Näitused
04.03.2019 — 05.03.2019
Kadri Liis Rääki ja Wondering O installatsioon RISOOPIA2 Vent Space projektiruumis
Kadri Liis Rääk ja Wondering O (Mihkel Tomberg) avavad 3. märtsil kell 19:00 Vent Space projektiruumis audiovisuaalse installatsiooni „Risoopia2”. Avaõhtul toimub improvisatsiooniline live-kontsert.
Risoopia2 on pidevalt arenev ja muutuv multidistsiplinaarne keskkond, mille aktiveerivad sinna sisenevad inimesed. Risoopia ehk risoomne utoopia on elusorganism, spekulatiivne narratiiv, kus tähendused tekivad lõpmatutes sõlmpunktides. Lood minevikest, olevikest ja tulevikest hoiavad seda organismi elus, toidavad ja täiendavad. Risoopia2 on taktiilne mängumaa, millega kõik on oodatud ühinema ning mille lugusid kuulama. Piiride hägustudes tärkavad sidemed.
Kadri Liis Rääk õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistriõppes. Ta on lõpetanud nii stsenograafiaõpingud EKA-s kui ka magistriõpingud autonoomse disaini vallas KASK’i ülikoolis Gentis, Belgias. Käesolev installatsioon on osa jätkuteosest, mis KASK’is alguse sai. Tema uurimisvaldkonnaks on tajud vahendatud reaalsuses: tajuorganid kui liidesed (“interfaces”) maailma loomiseks ja mõtestamiseks. Hetkel tegeleb ta intensiivsemalt spekulatiivsete narratiivide ning posthumanismi uurimisega installatiivses kontekstis.
Mihkel Tomberg õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias audiovisuaalset kompositsiooni. Ta on tuntud projektidest “Algorütmid” ja “Heaven’s Trumpet” ning teinud erinevaid helikujundusi paljudele audiovisuaalsetele projektidele. Ta on osalenud näitustel Eestis ja Itaalias.
Näitus on avatud 4.-5. märtsil kell 14-19.
Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.
Kadri Liis Rääki ja Wondering O installatsioon RISOOPIA2 Vent Space projektiruumis
Esmaspäev 04 märts, 2019 — Teisipäev 05 märts, 2019
Kadri Liis Rääk ja Wondering O (Mihkel Tomberg) avavad 3. märtsil kell 19:00 Vent Space projektiruumis audiovisuaalse installatsiooni „Risoopia2”. Avaõhtul toimub improvisatsiooniline live-kontsert.
Risoopia2 on pidevalt arenev ja muutuv multidistsiplinaarne keskkond, mille aktiveerivad sinna sisenevad inimesed. Risoopia ehk risoomne utoopia on elusorganism, spekulatiivne narratiiv, kus tähendused tekivad lõpmatutes sõlmpunktides. Lood minevikest, olevikest ja tulevikest hoiavad seda organismi elus, toidavad ja täiendavad. Risoopia2 on taktiilne mängumaa, millega kõik on oodatud ühinema ning mille lugusid kuulama. Piiride hägustudes tärkavad sidemed.
Kadri Liis Rääk õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistriõppes. Ta on lõpetanud nii stsenograafiaõpingud EKA-s kui ka magistriõpingud autonoomse disaini vallas KASK’i ülikoolis Gentis, Belgias. Käesolev installatsioon on osa jätkuteosest, mis KASK’is alguse sai. Tema uurimisvaldkonnaks on tajud vahendatud reaalsuses: tajuorganid kui liidesed (“interfaces”) maailma loomiseks ja mõtestamiseks. Hetkel tegeleb ta intensiivsemalt spekulatiivsete narratiivide ning posthumanismi uurimisega installatiivses kontekstis.
Mihkel Tomberg õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias audiovisuaalset kompositsiooni. Ta on tuntud projektidest “Algorütmid” ja “Heaven’s Trumpet” ning teinud erinevaid helikujundusi paljudele audiovisuaalsetele projektidele. Ta on osalenud näitustel Eestis ja Itaalias.
