Näitused

Projekti “Tossust kotaks” eesmärgiks oli liita omavahel kaks ikoonilist jalatsistiili, traditsioonilised puukingad ja kaasaegsed tossud. Jalatsid on valminud Eesti Kunstiakadeemia aksessuaaridisaini osakonna nädalastes
meistriklassides 2024.a jooksul. Puidust tallad on Samelini jalatsivabriku tootmisjäägid.

Kasutuselt kõrvaldatud materjalide mänguline kombineerimine andis tudengitele võimaluse tutvuda jalatsivalmistamise põhimõtetega ning tajuda taaskasutatud materjalidega töötamisel kätkevaid väljakutseid. Kultuurilistele juurtele, puutöö oskusele viitavate taldade leidlik kombineerimine tossudega seob kohaliku ja globaalse mõtteviisi.

Pealsetena võeti kasutusele Nike esinduskaupluste spordijalatsite näidiseksemplare ja Ballzy poodide klientide tagastatud defektiga tooteid.

Osalevad tudengid:
Mia Uustal
Marcus Eier
Lee Mikkin
Heti Darleen Vihman
Kadri Vahar
Beata Batejev
Monika Jurikova
Elisabet Kiverik
Juhendaja: Kristiina Nurk
Meistrid: Sirle Rohusaar ja Merle Visak

EKA Tekstiil 110

Viridis (T)exitus / Green (T)exit

Eesti Kunstiakadeemia tudengid avavad 16. detsembril kell 17.00 Tallinna Botaanikaaia külastuskeskuses eksperimentaalsete trükikangaste näituse “Viridis (T)exitus / Green (T)exit”.

17.12.2024–30.01.2025

Eksperimentaalseid, looduses toimuvatest protsessidest inspireeritud tekstiiliteoseid esitlevaid EKA tekstiilidisaini eriala 3. kursuse tudengid Kassandra Laur, Eleonor Tingas ja Nikolai Keller. Kolm erineva käekirja ja elukogemusega kunstnikku näitavad loodusest inspireeritud protsesse, rütme ja tekstuure, jutustades lugusid müütidest, elujälgedest ja suurlinlikest tulevikuvisioonidest.

Esitletavad teosed peegeldavad looduslike vormide, linnaruumi ja inimliku loovuse dialooge. Noored autorid kasutavad oma loomingus eksperimentaalseid tehnikaid, et tuua esile looduse enese eksperimendid ja isiklik loodustunnetus. Tööd pakuvad võimalust peatuda hetkeks, avada uusi uksi, märgata maailma mitmekülgsust ja avastada koos autoritega, kuidas me tajume keskkonda ja selle muutumist.

Eksperimentaalsed trükitekstiilid on valminud kursusel “Trükitud tekstiilide disain 2”, mille juhendajad on tekstiilikunstnikud Lylian Lainoja ja Piret Valk. Digitrükk teostati Kiustuudios. Graafiline disain Diana Tammets

Täname EKA graafika töökoja juhatajat Maria Eriksoni ja metallitöökoja juhatajat Taavi Teevetit.

Käesoleval aastal oma 110. aastapäeva tähistav tekstiilidisaini eriala on osa EKA BA õppekavast Moe- tekstiili- ja aksessuaaridisain.

https://www.artun.ee/et/erialad/tekstiilidisain/

Kassandra Lauri litograafia teos “Ubinapuud” on inspireeritud vanast metsikust õunapuuaiast, kus saja-aastased puud kannavad ikka vilju, vaatamata nende kõrgele eale. Nende tüvedele on jäänud armid pesunööridest ja kiikedest, mis on olnud nende külge seotud. Vaatamata inim- ja ajajälgedele, kasvavad nad ikka edasi. Vahel on hoopis nende endi raske õunakoorem see, mis oksi ja harusid murrab. Puudesse on peidetud palju elujõudu ning isegi kui nende tüved poolenisti läbi saagida, ei pruugi see olla lõpp – vanad puud suudavad end ravida ja vilju edasi kanda.

Teose jaoks on kasutatud vanu kulunud linu, mis on samuti omi päevi näinud nagu vanad viljapuud. Mingil hetkel on ju linad ja puu ka õues kohtunud, kui pesu õunapuude vahel nööril kuivas.

