Näitused

Näitus „Teine tapp“ on professor Jüri Kermiku, EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja ning BA õppekava juhi isiknäitus, mis käsitleb disainiprotsessi dünaamikat ja viisi, kuidas selles saab ühtaegu avaneda vaade nii tulevikku kui ka minevikku.

„See on ajendatud minu pikaajalisest huvist piirkondlikult määratletava disaini vastu ja minu isiklikest kogemustest kohtades mida pean oma koduks Eestis ja Suffolkis. 2017. aastal, olles asunud elama ja töötama Suffolkis, hakkasin märkama sarnasusi ja erinevusi Eesti ja Suffolki toolide lahendustes“, kirjeldab oma uude värskesse loomingusse kanaliseeritud tähelepanekuid Jüri Kermik.

Kerged rahvapärased toolid, mis kandes märke oma päritolust, olgu selleks siis puidutreialite töölaagrid metsas või hooajaliselt tegutsevad külatöökojad, esindasid samu levinud raamikonstruktsiooniga tooli variatsioone. Kuigi nende toolide konstruktsioonis oli märgatavaid sarnasusi, paistis Suffolki tooli puhul silma üks eristuv tunnus, nimelt viis, kuidas istmeosa oli integreeritud tooliraami. Selle asemel, et moodustada istme raam tooli jalgade vahele paigutatud sidepuudest, on tüüpilise Suffolki tooli raam tapitud esijalgadega pealtpoolt. Mitme Kermiku kujundatud eseme konstruktsioon peegeldab sellest iseloomulikust tappimisviisist kerkivaid võimalusi ja piiranguid strukturaalsetele sekkumistele, proportsioonidele ja istumisviisidele.

Paralleelselt Teise tapi projektiga alustas Kermik tööd oma esivanemate talukohas Sõrve poolsaarel Saaremaal. Mikueluks nimetatud onni ehitamise kulg aitas tal kogeda, kuidas sealset ruumi võiks uuesti kujutleda ja taasluua. „Uut luues kaevasin välja vana. Kaevamise ja pinnase teisaldamise käigus leidsin maasse peidetud märke, esemeid ja nende fragmente siinsete elanike ammustest toimetustest, samuti tõendeid asukoha kunagise asetuse kohta. Leidude hulgas on maaharimise ja talupidamisega seotud tööriistad ja esemed“.

Näitusel on eksponeeritud minevikku ja tulevikku ühendav tervik, mis koosneb Jüri Kermiku kujundatud erineva funktsiooniga mööblist ning valikust väljakaevatud esemetest.

Näituse koostaja ja kujundaja: Jüri Kermik
Graafiline disain: Stuudio Stuudio
Näituse meeskond: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner

Näituse valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Näitus on osa Disainiöö programmist.

Dr Jüri Kermik on disainer, disainiajaloolane ja sisearhitektuuri professor. Ta sündis Saaremaal Kuressaares ja lõpetas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudi sisearhitektuuri ja mööblikujunduse eriala 1982. aastal. Kermik osales 1980. aastatel aktiivselt eesti noorte disainerite uue põlvkonna tegemistes keskendudes oma loomingus istmetele ja valgustitele. Seejärel alustas ta koostööd Soome ettevõttega Avarte.

Kermik kaitses 1998. aastal Londonis doktoritöö vineeritehnoloogia ajaloost mööblidisainis. Selle põhjal ilmunud monograafia „A. M. Luther 1877–1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus“ pälvis 2003. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia.

1998. aastal alustas Kermik õppekava juhina Northumbria ülikoolis Newcastle’is rakendades siin oma eriteadmisi nii disainis, tarbekunstis, mööblidisainis ja materjalitehnoloogias kui ka kraadi- ja doktoriõppe juhendamises. 2003-2016 juhtis ta akadeemilist tööd Brightoni ülikoolis. Ligi 30 aastat kestnud rahvusvahelise haardega karjääri jooksul on Kermik õpetanud ja pidanud loenguid mitmel pool üle maailma. 2021. aastal naases Kermik sisearhitektuuri professorina Eesti Kunstiakadeemiasse.

