Näitused

Katrin Enni avab teisipäeval,
8. jaanuaril 2019 kell 18.00
Vent Space projektiruumis
isiknäituse „Peaaegu paralleelsed”. 

“Peaaegu paralleelsed” on kogu galeriiruumi hõlmav audiovisuaalne installatsioon. Algimpulss teose loomiseks pärineb romantilisest ulmefantaasiast, mille peategelasteks on kosmoses ringi triivivad ja kaaslast otsivad üksildased robotid. Tööprotsessi käigus, uurides
nii heli kui füüsiliste materjalide omadusi ning nendevahelist koosmõju, said peategelased endale plekist lehtrikujulised kehad, mis toimivad samas ka vibratsioonkõlaritena. Tulemuseks on kosmiline heliinstallatsioon, kus oma roll on täita nii helill, müral, valgusel, liikumisel, algoritmidel kui ka juhuslikkusel.

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 19.00 toimub näituseruumis kontsert, kus kunstnik kannab ette erinevad helimaastikke, mis on loodud antud heliinstallatsiooni jaoks. Kontsert on tasuta.

Näitus on avatud igapäevaselt
13.00 kuni 19.00 ning jääb
avatuks kuni 11. jaanuarini.

Katrin Enni lõpetas 2018. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppe ning jätkab õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.
Ta on loonud heliinstallatsioone elektroonikakomponentidest, mikromootoritest, industriaalsetest materjalidest, leid- ja valmisobjektidest. “Peaaegu paralleelsed” on Katrin Enni esimene isiknäitus.

Kadri Mälk_rinnaehe Hing. Mõranenud hing_must turmaliin, hõbe, tumesinised safiirid_2018

EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude prof Kadri Mälgu, dots Nils Hindi, Urmas Lüüsi ja magistrant Erinn Michelle Cox`i tööd valiti Hangzhou rahvusvahelise kaasaegse ehte- ja metallikunsti triennaali peanäitusele “21 GRAMS”.

Kadri Mälk ja Urmas Lüüs külastasid Hiina Kunstiakadeemia korraldatud triennaali üritusteprogrammi ning esinesid seminaril kunsti ja hinge suhteid lahkavate loengutega, mida koos otseülekandega jälgis ca 6000 inimest.

Hollandi ehtekunstniku Ruudt Petersi kureeritud triennaali peanäituse „21 GRAMS“ teema on inspireeritud 1907. aastal USA teadlase Duncan MacDougalli poolt avaldatud teadustööst, mille jaoks ta asetas surevad inimesed suurtele kaaludele, et tabada surmahetkel hinge kehast lahkumisest tingitud kaalumuutus. Tõestusena leidis ta, et inimese hing kaalub keskeltläbi 21 grammi.

Ruudt Peters palus 155 rahvusvaheliselt tunnustatud metallikunstnikul luua spetsiaalselt triennaali näituse jaoks inimhinge temaatikat lahkav teos, mis ei tohtinud kaaluda üle 21 grammi.

Näitus on Hiinas Hangzhou ülikooli linnakus avatud kuni detsembri keskpaigani, kust see liigub edasi Saksamaale, Poola, Belgiasse ja Hollandisse.

Rohkem:

https://klimt02.net/events/exhibitions/21-grams-china-academy-art

https://klimt02.net/forum/articles/why-do-you-wear-jewelry-triennial-ping-zou

Made in China ehk Märkmeid Hiinamaalt

Erinn M. Cox_John Carl Cox 1919-1992_hõbedasse valatud 41 titehammast_2018

Urmas Lüüs_Täidetud tühjus_luu, raudkloriid, soodium silikaat, vesi_2018_Foto: Valdek Laur, Urmas Lüüs

Nils Hint_rinnanõel Elevant_nahk, veri, higi, õli, mustus, roostevaba teras_2018

Raamatukogus on avatud näitus „Mütoloogiliste olendite anatoomia“.

Eksponeeritakse üliõpilaste õppetöid, mis on tehtud ülemajalise samanimelise vabaaine raamides.