Eleonor Tingase digitaaltrüki tehnikas “Elu rütmid ja vormid” uurib looduse ja linnaruumi vastastikust mõju, väljendades seda detailirohke ja tundlikult tasakaalustatud visuaalse keelega. Tööstusliku linnamaastiku hallid ja sirgjoonelised vormid sulanduvad järk-järgult eluslooduse mitmekesiste ja dünaamiliste mustritega. Hoonete ja tänavate vaoshoitud geomeetrias hakkavad ilmnema voogavad ja orgaanilised jooned, mis justkui vihjavad taimede ja lillede kasvule, tuues esile looduse pealetungi ja taassünni harmoonia. Teos kutsub vaatajat kogema looduse ja inimtekkelise kooseksisteerimise vastuolusid ja võimalusi, rütme ja vorme, luues visuaalselt ja emotsionaalselt mõjuva terviku.

Nikolai Kelleri fiktiiv-arheoloogiline roostetrüki teos “Andaluusia Behemot” kirjeldab, kuidas EKA uue maja ehitamisele eelnenud arheoloogilised väljakaevamised katkestas suurejooneline leid – kaua kadunud ja otsitud Andaluusia Behemoti surilina.

Leitud kangasse mähitud müütilise olendi kivistised heidavad valgust paljudele, seni lahendamata müütidele ja lugudele Piibli ajaloos. Jäänused avastanud töötajad langesid leiule järgnenud ööl seni seletamatusse ja halvavasse õudusunenägude seisundisse.

Leid tõstatab küsimuse, kuidas see siia sattus? Arvatakse, et Revali kaupmees soetas haruldase kangatüki Hansa ajal. Teadaolevalt jõudis Hansa kaubandustee kaudu siia väärtuslikke kaupu ja aardeid. Kangas on sütitanud tohutu suurt huvi ning Eesti arheoloogia kogukond ja rahvusvahelised teadlased uurivad juhtumit jätkuvalt.

Töö oli eksponeeritud EKA 110. aasta sünnipäeval, uue õppehoone avamisel. https://www.artun.ee/et/eka-tekstiil-tahistab-sunnipaeva-fiktiiv-arheoloogilise-textile-behemothiga/

Näitus on avatud 30. jaanuarini, 2025.

Tallinna Botaanikaaia külastuskeskuse lahtiolekuajad: https://botaanikaaed.ee/et/lahtiolekuajad/

Uusmeedia osakonna semestriprojektide näituse avamine toimub esmaspäeval, 9. detsembril kell 18.00 EKA fuajees. Näitus jääb avatuks kuni 15. detsembrini.
Exhibition description in ENG.

Uusmeedia osakond avab esmaspäeval sügissemestri ülevaatenäituse, kus on välja pandud mitmed valmis ja valmimisjärgus projektid.

Väljapanek hõlmab materjale rahvusvahelistest töötubadest, kursustest ja erinevatest koostööprojektidest. EKA fuajees on esitletud kirjutatud, programmeeritud, salvestatud materjalid, mille seas on nii interaktiivseid ja mitteinteraktiivseid näiteid. Teosed loovad kujutise uurimis- ja eksperimenteerimistegevusest, mis tavaliselt jääb kiireloomulise semestritöö jooksul kättesaadavaks vaid meie üliõpilastele ja koostööpartneritele.

Kutsume tutvuma ideede ja protsessidega, mis on seotud meediakunsti õpingute ja praktikaga.
_____

Videoinstallatsiooni näitus „Patchwork“ sai alguse Uusmeedia kursusest
“Videoinstallatsioon: katsetused liikuva pildiga ruumis”.
Näitusel on esitatud dünaamiline valgusmaastik, mis koosneb mitme autori poolt loodud videoloomingust.

“Patchwork” uurib visuaalsete elementide koosmõju ja nende sulandumist mitmekihiliseks lõuendiks. Nagu vaatleks lapitekki, mis toob kokku mitme visuaalse elementi omavahelise kooskõla.

Näitus kutsub vaatajat ringi uitama ja suhestuma pidevalt muutuva keskkonna keskel ning jälgima selles peituvate tekstuuride, sõnatähenduste, tõlgenduste mõju.

