Näitused

Reedel, 04.05.2018 kell 18.00 avab MARI-LIIS REBANE (1988) Hobusepea galeriis näituse „Earwitness / Kõrvaltkuulja”.

„Earwitness” (e kõrvaltkuulja) on helisalvestuste kogumise ja jälgimise projekt, mis käsitleb keskkonnaheli kui jälgimisalust materjali. Lisaks helimaterjalile presenteerib autor galeriiruumis igapäevaobjekte ja visuaalset materjali kui helil põhinevat uurimust toetavaid artefakte. Sõna „Earwitness” viitab sündmusele ja selle tunnistajale. Autor keskendub helimaterjalile kui võimalikule lootekke allikale, kus heli ise muutub uurimisobjektiks ja tõendusmaterjaliks.

Näituse keskmes on heliteos „Earstream”, mille galeriiruumis kogejal on võimalik samastada end autoriga või tema tegevusi jälgida. Kunstniku liikumisi muutuvates helikeskkondades kantakse edasi otseülekandena galeriiruumi. Teos on korraga dokumentaalne ja juhuslik, aga ka lavastuslik, sest suundi, kohti ja ruume, kus viibida, kontrollib välises keskkonnas ringi liikuv autor ise. Voogedastust ja field recordingut kasutav „Earstream” annab võimaluse haakuda erinevate helikeskkondade, olukordade ja ajastatusega, korjates üles pidevas ülekandes ja liikuvuses olevat potentsiaali. Nii viitab kunstnik heli efemeersele, pidevalt ruumis ja ajas muutuvale sündmuslikule iseloomule. Ta uurib, kuidas mõjutavad asitõendid, vihjed ja indeksid narratiivi moodustumist ning kuidas on võimalik manipuleerida nende abil meie auditiivset tähelepanu.

Näitus „Earwitness” tervikuna ei loo lugu, vaid kunstnik vaatleb ja uurib näitusel, kuidas tekib narratiivi konstruktsioon info põhjal, mis on kogetav auditiivselt, kuid seostub visuaalselt. Vaataja-kuulja saab helisündmustest osa episoodiliselt, vastavalt galeriisse sattumise hetkele. Näitus sisaldab ka tähelepanu suunavaid tekstilisi ja visuaalseid viiteid.

Mari-Liis Rebane on tegutsenud audiovisuaalse kultuuri sfääris kaasamõtleja, ideekäivitaja, kuraatori ning kriitikuna. Aastatel 2013‒2015 juhtis ta Baltimaade suurimat rahvusvahelist animatsioonfilmide festivali, pidades oma peamiseks eesmärgiks animatsiooni mõiste laiendamist ja ümber defineerimist ning sidudes animatsiooni teiste kunstivaldkondadega. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja osalenud audiovisuaalse valdkonna festivalidel väliseksperdina (Ars Electronica 2016 žüriiliige, Festivali „Radical Atoms” The Prix Forums paneeldiskussiooni moderaator). Aastal 2015 alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia uue meedia osakonnas, keskendudes helikunstile (juhendaja Raul Keller).

„Earwitness” on tema esimene projekt avalikkuse ees iseseisva galeriikunstnikuna. Oma kunstipraktikas uurib Mari-Liis Rebane heli kui mitmekülgset materjali, lõimides interaktsiooni, dokumentatsiooni ja fiktsiooni. Kunstnikuna huvitavad teda heli kui narratiivi käivitav tööriist, heli ontoloogilised omadused ja auditiivse tähelepanuga manipuleerimine.

Tänud: Raul Keller, Silver Liiberg, Marek Jarkovoi, Aimi Etverk, Robin Pilk, Krõõt Mõttus, Maret Mara Aranovich, Märt-Matis Lill, Kärt Hammer ja perekond.

Näitus jääb avatuks kuni 21. maini 2018.

26. aprillist kuni 5. maini kestev Kogo galerii avasündmus „Vaatamis- ja lugemistuba” juhatab sisse galerii käesoleva aasta programmi, kutsub tutvuma galeriiruumiga ja kunstnikega. Osalevad kunstnikud Alexei Gordin, Diana Tamane, Elīna Vītola, Kristi Kongi, Mari-Leen Kiipli ja Eva Mustonen, kes kõik astuvad 2018. aasta jooksul galeriis üles isiku- või duonäitusega.

