Näitused

Alates 5. maist 2021 on ARSi maja galeriis nr 125 avatud Zsolt József Simoni portselanist skulptuuride väljapanek.

Zsolt on Ungari keraamik, kelle skulptuurid valmivad kipsvormide abil. Kuid ta loob ja kasutab neid ebatraditsioonilisel viisil, muutes selle, mida muidu loetakse keraamiliste esemete loomisel veaks, hoopis efektiks ja võimaluseks.

Käesolev näitus on osa tööde sarjast, mida Zsolt on loonud 2018. aastal saadud kolmeaastase loomingulise stipendiumi raames. Erinevalt varasematest, kontsentrilistest ja tasakaalus olevatest skulptuursetest vormidest, on uuemad tööd ebasümmeetrilisemad ja autorile enam pinget pakkuvad. Uus lähenemine on andnud talle oma sõnul veelgi suurema vabaduse katsetada.

Zsolt József Simon õppis aastatel 2001–2006 Budapesti kunstikõrgkoolis MOME (Moholy-Nagy University of Art and Design) silikaatsete materjalide disaini. Pärast lõpetamist on ta töötanud vabakutselise kunstnikuna. Tema töid on valitud paljudele rahvusvahelistele keraamika ja disaini näitustele ning tunnustatud auhindadega.

https://nomisart.carbonmade.com

Näitust toetavad:

17.–21. mail juhendab Zsolt Zoomi kaudu meistriklassi keraamika osakonnas.

EKA fotograafia 1. kursuse tudengite näitus “110m vahet” alustab oma viimast nädalat!

Rakenduskunsti triennaal kuulutas välja satelliitprogrammi

Mai lõpus algav 8. Tallinna rakenduskunsti triennaal valis välja oma satelliitprogrammi kuuluvad sündmused. Enam kui kahekümne näituse seas on ehte- ja klaasikunsti, kohaspetsiifilisi installatsioone ja eri kunstiliike siduvaid ettevõtmisi. Praegusele ajale iseloomulikult on mitmeid aknanäitusi ning programm hoitakse paindlikuna.

Rakenduskunsti triennaali seekordseks teemaks on läbikumavus ning mitmed näitused on saanud inspiratsiooni just sellest. Nii näiteks kerkib Noblessneri piirkonda mai lõpus installatsioon In-Tangible (autoriks Federica Cogliandro ja Tauris Reose) ning Eesti Kunstiakadeemia magistritudengite grupinäitusel Balti manufaktuuris käsitlevad teemat ehte-, sepakunsti-, klaasi- ja keraamikatudengid (näitus „Fantasmagooria“).

Isikunäitustega on esindatud ehtekunstnikud Darja Popolitova (Hobusepea galerii), Kristiina Laurits (Hop galerii), Jaan Pärn (Meistrite Hoovi galerii), Marta Boan (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigalerii). Põnevas kohas ja väärikas koosluses saab Laboratooriumi tänava kabelis näha installatiivses seades objekte ja ehteid Kadri Mälgult, Julia Maria Künnapilt ja Kai Koppelilt. Luha tänava garaažis näitavad oma töid ehtekunstnikud Triin Kukk ja Merlin Meremaa. A-Galerii akendel ja Seifis toovad oma värsked tööd publiku ette 18 kunstnikku meilt ja mujalt.

Klaasikunsti ühendavad liitreaalsusega Rait Prääts ja Gleb Divov Okapi galeriis. Sulatustehnikas objekte ja ehteid näitab Kunstiakna galeriis Kai Kaljo. Triennaaliga samal ajal on Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseumis üleval klaasikunstnike Tiina Sarapu ja Ivo Lille näitused. 

Veel kuulub rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammi Riste Laasbergi gobelääninäitus Viimsi Jaakobi Kirikus, Katariina Gildi stuudiote akendenäitus ning kunstiakadeemia keraamika- ja klaasikunsti tudengite näitus Salme kultuurikeskuses.

“Hea meel on tõdeda, et vaatamata ebakindlatele oludele on satelliitprogramm mahukas ja kunstnikud on välja tulnud nutikate lahendustega,” sõnas triennaali esinaine Merle Kasonen. “Kunstnikuks olemise juurde käib maailma tõlgendamine oma loomingu kaudu, ent oluline on ka võimalus seda publikuga jagada. Usun ja loodan, et ka publikul on tekkinud suur nälg kultuuri järele.”

8. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Kumab läbi“ plaanitakse avada 29. mail Kai kunstikeskuses ning see jääb avatuks 15. augustini. Seekordset näitust kureerib Taani kunstiajaloolane ja klaasikunstnik Stine Bidstrup, kes on näitusele valinud töid 22 kunstnikult üle maailma. Kui triennaali peanäitus on rahvusvaheline, siis satelliitprogramm annab võimaluse pöörata tähelepanu just kohalikule kunstimaastikule, andes külastajale laiema pildi kaasagsest rakenduskunstist ja selles sfääris tegutsevatest kunstnikest Eestis. 

Satelliitprogrammi sündmused jäävad maikuusse ning suvekuudele, täpne avamiste ajakava sõltub riigis kehtivatest piirangutest ning tehakse teatavaks esimesel võimalusel. 

Rohkem infot TRTR veebis 

“Samal ajal” on EKA tekstiilidisaini ning aksessuaari- ja köitedisaini 3. kursuse tudengite ühine veebinäitus. 

Materjalitundlikud kunstnikud keskenduvad personaalsetele ja universaalsetele tähelepanekutele raamistades mõtteid taaskasutamise ning jäätmekäitlemise teemal. Paratamatult on mitme kunstiteose puhul selgelt tajuda pandeemia ja isolatsiooni mõjutusi kuid kevadel sündinud näitusel on samaaegselt äratuse mõju, tõstes esile aktuaalseid narratiive, mis on varasemalt jäänud maailmauudiste varju. Näitus pakub veebiplatvormi vahendusel sujuvat kaameralendu läbi näitusemaastiku, kus ühtesulanud tehislikud ja looduslikud motiivid tervitavad kriitilist kaasamõtlejat.

“Samal ajal” esineb kui fantoomnäitus, mis ühtaegu toimub kusagil projektiruumis kuid jääb kõigile osaliselt ligipääsmatuks ning vaid distantsilt kogetavaks.

Kunstnikud: Carmen Sibbul, Eva Tarn, Georg Orover, Greta Vinkel, Juulia Aleksandra Mikson, Kille-Ingeri Liivoja, Lea Heinoja, Liisa Põldoja, Merili Põllu, Merilin Pärismaa
Täname: Martin Põldoja, Iris Peil, Paul Henrich Daude, Hannes Tarn, Joonas Tarn
Video produktsioon: Roman-Sten Tõnissoo
Juhendas: Sten Saarits

Näitust näeb www.bestbefore.ee aadressil.

Näituse “110m vahet” avamise live-ülekanne kolmapäeval, 31.märtsil kell 15.00 EKA fotograafia Instagrami kontol @eka_fotograafia ja EKA TV-s tv.artun.ee.

Alates 31. märtsist saab kahes Tallinna vanalinna vitriinis – aadressidel Suur-Karja 7 ja Vanaturu kael 7 – näha Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna tudengite näitust “110m vahet”.

Näitusele on välja pandud fotograafia osakonna 1. kursuse tudengite kunstiprojekti kursuse raames valminud teosed, mis on loodud vitriini formaati järgides. Projekti keskseteks mõisteteks on autoripositsioon ja visuaalne kommunikatsioon. Nendest mõistetest lähtuvalt on igal tudengil valminud mõnda ideed ja/või emotsiooni väljendav kujutis. Näituse pealkiri viitab kahe vitriini omavahelisele kaugusele.

Projekt kestab 5 nädalat, igal nädalal vahetuvad vitriinides teosed.

Kunstnikud:
Micaela Dunne, Grete Eerikson, Erik Hõim, Birna Sísí Jóhannsdóttir, Enriko Kroon, Jette Laane, Anna Ovtšinnikova, Tobias Tikenberg, Georg Tšupov, Stina Vürmer

Juhendajad: Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo
Graafiline disain: Ran-Re Reimann

EKA fotoosakond tänab: Anneli Porri, Hotell Barons, KÜ Vanaturu kael 7

Näituse kava:
31.03 – 07.04 Georg Tšupov, Tobias Tikenberg
07.04 – 14.04 Enriko Kroon, Stina Vürmer
14.04 – 21.04 Grete Eerikson, Birna Sísí Jóhannsdóttir
21.04 – 28.04 Jette Laane, Erik Hõim
28.04 – 05.05 Anna Ovtšinnikova, Micaela Dunne

Näitus jääb avatuks kuni 05.05.2021 ning on vaadatav ööpäevaringselt.