Näitus on avatud 4.-5. märtsil kell 14-19.
Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.
19.03.2019
Graffitipidu by Seljomuv Vent Space projektiruumis
Tere tulemast!
Live graffiti, muusika ja riimid.
Performance’iga astub ette rühmitus SELJOS!
DJ:
—Ken Two
https://www.facebook.com/djkentwo/
—Q100
https://www.facebook.com/iamq100/
MC:
Päda ja Ronaldo Da Vinci
https://www.facebook.com/kaheksksksa/
Graffitipidu by Seljomuv Vent Space projektiruumis
Teisipäev 19 märts, 2019
Tere tulemast!
Live graffiti, muusika ja riimid.
Performance’iga astub ette rühmitus SELJOS!
DJ:
—Ken Two
https://www.facebook.com/djkentwo/
—Q100
https://www.facebook.com/iamq100/
MC:
Päda ja Ronaldo Da Vinci
https://www.facebook.com/kaheksksksa/
25.04.2019 — 28.04.2019
Mari-Liis Sõrgi isikunäitus LAEST VÕETUD VAIKUS Vent Space projektiruumis
Neljapäeval, 25.04.2019 kell 18.00 avab Mari-Liis Sõrg Vent Space projektiruumis isikunäituse „Laest võetud vaikus ”. Näitus jääb avatuks kuni 28. aprillini 2019, R kell 14-19 ja L, P 12-18.
Kunstnik käsitleb näitusel mäletamisele mitte kuuluvate, kuid samas meelde sööbinud vaadete lugu. Maailmas, kus hetked on oma pikkuse kaotanud, paisub hirm kaduvuse ees. Selle hirmu kammitsais asutakse talletama minevikku ja olevikku, painav rahutus sunnib koguma vaateid, esemeid, andmeid, kirjeid. Paanilises kogumise tuhinas kadunud rahu asendub ebakindla tulevikuvaatega. Seevastu hetked, mida pole proovitud arhiveerida, saavad nautida vaikust ning vabadust. Kasutades maali ja fotograafiat vaadeldakse vastuolu kujutamise ja säilitamise vahel.
Mari-Liis Sõrg on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna (BA 2018) ning hetkel jätkab õpinguid kaasaegse kunsti erialal (MA).
Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.
Mari-Liis Sõrgi isikunäitus LAEST VÕETUD VAIKUS Vent Space projektiruumis
Neljapäev 25 aprill, 2019 — Pühapäev 28 aprill, 2019
Neljapäeval, 25.04.2019 kell 18.00 avab Mari-Liis Sõrg Vent Space projektiruumis isikunäituse „Laest võetud vaikus ”. Näitus jääb avatuks kuni 28. aprillini 2019, R kell 14-19 ja L, P 12-18.
Kunstnik käsitleb näitusel mäletamisele mitte kuuluvate, kuid samas meelde sööbinud vaadete lugu. Maailmas, kus hetked on oma pikkuse kaotanud, paisub hirm kaduvuse ees. Selle hirmu kammitsais asutakse talletama minevikku ja olevikku, painav rahutus sunnib koguma vaateid, esemeid, andmeid, kirjeid. Paanilises kogumise tuhinas kadunud rahu asendub ebakindla tulevikuvaatega. Seevastu hetked, mida pole proovitud arhiveerida, saavad nautida vaikust ning vabadust. Kasutades maali ja fotograafiat vaadeldakse vastuolu kujutamise ja säilitamise vahel.
Mari-Liis Sõrg on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna (BA 2018) ning hetkel jätkab õpinguid kaasaegse kunsti erialal (MA).
Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.
19.04.2019 — 25.04.2019
Väljasuremine või Vastuhakk? XR Eesti aktsioon Vent Space projektiruumis
Meie planeet on suremas.
Kliima- ja ökoloogiline kriis võivad juba paari põlvkonna jooksul viia nii inimkonna kui ka enamiku teisi loomaliike väljasuremiseni.
Valitsused ja suurkorporatsioonid on ametis vabanduste välja mõtlemise ning teatri tegemisega, et tähelepanu olulistelt teemadelt kõrvale juhtida.