Kunstnikud hõivavad uue ruumi neile omasel viisil, luues teineteisega nii ühenduslülisid kui ka põikpäiseid vastandumisi. Galeriist saab vaatamis- ja lugemistuba, kuhu külastajad on oodatud aega veetma ja kunstnike teostega põhjalikumalt tutvuma. Elīna Vītola ja Kristi Kongi tegelevad eri moel ja eri perspektiivist abstraktse kunstiga. Kui Kongi keskendub valguse, värvi ja taju süsteemsele uurimisele, siis Vītola toob vaataja ette humoorikaid tähelepanekuid abstraktse maali seostest argise ja poliitilisega. Ühiskondlik, isiklik ja eksistentsiaalne ilmneb Alexei Gordini teostes kunstniku seiklusi kunstimaailmas kujutavate lugude kaudu, Diana Tamane teostes aga isiklike perekonnalugude tundlikus esituses. Eva Mustoneni ja Mari-Leen Kiipli koostöös sünnib mänguline installatsioon, mille kaudu pannakse vaataja vastamisi kummaliste leid- ja leiutatud objektidega.

Kogo edasise näituseprogrammi keskmeks kujunevad kunstnike sooloprojektid ning kunstnike omavahelises koostöös sündinud näitused ja väiksemad kuraatorprojektid. Galerii eesmärk on aidata kaasa esindatavate kunstnike rahvusvahelisele nähtavusele ning nende kunstipraktika laialdasele tutvustamisele. Juba 2017. aasta oktoobris esindas Kogo galerii kunstnik Diana Tamanet Eesti fotokunstimessil, kus Outset Eesti ostukomisjon valis väliskogusse kinkimise eesmärgil välja Diana Tamane teose „Vererõhk”. Lisaks kutsuti kunstnik Fotomuseum Winterthuri poolt mainekale noori kunstnikke tutvustavale sündmusele „Plat(t)form”. 7.–10. juunini osaleb Kogo galerii Alexei Gordini, Elīna Vītola ja Eva Mustoneni teostega kunstimessil „ArtVilnius’18” Vilniuses.

Galerii loomisse on andnud suure panuse Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Tartu Linn, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu Kultuurkapital ja Euroopa Regionaalarengu Fond. Kunstnike mobiilsust toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Galerii asub Aparaaditehases (Kastani 42, Tartu)
Galerii on avatud K-L 12-18.

Flo Kasearu isikunäituse “Aia auk” avamine toimub Temnikova & Kasela galeriis 25. aprillil kell 19.00, Lastekodu 1.

Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna vilistlase Flo Kasearu isikunäitus “Aia auk” koosneb kahest videost ja eksponaatide sarjast. Videod “De(fence)” (2014) ja “Korea aed” (2016/2018) dokumenteerivad kahte rahvusvahelist vahetusprojekti, mille Flo korraldas omanimelises majamuuseumis (Flo Kasearu Majamuuseum, asutatud 2013). Esimese vahetusprojekti raames kutsus kunstnik Eestisse turvamehe Varssavi Zacheta Projektiruumist, kus Flo esitles 2014. aastal oma näitust “Me oleme teel”. Teise projekti käigus kaasas ta 2016. aastal pärast osalemist Lõuna-Koreas 11. Gwangju Biennaalil majamuuseumisse Seouli aednikud. Videod näitavad kohale kutsutud töötajaid Flo Kasearu Majamuuseumis tegutsemas – aiaauku valvamas ja aiamaastikku kujundamas. Ühelt poolt tõmbavad videod tähelepanu institutsioonidele kui tööpaikadele*. Flo mõtleb kunstnikuna tööreisidel kogetud institutsioonilistele struktuuridele ja tema juhitava muuseumi struktuurile, kuhu kaasatakse nüüd teiste inimeste tööd. Nii nagu kunstniku enda tööd välismaal, rahastasid ka turvamehe ja aednike tegevust kunsti- ja kultuuriiasutused. Teisalt uurivad videod jätkuvalt rahvusidentiteediga seonduvaid küsimusi, mis on olnud ka Flo eelmiste projektide keskmes. Sarnaselt töödele “Ülestõus” (2015) ja “International Fun” (2016), mida mõlemat esitleti Temnikova & Kasela galeriis, käsitleb uus näitus aedasid ja auke, piire ja rännet. Tasub märkida, et sõna “aed” tähistab eesti keeles nii piiret kui ka aiaala, niisiis võib näituse eestikeelset pealkirja “Aia auk” tõlgendada nii auguna keset aiamaastikku kui ka auguna piirdes. Eesti iseseisvuse juubeliaastal ja 13. sajandi sõjapealiku Lembitu pealuu otsingute ajal vaatleb Flo, kuidas maa ja seda ümbritsev piir muutuvad natsionalistliku retoorika subjektideks, ning pakub välja mõtte “august” kui avausest, mille kaudu neid uurida. Koos videotega esitleb kunstnik leide majamuuseumi aiast, esitledes neid institutsioonile kohaselt pleksiklaasi taha paigutatud eksponaatidena. Korea aia rajamisest järele jäänud kive taaskasutatakse siin kooskõlas Flo Kasearu Majamuuseumi isetegemispraktika ja kestlikkuse eetikaga.