Kunstnikud: Paulina Gilsbach, Kristjan Glück, Marta Huimerind, ELIAS KLMNN, Olev Kuma, Theresa Roth, Kristin Silm, Kroplya, Dennis Vugts, лäбипõленуд коллектiiв, Temake
Juhendaja: Sten Saarits
_____

EVA LAB ja UNESCO

Viimase kahe aasta jooksul on Uue Meedia osakond arendanud Eksperimentaalsete Videomängude ja Kunsti Laboratooriumi (EVA Lab) – kaasaegse kunsti programmi, kus tudengid saavad katsetada eksperimentaalsete videomängude kontseptsiooni kui kunsti- ja väljendusvahendina. Seejuures kasutades erinevaid tööriistu, nagu mängumootorid, helikunst ja digitaalmeedia loomine, et toetada nende loomingulist praktikat.

Sel aastal on meil hea meel, et meie tudengid töötavad virtuaalse näituse ja mänguprojekti kallal, mis keskendub Eesti puisniitudele. Projekt toimub koostöös EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna, Keskkonnaameti ja UNESCO maailmapärandi algatusega.

Tudengid loovad AR-põhiste lahenduste abil interaktiivse virtuaalse näituse mobiiliplatvormidele, kasutades Unity mängumootorit, pakkudes külastajatele ja mängijatele võimalust kogeda kunstnike maastiku loomingulisi tõlgendusi ja sekkumisi, saades samaaegselt osa ainulaadsest looduslikust keskkonnast.

Valminud projekt saab olema kättesaadav Apple App Store’is ja Google Play Store’is.

Õpilased: Ken Säde, Yiyang Sun, Joel Väli, Bob Bicknell-Knight, Marie (Müü) Kanger and Rosa-Maria Nuutinen, Anett Maiste, Caitlyn Kesa, Mihhail Grigorjuk, Ako Allik, Lene Lekse, Riin Alatalu, Taavi Hallimäe.

Juhendajad: Taavi Varm, Camille Laurelli, Sten Saarits, Andrus Laansalu, Jaagup Irve.

Paratekstid Kaasaegse Kunsti Küsimuste kursuse tudengite poolt: Ako Allik, Daniil Musesovs, Danila Ded, Merilin Eks and Olesja Prants.
Juhendaja: Camille Laurelli
_____

UNITY workshop

Nädala jooksul saab näha ja proovida Uusmeedia Unity mängumootori intensiivkursusel loodud projekte. Need eksperimentaalsed mängud on valminud uue interaktiivse töövahendi selgeks õppimise protsessi käigus. Mängumootorite ja nendega seotud kultuuri uurimine on Uusmeedia osakonna projekti “Video Games in Arts Laboratory” (VIA Lab) põhifookus.

Õpilased: Yuko Kinouch, Aleksandra Zolotova, Rosa-Maria Nuutinen, Rin Togo, Bob Bicknell-Knight, Aries Puusepp, Erik Lond, Helen Hausdorf, Jacqueline Rosenthal, Ezgi Okka, Annaliisa Lepik, Freia Antonia.
Juhendaja: Barış Can Soy
_____

Papertronics – Erasmus + workshop

Sel sügisel korraldas Uusmeedia osakond töötoa, et uurida videomänge kui kaasaegse kunsti meediumit praktiliste eksperimentide kaudu, lähtudes esimesena ilmunud primitiivsete mängukujunduste vaatevinklist. Töötoas osalejad valmistasid “Micro Game Factory,” mis suudab joonistuste järgi luua reaalajas interaktiivseid mänge. Projekt loodi koostöös mitmete partneritega, sealhulgas LVLup! Videomängude Muuseum, Eesti Rahvusraamatukogu, Prantsuse Instituut Eestis ja ERASMUS+ programm.

Projekti eriversioon „The Game Station“ jääb terveks nädalaks EKA fuajeesse, kus külastajad saavad töötoa käigus loodud joonistusi uuesti läbi mängida.

Õpilased: Alisa Butenko, Chia-Ling Chiang, Robert Idvani , Clara Jantson-Köstner, Anastasiia Krapivina, Annleen Leesma, Lene Lekše, Ezgi Okka, Karl Erik Pajo, Kaspar Pulk, Byza Yilmaz.
Juhendajad: Jeremy Cordial and Roman Miletitch

Uusmeedia osakonna semestriprojektide näitus toimub osana Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna hindamismaratonist.

EKA BA fotograafia 3. kursuse tudengid avavad näituse „Habras, hoida hoolega“ kell 18:00 esmaspäeval, 9. detsembril 2024 UUS RADA galeriis, Raja tn. 11, Tallinn.