Kas keegi üldse tegeleb selle probleemiga?
Jah!
15.-21. aprillil toimub Rahvusvaheline Vastuhakk Väljasuremisele: ülemaailmne massiprotestide laine, mida korraldab liikumine Extinction Rebellion, mille keskus asub Londonis.
Protestijad on hõivanud olulised liiklussõlmed, häirides sellega linnade tavapärast toimimist ning nõudes valitsuselt ja ühiskonnalt viivitamatut probleemiga tegelemist ka massarreteerimiste kiuste.
Tallinna keskmes asuv Vent Space projektiruum saab vahemikus 19.-23. aprillini Eesti kliimaprotestide keskuseks. Kajastame nii Eestis kui ka üle maailma toimuvaid protestiaktsioone, viime läbi kliimakriisi teemalisi workshop’e ja loenguid ning toetame kõikjal maailmas meie tuleviku nimel vapralt võitlevaid aktiviste.
Avamine toimub reedel, 19. aprillil kell 19.00.
Info workshop’ide ja loengute kohta avaldame jooksvalt.
Näitust korraldab Tiiu Lausmaa, EKA maaliosakonna bakalaureusetaseme 2018 aasta vilistlane koos ülejäänud XR Eesti tiimiga.
Väljasuremine või Vastuhakk? XR Eesti aktsioon Vent Space projektiruumis
Reede 19 aprill, 2019 — Neljapäev 25 aprill, 2019
Meie planeet on suremas.
Kliima- ja ökoloogiline kriis võivad juba paari põlvkonna jooksul viia nii inimkonna kui ka enamiku teisi loomaliike väljasuremiseni.
Valitsused ja suurkorporatsioonid on ametis vabanduste välja mõtlemise ning teatri tegemisega, et tähelepanu olulistelt teemadelt kõrvale juhtida.
Kas keegi üldse tegeleb selle probleemiga?
Jah!
15.-21. aprillil toimub Rahvusvaheline Vastuhakk Väljasuremisele: ülemaailmne massiprotestide laine, mida korraldab liikumine Extinction Rebellion, mille keskus asub Londonis.
Protestijad on hõivanud olulised liiklussõlmed, häirides sellega linnade tavapärast toimimist ning nõudes valitsuselt ja ühiskonnalt viivitamatut probleemiga tegelemist ka massarreteerimiste kiuste.
Tallinna keskmes asuv Vent Space projektiruum saab vahemikus 19.-23. aprillini Eesti kliimaprotestide keskuseks. Kajastame nii Eestis kui ka üle maailma toimuvaid protestiaktsioone, viime läbi kliimakriisi teemalisi workshop’e ja loenguid ning toetame kõikjal maailmas meie tuleviku nimel vapralt võitlevaid aktiviste.
Avamine toimub reedel, 19. aprillil kell 19.00.
Info workshop’ide ja loengute kohta avaldame jooksvalt.
Näitust korraldab Tiiu Lausmaa, EKA maaliosakonna bakalaureusetaseme 2018 aasta vilistlane koos ülejäänud XR Eesti tiimiga.
17.04.2019
Maaliosakonna tudengitööde oksjon Wabaduses
Kohvikus Wabadus saab näha EKA maaliosakonna tudengitööde näitust. Kell 19 algab ka maalide oksjon, mille kogutulu läheb osalevate maalitudengite augustis toimuva Veneetsia Biennaali vaatluspraktika toetuseks!
Näitusel osalevad EKA maaliosakonna tudengid:
Laura Talvet, Joel Jõevee, Olev Kuma, Janne Lias, Jelizaveta Šalova, Kati Müüripeal, Brenda Purtsak, Karola Kaugema, Georg Kaasik, Eero Alev, Loora Kaubi, Marleen Suvi, Lisette Lepik, Ekke Peeter Sauter, Egert Tischler, Liisa- Aleksandra Volmer, Aivi Raja.