Flo Kasearu (snd 1985) on Tallinnas elav kunstnik. Tema viimase aja näituste ja performance’ite hulka kuuluvad “Varjupaiga festival” Pärnu Naiste Varjupaigas (2018), Kati Kivineni ja Saara Hackli kureeritud grupinäitus “There and Back Again” Helsingis Kiasmas (2018), Maria Lindi kureeritud grupinäitus “Soon Enough: Art in Action” Tensta kunstihallis (2018) ning Esa Nickle ja Maaike Gouwenbergi kureeritud projekt “Members Only” (“Ainult liikmetele”) New Yorgis biennaalil Performa 17 (2017).Näituse helikujundus Artjom Astrov.

Aitäh: Tõnu Narro, Epp Kubu, Heneliis Notton, Vint, Kulka, Zacheta, GB11.* Vt ka Flo Kasearu seeriat “Muuseumidirektori hirmud”, 2014. K–L 15–19, või kokkuleppel +372 6405770

Neljapäeval, 12.aprillil kell 17.00 avatakse HOP galeriis Katrin Kabuni näitus “ARHAILISELT HIGH-TECH”

Vill on meie kultuuriruumis olnud hindamatu väärtusega tekstiilimaterjal. See oli üks põhilistest materjalidest, mis meie esivanematele riided selga andis ja millest valmisid majapidamises vajaminevad tekstiilid. Ilmselt poleks ilma villata saanud siisnses kliimas ellugi jääda. Meie aineline kultuuripärand on nii rikas just tänu lambavillale: alates arhailistest kõlavöödest triibuseelikute või lambanahksete kasukateni välja, rääkimata kirikinnastest või meeste kampsunitest – Kihnu troid, Ruhnu vamsad või Muhu vatid.

Vill on unikaalsete omadustega biolagunev materjal, mis vaatamata ajaloolisele väärtusele ei leia enam piisavalt väärikat rakendust. Teaduskirjanduses on villa küll hakatud nimetama looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks ja targaks kiuks, kuid reaalses elus suurem osa lambavillatoodangust hävitatakse põletamise või matmise teel. Ametlikult on lambavillast saanud 3. kategooria loomne jääde.

Näituse eesmärgiks ongi tähelepanu juhtimine alakasutuses olevale, samas eriliste omadustega taastuvale ressursile.

Katrin Kabun on Eesti Kunstiakadeemia doktorant, kes oma disainiuurimuses tegeleb lambavilla kui väärtusliku taastuva ressursi rakendusküsimustega. Ta on kaitsnud EKAs magistritöö jääkvilla teemal, kus keskmes taastuvatel ressurssidel põhineva biolaguneva komposiitmaterjali loomine. Magistritöö eest pälvis ta ka EKA Noore Tarbekunstniku preemia.

Alates 13. aprillist on Bergenis Hordaland Kunstsenteris avatud Mihkel Ilusa isikunäitus „Kuidas saaksingi teisiti“. Tallinna Kunstihoone ja Hordaland Kunstsenteri koostöös valminud näitusel otsib Ilus uusi viise lõuendist, õlivärvist ja puidust maalide loomiseks. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Näituse avamine toimub reedel, 13. aprillil kell 17.00 ning see jääb avatuks 3. juunini.