Tööde aluseks olid  juhendaja Maiu Rõõmuse kursus plastilisest anatoomiast ja kunagise ERKI õppejõu Imbi Ploompuu uurimistöö „Inimese ja looma võrdlev anatoomia“ Lõpptulemuseks tuli ühendada anatoomiline analüüs loova mõtlemisega.

Näitusel on kaks osa: esiteks tehti natuurist visandeid loomaaias ja stuudiosse meelitatud koertest, kassidest, rottidest ja teiseks tuli välja mõelda unikaalne mütoloogiline olevus, kelles oleksid ühendatud reaalsus ja fantaasia.

Näitus jääb avatuks 17. detsembrini.

Tekstiilidisain on läbi aegade inimese kehale kõige lähema tehnoloogiana pakkunud lahendusi ühiskonna ja elu parendamiseks. Ühe EKA vanima erialana, on tekstiilidisain pidevalt edasi arenenud. Hoides traditsioone, kasutavad tudengid tekstiilidisaini tehnikaid ja masinaid tänapäevases kontekstis ja lõimivad uute materjalidega.

Näitus tutvustab viimase viie aasta jooksul teostatud tekstiilidisaini bakalaureuse, magistri- ning doktoriõppe üliõpilaste projekte. Valitud tööd näitavad tekstiilidisaini eriala mitmekülgsust. Galeriis saab tutvuda telgedel kootud ning seentest kasvatatud materjalidega; trükidisainide – ja kangastega; silmkoeliste ja laserlõikeliste struktuuridega; eksperimentaalsetes tehnikates rõivamudelite ning sotsiaalse disaini projektidega; interaktiivse kunstiteose ja jääkvilla väärindava uurimusega.

Näitusel osalevad EKA tudengid ja vilistlased Irina Pommer, Ingrid Helena Pajo, Anu Sirkas, Mari Seger, Annika Kangur, Liina Leo, Maria Teng, Frank Abner, Kadi Kibbermann, Krista Tulp, Triin Talts, Katrin Kabun, Katarina Kruus, Arife Dila Demir, Svetlana Todurova, Marielle Palmiste, Kristina Puz, Arife Dila Demir, Marielle Palmiste, Helen Grass, Kristina Veinberg, Egle Lillemäe, Julien Hac, Maarja-Liis Raamat, Aylin Alyssa Hackenberg, Karolin Innos, Lisandra Türkson, Katrin Kruberg, Indrė Milašiūtė, Laura Rusanen, Ann Müürsepp.

Näitus on avatud 06.12.2018 – 06.01.2019 Haapsalu Linnagaleriis aadressil Posti 4, kolmapäevast kuni pühapäevani, kell 12.00 – 18.00.

Pilte avamiselt: http://galerii.kultuurimaja.ee/

21. novembril kell 18.00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas Mihkel Ilusa EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus „Puu süü“. Näitus jääb avatuks kuni 31.01.2019.

Paidest pärit Eesti kunstniku Mihkel Ilusa isikunäitus Paide Muusika- ja Teatrimajas tegeleb sügavuti Eesti metsade seisundiga. „Metsa võib julgelt pidada üheks olulisemaks eestlaste olemasolu garandiks ja identiteedi vormijaks. Parafraseerides Valdur Mikitat tema teoses „Lingvistiline mets“, on mets ja sood puhverdanud siinseid kultuurimuutusi, need on päästnud vallutusretkede, taudide ja laus-ristiusustamise eest, tänu metsale säilis metsik, animistlik mõttelaad,“ sõnas kunstnik Mihkel Ilus.

Kunstnik kujutab väljapanekul puutüvede pikilõikeid, mis on saavutatud vana käsitöötehnika aaderdusega. Kunstnik kasutab aaderduskamme, mille ta ise linoollõikes käsitööna valmistab. Isetehtud aaderduskammid võimaldavad valida sobiva puusüü mustri, luua näilisi oksakohti ja muid iseärasusi ning määrata kammi laiusega jäljendatava tüve jämedus, mis on teose kontseptuaalsest vaatenurgast oluline ja kõnekas, viidates metsade puutumatusele, raieküpsuse astmele ning muudele metsa ajaarvamist ja ruumi korraldamist puudutavatele küsimustele.

