Näitused
12.10.2017 — 30.10.2017
EKA noore kunstniku preemianäitus: Kristina Õllek & Kert Viiart “You know you’ve become part of the view”
Kristina Õllek & Kert Viiart
13.10–30.10.2017
Hobusepea galerii
Hobusepea 2, Tallinn
Avamine 12.10.2017 kell 18:00
K–E 11:00–18:00
Kristina Õllek on kunstnik, kelle loomingu keskmes on peamiselt fotograafia, video- ja installatsioonikunst, keskendudes ruumi, objekti ja pildi vahelistele suhetele. Tema teosed tegelevad kaasaegse pildikultuuriga, analüüsides representatsiooni tähendust nüüdisaegses ühiskonnas. Peale selle on ta huvitatud kunstinäitusest kui formaadist ja selle dokumenteerimise nähtusest, vaadeldes kunstiteose dematerialiseerumise küsimusi ja digitaalkujutise mõju vaatajale.
Kert Viiart on graafiline disainer ja kunstnik. Tema tööd keskenduvad kaasaegse visuaalse kommunikatsiooni kasutustele ja muutustele praeguses ühiskonnas. Oma loomingus analüüsib ta tehnoloogia arengu mõju visuaalsele keelele ja uurib virtuaalsete represetatsioonide suhet igapäevaste objektide ja keskkondadega. Alates 2013. aastast teeb Kert Viiart koostööd Carl-Robert Kaggega, kellega nad moodustavad disainikollektiivi Stuudio Le60.
EKA noore kunstniku preemianäitus: Kristina Õllek & Kert Viiart “You know you’ve become part of the view”
Neljapäev 12 oktoober, 2017 — Esmaspäev 30 oktoober, 2017
Kristina Õllek & Kert Viiart
13.10–30.10.2017
Hobusepea galerii
Hobusepea 2, Tallinn
Avamine 12.10.2017 kell 18:00
K–E 11:00–18:00
Kristina Õllek on kunstnik, kelle loomingu keskmes on peamiselt fotograafia, video- ja installatsioonikunst, keskendudes ruumi, objekti ja pildi vahelistele suhetele. Tema teosed tegelevad kaasaegse pildikultuuriga, analüüsides representatsiooni tähendust nüüdisaegses ühiskonnas. Peale selle on ta huvitatud kunstinäitusest kui formaadist ja selle dokumenteerimise nähtusest, vaadeldes kunstiteose dematerialiseerumise küsimusi ja digitaalkujutise mõju vaatajale.
Kert Viiart on graafiline disainer ja kunstnik. Tema tööd keskenduvad kaasaegse visuaalse kommunikatsiooni kasutustele ja muutustele praeguses ühiskonnas. Oma loomingus analüüsib ta tehnoloogia arengu mõju visuaalsele keelele ja uurib virtuaalsete represetatsioonide suhet igapäevaste objektide ja keskkondadega. Alates 2013. aastast teeb Kert Viiart koostööd Carl-Robert Kaggega, kellega nad moodustavad disainikollektiivi Stuudio Le60.
05.10.2017 — 24.10.2017
Lauri Kiluski näitus “Süsteemne kaos” HOP galeriis
Lauri Kiluski näitus “Süsteemne kaos” HOP galeriis
Neljapäev 05 oktoober, 2017 — Teisipäev 24 oktoober, 2017
28.09.2017 — 14.01.2018
Tartmus tutvustab Art Allmäe loomingut näitusel „Paint It Black II”
28. septembril kell 18 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Art Allmäe isikunäitus „Paint It Black II”. Tartmusi esimesel korrusel narratiivina kulgev väljapanek ammutab inspiratsiooni Venemaa poliitikast, rõhudes Allmäele omaselt efektsele esteetikale.
„Paint It Black II“ on loogiline jätk Allmäe kolmele eelmisele näitusele: „Cold War“ Draakoni galeriis (2014) ja EKKMis Köler Prize’il (2016) ning „Paint It Black“ Draakoni galeriis (2017).
Allmäe näitus lähtub 2015. aastal Venemaal jõustunud seadusest, millega salastati kõigi sõjaväelaste surma põhjused. Inimese hukkumist faktina varjata on keeruline, kuid peita saab surma asjaolusid. Ametliku selgituse kohaselt, kuid lähedastele üllatuslikult, viibisid võõrriigis hukkunud sõdurid sageli puhkusel. Kuuliaukudest hoolimata seisab lahkamispaberitel surma põhjusena südameatakk. Inimene on muudetud ressursiks, mida võib saata kuhu iganes, tegema mida iganes.