„Kuidas saaksingi teisiti“ arendab edasi Ilusa 2017. aasta suvel Hobusepea galeriis toimunud näitusel „Pista see omale seina“ alguse saanud monokroomset puidu- ja valgekarva pildikeelt, mille algosakesteks on jätkuvalt õli, lõuend ja puit. Kuigi võib tunduda, et pika traditsiooniga materjalidega julgelt ringi käiva Ilusa kunst näeb üha vähem maalikunsti moodi välja, näeb kunstnik ise oma praktikat kindlameelselt just maali laiendatud väljana.

„Ilusat on mõnes mõttes palju huvitavam jälgida isiksuse kui maalikunstnikuna,“ kommenteerib kunstihoone kuraator Tamara Luuk, viidates tõsiasjale, et sõltumata valitud meediumist kumab kunstniku projektidest alati läbi formaadikriitika, küsitlev hoiak või siiras soov uuenduse järele. Kuigi Ilusa loomingut on lihtne mõista vastuhakuna traditsioonidele, on tema kunst pigem nende asjatundlik edasiarendus.

„Hoolimata sellest, et me ei leia käesolevalt näituselt ühtegi tavapärast maali, on näituse materjalid valitud maalikunstnikule omase hoolsusega,“ kirjeldab näituse kuraator Siim Preiman kunstniku tööprotsessi. „Kui me mõni nädal tagasi koos lõuendit ostsime, pidi see kindlasti olema linane. Mina võhikuna ei teinud sõrmede vahel mudides linasel ja odavamal puuvillasel vahet ja küsisin, et kes sellest aru saab, kui ta selle niikuinii ribadeks lõikab. „Mina saan,“ vastas Ilus lihtsalt.“

Mihkel Ilus (1987) on Tallinnas elav ja töötav visuaalkunstnik, kes tegutseb maali laiendatud väljal. Ta pistab sageli rinda suuremõõtmeliste installatsioonidega, lähenedes neile maalija loogikaga. Õppinud maalikunsti Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias, moodustab olulise osa tema tegevusest kaasaegse näitusekultuuri ja etenduskunsti põimimine. Viimaste isikunäituste hulka kuuluvad: „Kapriisid: Eelvõim“ (koos Henri Hütiga) Disaini ja Arhitektuurigaleriis (2017), „Pista see omale seina“ Hobusepea galeriis (2017) ja „Tupik“ (koos Marten Eskoga) Kunstihoone galeriis (2016).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Sadolin.

1976. aastal asutatud Hordaland Kunstsenter on esimene artist-run kunstikeskus Norras ja kuulub nüüdseks Norra Kunstikeskuste Liitu. Hordaland Kunstsenter, mille eesmärk on arendada ja edendada kaasaegse kunsti loomist ja vahendamist, teeb aktiivselt näitusi ning pakub kunstiresidentuuri ja avaliku ruumi programmi. Keskuses asub ka raamatupood. Lahtiolekuajad: kolmapäev – pühapäev 12.00–18.00.

www.kunstsenter.no/

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul – Tallinna Kunstihoones ning samas lähedal asuvates Linnagaleriis ja Kunstihoone galeriis. Tallinna Kunstihoone näitusi paigaldab Valge Kuup.

www.kunstihoone.ee

www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/

www.instagram.com/tallinnarthall/

Rohkem infot:

Siim Preiman

53432526

siim@kunstihoone.ee

Avamine neljapäeval, 5. aprill kell 20.00 Kanuti aed (Mere puiestee 6e)

Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgusinstallatsioonid Kanuti aias, juhendaja Elo Liiv

Ei pea hoidma silmi lahti, et näha.
Ei pea olema valguses, et tunda valgust.
Ära põgene, liigu valguse suunas.
Ole sina ise.

Alates neljapäevast, 5. aprillist kosutavad Tallinn Music Week`i külalisi ja öiseid kulgejaid Kanuti aia pargis TMW Linnaprogrammi raames Eesti Kunstiakadeemia tudengite valgus- ja heliinstallatsioonid koondpealkirja all “Pimedus on Valgus”. Skulptor Elo Liivi juhendamisel EKA tudengite poolt valmistatud valgus- ja heliinstallatsioonid  loovad ligipääsu kujuteldavatesse valgusruumidesse ja tasanditele.

