Näitused

Eesti Kunstiakadeemia 12aastane animaosakond tegi seda jälle! Kogu maailma animafännid on ootusärevusest jaburad ja kogunevad vaikselt kino Sõpruse ümber. (Eribuss St. Petersburist soojendab juba mootorit, muust rääkimata). See on kolmas kevad, kui EKA animatudengid annavad maailma animale uue hingamise. 90 minutiline programm tõstab EKA animaosakonna konkurentsitult Eesti suurimaks animatootjaks. Enam ei ole kahtlust, kellest räägitakse, kui räägitakse Eesti animatööstusest. 13. juunil kell 18:03 kinos Sõprus näidatav megaprogramm jaguneb kaheks superosaks: Eesti noored animaatorid, kes on samal ajal bakalaurused, tegid esimese osa 10 filmi ja siis tulevad magistrid oma 11 filmiga. Kui bakade kiituseks võib öelda, et nad kõik on tublid eestlased, siis magistrid on tublid ja veel tublimad slovakid, ukrainlased, ameeriklased, hispaanlased, taiwanlased, lõuna-korealased, pakistanlased ja venelased. Vot nii.

Traditsiooniliselt näidatakse sama programmi Tartu Elektriteateris ja muidugi St. Petersburi Botaanikaaias.

Linastuvad filmid:

“Kuldrenett” Liis Kokk
“Tähevalguse linn” Ester Sall
“Luul” Mari-Leen Üksküla-Eomois
“La Dolce Vita” Henri Kaido Veermäe
“Haaron ja Julia” Henri Kaido Veermäe, Rauno Raat, Siim Raud, Alar Lilleväli
“Kontakt” Mari Kivi
“Puupea” Karl Silvar Alemaa, Leander Meresaar
“5th Round” Leander Meresaar
“Axis” Rauno Raat
“Toiduahel” Mari Kivi, Liis Kokk
“300g/m2” Kamila Kučikova
“Procrastination” Nata Metlukh
“In Between the Walls of Perception” Pablo M. Ballarín
“Swimmingpool” Karin Paumer
“Frank” Red, Huei Jen Hung
“Control” Shakir Khan
“Pura Vida” Nata Metlukh
“Sweet Sweat” Jung Hyun Kim
“Pearlfall” Leonid Shmelkov
“Gaia” Jass Kaselaan
“Sounds Good” Sander Joon

Tekstiilitudengite lõpunäituse Note galeriis Kraam artist run-space.

ALATES 30. MAIST KUNI 13. JUUNINI ON LEMBITU 12 RUUMIDES AVATUD STSENOGRAAFIA BA JA MA LÕPUTÖÖDE NÄITUS.

NÄITUSE LAHTIOLEKUAJAD:

IGA PÄEV 10.00-18.00

PALUME LAHKESTI KÜLASTADA

Tallinnas Draakoni Galeriis on alates teisipäevast avatud Eesti Kunstiakadeemia kevadine arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus, mis sel korral kannab pealkirja “Lasnamäe. Lõpetamata linn”. Näitus jääb avatuks 9. juunini.

Sellel laupäeval, 2. juunil kell 11:00 toimub näitusel kuraatorituur, mida viivad läbi Andres Sevtšuk, Andres Alver ja Toomas Tammis – olete oodatud!

Näitusel küsitakse, milline on Lasnamäe tulevik, millised on Lasnamäe ja teiste sarnaste vabaplaneeringuga paneelelamurajoonide probleemid ja mida saab paremaks muuta? Näitus võtab kokku EKA ja Harvardi Ülikooli disainikooli arhitektuuritudengite ja osakonna õppejõudude lõppeva õppeaasta töö, mis keskendus Tallinna suurima linnaosa tulevikuvisioonidele. Näituse avamise galeriiga saad tutvuda siin!