Avalikkusele kättesaadavates ametlikes dokumentides jäävad tumedamad teod mustaks maalitud lahtritena varjatuks. Tõe päevavalgele toomise katsed võrduvad riiklike huvide rikkumisega, mille eest saab karistada. Ka vabastab seadus riigi igasugusest vastutusest hukkunute, omaste ja avalikkuse ees ning kõrvaldab selgituste andmise ebameeldiva kohustuse. Salastamine tekitab paranoiasid ja paranoiadest kasvavad välja vandenõuteooriad. Ühest faktist saab terve draama.
Art Allmägi (s 1983) on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA) ning Eesti Kunstiakadeemias (MA) skulptuuri ja installatsioonikunsti. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos.
Kuraator: Joanna Hoffmann
Graafiline kujundaja: Valter Jakovski
Näituse meeskond: Richard Adang, Nele Ambos, Merli-Triin Eiskop, Karl Feigenbaum, Liis Haasma, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Heiti Kulmar, Julia Polujanenkova, Anti Saar, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Kristo Tamm, Ago Teedema ja Piia Õunpuu
Täname: Alo Allmägi, Aap Allmägi, Rael Artel, Jass Kaselaan, Sander Haugas, Kristi Kongi ja Raido Tõnts
Näitusega kaasneb rohke pildimaterjali ja intervjuuga varustatud kataloog, mis annab ülevaate Art Allmäe viimasest neljast veneteemalisest näituseprojektist.
Näitust saadab haridusprogramm erinevatele sihtrühmadele.
Rohkem infot: Kristel Sibul, kristel@tartmus.ee, 5881 7801.
Näituse koostamist ja trükise väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Joanna Hoffmann
Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kuraator
+372 5284955
Tartmus tutvustab Art Allmäe loomingut näitusel „Paint It Black II”
Neljapäev 28 september, 2017 — Pühapäev 14 jaanuar, 2018
28. septembril kell 18 avatakse Tartu Kunstimuuseumis Art Allmäe isikunäitus „Paint It Black II”. Tartmusi esimesel korrusel narratiivina kulgev väljapanek ammutab inspiratsiooni Venemaa poliitikast, rõhudes Allmäele omaselt efektsele esteetikale.
„Paint It Black II“ on loogiline jätk Allmäe kolmele eelmisele näitusele: „Cold War“ Draakoni galeriis (2014) ja EKKMis Köler Prize’il (2016) ning „Paint It Black“ Draakoni galeriis (2017).
Allmäe näitus lähtub 2015. aastal Venemaal jõustunud seadusest, millega salastati kõigi sõjaväelaste surma põhjused. Inimese hukkumist faktina varjata on keeruline, kuid peita saab surma asjaolusid. Ametliku selgituse kohaselt, kuid lähedastele üllatuslikult, viibisid võõrriigis hukkunud sõdurid sageli puhkusel. Kuuliaukudest hoolimata seisab lahkamispaberitel surma põhjusena südameatakk. Inimene on muudetud ressursiks, mida võib saata kuhu iganes, tegema mida iganes.
Avalikkusele kättesaadavates ametlikes dokumentides jäävad tumedamad teod mustaks maalitud lahtritena varjatuks. Tõe päevavalgele toomise katsed võrduvad riiklike huvide rikkumisega, mille eest saab karistada. Ka vabastab seadus riigi igasugusest vastutusest hukkunute, omaste ja avalikkuse ees ning kõrvaldab selgituste andmise ebameeldiva kohustuse. Salastamine tekitab paranoiasid ja paranoiadest kasvavad välja vandenõuteooriad. Ühest faktist saab terve draama.
Art Allmägi (s 1983) on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA) ning Eesti Kunstiakadeemias (MA) skulptuuri ja installatsioonikunsti. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos.
Kuraator: Joanna Hoffmann
Graafiline kujundaja: Valter Jakovski
Näituse meeskond: Richard Adang, Nele Ambos, Merli-Triin Eiskop, Karl Feigenbaum, Liis Haasma, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Heiti Kulmar, Julia Polujanenkova, Anti Saar, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Kristo Tamm, Ago Teedema ja Piia Õunpuu
Täname: Alo Allmägi, Aap Allmägi, Rael Artel, Jass Kaselaan, Sander Haugas, Kristi Kongi ja Raido Tõnts
Näitusega kaasneb rohke pildimaterjali ja intervjuuga varustatud kataloog, mis annab ülevaate Art Allmäe viimasest neljast veneteemalisest näituseprojektist.