„Kui tavapäraselt kasutatakse aaderdustehnikat materjali vääristamiseks, siis neis teostes kõnetab tehnika kasutamine kriitiliselt Eesti metsade tuleviku küsimust ning mõtestab maalimeediumit kaasajas Kui tavapäraselt anti kuuse- ja männipuust pinnale või esemele aaderdusega mõne hinnalisema puu, näiteks tamme või saare süüjoonis, siis autor imiteerib isetehtud aaderduskammidega justnimelt kuusele ja männile omast süüd. Mänd on Eestis enimlevinud puu, kuusikute raievanuse langetamine on aga üks enim poleemikat tekitav küsimus tänases Eesti metsateemalises arutelus. Mänd ja kuusk on huvitava süüjoonisega ning nende imiteerimine isetehtavate aaderduskammidega on teostatav,“ lisas Ilus.

EV100 programmi kuuluv näitus „Puu süü“ avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide, 72712 Järva maakond) 21.novembril kell 18.00.

Näituse avamisele järgneb Paide Teatri avamine esietendusega „Kaitseala“ algusega kell 19.00.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Rohkem infot: 

Mihkel Ilus, kunstnik, telefon 55685925, e-mail mihkel@mihkelilus.com

Ülle Müller, Paide Kultuurikeskuse direktor, telefon 5152775, e-mail ylle.myller@pamt.ee

Esmaspäeval, 26.11.2018 kl 17.00 avab ANN PAJUVÄLI (1990) Draakoni galeriis isiknäituse „Põrkepinnad ja pehmed maandumised“.

2017. aasta kevadel pälvis Ann Pajuväli magistritöö „Pick One Thing, Anything“ eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.

Ann Pajuväli loomingu keskmes on peamiselt joonistusteks ja graafikaks vormunud perspektiivireegleid diskreetselt manipuleerivad ruumikujutised. Tihti on tegu seni tundmata mänguväljakutega või teiste sarnaste reeglistatud olukorra mudelitega. Pinnalisele kujutisele lisab kunstnik tihti kolmemõõtmelisi objekte. Paberil kujutatud nihestatud ruumilisus kohtub reaalse ruumi kolme mõõtmega, mis tekitab erinevaid tajuperspektiive vaataja peas. Valitsevad olematud reeglid, mille rikkumine on sama suur väljakutse kui järgimine. Kõike seda võib vaadelda kas elu metafoorina, dadaistliku mänguna või hoopis millegi muuna.

Ann Pajuväli: „Põrkepinnad on kui erinevad jonnakad takistused, mis trotsides kõiki pingutusi neist läbi murda, põrkavad oma vastase tagasi. Püüdes sellisest jagu saada, kogeb, et mõni tagasilöök teeb haiget, mõni läheb viltu ja muudab suunda. Aga vastasseisu kestel õpib ka barjäärist põrkuvaid hoope tõrjuma ning kukkumisi pehmendama. Nii võib juhtuda, et vastandumine kujuneb harjutatud tegevuseks, millega kohaneb. Selle tuttavlikkus on mugav ja lohutav. Võimalik, et kaob üldse soov sein kukutada, sest tegelikult on vahel mõnus vastu seda toetuda või lasta end selle pinnalt tagasi põrgata. Sel viisil on vähemalt kindel, et maandumine on ootuspäraselt pehme.“

8. detsembril kell 15.00 avatakse Narva kunstiresidentuuris Laura Pählapuu näitus “Võta mind oma jõkke” («Возьми меня в свою реку»). Näitus jääb avatuks 28. detsembrini (kolmapäevast reedeni 12:00-20:00 ja laupäevast pühapäevani 12.00-18:00).