Lõppeval õppeaastal tegelesid Tallinnas asuva Lasnamäe linnaosa mõtestamisega nii EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna tudengid kui ka teaduskonna personal. Koostöös kinnisvaraettevõttega Kapitel ja Tallinna linnaga visioneeris Lasnamäe tuleviku üle ka EKA arhitektuuriosakonna uurimisgrupp Lõpetamata Linn ning sellest omakorda arenes välja koostöö Harvardi Ülikooli disainikooliga, kus samanimelist linnaehituslikku stuudiot vedas eesti linnaplaneerija Andres Sevtšuk. Näituse eesmärk on EKA vedamisel toimunud koostöö tulemuste näitamine ja linnaruumist mõtlemise propageerimine.

Paneelelamurajoonid tõotasid kiirelt kasvavatele linnadele efektiivset ning odavat ehitamist ja tervislikku ning valgusküllast elu ning katavad seetõttu täna suuri alasid. Ent ideeliselt, ruumiliselt ja ehituslikult on need asumid sageli kas iganemas või hoopis lõpetamata. Tallinna “mäed” vajavad täna uut perspektiivi ja mõtestamist praeguseks oluliselt muutunud majanduslikus, kultuurilises ja tehnoloogilises keskkonnas. Näitus “Lasnamäe. Lõpetamata linn” uurib, millised on modernistliku linnaruumi väärtused täna ja võimalused tulevikus, kuidas mõjutavad nende arengut muutused igapäevases transpordis ja liikuvuses ning millist linna me kasutajatena tegelikult ootame ning soovime.

Näitusesse panustanud kolme osapoole – EKA tudengite, Lõpetamata Linna uurimisgrupi ja Harvardi stuudio osalejate – töö on liidetud ülevaatlikuks kogumiks, mis kirjeldab nii linnaosa murekohti, probleeme kui ka otseseid lahendusi ja arengusuundi.

Näituse kontseptsioon ja kujundus: arhitekt ja EKA õppejõud Johan Tali koos 2. kursuse arhitektuuritudengitega
Toetajad: Kultuurkapital, Kapitel, Eesti Kunstiakadeemia

Sündmus Facebookis.

Rohkem infot:
Pille Epner
EKA arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
arhitektuur@artun.ee
+372 5554 2824

Sel kevadel lõpetab Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna 16 noort disainerit, mille puhul avatakse neljapäeval, 31. mail kell 17.00 EKA Galeriis lõputööde näitus “GD18 SHOW”. Väljapanekusse kuuluvad trükised, kirjatüübid, video- ja lauamängud, interaktiivsed lood, heliprojektid, ning tööd, mille tellijaks on olnud Eesti Kunstiakadeemia ise.
Näitus on avatud 19. juunini.

Näituse väljapanekus on projektid, mis käsitlevad teemasid, nagu tähelepanumajandus, kultuuritõkestamine, stereotüübid, isikuloome, õõvaorg jpm.

“GD18 SHOW” lähtub ideeliselt kursuse kohtumispaigast, stuudioruumist Estonia pst 7 hoone neljandal korrusel, kus lõpetajad on tööd teinud, õppinud ja aega veetnud viimased kolm aastat. Näitusel taaskasutatakse stuudioruumi iseehitatud ja kokkulaenatud mööblit, millele antakse galeriiruumis uus elu.

Näitusele eelnevad EKA graafilise disaini osakonna lõputööde avalikud esitlused 30. mail kell 10.00–12.30 Arhitektuurikeskuse suures saalis, Põhja puiestee 27a. Esitlused toimuvad inglise keeles.

Näitusel osalevad: Kermo Aruoja, Allan Aug, Martina Gofman, Elis Kitt, Kaspar Kuldkepp, Vello Lutter, Oskar Mihhailov, Joosep Noorväli, Anselm Oja, Eva Rank, Johanna Ruukholm, Anastassia Tšepaikina, Nathan Tulve, Karl Uibo, Mathias Väärsi ja Väino Õun.

Juhendajad: Ranno Ait, Jaan Evart, Mikk Heinsoo, Ott Kagovere, Daniel Kotsjuba, Moonika Maidre, Sandra Nuut, Norman Orro, Brit Pavelson, Indrek Sirkel, Kert Viiart ja Kerli Virk.