Teed näitavad pimedusest valgusesse toodud mälestusmärk Dostojevskile ning nähtav ja puudutatav linnaheli, mis muudab linnarütmid valguseks. Sobimatut ja liigset valgust koguv prügikonteiner puhastab linnaruumi ja juhib tähelepanu valgusreostusele kui igapäevasele probleemile. Talveunne suikunud ja nüüd ellu äratatud purskkaev pargi keskpunktis on kui geiser ning selle taga valgust lauludesse ümisev ürgne tegelane paneb mõtlema, kas mitte kõige alguses polnud hoopis laul.

Kanutiaia üks peatee on muutunud Varjude käiguks, kus näidatakse, kuidas valgustada varju. Teisel peateel saab kogeda katkestatud linna, mis kutsub üles mõtlema valguse rolli üle meie elukeskkonnas. Sadadest CD-plaatidest loodud installatsiooni eesmärgiks on aga pakkuda vaatajale meditatiivset visuaallahendust, mis vastavalt vaataja asukohale on erinev. Suur valguskuu peegeldab aegluubina linnas toimuvaid keerukaid valgusmänge.

Osalevad tudengid: Kaisa Ernits, Karen Isabel Talitee, Triin Uustalu, Fey Piir, Katharina Kuusemets, Mari-Liis Reinsoo, Triinu Oberšneider, Mark Aleksander Fischer, Cristo Madissoo, Ingrid Helena Pajo, Mari Männa, Heidi Paju, Aivi Erm, Tim Suvi, Karl Johanson, Taavi Kasemägi, Heleliis Hõim, Lauri Urb, Joanna Jürimäe, Mari-Liis Makus.

Noorte kunstnikega on võimalik kohtuda näituse avamisel 5. aprillil kell 20.00.
Valgusinstallatsioonid jäävad avatuks ainult kolmel õhtul, pühapäeva hommikul on Kanutis kõik taas endine. EKA ja TMW koostöös sündinud valgus on oma võnkumise sooritanud.

6. aprillil avatakse Pärnu Muuseumis kaks Eesti moest inspireeritud näitust. Huvilisteni jõuab EV100 kunstiprogrammi kuuluv Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna näitus “Eesti oma sinine” ja Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi väljapanek “Kaadris ja kaadri taga”.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva juubelikingituseks valminud näitus “Eesti oma sinine” toob kokku moe, looduse ja pärandkultuuri. Rõivakollektsioonid on Eesti oma sinistes toonides, mis saadi Eesti looduses leitavate taimedest.  „Sinine värv kirjeldab meie rahvust, väärtusi ja kultuurilugu harukordselt hästi – natukene külm ja põhjamaine, natukene sügav ja vaikiv, esmapilgul kättesaamatu ja kauge,“ ütles Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart .„Eesti loodusest pärit sinise värvitooni otsimiseks sukeldus noorem põlvkond lausa laiadesse laantesse ja sohu,“ lisas Puppart.

Näitus põhineb Eesti rahvarõivaste traditsioonilistel motiividel, kuid teosed peegeldavad loojate tõlgendust eestlusest, Eesti moekultuuri arengust ja seostest loodusega. Näitus jääb avatuks kuni 26.maini.

“Eesti oma sinine” loovjuht ja idee autor: Piret Puppart

Konsultant: Liisa-Maria-Anette Samm

Kunstnikud: Edvard Hiietam, Külli-Triin Laanet, Karita Kärmet, Hannes Rüütel, Kreet Kärner, Nele Kurvits, Andreas Kübar, Eliise Saar (BA II kursus) ja Kadi Adrikorn (MA II kursus)

Fotograaf: Virge Viertek

Stilistika: Gerly Tinn

Meik ja juuksed: Mammu

Modellid: Hanna Brita Kähari (AL Model Management) ja Alan (Sage Management)

Kuraator: Aleksandra Ehte

Samas näitusesaalis on väljas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus “Kaadris ja kaadri taga“. Väljapanek tutvustab Boris Mäemetsa 1960.–1970. aastatest pärinevat moefotoloomingut laiemalt.