Näitus on osa Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna hindamismaratonist.

Näitus on avatud 14. detsembrini, iga päev kell 14.00-18.00.

Aeg tilgub pidevalt, nagu vesi iidsesse kaevu, tähistades hetki, millest me muidu võib-olla mööda vaataksime. Aknast saab portaal, mis raamib päevade vaikset kulgemist, kus varjud venivad ja taanduvad. Vaikne kaja tõuseb ja avab helide sümfoonia, mis tundub nii kummaline kui ka tuttav. Mälestused kerkivad unustatud nurkadest, kujutised tekivad seal, kus neid ei oodatud.

Näitusel „Habras. Hoida hoolega“ muutub tavaline millekski sügavaks. See kutsub vaatajat peatuma, tundma õrna ja ajutise asja raskust. Iga teos on meeldetuletus: nägemine, mäletamine, kohalolek nõuab hoolivust. Need hetked on haprad. Hoidke neid õrnalt.

Näitus on Margo Monko ja Reimo Võsa-Tangsoo juhendatud kursuse „Kunstiprojekt 4“ lõpptulemus.

Osalevad kunstnikud:

Alina Birjuk
Elias Kuulmann
Karlotta Lainväe
Katerina Rothberg
Irma Holm
Servane Gis
Kristjan Glück
Snizhana Yehorova

Graafiline disain:

Snizhana Yehorova

Olete oodatud Andra Jõgise näituse „Seitse aastat arbuusisuhkrus“ avamisele Okapi galeriis 10. detsembril kell 18.00.

Klaasikunstnik Andra Jõgise „Seitse aastat arbuusisuhkrus“ tööde teemaks on aeg ning see, kuidas elu on võimalik elada ainult päev korraga. Ei ole vahelõikeid ega petukoode, ei saa esmaspäevadest üle hüpata ega aeglustada reedeid. Iga päev tuleb ükshaaval üle elada ning ehk selles peitubki argisuse väärtus. Näitusel väljas olevas „Arbuusisuhkru“ seerias on seitse tööd, millest igaüks koosneb umbkaudu 365-st eraldi valmistatud kuubikust ehk igas töös on aasta jagu klaasist suhkrukuubikuid.

Näituse pealkiri, inspireeritud Richard Brautigani raamatust „Arbuusisuhkrus“, viitab ka sellele, et lisaks ajale juurdleb Jõgis ka korduste üle, millega me oma päevi sisustame. Kas oma elu ühesuguste tegevuste või materjalidega täitmine – justkui kordussaadete kordussaadetega ja tõmmiste tõmmistega – on pühendumus või omamoodi hullusevorm? Kui palju aega ära anda on mõistlik?

Andra Jõgis on klaasikunstnik, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, hetkel dotsendi ja klaasikunsti osakonna juhatajana. Kunstiakadeemias omandas ta ka 2014. aastal magistrikraadi. Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, mis tegeleb kaasaegsete klaasist tarbevormide loomega.

Tänud:
Okapi Galerii, Eesti Kunstiakadeemia, EKA klaas, jõgised, Alyona Movko-Mägi, MSK Glass

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud 12. detsembril 19.00 Chloé Geinoze ja Eleftheria Irene Kofidou näitusele “Respiratory Rate” galeriis Vent Space.

Kunstnikud huvituvad ventilatsioonisüsteemi poeetilistest konnotatsioonidest mis on inspireerunud ruumi ajaloost Tallinna Kunstihoone Galerii kunagise ventilatsiooniruumina. Residentuuriperiood annab kunstnikele võimaluse luua kohapeal teos mis suhestub ruumi ajaloo ja kunstnike isiklike kogemuste ning mälestustega. Mõtiskledes kontrollitud õhuvoost, meie õigusele hingata ning selle õiguse rikkumisest on eesmärgiks luua Vent Space galeriisse interaktiivne heliinstallatsioon, mis koosneb skulpturaalsete teoste põimumisest ready made objektidega, eelsalvestatud helifailidest ning kohapealsest live salvestustest, kaasates näitusekülastajaid. Kunstnikud on soovinud luua ruumi, julgustades interaktiivseid kokkupuuteid näituseküljastajate ja heliinstallatsiooni vahel.