Disainerina huvitub Kermik koha, ruumi ja objektide – istmete, mööbli, valgustite ja materjalide –omavahelisest suhestumisest ning tema portfooliost leiab nii sisearhitektuuri teoseid, ruumiinstallatsioone, toole kui ka valgusteid väikeseeriate ja ainueksemplaride näol. Alates 1992. aastast on Kermiku töid eksponeeritud mitmetel rahvusvahelistel näitustel. Näitus „Teine tapp“ on tema esimene isikunäitus Eestis alates 2007. aastast.

18. septembril kell 18 vestleb Jüri Kermik Urmas Lüüsiga

26. septembril toimub EKA kunsti ja disaini doktorandi Taavi Varmi loomeprojekti avalik retsenseerimine. Projekt “Erasmus Workshop 2024: Osalusõppe, videomängude disaini ja psühholoogilise heaolu integreerimine” on Taavi Varmi doktoritöö esimene loovuurimuslik projekt.

Taavi loovuurimuslik doktoritöö pealkirjaga “Videomängude disainimine noorte täiskasvanute vaimse tervise ja psühholoogilise heaolu parandamiseks” uurib osalusõppe, koosloome, eksperimentaalse videomängu disaini ja loomeprotsessi, et arendada uuenduslikke meetodeid ja leida uusi perspektiive noorte täiskasvanute psühholoogilise heaolu parandamiseks.

Juhendajad:
dr Varvara Guljajeva (HUSK)
dr Helen Uusberg (Tartu Ülikool)

Projekti retsensendid:
dr Liina Unt (Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia)
dr Ásthildur Jónsdóttir (Islandi Kunstiakadeemia)

Retsenseerimine toimub zoomis: https://zoom.us/j/95865149077?pwd=dOJbppC0isCyq2QoKPZmxhSgm3xv0d.1

Meeting ID: 958 6514 9077
Passcode: 817972

Vaimse tervise probleemid on maailmas oluline mure, seda eriti noorte täiskasvanute seas. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on depressioon ja ärevus peamised elukvaliteedi languse põhjustajad kogu maailmas. Eestis on see veelgi suurem probleem, sest statistiliselt peaaegu pool noortest täiskasvanutest on seotud vaimse tervise probleemidega. Nende probleemide lahendamine on ülioluline, et luua tervem ja õnnelikum tulevane põlvkond.

Tallinna Saksa Gümnaasiumis toimunud töötuba oli loov hariduslik algatus, mille eesmärk oli ühendada videomängude disain osalusõppe ja psühholoogilise heaoluga.

Töötuba uuris osaluslike loovmeetodite võimalikku positiivset mõju noorte täiskasvanute psühholoogilisele heaolule. Töötuba keskendus kunstilisele ja eksperimentaalsele mängudisainile toetavas keskkonnas. Peamised kasutatud meetodid olid spetsiaalselt väljatöötatud disaini tööriistakastid, hooseisundi teooria (flow theory) ja osalusdisaini põhimõtted.

Selle uurimuse eesmärk on pakkuda loovaid lähenemisviise vaimse tervise probleemide lahendamiseks loovuurimusliku raamistiku kaudu. Rõhutades koosloomet, on eesmärk edendada mõtestatud dialoogi ja loovat sünergiat noorte täiskasvanute, kunstnike ja spetsialistide vahel, luues tõenduspõhiseid lahendusi nii loomeprotsessis kui ka lõplikes mänguprojektides.

Soovin tänada partnereid ja toetajaid:
Minu juhendajaid Helen Uusbergi ja Varvara Guljajevat toetuse eest.
Erik Joasaart Tallinna Saksa Gümnaasiumist, Lissaboni Saksa Kooli, Erasmus+ Art Bridge projekti, Andero Uusbergi Tartu Ülikoolist ja Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli.