„Esitletud on nii toimetuse heakskiidu saanud ja ajakirja jõudnud materjalid kui ka pildid, mis jäid avaldamata ja pakkusid rõõmu fotograafile endale,“ sõnas kuraator Anne Vetik. Nende ühenduslüliks on omakorda kaadritaguse elu jäädvustused, mis on eksponeeritud esmakordselt.

Boris Mäemets  kujundas Eesti moe ilmet aastatel 1959–1975 töötades 1954. aastast Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklikus Liidus, kus moodustati 1959. aastal ENSV esimene reklaamibüroo. Oma kollektiivis tuntud amatöörfotograaf kutsuti uude büroosse professionaalseks piltnikuks. Samal ajal hakkas Mäemets pildistama näitusi ja interjööre ning nii kasvas tema tuntus kunsti- ja moeringkondades. Leping 1957. aastal asutatud Tallinna Moemajaga sõlmiti Silueti tehnilise toimetaja Valter Muruki ettepanekul 1967. aastal. Tallinna Moemajaga oli Mäemets seotud 1975. aastani, seejärel hakkas ta pildistama Leningradi moemajale.

Pärnu Muuseumi ja EKA moeosakonna ühisprojekt „Eesti oma sinine“ valmimist toetasid Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse. Teavitustegevuste läbiviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee

Link üritusele FB-s: https://www.facebook.com/events/1846203125402502/

Avamine: 30. märtsil 18:00

Köler Prize on 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud kunstiauhind, mille keskne eesmärk on kohalikul kunstiväljal silmapaistvalt tegutsevate oluliste kunstnike esiletoomine ning kaasaegse kunsti populariseerimine. Köler Prize’ile nomineeritakse viis eesti päritolu või Eestis alaliselt resideeruvat kunstnikku või kunstirühmitust viimase kolme aasta loomingulise tegevuse põhjal. Köler Prize’i nominendid valib EKKMi juhatus. Alates 2016. aastast toimub Köler Prize üleaastaselt.

2018. aasta Köler Prize’i nominentideks on Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Varres.

Kunstnikud esitavad omal valikul näitusele kaks teost – ühe juba varem eksponeeritud, mida võib ka teatud mõttes pidada kunstniku senist loomingut esindavaks teoseks, ning teise, spetsiaalselt Köler Prize’ile valminud uue teose. Köler Prize 2018 grand prix võitja valib näitusele esitatud tööde ning kunstniku varasema loomingu põhjal rahvusvaheline žürii. Ka publikul on võimalus näitusel oma sõna öelda, sest lisaks peapreemiale selgub ka kuni 9. maini toimuva hääletuse põhjal publiku lemmik. Mõlema auhinna laureaadid kuulutatakse välja Köler Prize 2018 galal, mis toimub 10. mail EKKMi hoovis.

Juba seitsmendat korda, ehk algusest peale, toetab peapreemia väljaandmist Smarten Logistics AS, kelle panus nominentide näitusesse on käesolevaks aastaks kahekordistunud, seda nii suurenenud peapreemia kui lisandunud nomineeringutasu näol.

Näitusega kaasneb nii nominentide loomingut tutvustav katalaoog (tekstide autor Jan Kaus) kui dokumentaalfilm “Ekraaniproovid Köler Prize’ile 2018” (režissöör Nora Särak). Filmi saab vaadata näituse jooksul (alates 3. aprillist) EKKMis või internetis aadressil ekkm.ee/ekraaniproovid. Filmi esilinastus toimub esmaspäeval, 2. aprillil kinos Sõprus.

2018. aastal toimub Köler Prize seitsmendat korda. Varasemalt on Köler Prize’i peapreemia võitnud Jevgeni Zolotko, Flo Kasearu, Jaanus Samma, Jass Kaselaan, Anu Vahtra ja Laura Põld. Publikupreemia on eelnevatel aastatel võitnud Tõnis Saadoja, Flo Kasearu, Jaanus Samma, Johannes Säre, Edith Karlson ja Art Allmägi.

Graafiline disain: Ott Kagovere

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Smarten Logistics AS, Lugemik, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus

__________________

Köler Prize 2018 
Nominentide näitus EKKMis
Avatud 31. märtsist 20. maini, T–P 12–19
Põhja pst. 35, Tallinn, 10415

Neljapäeval, 15.märtsil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Kaisa Maasiku isikunäitus „Su armastus teeb haiget”. Näitus on avatud 8. aprillini.