Näitust saadab haridusprogramm erinevatele sihtrühmadele.
Rohkem infot: Kristel Sibul, kristel@tartmus.ee, 5881 7801.
Näituse koostamist ja trükise väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Joanna Hoffmann
Tartu Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti kuraator
+372 5284955
01.10.2017 — 06.10.2017
Fotograafia professori Marge Monko installatsioon Vabaduse väljakul
Marge Monko “Veatu, õmblusteta”.
Välibänneri-installatsioon Tallinna Fotokuu raames
Suureformaadiline kahest osast koosnev bänner taasesitab 1930ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides toodetud sukkade reklaamfotot, mis on leitud 1937. aastal avaldatud raamatust „Photography in the Modern Advertisement”. Fotol on naise käed, mis demonstreerivad sukapaari läbipaistvust, mis on samuti installatsiooni üheks märksõnaks – esmalt fotol olevate sukkade, teisalt bänneri läbipaistvus, tänu millele suhestuvad ülisuures mõõtkavas kujutatud käed taustal oleva arhitektuurse keskkonnaga. Monko on viimastel aastatel jälginud naiselikkuse representatsiooni reklaamkujutistel ja vaateakendel. Ta oma loomingus kasutanud ja kohandanud nii sukkade, käekellade kui ehete reklaamfotosid.
Marge Monko on Tallinnas elav kunstnik ning EKA fotograafia osakonna professor. Monko töötab fotograafia-, video- ja installatsiooni meediumites. Alates 2007. on ta osalenud näitustel nii Eestis kui mujal maailmas.
Tänud: Neeme Külm, Jaana Jüris, Marje Eelma (Tuumik Stuudio)
Fotograafia professori Marge Monko installatsioon Vabaduse väljakul
Pühapäev 01 oktoober, 2017 — Reede 06 oktoober, 2017
Marge Monko “Veatu, õmblusteta”.
Välibänneri-installatsioon Tallinna Fotokuu raames
Suureformaadiline kahest osast koosnev bänner taasesitab 1930ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides toodetud sukkade reklaamfotot, mis on leitud 1937. aastal avaldatud raamatust „Photography in the Modern Advertisement”. Fotol on naise käed, mis demonstreerivad sukapaari läbipaistvust, mis on samuti installatsiooni üheks märksõnaks – esmalt fotol olevate sukkade, teisalt bänneri läbipaistvus, tänu millele suhestuvad ülisuures mõõtkavas kujutatud käed taustal oleva arhitektuurse keskkonnaga. Monko on viimastel aastatel jälginud naiselikkuse representatsiooni reklaamkujutistel ja vaateakendel. Ta oma loomingus kasutanud ja kohandanud nii sukkade, käekellade kui ehete reklaamfotosid.
Marge Monko on Tallinnas elav kunstnik ning EKA fotograafia osakonna professor. Monko töötab fotograafia-, video- ja installatsiooni meediumites. Alates 2007. on ta osalenud näitustel nii Eestis kui mujal maailmas.
Tänud: Neeme Külm, Jaana Jüris, Marje Eelma (Tuumik Stuudio)
03.10.2017 — 20.10.2017
Klaasikunsti osakonna magistrandi Maarja Mäemetsa esimene isiknäitus “aega on küll / there’s time”
Maarja Mäemetsa esimene isiknäitus “aega on küll / there’s time” uurib tänapäeva sotsiaalmeedia maastikku, kanaleid Instagram ja Facebook, mis pakuvad inimestele võimaluse jagada maailmaga oma igapäevategemisi läbi fotomeediumi.
Näitus on avatud galeriis Positiiv (Roo 21a, Pelgulinn, Tallinn) 3.-20. oktoobrini 2017, esmaspäevast reedeni kell 12.00-18.00, muul ajal kokkuleppel. Näituse avamine toimub 3. oktoobril kell 18.00-20.00.
Näitusetööd kompavad foto- ja klaasikunsti piirimail, ühendades kaks eri meediumit omanäoliseks tervikuks. Fotod on lehtklaasi kihtidele kantud UV-trükis ning kihid hiljem kokku liimitud. Nii on kujundatud kihilised klaasblokid, kus sama motiivi kordumine erinevatel kihtidel loob ruumilise efekti ja annab fotodele sügavuse.