EKA AVAB AKNAD neljapäeval, 25. veebruaril 2021.

Olete oodatud kestvus-performance’ile ja näitusele dassemperdepot: Study of Deconstruction, 10–20.02.2021 EKA Galeriis

Kristel Zimmer, Linda Mai Kari, Liisamari Viik, Estookin, Anita Kremm
Kuraator: Ene-Liis Semper

Viiepäevane kestvus-performane ja sellest välja kasvanud näitus on EKA stsenograafia 2. kursuse üliõpilaste poolteise aasta õppetegevuse kokkuvõte. Dassemperdepot on kunstilabor viiest kujundliku mõtte uurijast: “Tajume, mõtestame, loome ruumi, peegeldame maailma, otsime poeesiat. Meie mentoriteks on targad loovad inimesed, eesotsas professor Ene-Liis Semperiga. Study of Deconstruction on kujundliku mõtte labori esimene loomeuurimuslik etteaste, mille käigus uuritakse erinevaid tähenduskihte läbi dekonstruktsiooni/keha/ruumi ülesannete.”.

Aktsioonid kohapeal toimuvad 10.–14. veebruaril kell 16–20
Näitus on avatud 16.–20. veebruaril kell 12–18
Sissepääs EKA Galeriisse on Kotzebue tn kaudu!

EKA 2. korruse avatud alal (A200) saab näha fotograafia ja moedisaini erialade koostöös valminud moefotoseeriaid!

Eksponeeritavad tööd sündisid fotograafia ja moedisaini osakondade ühise meistriklassi tulemusena, mille raames 2. ja 3. kursuse fototudengid pildistasid moe- ja aksessuaaridisaini tudengite kollektsioone. Tulemuseks on Piret Pupparti suunava käe all valminud etnokomplektide olemust võimalikult ühtseks tervikuks liitev moefotoseeria.  

Meistriklassi juhendasid: Marion Laev ja Herkki-Erich Merila.

Moefoto meistriklassis osalesid:

Fototudengid: Kristina Kuzemko, Kertu Rannula, Andra Junalainen, Markus Mikk, Joosep Kivimäe, Jana Mätas, Imbi Sõber, Inger-Liis Heinsoo

Moetudengid: Karl Joonas Alamaa, Kärolin Raadik, Agathe Peri, Grete Rattasepp, Anete Pedaru, Eneken Johanson

Aksessuaaridisaini tudengid: Anari Västrik, Dina Aller

Tööd jäävad üles kuni 1.01.2021.

A-Galeriis on kuni 27. veerbuarini avatud aknanäitused “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi” ja “Morfosis”. 

Näituste autoriteks on kunstnikud Ulvi Haagensen (koos Aksel Haagenseniga) ning Ihan Toomik ja Andreas Kivisild. 

Ulvi Haagensen “Kaheksajala iluaed täis totakaid hõrgutisi”

Maailmas, mis on ökoloogilise hävingu piiril; kus õpime elama viirusega; kus vaenulik ja ärgitav poliitika üritab meid meelitada ja kontrollida; kus digimaailm näeb ja teab meie kohta ebameeldivalt palju; kus nartsissism ja valetamine tundub olevat vastuvõetav käitumine. Kunstniku sõnul “võime praegustel ebakindlatel aegadel vähemalt ühes asjas kindlad olla – kaheksajalgadel on ilusad aiad.” 

Ulvi Haagensen sündis ja õppis Sydneys, Austraalias, ent on elanud aastaid Tallinnas. Ta on õppinud joonistamist ning skulptuuri ning parasjagu uurib doktoritöö raames Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja igapäevaelu piire ning puutepunkte. 

*

Ihan Toomik x Andreas Kivisild “Morfosis”

Morfosis kui moondumine tuleneb meie igapäevastest ümberkehastumistest. 

Kunstnikud teatavad, et “Morfosis” koosneb mitut moodi kantavatest objektidest – peamiselt vööpannalest, mida saab ka mujal kehal kanda. Oleme üheskoos arutanud, et millistest omadustest koosneks meie jaoks kantav ehe. Mida oleksime nõus igapäevaselt kandma? Millised väärtused, funktsioonid ja praktilised kaalutlused peaksid sellisel ehtel olema? Meie ühine arutelu viis meid kuju muutva vööpandlani, milles kehastuksid meie igapäevased moonded.”

Ihan Toomik on vabakutseline kunstnik/disainer, kes tegutseb ka 3D modelleerimise õpetajana. EKA vilistlane aastast 2013.