Maaliosakonna tudengitööde oksjon Wabaduses
Kolmapäev 17 aprill, 2019
Kohvikus Wabadus saab näha EKA maaliosakonna tudengitööde näitust. Kell 19 algab ka maalide oksjon, mille kogutulu läheb osalevate maalitudengite augustis toimuva Veneetsia Biennaali vaatluspraktika toetuseks!
Näitusel osalevad EKA maaliosakonna tudengid:
Laura Talvet, Joel Jõevee, Olev Kuma, Janne Lias, Jelizaveta Šalova, Kati Müüripeal, Brenda Purtsak, Karola Kaugema, Georg Kaasik, Eero Alev, Loora Kaubi, Marleen Suvi, Lisette Lepik, Ekke Peeter Sauter, Egert Tischler, Liisa- Aleksandra Volmer, Aivi Raja.
12.04.2019 — 19.04.2019
Grupinäitus LASNAMÄE? Vent Space projektiruumis
Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini.
Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova
Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.
Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.
Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.
Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.
Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.
Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.
Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.
Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.
Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.
Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.
Grupinäitus LASNAMÄE? Vent Space projektiruumis
Reede 12 aprill, 2019 — Reede 19 aprill, 2019
Reedel, 12. aprillil 2019 kell 19 avatakse
Vent Space projektiruumis grupinäitus “Lasnamäe?”. Näitus jääb avatuks kuni 17. aprillini.
Osalevad kunstnikud: Anna Kaarma, Lee Kelomees, Tõnis Laurson, Tiiu Lausmaa, Janne Lias, Riin Maide, Vassa Ponomarjova
Mõeldes Lasnamäest, meenuvad esmalt paneelmajade read ning nende vahele pikitud tühermaa. Isikupäratut, puhtalt utilitaarset ruumi kehastava linnaosana on see meile kui endises Nõukogude Liidus või peagi pärast selle lagunemist sündinud noortele inimestele endiselt oluline ja intrigeeriv keskkond. Lasnamäe impersonaalsus jätab hingamisruumi, luues tühjust, millesse oli võimalik kirjutada oma lugu. See on meie mõtteline mänguväljak päris mänguväljakute ja aknaridade vahel, kus mälestused ja neist kerkinud emotsioonid keerduvad võõra ümber ja temast saab tuttav.
Näitus ei pretendeeri olema ülevaade ega laiaulatuslik uurimus antud teemal – valitud on näited EKA vabade kunstide osakonna tudengite poolt viimaste aastate jooksul valminud töödest. Enamiku teoste juures on määravaks teguriks juhuslikkus: autori algseks ülesandeks ei olnud kujutada Lasnamäed, need tööd on tekkinud kõrvalsaadusena teisi ideid teostades.
Näitus on avatud 13.-17. aprill
kell 12-18.
Anna Kaarma (1992) omandas bakalaureusekraadi EKA graafilise
disaini erialal (2015) ning on sel kevadel lõpetamas magistrantuuri fotograafia / kaasaegse kunsti erialal. Paralleelselt on valmimas teine isikunäitus vaatlusega Lasnamäe piirkonna arhitektuursest esteetikast ning ideoloogilisest taustsüsteemist, millele ta omistab oma vaatenurga läbi inimliku perspektiivi ja unenäolise ruumikogemuse. Ühtlasi püüab ta seljatada linnaosa anonüümset kuvandit ning jõuda selle algupärani. Eluaegne Lasnamäe elanik.
Lee Kelomees (1995) on Eesti Kunstiakadeemia bakalaureusekraadiga fotograaf ning Lasnamäel elanud varajasest lapsepõlvest. Lee seniste teoste inspiratsiooniks on olnud tema lapsepõlvekodu 11. korruse aknast avanev industriaalromantika, mida võib fotograafi seniste tööde valguses pidada tema emotsionaalseks pelgupaigaks ja kandvaks jõuks.
Tõnis Laurson (1996) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Lasnamäel on ta elanud viimased kaks aastat, kuid ei ole seal sündinud ega üles kasvanud, nii et oleks liig öelda, et ta on Lasnamäelt pärit. Siiski, elades süva-Lasnamäel, on selle linnaosa eripära avaldanud nii mitmeski mõttes mõju tema loomingule.