Näitus on avatud 12.–23.12 ja 27.–30.12, kell 12.00–15.00

Chloé Geinoz (1998) on Šveitsist, Freibourgist pärit Tallinnas tegutsev interdistsiplinaarne kunstnik. Tema põhimeediumiteks on video-performance, videoinstallatsioon, fotograafia ja performance. Enim tähelepanu pälvivad teemad Chloé loomingus on okultism, spirituaalsus, loodus, nõiakunst ja müstika. Chloé looming põhineb olulisel määral teaduse ja kirjanduse uuringutel.

2022. aastal omandas ta bakalaureusekraadi Šveitsis ning hetkel õpib kaasaegse kunsti magistrantuuris Eesti Kunstiakadeemias.

Eleftheria Irene Kofidou (1995) on Kreekast pärit Tallinnas resideeruv kunstnik. Tema põhimeediumite hulka kuuluvad installatsioon, performance ja tekst. Tema kunstipraktika on tihtipeale seotud luulega ja keskendub tähenduskihtide loomise protsessidele, kunstniku enda taustast lähtuvatele sotsiaalpoliitilistele konnotatsioonidele ning moodustele kuidas keel võib olla liikumise käivitajaks.

Eleftheria on omandanud MFA Kreekas ning hetkel õpib kaasaegse kunsti magistrantuuris Eesti Kunstiakadeemias.

6. detsembril kell 18.00 avab A-Galerii näituse

“Unistusi tähendustest”, kus saab näha 2024. aastal valminud Eesti kaasaegset ehtekunsti, abstraktseid objekte ning tarbeesemeid, mis pakuvad vaatajale laia tõlgendusruumi. Kasutatud on erinevaid metalle, tekstiili, klaasi ning orgaanilisi materjale. Näituse teema hõlmab endas inimesi ja sotsiaalseid praktikaid ning mõtiskleb, millist rolli esemed ja neile omistatud tähendused meie reaalsuse loomisel mängivad.

Ehe ja kunstiobjekt on väärtuslik kihiline kultuurikandja. Ta on sümboliseerinud kuuluvust vastavasse sotsiaalsesse, religioossesse- või poliitilisse gruppi funktsioneerides hulka inimesi ühendava ja neid mingil viisil käituma paneva jõuna. Niisiis on tähenduse omistamine füüsilisele esemele mõjus võte nii isiklikul-, kui ka grupitasandil. Vaadeldavale objektile on võimalik omistada tähendusi, mida ilma vaataja tõlgenduseta ei eksisteeriks.

Objektide kaudu saab esitada hüpoteese tuleviku loomise kohta. Selline tegevus võimaldab harjumuspärastest tähendustest seoses esemetega lahti öelda ning nendega teadlikult mängida. See näitab, et tulevik ei ole fikseeritud, kuigi vahel võib nii tunduda. Näitus julgustab vaatajat läbi unistamise ja tõlgendamise mõtisklema realistlikele ning ulmelistele tulevikustsenaariumitele. Seda praktiseerides sünnib uusi ideesid ning olulisi tähendusi.

Näitus on avatud 06.12.2024 – 11.01.2025.

Tanja Muravskaja monograafia “Tanja’s Gardens” (Lugemik, 2023) esitlus
29. nobember, kell 18.00
FOKU pop-up galeriis
Väike-Karja 10, Tallinn

Raamatuesitlusel vestlevad kunstnik Tanja Muravskaja ja kunstiteadlane Elnara Taidre.

Tanja Muravskaja esimene monograafia tutvustab kunstniku loomingut aastatest 2005–2022. Raamatu on välja andnud kirjastus Lugemik 2023. aastal ja kujundanud Indrek Sirkel.

Mitmed raamatus kajastust leidvad Muravskaja teosed on Venemaa täiemahulise sissetungi järel Ukrainasse omandanud uue tähenduste kihistuse. Eestis, Euroopa äärel asuvas riigis on kunstnik olnud tunnistajaks kohalikus ühiskonnas pidevalt esilolevale ohutundele. Ta on pildistanud NATO liitlasvägede sõdureid, kes kogunevad mõnikord õppuste eesmärgil päris Venemaa piiri äärde. Nende kõrval on eesti poisid ja tüdrukud: Kaitseliidu noorliikmed.