Paul Ranniku näitus “Anorgaaniline elu” Jakobi Galeriis 4.-26.09 

4. septembril kell 18.00 avaneb noore graafiku Raul Ranniku näituse “Anorgaaniline elu”.

Näitus keskendub sellele, kuidas erinevad materjalid, nagu vesi, kivid ja süsi, võivad olla sama keerukad ja elusana tajutavad kui taimed ja loomad. Näitus kutsub vaatajat mõtlema, et inimesed ei ole muutuste ainus jõud ning et ka teised eluvormid ja materjalid mängivad olulist rolli. Näitusel kasutatud monotrüki meetod rõhutab nende materjalide elavat olemust ja keerulist käitumist.

Paul Rannik (s 1998) õpib Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja on täiendanud end Emily Carr University of Art + Design’is Kanadas. Praegu töötab ta EKAs graafikatöökojas meistrina.

Olete oodatud avamisele (4.09) ja vestlusõhtule kunstnikuga (9.09).

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus Jakobi Galeriis on avatud 4.- 26. september, teisipäevast reedeni kell 13.00–18.00

ENKKL-i „Viimane preemia“
EKA Väligaleriis 29.08.–08.12.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 29.08.24 kell 18

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) legendaarne Nädalapreemia saab EKA Väligaleriis oma sümboolse lõpu. Muhu suvekoolis valminud grupiteos kutsub kõiki külastajaid ja ka lihtsalt möödakäijaid kätt külge panema. Nüüd on Sinulgi võimalus olla osa Eesti kunstimaastikust. Sina võid olla järgmine staarkunstnik! Koos on soojem. Koos on parem.

Osalevad kunstnikud: Kärt Heinvere, Irma Holm, Erik Hõim, Kadri Joala, Liisa-Lota Jõeleht, Saara Liis Jõerand, Loora Kaubi, Kärt Koppel, Nele Kurvits, Katariin Mudist, Marto Mägi, Eke Ao Nettan, Sandra Puusepp, Kertu Rannula, Johanna Reinvald, Mia Maria Rohumaa, Raahel Rüütel, Inessa Saarits, Lisette Sivard, Sonja Sutt, Rebeca Žukovitš, Aimur Takk, Annabel Tanila, Margaret Tilk, Elo Vahtrik, Mattias Veller

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Aed kui paljuperspektiiviline loov keskkond

25. augustil kell 17.00–20.00 toimub Jane Remmi loovuurimusliku projekti “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” näituse avamise retk.
Näitus on avatud retkede ajal, mis toimuvad 25. augustil, 15. ja 22. septembril ning 4. oktoobril, Mähkli bussipeatusest.

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” mõtestab aeda ja metsa kui paljuperspektiivilist loovat keskkonda. Laiendades Joseph Beuysi sotsiaalse skulptuuri mõistet paljuliigilisse konteksti, uurib Remm, mida tähendab igaühe loova potentsiaali rakendamine kaasajal, mil ökoloogilises kriisis maailma vajab kohanemist kahanemisega. “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” ühendab ökoloogilise mõõtme elurikkuse suurendamise näol, liikidevahelise koosloome mõõtme ning sotsiaalse mõõtme avalike ürituste kaudu. Kogemuslik näituseretk avab eri perspektiive aiale ja metsale läbi aktiivse osaluse.

Jane Remm: “See on püüe luua koos teiste liikidega ning seeläbi mõelda kunsti rollist pikas ajaperspektiivis. See on aiapäevik, kuhu on aasta jooksul kogunenud joonistusi ja kirjutusi. See on paljuperspektiiviline kompositsioon, mis on pidevalt erinevate toimijate koostöös muutuv ning kus kunstnik tegutseb võrdselt teiste olendite seas. See on katse tegutseda kunstis kohalikult, aeglaselt ja väikses mõõdus ning samas provokatsioon, mis uurib, kas toidukasvatamine, heina või küttepuude tegu võivad tänapäeva maailmas ja Eesti kontekstis olla positiivne aktivism. Katse, kuidas anda argisele aiale ja metsale loovuurimuslik ja kunstiline tinglikkus. See on kahtlus, et konkurentsikapitalismis ei ole vaikselt ja ääremaiselt tegutsemisel siiski väärtust. See on kõhklus, et koosloome teiste liikidega ei õnnestu. See on ebakindlus, et vähem ei tähenda paremini. Põimugem siis sellesse ebakindlusse ja haavatavusse.”

