Näitused

Homme, 8. jaanuaril avatakse Nautica Keskuse aatriumis EKA moetudengite näitus, kus eksponeeritakse värkseid moejoonistusi. Näitus on avatud 27. jaanuarini.

Näitusel osalevad 2. kursuse moetudengid: Karl Martin Kelder, Karin Kreek, Susanna Belinda Kõgel, Karolin Kärm, Quitterie La Cotte, Nada Matuškova, Anita Miklavcic, Anne Liis Puhk, Pegah Rakhsha, Karl-Cristoph  Rebane, Anneliis Reili, Eva Linda Sammelselg ja Mairo Seire.

Juhendas: Kätlin Kaljuvee.

Neljapäeval, 20. detsembril 2018 kell 18.00 avab MADIS KURSS (1985) Hobusepea galeriis isiknäituse „Šassii / Chassis“. Näitus jääb avatuks kuni 14. jaanuarini 2019.

„Pilv kulus ära, kroomluustik roostetus iga tunniga,
ihu muutus kõvaks, narkoliha asendus elusa lihaga.
Ta ei suutnud mõelda. Talle meeldis see väga, olla teadvusel
ja võimetu mõtlema. Talle tundus, et ta muutub kõigeks, mida ta näeb: pargipingiks, antiikse tänavalaterna ümber keerlevaks
valgete ööliblikate parveks, must-kollaste diagonaaltriipudega
kaet robotaednikuks.“
William Gibson, „Neuromant“ (Neuromancer, 1984)

Roomba oli üks esimesi massidele toodetud autonoomseid roboteid. Ta eesmärk oli põrandat puhastada, aga peatselt ühendas ta ennast võrku, kaardistas inimeste eluruume ja talletas harjumusi muutudes efektiivsemaks. Andmetele ei olnud piiranguid, kuid neid oli vaja töödelda. Digitaalses ruumis laienev teadvus võimaldas seda, alguses. Mõne päeva. Siis jäi kõik bioloogiline jalgu. Kehast jäi mulje kui istme soojendajast järgmisele juhile. Vormi meenutuseks kuhjusid liiva alla monumendid ja evolutsioon pöördus introvertseks.

Avatava näituse teoste kaudu vaatleb Madis Kurss täiusliku tehnoloogia ihasid ning sellega kaasnevat paradoksi – tehnoloogia võime lahendada seni lahenduseta probleeme on sama suur, kui selle võime kõike ümbritsevat hävitada.
Madis Kurss on õppinud Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat, Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat ja jätkab hetkel õpinguid Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. Kunstnik kasutab loomingut kui võimalust kirjeldada nö kirjeldamatut, suunates vaatajat läbi teoste lähemale kindlale kogemusele. Kurssi sõnul võimaldab sünteesitud visuaal või heli luua parema kontakti algse idee ja valminud teose vahel, kuid sünteesis väheneb ka inimlikkuse mõõde, seetõttu on oluline roll valminud teostes esmapilgul juhuslikel detailidel.

Tänud: Keiu Maasik, Tõnis Kurss, Viktor Gurov, EKA Fotoosakond, EKA Graafikaosakond.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eventech.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Katrin Enni avab teisipäeval,
8. jaanuaril 2019 kell 18.00
Vent Space projektiruumis
isiknäituse „Peaaegu paralleelsed”. 

“Peaaegu paralleelsed” on kogu galeriiruumi hõlmav audiovisuaalne installatsioon. Algimpulss teose loomiseks pärineb romantilisest ulmefantaasiast, mille peategelasteks on kosmoses ringi triivivad ja kaaslast otsivad üksildased robotid. Tööprotsessi käigus, uurides
nii heli kui füüsiliste materjalide omadusi ning nendevahelist koosmõju, said peategelased endale plekist lehtrikujulised kehad, mis toimivad samas ka vibratsioonkõlaritena. Tulemuseks on kosmiline heliinstallatsioon, kus oma roll on täita nii helill, müral, valgusel, liikumisel, algoritmidel kui ka juhuslikkusel.

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 19.00 toimub näituseruumis kontsert, kus kunstnik kannab ette erinevad helimaastikke, mis on loodud antud heliinstallatsiooni jaoks. Kontsert on tasuta.

Näitus on avatud igapäevaselt
13.00 kuni 19.00 ning jääb
avatuks kuni 11. jaanuarini.

Katrin Enni lõpetas 2018. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna bakalaureuseõppe ning jätkab õpinguid EKA kaasaegse kunsti magistrantuuris.
Ta on loonud heliinstallatsioone elektroonikakomponentidest, mikromootoritest, industriaalsetest materjalidest, leid- ja valmisobjektidest. “Peaaegu paralleelsed” on Katrin Enni esimene isiknäitus.