MAARJA MÄEMETS (s 1991) õpib Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti magistriõppes. 2016/17 õppis ta Viini Kunstiakadeemias. Alates 2014. aastast on ta osalenud rahvusvahelistel näitustel Tartus, Tallinnas, Riias, Peterburis ja Lvovis. Mäemets on pälvinud 2016/2017 aastal Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala üliõpilaste tegevuse tunnustamiseks loodud Maks Roosma nimelise stipendiumi klaasikunsti ja fotograafiat ühendava tegevuse eest. Tema klaasi- ja fotokunsti ühisprojekt „Underwater love“ hinnati 2017. aasta Bild-Werk Frauenau rahvusvaheliselüliõpilastööde konkursil peavõidu vääriliseks. Maarja Mäemets on fotoajakirja Positiivi kaasautor alates 2015. aastast.
Näitus kuulub galerii POSITIIVI 6 näituses koosnevassse sarja, mida toetab EV100 kunstiprogramm „SADA KUNSTIMAASTIKKU”
Kristel Schwede, galerist, tel 5809 3410, kristel@positiiv.ee
Maarja Mäemets, maarja.maemets@gmail.
Klaasikunsti osakonna magistrandi Maarja Mäemetsa esimene isiknäitus “aega on küll / there’s time”
Teisipäev 03 oktoober, 2017 — Reede 20 oktoober, 2017
Maarja Mäemetsa esimene isiknäitus “aega on küll / there’s time” uurib tänapäeva sotsiaalmeedia maastikku, kanaleid Instagram ja Facebook, mis pakuvad inimestele võimaluse jagada maailmaga oma igapäevategemisi läbi fotomeediumi.
Näitus on avatud galeriis Positiiv (Roo 21a, Pelgulinn, Tallinn) 3.-20. oktoobrini 2017, esmaspäevast reedeni kell 12.00-18.00, muul ajal kokkuleppel. Näituse avamine toimub 3. oktoobril kell 18.00-20.00.
Näitusetööd kompavad foto- ja klaasikunsti piirimail, ühendades kaks eri meediumit omanäoliseks tervikuks. Fotod on lehtklaasi kihtidele kantud UV-trükis ning kihid hiljem kokku liimitud. Nii on kujundatud kihilised klaasblokid, kus sama motiivi kordumine erinevatel kihtidel loob ruumilise efekti ja annab fotodele sügavuse.
MAARJA MÄEMETS (s 1991) õpib Eesti Kunstiakadeemias klaasikunsti magistriõppes. 2016/17 õppis ta Viini Kunstiakadeemias. Alates 2014. aastast on ta osalenud rahvusvahelistel näitustel Tartus, Tallinnas, Riias, Peterburis ja Lvovis. Mäemets on pälvinud 2016/2017 aastal Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala üliõpilaste tegevuse tunnustamiseks loodud Maks Roosma nimelise stipendiumi klaasikunsti ja fotograafiat ühendava tegevuse eest. Tema klaasi- ja fotokunsti ühisprojekt „Underwater love“ hinnati 2017. aasta Bild-Werk Frauenau rahvusvaheliselüliõpilastööde konkursil peavõidu vääriliseks. Maarja Mäemets on fotoajakirja Positiivi kaasautor alates 2015. aastast.
Näitus kuulub galerii POSITIIVI 6 näituses koosnevassse sarja, mida toetab EV100 kunstiprogramm „SADA KUNSTIMAASTIKKU”
Kristel Schwede, galerist, tel 5809 3410, kristel@positiiv.ee
Maarja Mäemets, maarja.maemets@gmail.
23.09.2017 — 15.10.2017
Dagne Aaremäe isiknäitus “Benita Labi: Splendid loneliness”
23. augustil avati Tartus Rahvusarhiivi uues peahoones Noora pikaajalise arhiivitöötaja Benita Labi fotokogude põhjal koostatud näitus. Näitus jääb avatuks kuni 29. septembrini.
Minu tuba 23. juulil 1972 Riia t. 13-48. Isa tehtud vaskkohvikann.
ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi tuba 4-21 laud papyros ja Tapalt toodud nartsissid ning “peigmehe” kingitud lill.
Näituse kunstnik Dagne Aaremäe kommenteerib näitust järgnevalt: “Säärane detailitäpsus ei ole Benita Labi fotode allkirjade puhul haruldane. Just seesugustest põhjalikest, kohati isiklikest kirjeldustest sai alguse minu huvi Benita Labi vastu.”