Praktiline info. Retk algab kl 17 Mähkli bussipeatusest: https://maps.app.goo.gl/fidsotPcnY2HtJgc9, läbib punkte metsas ja aias ning viib ühise söögilauani.

Ühistranport paika on kehva, kaugemalt tulijatel on sooovitus autot jagada, lähemalt jõudjatele aga rattaga või jalgsi liigelda. Arvesta riietuse puhul erinevate ilmaoludega.

Palun registreeri oma tulek, et arvestada söögikogusega: https://forms.gle/vytS5ybUy8L9h98F8

Retk on tasuta.

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” on Jane Remmi loovuurimusliku doktoritöö teine eelretsenseeritud projekt. Projektis varem toimunud üritused: 08.06.24 “Määramise, märkamise,  joonistamise ja mõtestamise retk” Loodusvaatluste maratoni raames Liina Remmi, Indrek Hiiesalu, Jane Remmi, Riin Magnuse ja Tiit Remmi eestvedamisel, 16.06.24 “Omailmatalgud” Timo Marani juhendamisel; 15.07.24 “Nahkhiireretk” Jaanus ja Piret Remmi juhtimisel. Projekti retsenseerimine toimub 4. oktoobri retke raames. Retsensendid: prof. Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia) ja Taru Elfving (CAA Contemporary Art Archipelago, Soome).

Rohkem infot: https://www.janeremm.ee/…/liikidevaheline-sotsiaalne…

Kunstnik tänab dialoogipartnerit Marta Konovalovit, EKA doktorikooli, Remmikut, kõiki Karula inimestest ja mitteinimestest naabreid.

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija. EKA loovuurimuse doktorant, Tallinna Ülikooli BFMi kunstide didaktika lektor. Jane Remmi looming keskendub looduskogemuse representatsioonile, koosloomele ja kommunikatsioonile erinevate eluvormidega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja interpreteerida teiste liikide elukogemust ja nendega kunsti vahendeid kasutades võrdsete dialoogipartneritena suhelda. Ta väärtustab ise-, koos- ja käsitsitegemist kui võimalust tajuda end osana ja peab oluliseks jätkusuutlikku mõtlemist kunstis.

CV: https://www.etis.ee/CV/Jane_Remm/, loominguline portfoolio: www.janeremm.ee

Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur on osalt seotud projektiga “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis” (01.07.2023–31.12.2024), PR02049, mis on on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest.

Mart Vainre isikunäitus „Paintman: maalimasina sünd ja tema ootamatu vaenlane“, Haapsalu Linnagaleriis on uue superkangelase teine tulemine. Peale värvikolli esmaesitlust ARS Projektiruumi grupinäitusel “Luba endal muutuda. Maalikunstist masinkunsti ajastul” seisab Paintman (eesti keeles Värvmees) Haapsalu linnagalerii näitusel vastakuti oma reeturliku loojaga.  

Haapsalu linnagaleriis
7.08–1.09.2024

Paintmani sünd
Superkangelane Paintman on loodud paletile kogunenud jääkvärvist. Ta on maalimise tahtmatu kõrvalprodukt, tegelaskuju, keda ei pidanud tekkima. Kunstnik Mart Vainre aga soovib endale tehiskaaslast, abilist, kes laiendaks tema loomingut uutesse sfääridesse.