Kadri Mälk_rinnaehe Hing. Mõranenud hing_must turmaliin, hõbe, tumesinised safiirid_2018

EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude prof Kadri Mälgu, dots Nils Hindi, Urmas Lüüsi ja magistrant Erinn Michelle Cox`i tööd valiti Hangzhou rahvusvahelise kaasaegse ehte- ja metallikunsti triennaali peanäitusele “21 GRAMS”.

Kadri Mälk ja Urmas Lüüs külastasid Hiina Kunstiakadeemia korraldatud triennaali üritusteprogrammi ning esinesid seminaril kunsti ja hinge suhteid lahkavate loengutega, mida koos otseülekandega jälgis ca 6000 inimest.

Hollandi ehtekunstniku Ruudt Petersi kureeritud triennaali peanäituse „21 GRAMS“ teema on inspireeritud 1907. aastal USA teadlase Duncan MacDougalli poolt avaldatud teadustööst, mille jaoks ta asetas surevad inimesed suurtele kaaludele, et tabada surmahetkel hinge kehast lahkumisest tingitud kaalumuutus. Tõestusena leidis ta, et inimese hing kaalub keskeltläbi 21 grammi.

Ruudt Peters palus 155 rahvusvaheliselt tunnustatud metallikunstnikul luua spetsiaalselt triennaali näituse jaoks inimhinge temaatikat lahkav teos, mis ei tohtinud kaaluda üle 21 grammi.

Näitus on Hiinas Hangzhou ülikooli linnakus avatud kuni detsembri keskpaigani, kust see liigub edasi Saksamaale, Poola, Belgiasse ja Hollandisse.

Rohkem:

https://klimt02.net/events/exhibitions/21-grams-china-academy-art

https://klimt02.net/forum/articles/why-do-you-wear-jewelry-triennial-ping-zou

Made in China ehk Märkmeid Hiinamaalt

Erinn M. Cox_John Carl Cox 1919-1992_hõbedasse valatud 41 titehammast_2018

Urmas Lüüs_Täidetud tühjus_luu, raudkloriid, soodium silikaat, vesi_2018_Foto: Valdek Laur, Urmas Lüüs

Nils Hint_rinnanõel Elevant_nahk, veri, higi, õli, mustus, roostevaba teras_2018

Raamatukogus on avatud näitus „Mütoloogiliste olendite anatoomia“.

Eksponeeritakse üliõpilaste õppetöid, mis on tehtud ülemajalise samanimelise vabaaine raamides.

Tööde aluseks olid  juhendaja Maiu Rõõmuse kursus plastilisest anatoomiast ja kunagise ERKI õppejõu Imbi Ploompuu uurimistöö „Inimese ja looma võrdlev anatoomia“ Lõpptulemuseks tuli ühendada anatoomiline analüüs loova mõtlemisega.

Näitusel on kaks osa: esiteks tehti natuurist visandeid loomaaias ja stuudiosse meelitatud koertest, kassidest, rottidest ja teiseks tuli välja mõelda unikaalne mütoloogiline olevus, kelles oleksid ühendatud reaalsus ja fantaasia.

Näitus jääb avatuks 17. detsembrini.

Tekstiilidisain on läbi aegade inimese kehale kõige lähema tehnoloogiana pakkunud lahendusi ühiskonna ja elu parendamiseks. Ühe EKA vanima erialana, on tekstiilidisain pidevalt edasi arenenud. Hoides traditsioone, kasutavad tudengid tekstiilidisaini tehnikaid ja masinaid tänapäevases kontekstis ja lõimivad uute materjalidega.

Näitus tutvustab viimase viie aasta jooksul teostatud tekstiilidisaini bakalaureuse, magistri- ning doktoriõppe üliõpilaste projekte. Valitud tööd näitavad tekstiilidisaini eriala mitmekülgsust. Galeriis saab tutvuda telgedel kootud ning seentest kasvatatud materjalidega; trükidisainide – ja kangastega; silmkoeliste ja laserlõikeliste struktuuridega; eksperimentaalsetes tehnikates rõivamudelite ning sotsiaalse disaini projektidega; interaktiivse kunstiteose ja jääkvilla väärindava uurimusega.