Alise-Benita Labi (1911—1988) alustas Eesti Riigi Keskarhiivis praktikandina 1939. aastal ning lahkus arhiivist 1987, pidades selle aja jooksul arhivaari, noorema teadusliku töötaja, osakonnaülema, teadusliku töötaja ja vanempaleograafi ametikohti. Endised kolleegid on kirjeldanud teda kui markantset, olemuselt aktiivselt suhestuvat, otsekohest ja vaimult kanget naist. Juba nooruspõlvest saadik huvitas teda ajalugu, ühes 1923.—27. aasta päevikus kirjutab ta: “Ei taha elada siin üksluises linnas. Tahaks, et oleksin elanud kas Vanas Roomas või Genuas.”
Näitus “Benita Labi: Splendid loneliness” esitab B. Labi lillefotosid aastatest 1959–1979. Läbi lillede saab aimu Labi elust ning lilled näitavad aja kulgu, mida rõhutavad fotodel tihti kontrastsed varjud või kell kapi peal. Fakt, et need aja möödumist kujutavad fotod on arhiivis – staatilises ajakapslis –, on otsekui protest aja kulgemise vastu.
Näituse pealkirjas esinev inglisekeelne väljend “Splendid loneliness” (eesti k. õnnis üksindus) pärineb ühest Benita Labi kirja mustandist (RA, EAA.5266.1.241) ning võtab tabavalt kokku Benita olemuse – üksik, kuid mitte üksildane – ja maailma, mis avaneb tema arhiivimaterjale uurides. Kirjutamine oli B. Labi jaoks oluline tegevus nii side pidamiseks sõprade ja perega kui ka oma tunnetest rääkimiseks päevikutes, mida ta pidas 13. eluaastast pea surmani.
Dagne Aaremäe: “Ma ei tundnud Benitat, seega lõin oma nägemuse temast sügavtrükiportreedega. Graafikatehnikast tulenev kujutise muutlikkus – söövitatud näojooned on kõigil portreedel samad, kuid vaskplaadiga trükkimisest ja selle pühkimisest tulenevalt on kujutis alati erinev – loob sarnaselt Benita Labi fotoseeriatele poeetilise narratiivi.”
Näitust saab külastada esmaspäevast reedeni 9–19 Noora fuajees. Näituse külastamine on tasuta. Noora maja asub Nooruse 3, Tartu /www.ra.ee/noora/
Dagne Aaremäe isiknäitus “Benita Labi: Splendid loneliness”
Laupäev 23 september, 2017 — Pühapäev 15 oktoober, 2017
23. augustil avati Tartus Rahvusarhiivi uues peahoones Noora pikaajalise arhiivitöötaja Benita Labi fotokogude põhjal koostatud näitus. Näitus jääb avatuks kuni 29. septembrini.
Minu tuba 23. juulil 1972 Riia t. 13-48. Isa tehtud vaskkohvikann.
ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi tuba 4-21 laud papyros ja Tapalt toodud nartsissid ning “peigmehe” kingitud lill.
Näituse kunstnik Dagne Aaremäe kommenteerib näitust järgnevalt: “Säärane detailitäpsus ei ole Benita Labi fotode allkirjade puhul haruldane. Just seesugustest põhjalikest, kohati isiklikest kirjeldustest sai alguse minu huvi Benita Labi vastu.”
Alise-Benita Labi (1911—1988) alustas Eesti Riigi Keskarhiivis praktikandina 1939. aastal ning lahkus arhiivist 1987, pidades selle aja jooksul arhivaari, noorema teadusliku töötaja, osakonnaülema, teadusliku töötaja ja vanempaleograafi ametikohti. Endised kolleegid on kirjeldanud teda kui markantset, olemuselt aktiivselt suhestuvat, otsekohest ja vaimult kanget naist. Juba nooruspõlvest saadik huvitas teda ajalugu, ühes 1923.—27. aasta päevikus kirjutab ta: “Ei taha elada siin üksluises linnas. Tahaks, et oleksin elanud kas Vanas Roomas või Genuas.”
Näitus “Benita Labi: Splendid loneliness” esitab B. Labi lillefotosid aastatest 1959–1979. Läbi lillede saab aimu Labi elust ning lilled näitavad aja kulgu, mida rõhutavad fotodel tihti kontrastsed varjud või kell kapi peal. Fakt, et need aja möödumist kujutavad fotod on arhiivis – staatilises ajakapslis –, on otsekui protest aja kulgemise vastu.