9. detsembril juhendab Pählapuu residentuuris noortele mõeldud töötuba EV100 haridusliku kunstiprogrammi raames.

Kõige äärmuslikumal moel muudab ruumi sõda. Idüllilistest maastikest saavad pommiaugud, baroksetest vanalinnadest rusud. Sõja ajal saavad kirkutest haiglad, koolimajadest laskemoonalaod, elumajadest staabid.

Oleme harjunud võtma sõda kui abstraktset poliitilist nähtust, kuid sõda on alati isiklik. Sõda toimub alati kellegi riigis, maalapil, kodutänaval, tagahoovis, korteris, toas. Vältides otsest vägivalla kujutamist, on sõdurid paigutatud avalikku või privaatsesse ruumi, kuhu on lisatud pateetiline hollywoodlik muusika ning klassikalisest maalikunstist tuntud sümbolid. Ühes ruumis kohtuvad ülev-pateetiline ja absurdihõngiline moment, millega on dialoogis ajalooline kuju – Sadako Sasaki. Jaapani tüdruk, kes on Hiroshima tuumaplahvatuse ning laiemalt sõjaohvri sümbolkuju.

Laura Pählapuu näitus tegeleb ruumi tähendustega ning nende tähenduste muutumise uurimisega. Kunstnikku huvitab, kuidas lihtsate videolavastuslike vahenditega muuta formaalne puhas ruum allutatuks, kaotatuks, peatselt hävivaks.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital, EV100

30. oktoobril kell 17.00 avame Vana-Võromaa Kultuurikojas EV100 kunstiprogrammi kuuluva Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna ja Pärnu Muuseumi koostöönäituse “Eesti oma sinine”.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelikingituseks valminud näitus “Eesti oma sinine” toob kokku moe, looduse ja pärandkultuuri. Rõivakollektsioonid on Eesti oma sinistes toonides, mis saadi Eesti looduses leitavatest taimedest.  „Sinine värv kirjeldab meie rahvust, väärtusi ja kultuurilugu harukordselt hästi – natukene külm ja põhjamaine, natukene sügav ja vaikiv, esmapilgul kättesaamatu ja kauge,“ ütles Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart .„Eesti loodusest pärit sinise värvitooni otsimiseks sukeldus noorem põlvkond lausa laiadesse laantesse ja sohu,“ lisas Puppart.

Näitus põhineb Eesti rahvarõivaste traditsioonilistel motiividel, kuid teosed peegeldavad loojate tõlgendust eestlusest, Eesti moekultuuri arengust ja seostest loodusega.

Näitust kureerib: Aleksandra Lehte (Pärnu Muuseum)

Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“ valmimist toetasid Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee

Näitus jääb avatuks 09.12.

Näitus “Fibrous” avatakse 06.11.18 vanas EKA Galeriis (Security and Fear), Tallinnas. “Fibrous” on esimese Tallinnas toimuva rahvusvahelise SkulpaKuu festivali raames toimuv näitus. 6.-28. novembrini võtavad seitse rahvusvahelist skulptuuri ja installatsioonikunstnikku üle Vana EKA Galerii. Näitus käsitleb võimu ja autoriteedi teemasid. Lisaks toimub 8. novembril ekskursioon kuraatoriga ning 13. novembril vestlusring skulptuurist tänapäevases kaasaegses mõttemaailmas.

Sa suhestud sellega. Seitse kunstnikku tulevad kokku sümbiootilises suhtes, et võtta üle endine EKA galerii. Olles teadlikud koostöö reeglitest, proovivad kunstnikud kõrgustesse pürgimise asemel põimuda omavahel, ning läbi selle areneda. Näitus Fibrous tegeleb teemadega nagu võim, kontroll, valikuvabadus, tung… Temaatika on ühelt poolt avatud kunstnike individuaalsete teostega, aga teisalt väljendab seda ka viis, kuidas teosed omavahel ruumis suhestuvad. Kunstnike eesmärgiks on teha nähtavaks ühendavad kiud, piiritletud ruumi ülevõtmise ja selles püsimise strateegiaid. Väljendusviis peegeldab kunstnike sisemisi heitlusi, mis leiavad aset tasakaalu otsingutel, kui toimub millegi andmine või võtmine.

