tarbeks loodavate teostega. Projektist võtavad osa ehtekunstnik Darja Popolitova, maalikunstnik Alexei Gordin, skulptor Siim Elmers, heli- ja visuaalkunstnik Martin Kirsiste ning etenduskunstnikud Elina Masing ja Liisbeth Horn. Igal päeval avaldab üks kunstnik enda teose eksperimenteerides nii meediumi kui ka ajaga.

Vestlusrakenduse täit potentsiaasli ära kasutades, toetavad kunstiteoseid paralleelselt ka erinevad kirjutajad. Sinna hulka kuulub näituse jaoks spetsiaalselt kokku kutsutud kirjutamistiim – Liisbeth Horn, Brigit Arop, Aleksander Metsamärt –, kes aitavad siduda erinevaid ülesastumisi ning luua lisandväärtust ka näituse tekstides endis. Lisaks oodatakse tekstilist sekkumist ka vestlusruumiga liituva publiku poolt, võimaldades niiviisi luua kogukondlikku ja interaktiivset kunstikogemust.

Näitust kureerivad Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja kuraatoriõppe teise aasta magistrandid Anita Kodanik, Gertu Borodkina, Aleksander Metsamärt, Kristo Villem ja Marion Leetmaa. Projekti juhendaja on EKA kuraatorisuuna magistriõppe juht Anders Härm. Näituse graafilise disaini taga seisab EKA graafilise disaini magistrant Michael Ashley Fowler.

Näituseprojekt toimub ööpäevaringselt alates 1. jaanuarist 2022 ning päädib jõuluaja lõpuga, olles viimast päeva avatud 6. jaanuaril, Kolmekuningapäeval.

SISSEPÄÄS NÄITUSELE Telegramis

Lisainfo Facebookis

Darja Popolitova (s 1989) on ehtekunstnik, kes kasutab oma loomingus ehteid, digitaalseid tehnikaid ja videomeediumit. Popolitova teosed mängivad heas usus eneseabikultuuriga, heites samaaegselt nii nalja eneseabi stampide ja stereotüüpide üle, kui ka vaadeldes siira ja sooja huviga seda, miks, milleks ja kuidas me ekraani vahendatuse läbi endale turvatunnet leiame ja loome.

Alexei Gordin (s 1989) on peamiselt tuntud maalikunstnikuna, kuid tegeleb ka foto-, video- ja performance’ kunstiga. Gordini kunstipraktika põhiline huviobjekt on inimese absurdselt stereotüüpsed mõtte- ja käitumismustrid tänapäevases ühiskonnas.

Siim Elmers (s 1997) on skulptor, kes töötab erinevate materjalidega. Elmersi peamiseks aineseks on isiklikud tragöödiad, tunded ja maailmas ümberringi toimuv. Teoste keskseks osaks on soov mõista maailma ja nähtusi enda ümber ning jagada kogemusi.

Martin Kirsiste (s 1997), on Tallinnas tegev heli- ja visuaalkunstnik. Kirsiste loomingus põimuvad soolisus, ihad, kummalised tajud, kostümeeritud metamorfoosid ja inimkonna tumedamad pooled. Viimastel aastatel on Kirsiste üles astunud ka drag-artistina Ms. Elsa nime all.

Elina Masing (s 1997) on etenduskunstnik ja muusik. Masing on lõpetanud Tallinna balletikooli kui õppinud tantsukunsti Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Masing on lavalaudu valitsenud nii lavastajana (“Fairy Tale Arch”) kui etendajana (“veenus.me”). Muusikuna on Masing tegutsenud nii bändides (5HORSES) kui sooloartistina (Valge Tüdruk).

Liisbeth Horn (s 1997) on etenduskunstnik ja lavastaja, lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti. Lisaks erinevatel näitustel osalemisele, on Liisbeth ennast tõestanud lavastajana (“Tõde ja õigus”). Eelmisel aastal omistati talle professor Kalju Komissarovi nimeline Tartu Ülikooli stipendium.

Juba viiendat aastat toimuv EKA Design Showcase toob taas avalikkuse ette EKA tudengite viimase aasta parimad koostööprojektid ettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonidega. Koostööprojektide tulemusena sündinud uuenduslikke disainilahendusi tutvustav sündmus toimub EKAs 12. jaanuaril.

Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal (Põhja pst 7, kaldauditoorium A101) kui ka jälgida ülekannet EKA TV-s või Facebookis.