Näitusel osalevad EKA tudengid ja vilistlased Irina Pommer, Ingrid Helena Pajo, Anu Sirkas, Mari Seger, Annika Kangur, Liina Leo, Maria Teng, Frank Abner, Kadi Kibbermann, Krista Tulp, Triin Talts, Katrin Kabun, Katarina Kruus, Arife Dila Demir, Svetlana Todurova, Marielle Palmiste, Kristina Puz, Arife Dila Demir, Marielle Palmiste, Helen Grass, Kristina Veinberg, Egle Lillemäe, Julien Hac, Maarja-Liis Raamat, Aylin Alyssa Hackenberg, Karolin Innos, Lisandra Türkson, Katrin Kruberg, Indrė Milašiūtė, Laura Rusanen, Ann Müürsepp.

Näitus on avatud 06.12.2018 – 06.01.2019 Haapsalu Linnagaleriis aadressil Posti 4, kolmapäevast kuni pühapäevani, kell 12.00 – 18.00.

Pilte avamiselt: http://galerii.kultuurimaja.ee/

21. novembril kell 18.00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas Mihkel Ilusa EV100 kunstiprogrammi kuuluv näitus „Puu süü“. Näitus jääb avatuks kuni 31.01.2019.

Paidest pärit Eesti kunstniku Mihkel Ilusa isikunäitus Paide Muusika- ja Teatrimajas tegeleb sügavuti Eesti metsade seisundiga. „Metsa võib julgelt pidada üheks olulisemaks eestlaste olemasolu garandiks ja identiteedi vormijaks. Parafraseerides Valdur Mikitat tema teoses „Lingvistiline mets“, on mets ja sood puhverdanud siinseid kultuurimuutusi, need on päästnud vallutusretkede, taudide ja laus-ristiusustamise eest, tänu metsale säilis metsik, animistlik mõttelaad,“ sõnas kunstnik Mihkel Ilus.

Kunstnik kujutab väljapanekul puutüvede pikilõikeid, mis on saavutatud vana käsitöötehnika aaderdusega. Kunstnik kasutab aaderduskamme, mille ta ise linoollõikes käsitööna valmistab. Isetehtud aaderduskammid võimaldavad valida sobiva puusüü mustri, luua näilisi oksakohti ja muid iseärasusi ning määrata kammi laiusega jäljendatava tüve jämedus, mis on teose kontseptuaalsest vaatenurgast oluline ja kõnekas, viidates metsade puutumatusele, raieküpsuse astmele ning muudele metsa ajaarvamist ja ruumi korraldamist puudutavatele küsimustele.

„Kui tavapäraselt kasutatakse aaderdustehnikat materjali vääristamiseks, siis neis teostes kõnetab tehnika kasutamine kriitiliselt Eesti metsade tuleviku küsimust ning mõtestab maalimeediumit kaasajas Kui tavapäraselt anti kuuse- ja männipuust pinnale või esemele aaderdusega mõne hinnalisema puu, näiteks tamme või saare süüjoonis, siis autor imiteerib isetehtud aaderduskammidega justnimelt kuusele ja männile omast süüd. Mänd on Eestis enimlevinud puu, kuusikute raievanuse langetamine on aga üks enim poleemikat tekitav küsimus tänases Eesti metsateemalises arutelus. Mänd ja kuusk on huvitava süüjoonisega ning nende imiteerimine isetehtavate aaderduskammidega on teostatav,“ lisas Ilus.

EV100 programmi kuuluv näitus „Puu süü“ avatakse Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide, 72712 Järva maakond) 21.novembril kell 18.00.

Näituse avamisele järgneb Paide Teatri avamine esietendusega „Kaitseala“ algusega kell 19.00.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Rohkem infot: 

Mihkel Ilus, kunstnik, telefon 55685925, e-mail mihkel@mihkelilus.com

Ülle Müller, Paide Kultuurikeskuse direktor, telefon 5152775, e-mail ylle.myller@pamt.ee

Esmaspäeval, 26.11.2018 kl 17.00 avab ANN PAJUVÄLI (1990) Draakoni galeriis isiknäituse „Põrkepinnad ja pehmed maandumised“.

2017. aasta kevadel pälvis Ann Pajuväli magistritöö „Pick One Thing, Anything“ eest Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia. EKA Noore Kunstniku preemiat kujutava kunsti magistritaseme tudengeile annavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstnike Liit koostöös välja alates 2011. aastast ning alates 2016. aastast ka tarbekunsti magistritaseme tudengeile. Preemiaga kaasneb kujutava kunsti tudengile näituseaeg Hobusepea või Draakoni galeriis ja tarbekunsti tudengile Hop galeriis.