Tallinna Graafikatriennaaliga kaasnevate ürituste kavasse on alates 1998. aastast kuulunud noorte- ja üliõpilasnäitused. Tallinna XVII Graafikatriennaali noortenäituse „Sfäärid“ eesmärgiks on uurida kaasaegse inimese olukorda, kasutades selleks sfääri kui kontseptuaalset metafoori. Filosoof ja kultuuriteoreetik Peter Sloterdijk väidab, et sfäärid on inimesele käepäraste vahenditega loodud hübriidsed ja sümboolsed tegelikkused, kooseksisteerimise ruumid, mis võimaldavad inimestel inimestena eksisteerida. Kogu elu leiab aset meile tähendust ja immuunsust pakkuvate, kaitsvate membraanide sees.

On kolme tüüpi sfääre. Mullid on mikrosfäärid ja sotsiaalse eksistentsi väikseimad ühikud, mille moodustavad düaadilised suhted kahe entiteedi vahel. Gloobused on kõikehõlmavad makrosfäärid, mis püüavad endas üheks tervikuks liita kõik individuaalsed erinevused. Vaht on vertikaalselt ja horisontaalselt kõrvuti asetsevate mikrosfääride habras ning kihiline kogum. Mulle vahus iseloomustab kaashaprus – kui üks mull lõhkeb, siis mõjutab see ka ümbritsevaid.

Noortenäitus toimub kahes osas. Teine osa avatakse 31. mail, kell 18, Kultuurikatla koridoriklubis ning see jääb avatuks 16. juulini. Näitusel osalevad kunstnikud – Valentin Alizer, Ann Pajuväli, Mark Antonius Puhkan, Irma Isabella Raabe, Kadi Reintamm, Elina Saat, Kristina Mirjam Villand ja S3+A1 (Delija Thakur, Helga Aliis Saarlen, Elise Roos ja Patrik Olejňák). Näituse kuraatorid on Eve Kask ja Oliver Laas. Näituse kujundaja on Delija Thakur, graafiline disainer Kerli Virk.

“Tuba”

Kuraator: Rühmitus Urmas-Ott

11.05.–5.08.2018

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum algatas Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks uue projekti pealkirjaga „Tuba“, mille raames kutsutakse kunstnikke ja disainerid suhestuma siinset kunsti- ja argikeskkonda kujundava esemelise maastikuga. Eesmärk on tuua muuseumi trepigaleriis vaatajate ette installatsioon või lavastuslik keskkond, mis põhineb kogudest pärineval ja täiendavalt juurde otsitud materjalil ning märksõnadel.

Esimesena on väljakutse ees rühmitus Urmas-Ott (Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste), kes selgitavad oma positsiooni nii:

„Tundus põnev oma loomulikust keskkonnast väljatõstetud ja fondikappidesse vangistatud asjad taas vabadusse lasta ning taasluua muuseumi galeriisse fantoomtuba. Näitust üles ehitades võtsime stsenograafi positsiooni. Kokku moodustub mõistatuslik lavastatud keskkond, kus vuajeristlik vaataja võib uurida vaid hetk tagasi selles ruumis asunud inimeste elu. Üritasime leida tasakaalu, kus pakume piisavalt mõtteainest, et laadida külastaja fantaasiat ja samas jättes tema kujutlusvõimele piisavalt ruumi ja mängulusti.

Näituse esteetika tugineb meie lapsepõlvemälestustele. Asjad, paigutus, mööbel, helid, lõhn. Ekspositsioon ei esinda ühtegi kindlat ajastut või stiili, vaid allub pigem ajaloo vertikaalse kuhjumise loogikale. Mida viskame ära? Mida hoiame? Mis jääb seisma? Mida kasutame? Mis omab meie jaoks tähendust? Ruumis asuvad objektid on valminud viimase 100 aasta jooksul. Igapäevaesemete sekka on sokutatud anomaaliaid. Esmapilgul tähtsusetuid, kuid Twin Peaks’ilikult kraapivaid ja nihkes asju. Nendest moodustub kodune keskkond, mis on tuttav enamikule Eestis kasvanud ja elanud inimestele“.