Disaini- ja ettevõtluspäev algab inspiratsioonikõnega digi­evangelist Marten Kaevatsi poolt. Seejärel tulevad esitlusele EKA disainiteaduskonna ning Design & Technology Futures (TalTechi ja EKA ühisõppekava) tudengite poolt viimase aasta jooksul loodud uuenduslike toodete ja teenuste kontseptsioonid, prototüübid ja valmislahendused ettevõtetele ja organisatsioonidele nagu Keskkonnaagentuur, Magnetic MRO, Tallinna linn, Hoolekandeteenused AS ja ABB. Kokku tutvustatakse kahtteist värsket koostööprojekti, mis pakuvad lahendusi meditsiinisektorist linnaruumini ja lennuki interjöörist keskkonnaprobleemideni.

PROGRAMM

Esitlused on eesti- ja ingliskeelsed, ilma tõlketa.

Lisainfo:
Karin Kiigemägi
Ettevõtlussuhete koordinaator
karin.kiigemagi@artun.ee
5035096

Sündmust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond

Alates teisipäevast, 14. detsembrist 2021 on Draakoni galeriis avatud Martin Buschmanni näitus „Dok.Foto 2020“. 

Kuna dokumentaalfotograafia ülesandeks on jäädvustada sündmuseid kohapeal, siis virtuaalsete sündmuste ja keskkondade puhul peame paratamatult mõtlema selle üle, kuidas olla kohal ning kuidas kajastada virtuaalses keskkonnas toimuvat läbi fotograafia? Millised on ühised jooned reaalse ja virtuaalse maailma vahel? Millised on võimalused ja piirangud ning kuidas toimib ja peab vastu tänapäevane fototeooria virtuaalses keskkonnas.

Näitusel on esitletud fotod, erinevates virtuaalsetes (mängu)keskkondades toimunud kontsertidest. Vormiliselt rakendab kunstnik tänapäevast kontsertfotograafia võttestikku virtuaalsetes keskkondades ja vaatab, kuidas on võimalik seal tekkiva visuaaliga toimunut (meeleolu, sündmuste kulgu, eripära) edasi anda.

Kunstnik suunab oma „kaamera“ kontsertide keskkondadele ja seal toimuvale, kajastades virtuaalsetel sündmustel toimuvat ülemaailmsete sündmuste ning poliitika taustal.

Põlev Targeti kaubamaja, virtuaalse klubi Elsewither (mis on Brooklynis asuva klubi Elsewhere virtuaalne koopia) üritusel, oli sünkroonis samal ajal 2020. aasta juunis New Yorkis toimunud rahutustega, sama võib öelda Pussy Rioti esinemise kohta Block by Blockwesti festivalil. Mõlemad üritused leidsid aset Minecrafti keskkonnas, mis oli kiireim, mugavam ja ehk ka odavaim lahendus virtuaalse kontserdi tekitamiseks koroonapiirangute tingimustes.

Nendele vastukaaluks on pildid nö kommertskeskkondadest: foto Robloxi keskkonnas toimunud Lil Nas X kontserdipublikust ning Lost Horizon festivalist Sansaris. Kui teistes keskkondades jäävad inimesi esindavad avatarid pigem inimesetaoliseks, siis Sansari keskkonnas lubatakse tantsupõrandale ka porgandi välimusega tegelasi.

Selle taustal tõstatub üha enam aktuaalstust koguv küsimus isikuandmete ja -kaitse kohta – mis iseloomustab isikut, kui ta eksisteerib virtuaalses keskkonnas? Reaalses (optikal põhinevas) fotograafias tunneme ja eristame isikuid kujutisel näojoonte ja kehahoiaku järgi, aga kuidas teha seda virtuaalse maailma fotograafias, kus avatarid on eelnevalt (mängu)arendaja poolt loodud?

Martin Buschmann (1980) on Tallinnas elav kunstnik ja fotograaf. Ta on lõpetanud 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe kaasaegse kunsti erialal ning 2019. aastal bakalaureuseõppe fotograafia erialal. Buschmann kasutab väljendusvahenditena fotograafiat ja installatsiooni, uurides kriitilisest vaatevinklist erinevaid soolisi representatsioone, mänguteooriaid ja simulaakrume. Samuti on ta töötanud ERKI moeshow fotograafina enam kui kümme aastat. Juba mitmeid aastaid analüüsib Martin Buschmann ajakirjanduses (Sirp, Positiiv) toimunud näituseprojekte.

Teosed on valminud Eesti Kultuurkapitali toetusel.

Kunstnik tänab: Reimo Võsa-Tangsoo, Kristel Schwede, Veigo Kuzmenko, Tiiu Buschmann, Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Fotoajakiri Positiiv, Eesti Kultuurkapital. Samuti Robloxi, Minecrafti ning Sansari keskkondi ning kõiki neid, kes seal toimunud kontsertidega seotud olid.

Reedel, 17. detsembril kell 19.00 avatakse Raja majas skulptuuriosakonna II kursuse tudengite kunstiinstallatsioon “Sa elad endiselt vaikuses mu seinade vahel” (“You Still Live In the Silence Between My Walls”).