Andreas Kivisild on vabakutseline kunstnik ja disainer. Ta lõpetas EKA ehtekunsti osakonna aastal 2012.

Näituseid toetab Eesti Kultuurkapital. 

Aknanäitused on A-Galerii akendel vaatamiseks igal ajal, iga ilmaga kuni 27. veebruarini. 

ELEMENTaarne — puitarhitektuuri algosade otsinguil
Algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma ülevaatenäitus
Autorid: dr Sille Pihlak, dr Siim Tuksam

Näitus „ELEMENTaarne“ vaatleb arhitektuuri algosakesi. Millest koosneb maja? Üha digitaalsemas maailmas, ei piisa siin pelgalt materjalide loetelust. Hoonete ehitamise põhimõtteid mõjutavad materjalide ja ehitusmeetodite kõrval üha enam digitaalsed töövahendid ja keskkonnasäästlikkus.

Näitusega loome paralleele füüsilise ja virtuaalse modulaarsuse vahel. Ka digitaalne maailm on ehitatud erinevatest pusletükkidest – algoritmidest. Algoritmid on reeglistikud, mis digitaalseid protsesse juhivad. Ehituses esinevad samuti reeglistikud, kuhu, mida, millest ja kuidas rajada saab – neid nimetatakse planeeringuteks ja standarditeks. Erinevad materjalid ja tehnoloogiad, seavad omakorda geomeetrilisi piiranguid. Nähes kõiki neid osiseid abstraktselt, algoritmiliste moodulitena, tekkivad paralleelid, mida on lihtsam mõista. 

Ülevaatenäitus kirjeldab neli aastat kestnud uurimistöö käigus inseneride ja puitmajatootjatega koostöös välja arendatud alternatiivseid loomingulisi lahendusi tehastoodetud modulaarses puitarhitektuuris ning tutvustab nende taga peituvaid mõttekäike ning meetodeid.

Dr Sille Pihlak on praktiseeriv arhitekt, teadur, juhendaja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Sille on õppinud Eesti Kunstiakadeemias sisearhitektuuri, Lõuna-California Arhitektuuri Instituudis arhitektuuri ja täiendanud end Viini rakenduskunsti ülikoolis. Pärast õpinguid praktiseeris ta Los Angeleses Morphosis arhitektuuribüroos ja Viinis Coophimmelb(l)au-s disainiarhitektina. 2015. aastal alustasid nad koos Siim Tuksamiga oma arhitektuuripraksise PART – Practice for Architecture, Research and Theory. PART konstrueeritud disainilahendused on auhinnatud nende uuenduslike ehitustehnikate, projekteerimismeetodite ja geomeetria uuringute eest, millest viimane tunnustust läks kõrgepingeliini disain nurgamastile Soorebane. Oma igapäevatöös ajab ta uue ruumikultuuri jälgi, mis pakuks alternatiive tavapärasele hoone esteetikale ning lahendusi muutustele, mis tulenevad meie eetilisest kohustusest tegeleda pöörangutega kliimas ja ühiskonnas.

Dr Siim Tuksam on praktiseeriv arhitekt, PART – Architecture, Research and Theory Practice kaasasutaja, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur ja algoritmilise puitarhitektuuri uurimisrühma kaasasutaja. Siimul on magistrikraad Viini rakenduskunsti ülikoolist 2013. aastast, olles veetnud vahetussemestri Lõuna-California arhitektuuriinstituudis. Õpingute ajal praktiseeris ta erinevates arhitektuuribüroodes nagu näiteks Gehry Technologies Pariisis ja Coop Himmelb(l)au Viinis. Alates lõpetamisest on ta arendanud oma praksist näituste, installatsioonide, kirjutiste ja arhitektuuriprojektide kaudu. Koos Johanna Jõekalda ja Johan Taliga oli ta 2014. aastal Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti paviljoni Interspace kuraator. 2015. aastal asutas ta koos Sille Pihlakuga PARTi Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015. aasta põhinäituse “Keha ehitus” kureerimiseks. Teaduri ja PARTi partnerina on ta pühendunud tehastoodetud arhitektuuri kavandamise ja tootmise algoritmiliste tööriistade väljatöötamisele ning digitaalse arhitektuuri diskursuse edendamisele.

Graafiline disain: Robi Jõeleht 

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond, Eesti Arhitektide Liit, Arcwood, Rothoblaas.