Eksperimendi käigus ta digitaliseerib Paintmani, kes aga hakkab seepeale virtuaalruumis kiirelt oma elu elama. Ta areneb, muteerub ja paljuneb. Õige pea saavutab Paintman iseseisvuse ning omandab ülivõime end füüsilise ja digitaalse keskkonna vahel transformeerida ning ületab sellega inimvõimete piiri.

Inimese kadedus
Paintman asub ka ise looma. Ta on nüüd juba tuntud superkangelane, kelle võimekus on ammu ületanud oma looja oskused. Vainre hakkab end tema kõrval järjest kahvatumana tundma. „Aeglasem, kohmakam, vigasem,“ kirjeldab kunstnik end kui võrdleb oma oskusi loodud digikaksikuga.

Ta haub plaani, kuidas end teisejärgulise staatusest päästa. Vainre asub oma tehiskaaslase loomingut masinlikult jäljendama – jättes mulje fännikunstist, istutab ta aga oma piltidesse inimlikke vigu, millega ta proovib Paintmani täiuslikku algoritmi häkkida. Ja ise esile tõusta.

Lõplik vastasseis
Kuna Paintman saab oma „toitu“ Vainre teoste värvijääkidest, hakkab ka tema inimesenäoliseks transformeeruma. Paintman on sunnitud elama Vainre loodud reetlike lõksudega lahinguväljal, kus ta peab kasutama oma tehislikku nutikust ja loovust. Ta on nüüd täielikult teadlik Vainre kavatsustest ning hakkab ellujäämise nimel end kaitsma. Nende lõplik vastasseis toimub kunstinäitusel, kus Vainre üritab end kõigest väest kehtestada. Ja Paintman ellu jääda.

Mart Vainre (sündinud 1988) on kunstnik kes elab ja töötab Tallinnas, Eestis. Ta omandas 2014. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi uue meedia erialal ja 2011. aastal bakalaureusekraadi maalikunsti erialal. Vainrel on olnud mitmeid isikunäitusi ning tema töid on eksponeeritud kuraatorinäitustel Kumu kunstimuuseumis ja Tallinna Kunstihoones. Tema loominguline meetod seisneb füüsilise värvi peegeldamises selle digikeskkondades. Miksides traditsioonilist pintslite ja õlivärvidega maalimist kõrgtehnoloogiliste digitaalsete tööriistadega nagu 3D-skaneerimine ja modelleerimine, uurib ta inimese ja masina järjest õhukesemaks muutuvat erisust. Vainre visuaalne keel viitab digitaalsele düstoopiale ja tehnopsühhedeeliaga, kuid kannab endas samal ajal ka kehalist kohalolutunnetust.

martvainre.com

Lisainfo:
Haapsalu Linnagalerii
Posti 3, Haapsalu
www.galerii.kultuurimaja.ee
K–P 12.00–18.00

„Läbipaistvad unenäod“
EKA Galeriis 8.08.–08.09.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 15.08.2024 kell 18.00

Osalejad kunstnikud: Chloé Geinoz, Rose Magee, Vitor Pascale, KitKit Para, Syed Sachal Rizvi

Tänapäeva rahvusvahelises maailmas on identiteedi mõiste muutunud järjest keerukamaks ja mitmetahulisemaks. Seda, kuidas inimesed end tajuvad ja väljendavad, on kujundanud muu hulgas sugu, geograafia, multikultuurid, sotsiaalsed normid, poliitilised tõekspidamised ja isiklikud kogemused.

Näitus toob kokku viis kunstnikku, kes on pärit maailma eri nurkadest, kes rõhutavad erinevate tehnikate kaudu ristuvate identiteetide kontseptsioone kimäärsuse, duaalsuse ja hübriidsuse, kvääridentiteedi ning (de)konstrueerimise teemadel. Need kunstnikud süvenevad identiteedi kujunemise ja väljenduse keerukatesse kihtidesse, kutsudes külastajat rändama läbi kaasaegse identiteedi dünaamilise ja pidevalt muutuva maastiku.

Näitust toetab Sadolin Eesti.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.