Teiste teoste hulgas sisaldab trükis kaadreid Muravskaja palju tunnustust saanud videost “Kolm õde” (2015), milles kaks nõbu, üks Ukrainast ja teine Venemaalt, avaldavad oma seisukohti Maidani revolutsiooni ja Krimmi annekteerimise kohta. Kolmas õde (pealkiri viitab sõnamängule seoses sellega, et nii ukraina kui ka vene keeles kutsutakse ka nõbusid õdedeks) on kunstnik ise, kes peidab end kaamera taga.

Lisaks saab FOKU pop-up galeriis viimast nädalat näha Tanja Muravskaja teoseid seeriast „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis” (Elnara Taidre kureeritud näituselt Kumu kunstimuuseumis, 2019). Kunstnik on fotode tegemisel vaadelnud Elo ja Friedebert Tuglase Nõmme koduaia ilu, mille varju jääb toonane nõukogude aja tegelikkus.

Tanja Muravskaja (s. 1978) on fotokunstnik, kes kasutab oma loomingus analüütilist lähenemisviisi ja psühholoogilist vaatlust – olgu tema käsitluse objektiks üksikisiku, ühiskonna või paiga psühholoogia. Oma kunstiteostes käsitleb ta selliseid teemasid nagu identiteet ja mälu ning suhted ühiskonna ja selle liikmete vahel. Olles keskendunud fotograafiale, meediumi omadustele ja selle agentsusele kaasaegses kunstis, loob ta installatsioone, mis arenevad terviklikeks keskkondadeks ja haaravad vaataja omaks.

Muravskaja on õppinud fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias (2002–2010) ja Westminsteri ülikoolis (2004–2005) ning eelnevalt ajakirjandust Tallinna Ülikoolis. Tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudesse. 2018. aastal pälvis Muravskaja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) Köler Prize’i peapreemia ning 2019. aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk.

Elnara Taidre on kunstiajaloolane, kriitik ja kuraator. Taidre on Eesti kunstimuuseumi graafikakogu juhataja. 2019. aastal kureeris Elnara Taidre Kumu kunstimuuseumis näituse „Aiapagu. Tuglaste koduaed Tanja Muravskaja fotoobjektiivis”. Taidre on kirjutanud saateteksti Tanja Muravskaja isikunäitusele “Abstraktne aed” (Kogo galerii, 2021–2022).

“Tanja’s Gardens” (Lugemik, 2023)
170 × 230 mm
248 lk
Offsettrükk

Läbi õmmeldud liimköide koos ümbrispaberiga

Inglise keeles

Graafiline disain: Indrek Sirkel
Paber: Arctic the Volume White 115g/130g, Munken Lynx 90g/300g
Kirjatüübid: AG Schoolbook
Tallinna Raamatutrükikoda
Välja antud Eesti Kultuurkapitali toetusel
Tiraaž: 400
Kirjastus Lugemik
ISBN 978-9916-9817-3-3
2023

30. novembril leiab aset Kultuuriministeeriumi loovuurimuse toetuse saanud projekti “MUUSA: materjali-uurimuse süntees ja arendus” visuaalselt vormistatud protsessi mudeli ning väljapaneku näitamishetk.

12. detsembril vestlevad Kärt Ojavee, Juss Heinsalu ja Eik Hermann “MUUSA” tööprotsessi mudelist, näitamishetkest, käe- ja jalatööst. Vestlus toimub aadressil Kopli 27, kell 10.00-11.30.

Avatud stuudio formaadis näitus kätkeb endas nii lõpetatud kui pooleli olevaid materjalikoosluseid ja abistavaid struktuure. MUUSA projekti viisid läbi Eesti kunstiakadeemia õppejõud ning Taidestuudiumi magistriõppekava juhtivad Kärt Ojavee ja Juss Heinsalu.

Projekti üheks eesmärgiks oli välja töötada materjalist lähtuva loovuurimuse mudel koosloome meetodil. Tööperioodi jooksul katsetati ja sünteesiti erinevaid versioone ning uuriti näiteks: kuidas käsitleda loomepraktikas materjalide koostise ja omaduste uurimist; kuidas rakendada materjal meetodina protsessi juhtimisel; kuidas kaasata materjal muusana, suunamaks loomingulisi eesmärke ning tõlgenduslikke lahendusi? Materjalide uurimine kunstipraktika kaudu kaasab nii tähendusloomet, sensoorseid lähenemisi kui ka materjalide rakendatavate omaduste avastamist ja lõimimist võimalikes lõpptulemustes. Materjalist lähtuvat protsessi ja koostöö kaudu tekkivaid teadmiseid aitas mõtestada ja sõnastada Eik Hermann.