Urmas-Ott on kunstnike rühmitus, mille liitidentiteedi taga on metallikunstnikud Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste, kes mõlemad lõpetasid Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala.

Nad on tegutsenud alates 2010. aastast ja nende väljundiks on enamasti olnud kehtivatele konventsioonidele ja arusaamadele provokatiivses võtmes küsimusi esitavad ja päevakajalisi sündmusi analüüsivad installatsioonid. Esimene ühine näitus oli 2012. aastal pealkirjaga „Varjend 2415“, mis käsitles poliitilist ja maailmalõpu temaatikat, millest väljakasvanud kollektsioon seadis küsimuse alla väärtuse teema laiemalt. Ühistööna on sündinud veel mitmeid nii initsieeritud kui ka kureeritud näitusi.

Rühmituse nimi on selge viide kunagisele armastatud teletähele, kuid tuleneb ka argisest olukorrast, kus Urmas ja Otto olid oma kursuse ainsad tudengid. Ometi toob see nimi publiku valitud ja tänuväärsetelt tõstatatud teemadele kasvõi eksikombel lähemale ja suunab kunstnike tegevusele eristava valgusvihu.

Muuseum jätkab samateemalist koostööd kunstnike ja disaineritega ka järgnevatel aastatel.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Hoiuraamatukogu

Näituse avamine toimub neljapäeval, 10. mail kell 17.00.

EKA fotoosakonna uus vitriingalerii avaneb 4. juunil kell 14 Vít Havráneki näitusega “Display Case: Enjoy the Mirror”

Vít Havráneki “Display Case: Enjoy the Mirror” on uue vitriingalerii avanäitus. Galerii on kinnitatud Lembitu 10 maja külge, 4. juunil kell 14 toimub hoone ees näituse avamine koos performance-iga.

Näitus jääb Lembitu 10 aadressil avatuks kuni TASE’18 näituse lõpuni 13. juunil ning liigub siis linnaruumis uude kohta.

Näitus “Display Case: Enjoy the Mirror” tegeleb varasest Keskajast pärit reflexio (lad. k.) mõistega, mis viitab mehhaanilise takistusega kohtuva keha tagasipõrkumisele. Peegeldumise metafoor on siin kasutatud nii fotograafiale viitavas tähenduses kui psühhoanalüütilises Jaques Lacani “peegelfaasi” tähenduses, mille jooksul laps moodustab enese isiksuse ja eraldub maailmast kui tervikust (Gestalt).

Vít Havránek on Prahas elav kunstiteoreetik ja  kuraator. Alates 2002.a. juhib ta kaasaegse kunsti initsiatiivi tranzit (www.tranzit.org). Ta on töötanud kuraatorina Praha Linnagaleriis (Municipal Gallery, Prague) ning Praha Rahvusgaleriis (National Gallery in Prague).Havránek on Praha Rakenduskunsti Akadeemias kaasaegse kunsti lektor ning on muuhulgas Manifesta 8 ning 2013. a. Jakarta biennaali kaaskuraator. Vít Havranek on Prahas 1999.a. asutatud grupi Pas üks asutajaliikmeid. Grupp loodi uusi publiku ja kunsti vahelise suhtluse mudeleid kasutava sündmuste organiseerimis- ja produktsiooniüksusena. Üks grupi Pas esimesi projekte oli vitriingaleriide installeerimine erinevatesse Tšehhi Vabariigi linnadesse (2000). Need vitriingaleriid olid toodetud 1980. aastatest pärit sotsialismiaegsete poliitilise propaganda levitamiseks kasutatud vitriingaleriide eeskujul.

EKA II kursuse keraamikatudengid kutsuvad neljapäeval, 24. mail Pirita kloostri varemetesse näituse „Elav vale” avamisele kell 18:00.