Vorm on habras, puudutamisel lahustuv. Miski pole enam sama, mis ta oli enne. See on muutlik. Ma vaatan ringi ja see imbub kõikjale, tuksleb meie veenides ning seetõttu suudame me midagi muuta.

Näituse kuraator on Laura De Jaeger, kunstiline juht on Stacey Koosel. Avamine toimub 6. novembril kell 18.00. Näitusel osalevad kunstnikud Barbara Kocsis, Ben Caro, Darja Krasnopevtseva, Johannes Luik, Laura De Jaeger, LAURi ja Martina Buck.

Fibrous on osa SkulpaKuust, rahvusvahelisest skulptuuri- ja installatsiooni festivalist. Täname Eesti Kunstiakadeemiat, EKA Üliõpilasesindust, Kalamaja pruulikoda, Peninuki craftery Marko Mrkobrad’i ja Arne Nuyts’i graafilise disaini eest.

Evita Vasiljeva avab reedel, 19. oktoobril kell 18 EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis (Põhja pst 35) näituse “Unintentional and very particular”.

Evita Vasiljeva näitus on osa EKA fotograafia osakonna 20. tegevusaasta pidustustest, mille raames toimuvad Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst 35) erinevad juubeliüritused. Sügisel 2018 kureerib Vitriingalerii programmi Kaisa Maasik. Eelnevalt on galeriis esinenud Vít Havránek ning Anna Mari Liivrand. Kuni 20. oktoobrini võtab Vitriingalerii vastu EKA tudengite taotlusi uueks hooajaks, tulemused kuulutatakse välja 1. novembril.

Moonutatud abstraktsete skulpturaalsete vormide väljapanek on alguse saanud Hollandis EKWC keraamikaresidentuuris viibides. Võõristavatena mõjuvad kujud on valminud 3D-saviprintimise käigus – protsess, mis mille tulemusena toimub loodava pinna korduv mõranemine. Lõplikele resultaatidele on omane huvitav vastuolu uuest ja vanast – tulevikulisest füüsisest ja antiiksest materjalist, tehnilisest meetodist ja looduslikust tekstuurist.

Näitust saab vaadata olenemata kellaajast ning see jääb avatuks kuni 2. detsembrini.

Neljapäeval 18. oktoobril kell 18.00 avab Evita Vasiljeva Tallinna Linnagaleriis näituse “Still Stands and Resilient Nows”, mis jääb avatuks kuni 25. novembrini.

Graafiline disain: Mai Bauvald ja Ran-Re Reimann

Evita Vasiljeva (1985) on peamiselt Amsterdamis ja Riias tegutsev Läti päritolu kunstnik. Evita lõpetas vabade kunstide teaduskonna Gerrit Rietveldi Akadeemias (2012) ning täiendas end kaheaastases residentuuriprogrammis De Ateliers’s Amsterdamis (2014-2016). Ta on skulptor, kes ei piiritle end füüsilise materjali valikuga. Tema viimaste näituste seas on “HYBRIDS” Lustwarandes, Tillburgis (2018) ja “Manhours in Headquarters” P/////AKT-s, Amsterdamis (2017).

Kaisa Maasik (1994) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja kuraator. Ta õpib EKA fotograafia osakonna magistriõppes, olles seal omandanud ka bakalaureusekraadi. Maasiku esimesed kuraatoriprojektid olid 2017. aastal Umbrella Grupi näitus “Tegelt on teisiti” ja Keiu Maasiku isikunäitus “Kadunud sõbrad”. Esimene isikunäitus “Green Room” toimus autori kodus 2015. aastal ja tegeles linnaruumi ja selles eksisteerivate anonüümsete suhetega, tema viimane näitus “Su armastus teeb haiget” tegeles perevägivallaga.