* näitamishetk – hetk, mil on läbitud üks valmistustsükkel ning teos on jõudnud mustandi või puhtandi tasandil faasi, mil teda saab kas tegelikkuses järgi proovida või siis ajutiselt või lõplikult jagada väiksema või suurema publikuga; kui tegemist on mustandifaasi näitamishetkega, siis järgneb näitamisele uus valmistustsükkel.

Projekti jooksul on koostööd tehtud ka Marie Vihmari, Fibenol OÜ, Reval Stone ning AAA Patendibürooga.

Projekti esitlus toimub aadressil Kopli 27.

Projektiruumi saab külastada kuni 12.12.2024 kokkuleppel autoritega.

MUUSA projektiruumi näituse kujundus: Annika Kaldoja
Graafiline disain: Indrek Sirkel

Projektijuht: Anna Lohmatova

Täname: Eik Hermann, Piret Valk, Gert Preegel, Janno Rauk, Soldi Rent OÜ, Eesti Killustik OÜ, Villavennad OÜ, Selgase Dolomiit OÜ, Mattias Veller, Eesti Kunstiakadeemia teadus- ja arendusosakond, keraamika, tekstiili, ehte ja sepise, skulptuuri töökojad, Bruce Anderson, Joosep Kivimäe, Gary Markle, Andrus Ojavee, Heron Vrubel.

Olete oodatud neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 Krista Leesi näituse „In Spe. Püha Viktor ja neli draakonit“ avamisele Draakoni galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 4. jaanuarini 2025.

Avatava näituse teoste loomisel on kunstnikku mõjutanud Lübecki meistri Hermen Rode töökojas valminud ning 543 aastat tagasi Tallinnasse jõudnud Niguliste kiriku peaaltaril kujutatud Püha Viktori martüürium.

„Ajad on ärevad, isegi hirmsad.
Sellised, et kasutusele tuleb võtta kõik abinõud ja võimalused.
Miks mitte ka müütilised olendid ja keskaegsed kaitsepühakud.
Tallinna kaitsepühak oli püha Viktor.
Altaritel on teda tihti kujutatud koos lohetapja püha Jüriga.
Püha Viktor ei tapnud lohesid.
Ehk võiksid lohed-draakonid rüütelpühakut ja meidki hoopis kaitsta?”

Krista Leesi on kunstnik ja disainer, kellel lisaks omanäolisele tekstiilikunsti praktikale on ka pikaajaline õpetamise kogemus Eesti Kunstiakadeemias. Oma kontseptuaalse loominguga eristub ta tekstiilikunsti maastikul kolleegidest, olles ühtlasi ka keele mitmetähenduslikkuse uurija (raamatu „tekkSTIILIkunsti SÕNAraamat“ autor). Leesi lõpetas 1993. aastal Eesti Kunstiakadeemia, on osalenud aastast 1992 arvukatel grupi- ja ühisnäitustel nii Eestis kui ka mitmetes välisriikides, tema esimene isiknäitus toimus 1999. aastal.

Leesi on samaaegselt tegelenud nii teravmeelse unikaalloomingu kui ka praktiliste väikeseeriatega. Mitmed tema teosed kuuluvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse. Lisaks võib Leesi töid näha Tartu Kunstimuuseumi, Hiina Rahvusliku Siidi Muuseumi (Hangzhou, Hiina), Contextile Contemporary Textile Art Bienniali (Guimarãesi, Portugal) ning World Textile Arti (Miami, Florida, USA) kogudes.

2019. aasta loometegevuse eest pälvis Leesi Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Aastal 2020 võitis ta maailma ühe olulisema kaasaegse tekstiilikunsti biennaali „Contextile“ peapreemia. 2021. aastal toimus tal Tartu Kunstimuuseumis keelt ja visuaali kontseptuaalselt ühendav kohaspetsiifiline näitus „Verbarium”. Leesi on neljal korral valitud Aasta Tekstiilikunstnikuks. Kunstnik kuulub Eesti Tekstiilikunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu.

www.kristaleesi.ee

Kunstnik tänab: Heino Prunsvelt, Kadi Kibbermann, Äli-Ann Klooren, Leelo Leesi, Mari-Leen Leesi, Aivi Valliste.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.