Näitus käsitleb pere- ja lähisuhtevägivalla temaatikat läbi Eesti inimeste lugude. Galeriist saab ühine installatiivne kogemisruum, kus on võimalik mõtiskleda isiklike mälestuste üle.

Kunstnik lisab: „On raske tunnistada, et keegi, keda sa armastad ja kes ka sind armastab, on teinud või teeb sulle haiget. Isegi tahtmatult. Näitusel jagavad anonüümseks jäävad pereliikmed enda läbielamisi ning ka vaataja võib üles kirjutada oma loo. Suur osa meenutustest pärineb just lapsepõlvest: laps ei tea, mis on õige, kuid tunnetab, et miski on väär. Ta sekkub, ta tunnistab.”

Kaisa Maasik (snd 1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia Fotoosakonna bakalaureuseõppe ning õpib hetkel sealsamas magistrantuuris. Maasiku esimene isikunäitus toimus 2015. aastal ning ta on osalenud rühmanäitustel Eestis, Soomes ja Saksamaal. 2017. aastal teostas Maasik esimesed kuraatoriprojektid: Umbrella Grupi „Tegelt on teisiti” ARSi projektiruumis ja Keiu Maasiku isikunäitus „Kadunud sõbrad” EKA galeriis.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Põhjala Teetalu, Sadolin, Salibar OÜ, Zelluloosi Paberipood, Tartu Linnavalitsus.

Tänud: Joosep Kivastik, Karel Koplimets, Tõnis Peeter Kull, Heiki Maasik, Anni Nöps, Antti Parve, Hanna Samoson, Reimo Võsa-Tangsoo.

Emakeelepäeval 14. märtsil kell 18.00 avaneb Eesti Kunstiakadeemia fuajees (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1) fotograafiaõppejõu ja kunstniku Kalev K Vapperi poolt kureeritud fotodokumentalistika näitus „Koerailmutus”.

Näitus on jaanuaris alanud Avatud akadeemia fotodokumentalistika kursuse otsene tulemus. Alates 24. jaanuarist on kohtutud igal kolmapäeval, saadud üha uusi ülesandeid ja väljakutseid.

„See pole enam mõtlemise ja plaanipidamise, vaid tõsise töötegemise aeg,” nentis enne uue aasta algust tähetark Chev. Igor Mang. „Kollane maakoer nõuab tegelemist väga maiste praktiliste asjadega ja igapäevavajaduste rahuldamisega – toit, kütus, rõivad, töökoht, lapsed, hoolt vajavad vanurid.” (21.12.17, Maaleht)

Umbes sellised teemad näitusele jõudsidki.

„Jah!” nentis Ainar Ruussaar raadiosaates, kui teater NO99 aastapäevavideot arvustas: „Mul tekkis ka eile tunne, et tegelikult oleks võinud väga väikese raha eest vedada läbi must-valge filmilindi surnud koera nööri otsas, mille peale on kirjutatud „100”!” (25.02.18, Vikerraadio)

Kas ka näituselt „Koerailmutus” võib midagi taolist oodata?

„Koeri on fotodel küll, aga neil on koera moodi vedanud. Neid ei veeta!” rahustab Vapper. „Ja värvi- ning närvigammalt on väga erinevaid asju, ilusaid asju! Kui nad ka üleni helged pole oma teemadelt, on nad igati elus. Köidavad ja tõmbavad meid ennast sajaga lindile kui tarvis!”

Näitusel esinevad dokumentaalfotograafid: Airi Leon, Birgit Varblane, Liina Uuetoa, Marit Linke, Terje Äkke, Urmas Roos, Mark Slavin, Sven Tupits, Igor Zujev ja Vallo Vahesaar.

Avamise põgusaks osaks saab ka Jürgen Rooste ja Kalev K Vapperi emakeelepäevale pühendatud etteaste, mis on vaheetapiks terve päev kestvale Kristjan Jaak Petersoni luulemaratonile linna eri paigus.

Näitus jääb avatuks kuni 18. veebruarini. Sisse saab: 8.00 – 22.00!