Tiiu Lausmaa (1989) lõpetas 2018. aastal EKA maalikunsti osakonna bakalaureuse-
kraadiga. Lasnamäele kolides oli kaheaastane ja tema jaoks oli tegu esimese koduga. Ta arvab, et see oli hea koht, kus üles kasvada: see polnud liiga klanitud ja turvaline, pigem oli võimalik näha reaalset elu. Oli laste jaoks mõeldud mänguplatse, aga veelgi huvitavamaid metsatukkasid ja tühermaid, kus sai luua oma maailma.
Janne Lias (1981) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Ta oli kümneaastane, kui perega Mustamäe ühikatoast Lasnamäe kõigi mugavustega 3-toalisesse korterisse kolis. Samal ajal, kui ta püüdis Lasnamäel koduneda, laulis raadios Ivo Linna: “Peatage Lasnamäe!” Janne kolis Lasnamäelt ära juba 2000ndate aastate alguses, aga piinlikkus vales kohas elamise pärast on jäänud.
Riin Maide (1997) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas graafika erialal. Riin on paneelmajas elanud küll, aga Keilas, kus nii kõrgeid maju, et neisse lifti oleks vaja, oligi täpselt kolm. Kõik need Lasna ja muud mäed tunduvad utoopilised selle poolest, et kõik majad seal on tõesti inimesi täis.
Vassa Ponomarjova (1984) õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal. Vassa elas Lasnamäel 2 aastat, praegu elab Õismäel. Ta peab Lasnamäed muust Tallinnast eraldatud piirkonnaks, linnaks linna sees, kus on valdav ülejäänud Tallinnast pisut teistsugune mentaliteet.
05.04.2019 — 10.05.2019
Tekstiilidisaini osakonna külalisdotsent Varvara Guljajeva duo Varvara & Mar näitus Kanadas
5.aprillil avavad Varvara & Mar oma isikunäituse Kameeleon The New Galeriis Calgary linnas Kanadas. Näitus jääb avatuks 10.maini.
Varvara & Mari näitus vaatleb üleilmastunud kosmopoliitses maailmas valitsevat keerukat identiteedikriisi. Kes on meie ühiskonda juhtivad supervõimud? Mis tähendus on tänapäeval rahvuslipul ning kuidas sobitub natsionalism üleilmastunud ühiskonda?
Neile küsimustele vastamiseks kasutavad Varvara & Mar laia valikut materjale. Me näeme näitusel valgust, kineetikat, interaktiivsust, readymade’i ja tekstiili. „Kameeleoni“ keskne kujund on lipp. See on viide meedias ja avalikus ruumis lehvivatele lippudele, millega toetatakse või eitatakse riike, rahvusi või huvigruppe või mis on hoopis rakendatud mõne kauba või teenuse teenistusse.
Nüüdsel liikuval ajal on aina suurem hulk inimesi jäänud ilma senisest kohapõhisest kuuluvustundest. Nii on ka vähemusperedest pärit Varvaral & Mar’il raskusi enda identifitseerimisega ühe kindla rahvuse või riigi kaudu. Näitusel eksponeeritud installatsioonid peegeldavad seega peale laiemate tendentside ka kunstnike enda keerukaid identiteediküsimusi.
Näitusega kaasneb Dr Pau Waelder poolt kirjutatud essee Flying false colors
Kunstnikepaar Varvara Guljajeva ja Mar Canet on tegutsenud alates 2009. aastast. Inspireerituna digiajastu sotsiaalsetest muutustest leiab nende loomingust kunsti, disaini ja tehnoloogilisi eksperimente. Oluline on ka koostöö paljude osapooltega ning dialoog kunstnike ja publiku vahel. Varvara & Mar’i töid on eksponeeritud New Yorgis, Liverpoolis, Barcelonas, Londonis, Ateenas, Linzis ja mujal.