Jäädvustades igapäevaseid kogemusi Raja katuse all sündinud ja nüüd stiihias õilmitsevate kujude kohta, annab installatsioon vaatajale võimaluse puhata nende rahus – ühises imestamise hetkes – üha muutuvas maailmas.

Kunstnikud: Lisethe Maas, Inessa Saarits, Merilin Põldsam, Aleksandra Nyyssönen, Pablo Apellaniz, Michael O Reilly, Lauri Lest, Gregorio Migliaccio, Rain Saarik

Juhendaja: Sten Saarits

“Sa elad endiselt vaikuses mu seinade vahel” on avatud 17.-21. detsembrini iga päev kell 15.00-19.00.

Paljassaare. Ühelt poolt rohelus ja rahu, linnud ja varemed, pääs linnast, igavesest kiirustamisest. Teisalt varemed ja olnud reaalsused, mis on kehtetuks kuulutatud, deklareeritud tühjus, mis teeb ruumi pöörastele uutele ulmadele, spekulatsioonidele, plaanidele kohe-kohe saabuva veel rohelisema, helgema, õigema tuleviku jaoks.  

EKA urbanistika magistriprogrammi tudengid kutsuvad kõiki Paljassaarde, et võtta 18. detsembril ühe lühikese talvepäevaga kokku semestrijagu uuringuid Tallinna kuumemaks spekuleerimisobjektiks oleva poolsaare minevikest ja tulevikest.

Ekspeditsioon-näitusel osalejaid juhitakse läbi kümne eri ajakapsli – kohaspetsiifilise installatsooni, audiorännaku, näituse, aktsiooni jmt – mis heidavad valgust neoliberaalse linnaloome ning poolsaare igapäevareaalsuse kummastavatele kokkupuutepunktidele.

Programm ja rohkem infot @ www.artun.ee/urbanstudies

KAEV
Maria Metsalu (EST), Jaakko Pallasvuo (FI) & Tarvo Porroson (EST)
19.12.2021—25.05.2022
Avamine: 19.12 kell 17.30—19.00
EKA Väligalerii, Kotzebue tn 1, avatud 24/h

Olete oodatud näituse “Kaev” avamisele EKA Väligaleriis 19. detsembril kell 17.30! Väligalerii asub EKA maja välis-seinal, Kotzebue tn 1. Avamine leiab aset EKA sööklas ja sissepääs toimub Väligalerii kõrval oleva klaasukse kaudu Covid-tõendi alusel. 

Osana etendusest “Kaev” Kanuti Gildi SAAL-is, esitlevad kolm kunstnikku EKA Väligaleriis samanimelist pseudoarhailist fotoseeriat. Kaheksateistkümnel metalllehel asetsev happesöövitatud tekst ja illustratsioonid moodustavad kaks raamatut lavastuses. Peategelase jaoks on reaalsuse reeglid ja tähendused kadunud kuristikku ning saades teadlikuks oma lõplikkusest, on ärevus ja ontoloogiline ebakindlus leidnud koha nende asemel. Tal pole perekonda, sõpru ega sidemeid. Maailm oma keerukuses on muutunud koormavaks, mistõttu langetatakse ta kaevu oma nelja psühhoterapeudi poolt – need on AJ, Brian, Kevin ja Nick. Lamades kaevupõhjas oma nahkdiivanil, on tema ülesandeks kirjutada ja anda maailmale tagasi struktuur. Ta on looja. Ta on maag ja alkeemik.

Alates 2021. aasta algusest on Metsalu ja Pallasvuo pidanud kirjutamissessioone ning loonud projektis kasutatava teksti. Valimik neist kirjutistest on leidnud metallikunstnik Tarvo Porrosoni abiga oma koha erinevatel esemetel, millest kaks raamatut moodustavad käesoleva fotoseeria tuuma.

“The psychoanalysts send down a notebook and tell me it would be good for me to keep a journal. I draw flowers in the notebook. I draw horses. I draw medieval weapons. I draw pictures of what I think the psychoanalysts look like. I draw their humors: blood, yellow bile, phlegm and black bile. All of my psychoanalysts fall in love with me. I send my notebook back to them, the one with all the drawings, and they fight over the book, they tear pages out and hang them on the walls of the cottages where they’ve settled. They have to live here, in isolation with me, until the treatment is complete. They love me so much, and they don’t want to let me go. I sleep in the well. I wake up in the middle of the night and the psychoanalysts are gone, they are inside the house, maybe sleeping, maybe fucking each other.”

Kunstnikud tänavad: Kanuti Gildi SAAL, Taavi Teevet, Paul Klooren, Robin Siimann, Pire Sova

Toetaja: Kanuti Gildi SAAL