Näitusetöö vaatleb läbi erinevate pilkude “valeks” nimetatud nähtust. Valel on mitmeid nägusid ja igale meist vaatabki ta erinevast paigast ja erineva näoga vastu. On lihtsaid ja kergelt äratuntavaid kõigile teada olevaid pahesid, näiteks milliseid on väga ilmekalt väljendanud Ave Eiland oma tööga: “Seitse surmapattu”. On ühiskonnas valusalt vastu kajavaid suure purustusjõuga valesid, selliseid, mida keegi oma ellu ei tahaks, seda teemat uurib Kairit Mäeotsa töö. Järjest teravnev inimtekkelise keskkonnasaaste probleem on kaunilt ja küsivalt välja mängitud Maria Port`i esteetilises “jäätmekompositsioonis”.
Aga vale võib olla ka peidetud, isegi hästi peidetud, lausa nii, et tuleb võtta aega, uurimaks nähtuste hingeelu ja tabamaks pinnaaluseid liikumisi, sellest peenest meditatsioonist kutsub osa saama Eva Volmersoni abstraktne lähenemine… ja veel võib vale olla koomiline nagu ilmneb Kadri Marguse käsitluses või suisa sümboolne Maarja Tänava silma läbi nähtult. Näitusetöödes avaneb ilmekalt, mille üle autorid südant valutavad ja mille üle kaasa mõtlema on oodatud ka publik.

Kohtumiseni Pirita kloostris!

28. mail kell 18 avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna lõpetajad Fahle galeriis (Tartu mnt 84a) näituse „See ei tähenda midagi“. Aga see ei tähenda, et nüüd oleks kõigel lõpp. See ei tähenda tegelikult midagi.

Peatselt on kool läbi ning lõputöödelt oodatakse kokkuvõtvat punkti, mis näitaks meie kui kunstnike kolme aasta jooksul tekkinud mõtteid ja stiili. Lõpunäituses nähakse justkui ust, mille saab pidulikult kinni tõmmata, et kuulutada „Need inimesed on nüüd valmis Kunstnikud!“ Meie nii ei arva. Kooli lõpp ei tähenda midagi – palju õppimist on veel ees. Kooli julgustav ja juhendav kese asendub nüüd iseseisvate valikute ja vastutusega.

Keeruliste tähenduste otsimine ja pookimine kunsti külge on muutunud tavaliseks vaatepildiks. Nõnda, et olles koorinud teoselt kõik kenad kaassõnad, tundub mõnikord, et  selle südames ei olegi midagi. Omaenda ringkonnas võib näida, et see, millega tegeletakse on väga tähtis, aga suures plaanis ei tähenda see võib olla midagi..? Meie usume, et tähendus on sellegipoolest olemas. Iga teos ei vaja enda kõrvale sügav-filosoofilist mõttetera – mõnikord on oluline loomise protsess ise ja see, mida kunstnik oma teekonnal avastab. Kõigil kunstiteostel on oma lugu ja põhjendus, millele vaatajad omistavad omakorda tähenduse. Igaüks leiab kunstiteosest osa, mis mõtteid ja tundeid tekitab ning see ongi kunsti väärtus või väärtusetus.

_________

Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakond

Näitusel osalevad: Kaia Ansip, Laura Barreda (Hispaania), Pascal von Keitel (Saksamaa), Liisbeth Kirss, Sigrid Kuusk, Claudia Lepik, Liisbet Linntamm, Veronika Ovsyannikova, Ulrika Paemurru, Constansa Salinas (Tšiili), Anni Voll

Juhendajad: Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs, Eve Margus-Villems

Aadress: Tartu mnt 84a, galerii sissepääs asub maja vasakul küljel, sisenemiseks vajutage uksekella.

Näitus avatud: 29.05-03.06; T-R kell 10-17, L-P kell 11-17

Näituse toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Fahle galerii, Tiina Tauraite, Karu Talu, ALPEK FL OÜ, Kuma Kombucha, Germund

Facebook:  https://www.facebook.com/events/1086000414883895/

Instagram: @_it_is_nothing_