Tekstiilidisaini osakonna külalisdotsent Varvara Guljajeva duo Varvara & Mar näitus Kanadas
Reede 05 aprill, 2019 — Reede 10 mai, 2019
5.aprillil avavad Varvara & Mar oma isikunäituse Kameeleon The New Galeriis Calgary linnas Kanadas. Näitus jääb avatuks 10.maini.
Varvara & Mari näitus vaatleb üleilmastunud kosmopoliitses maailmas valitsevat keerukat identiteedikriisi. Kes on meie ühiskonda juhtivad supervõimud? Mis tähendus on tänapäeval rahvuslipul ning kuidas sobitub natsionalism üleilmastunud ühiskonda?
Neile küsimustele vastamiseks kasutavad Varvara & Mar laia valikut materjale. Me näeme näitusel valgust, kineetikat, interaktiivsust, readymade’i ja tekstiili. „Kameeleoni“ keskne kujund on lipp. See on viide meedias ja avalikus ruumis lehvivatele lippudele, millega toetatakse või eitatakse riike, rahvusi või huvigruppe või mis on hoopis rakendatud mõne kauba või teenuse teenistusse.
Nüüdsel liikuval ajal on aina suurem hulk inimesi jäänud ilma senisest kohapõhisest kuuluvustundest. Nii on ka vähemusperedest pärit Varvaral & Mar’il raskusi enda identifitseerimisega ühe kindla rahvuse või riigi kaudu. Näitusel eksponeeritud installatsioonid peegeldavad seega peale laiemate tendentside ka kunstnike enda keerukaid identiteediküsimusi.
Näitusega kaasneb Dr Pau Waelder poolt kirjutatud essee Flying false colors
Kunstnikepaar Varvara Guljajeva ja Mar Canet on tegutsenud alates 2009. aastast. Inspireerituna digiajastu sotsiaalsetest muutustest leiab nende loomingust kunsti, disaini ja tehnoloogilisi eksperimente. Oluline on ka koostöö paljude osapooltega ning dialoog kunstnike ja publiku vahel. Varvara & Mar’i töid on eksponeeritud New Yorgis, Liverpoolis, Barcelonas, Londonis, Ateenas, Linzis ja mujal.
29.03.2019 — 18.04.2019
UDUJUTT – 13 Eesti ehtekunstniku näitus galeriis Putti, Riias
Mõned aastad tagasi tuli Brasiilia galeristil Thomas Cohnil idee Müncheni ehtenädala raames esitleda oma galeriis just Eesti ehtekunsti, kui eriilmelist ja tema jaoks selgelt eristuvat nähtust rahvusvahelisel ehtemaastikul. Ta kutsus endale appi Tanel Veenre, kellega ühiselt tehti valik Eesti kunstnike hulgast. Müncheni näitusele järgnesid näitused Sao Paolos ja Tallinnas.
Näitus Riias, galeriis Putti kasvas välja eelnevast koostööst. Kõik kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia taustaga, ühisosa nende vahel on tunnetuslik ja olemuslik kuid samas ka defineerimatu, just seda väljendab ka näituse pealkiri – Udujutt. “ Udu kui tabamatus, jutt kui lugu või lennuki saba taevas. Las me olla veidi eeterlikud, see annab hingamisruumi. Endale ja teistele”, võttis näituse idee kokku kataloogis Tanel Veenre. Kataloog paotab ust iga osaleva kunstniku maailma, igaüks on valinud eesti keelse sõna, mis tema loomingule hetkel kõige iseloomulik.
Kataloogi kujundas Asko Künnap, toimetasid Tanel Veenre, Julia Maria Künnap ja Kadri Mälk.
“Udujuttu” eksponeeriti 2018. aasta kevadel ka Stockholmis kaasaegse ehtekunsti galeriis Platina.
Kunstnikud: Sofia Hallik, Nils Hint, Piret Hirv, Julia Maria Künnap, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Kadri Mälk, Maarja Niinemägi, Villu Plink, Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Maria Valdma, Tanel Veenre.