Ann Pajuväli loomingu keskmes on peamiselt joonistusteks ja graafikaks vormunud perspektiivireegleid diskreetselt manipuleerivad ruumikujutised. Tihti on tegu seni tundmata mänguväljakutega või teiste sarnaste reeglistatud olukorra mudelitega. Pinnalisele kujutisele lisab kunstnik tihti kolmemõõtmelisi objekte. Paberil kujutatud nihestatud ruumilisus kohtub reaalse ruumi kolme mõõtmega, mis tekitab erinevaid tajuperspektiive vaataja peas. Valitsevad olematud reeglid, mille rikkumine on sama suur väljakutse kui järgimine. Kõike seda võib vaadelda kas elu metafoorina, dadaistliku mänguna või hoopis millegi muuna.

Ann Pajuväli: „Põrkepinnad on kui erinevad jonnakad takistused, mis trotsides kõiki pingutusi neist läbi murda, põrkavad oma vastase tagasi. Püüdes sellisest jagu saada, kogeb, et mõni tagasilöök teeb haiget, mõni läheb viltu ja muudab suunda. Aga vastasseisu kestel õpib ka barjäärist põrkuvaid hoope tõrjuma ning kukkumisi pehmendama. Nii võib juhtuda, et vastandumine kujuneb harjutatud tegevuseks, millega kohaneb. Selle tuttavlikkus on mugav ja lohutav. Võimalik, et kaob üldse soov sein kukutada, sest tegelikult on vahel mõnus vastu seda toetuda või lasta end selle pinnalt tagasi põrgata. Sel viisil on vähemalt kindel, et maandumine on ootuspäraselt pehme.“

8. detsembril kell 15.00 avatakse Narva kunstiresidentuuris Laura Pählapuu näitus “Võta mind oma jõkke” («Возьми меня в свою реку»). Näitus jääb avatuks 28. detsembrini (kolmapäevast reedeni 12:00-20:00 ja laupäevast pühapäevani 12.00-18:00).

9. detsembril juhendab Pählapuu residentuuris noortele mõeldud töötuba EV100 haridusliku kunstiprogrammi raames.

Kõige äärmuslikumal moel muudab ruumi sõda. Idüllilistest maastikest saavad pommiaugud, baroksetest vanalinnadest rusud. Sõja ajal saavad kirkutest haiglad, koolimajadest laskemoonalaod, elumajadest staabid.

Oleme harjunud võtma sõda kui abstraktset poliitilist nähtust, kuid sõda on alati isiklik. Sõda toimub alati kellegi riigis, maalapil, kodutänaval, tagahoovis, korteris, toas. Vältides otsest vägivalla kujutamist, on sõdurid paigutatud avalikku või privaatsesse ruumi, kuhu on lisatud pateetiline hollywoodlik muusika ning klassikalisest maalikunstist tuntud sümbolid. Ühes ruumis kohtuvad ülev-pateetiline ja absurdihõngiline moment, millega on dialoogis ajalooline kuju – Sadako Sasaki. Jaapani tüdruk, kes on Hiroshima tuumaplahvatuse ning laiemalt sõjaohvri sümbolkuju.

Laura Pählapuu näitus tegeleb ruumi tähendustega ning nende tähenduste muutumise uurimisega. Kunstnikku huvitab, kuidas lihtsate videolavastuslike vahenditega muuta formaalne puhas ruum allutatuks, kaotatuks, peatselt hävivaks.

Toetaja: Eesti Kultuurkapital, EV100

30. oktoobril kell 17.00 avame Vana-Võromaa Kultuurikojas EV100 kunstiprogrammi kuuluva Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna ja Pärnu Muuseumi koostöönäituse “Eesti oma sinine”.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelikingituseks valminud näitus “Eesti oma sinine” toob kokku moe, looduse ja pärandkultuuri. Rõivakollektsioonid on Eesti oma sinistes toonides, mis saadi Eesti looduses leitavatest taimedest.  „Sinine värv kirjeldab meie rahvust, väärtusi ja kultuurilugu harukordselt hästi – natukene külm ja põhjamaine, natukene sügav ja vaikiv, esmapilgul kättesaamatu ja kauge,“ ütles Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart .„Eesti loodusest pärit sinise värvitooni otsimiseks sukeldus noorem põlvkond lausa laiadesse laantesse ja sohu,“ lisas Puppart.

Näitus põhineb Eesti rahvarõivaste traditsioonilistel motiividel, kuid teosed peegeldavad loojate tõlgendust eestlusest, Eesti moekultuuri arengust ja seostest loodusega.

Näitust kureerib: Aleksandra Lehte (Pärnu Muuseum)

Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“ valmimist toetasid Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Võru Instituut.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee

Näitus jääb avatuks 09.12.