Näitust toetas: Eesti Kultuurkapital
UDUJUTT – 13 Eesti ehtekunstniku näitus galeriis Putti, Riias
Reede 29 märts, 2019 — Neljapäev 18 aprill, 2019
Mõned aastad tagasi tuli Brasiilia galeristil Thomas Cohnil idee Müncheni ehtenädala raames esitleda oma galeriis just Eesti ehtekunsti, kui eriilmelist ja tema jaoks selgelt eristuvat nähtust rahvusvahelisel ehtemaastikul. Ta kutsus endale appi Tanel Veenre, kellega ühiselt tehti valik Eesti kunstnike hulgast. Müncheni näitusele järgnesid näitused Sao Paolos ja Tallinnas.
Näitus Riias, galeriis Putti kasvas välja eelnevast koostööst. Kõik kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia taustaga, ühisosa nende vahel on tunnetuslik ja olemuslik kuid samas ka defineerimatu, just seda väljendab ka näituse pealkiri – Udujutt. “ Udu kui tabamatus, jutt kui lugu või lennuki saba taevas. Las me olla veidi eeterlikud, see annab hingamisruumi. Endale ja teistele”, võttis näituse idee kokku kataloogis Tanel Veenre. Kataloog paotab ust iga osaleva kunstniku maailma, igaüks on valinud eesti keelse sõna, mis tema loomingule hetkel kõige iseloomulik.
Kataloogi kujundas Asko Künnap, toimetasid Tanel Veenre, Julia Maria Künnap ja Kadri Mälk.
“Udujuttu” eksponeeriti 2018. aasta kevadel ka Stockholmis kaasaegse ehtekunsti galeriis Platina.
Kunstnikud: Sofia Hallik, Nils Hint, Piret Hirv, Julia Maria Künnap, Kristiina Laurits, Eve Margus-Villems, Kadri Mälk, Maarja Niinemägi, Villu Plink, Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Maria Valdma, Tanel Veenre.
Näitust toetas: Eesti Kultuurkapital
04.04.2019
SIIL Prize autahvli avamine
4. aprillil kell 17 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse välisseinal asuvas Vitriinigaleriis SIIL Prize 2019 autahvel.
Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks on Johannes Luik ja Nele Tiidelepp. Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerisid oma töid uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal oli võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.
Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.
Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.
Nele Tiidelepp (s. 1998) kunstnikupraktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.
SIIL Prize autahvli avamine
Neljapäev 04 aprill, 2019
4. aprillil kell 17 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Keskuse välisseinal asuvas Vitriinigaleriis SIIL Prize 2019 autahvel.
Rühmitus SIIL annab esmakordselt välja uue kaasaegse kunsti auhinna SIIL Prize! Esimesteks nominentideks on Johannes Luik ja Nele Tiidelepp. Installatsioonimeediumis töötavad kunstnikud eksponeerisid oma töid uues Vent Space projektiruumis. Võitja selgitatakse välja publikuhääletuse põhjal: igal külastajal oli võimalus oma lemmiku nimi näitusel asuvasse valimiskasti jätta.
Võitja saab auhinnaks kullast SIILI, ta pärjatakse igavese au ja kuulsusega ning tema nimi raiutakse kivisse. Võitja nimega kivi jääb seda märgilist sündmust meenutama Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi seinal.
Johannes Luik (s. 1988) tegeleb oma kunstnikupraktikas muljete ja ruumide subjektiivse kirjeldamisega. Tema teosed võtavad vormi erinevates meediumites, kuid suhestuvad alati ruumiga, luues puhta terviku. Luik uurib materjalide, kohtade, aja ja mälestuste subjektiivset kogemist.
Nele Tiidelepp (s. 1998) kunstnikupraktikas väljendub olemuslik alastus, eneserefleksioon, eneseiroonia, pimeduse ja valguse vastandused otseses ja ülekantud tähenduses, (ruumi)poeesia. Tema loomingu läbivaks jooneks on enda kui noore kunstniku ja naise analüüsimine.
03.04.2019
Teateid sisseelamisest: urbanistika tudengite linnamudelite erialaaine hindamine
Teateid sisseelamisest: urbanistika tudengite linnamudelite erialaaine hindamine
Kolmapäev 03 aprill, 2019