Näituse pealkirjas esinev inglisekeelne väljend “Splendid loneliness” (eesti k. õnnis üksindus) pärineb ühest Benita Labi kirja mustandist (RA, EAA.5266.1.241) ning võtab tabavalt kokku Benita olemuse – üksik, kuid mitte üksildane – ja maailma, mis avaneb tema arhiivimaterjale uurides. Kirjutamine oli B. Labi jaoks oluline tegevus nii side pidamiseks sõprade ja perega kui ka oma tunnetest rääkimiseks päevikutes, mida ta pidas 13. eluaastast pea surmani.
Dagne Aaremäe: “Ma ei tundnud Benitat, seega lõin oma nägemuse temast sügavtrükiportreedega. Graafikatehnikast tulenev kujutise muutlikkus – söövitatud näojooned on kõigil portreedel samad, kuid vaskplaadiga trükkimisest ja selle pühkimisest tulenevalt on kujutis alati erinev – loob sarnaselt Benita Labi fotoseeriatele poeetilise narratiivi.”
Näitust saab külastada esmaspäevast reedeni 9–19 Noora fuajees. Näituse külastamine on tasuta. Noora maja asub Nooruse 3, Tartu /www.ra.ee/noora/
25.09.2017 — 29.09.2017
Head Eesti Asjad – tudengite disainitud parfüüm-sääsetõrje ja virtuaalreaalsuse elamusmäng – otsivad tootjaid
Disainiöö Festivalil saavad kõik huvilised näha uusi häid Eesti asju – nuusutada Eesti Kunstiakadeemia tudengite loodud parfüüm-sääsetõrjet, proovida virtuaalreaalsuse teel Eestit tutvustavat elamuspaketti ja mitmeid teisi disainitud esemeid.
Hea Eesti asja prototüüpidega saab tutvuda XII Tallinna Disainiöö Festivali raames 25.09.–01.10. Noblessneri Valukojas (Tööstuse 48) ja hääletada oma lemmik “Hea Eesti Asi” Facebooki lehel: fb.com/projektHeaEestiAsi/ .
Näituse avamine toimub EKA disainiteaduskonna näitusealal Noblessneris N 28.09. kell 17.00-18.00. Olete oodatud!
“Hea Eesti asi” on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna toote-, tekstiilidisaini ning nahakunsti erialade ühisprojekt. Tudengite ülesanne oli luua põnevaid tooteid, mis räägivad eestlaste mineviku, oleviku ja tuleviku lugusid ja sobivad meeneks nii meile kui meie väliskülalistele.
Disainiprojekt toimus 2017. aasta kevadsemestril millest võttis osa 22 tudengit, kes arendasid kahe-kolmeliikmelistes meeskondades välja 8 erinevat toote prototüüpi. Tudengeid juhendas külalislektor tootedisainer Mihkel Masso.
“Kõige meeldejäävamad hetked projektist on tiimitöö, protsess ja ühise keele leidmine. Üks grupiliige oli Erasmuse vahetustudeng Prantsusmaalt ja meil tekkis kohe omavahel tore ja mänguline energia, mis lisas eestlaslikule mõttelaadile kõrvaltvaatleja perspektiivi,” märgib kaardimängu “Can you think like an Estonian?” autor, tudeng Elizabeth Palm.
Tootedisaini tudeng Ellen Rannametsa jaoks oli üks keerulisemaid väljakutseid elamuse pakkumine, mis mahuks samas sihtgrupile sobivasse hinnaklassi.
Tudengite juhendaja Mihkel Masso arvates oli projekti suurimaks väärtuseks eri taustaga disainerite koostöö, sest nii ei jää teosed ühe valdkonna raamidesse – valminud tööde seas on digitaalseid tooteid, parfümeeriat, toidunõusid ja palju muud.
“Loodan, et kõrge lennuga ideed jõuavad ka näitusest laiemale pinnale Eestit esindama,” sõnab Masso.
EV100 kunstiprojektide koordinaator Kadi Kesküla arvab, et meenetel on suur potentsiaal ja väärtus ning õigete koostööpartneritega saab neid ka tootma hakata.
Projekti toetab EV100 ning see kuulub EV100 ametlikku kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku”. Vaata lähemalt siit ja siit .
Lisateave:
Tiina Pärtel
tiina.partel@artun.ee
Projekti koordinaator
Head Eesti Asjad – tudengite disainitud parfüüm-sääsetõrje ja virtuaalreaalsuse elamusmäng – otsivad tootjaid
Esmaspäev 25 september, 2017 — Reede 29 september, 2017
Disainiöö Festivalil saavad kõik huvilised näha uusi häid Eesti asju – nuusutada Eesti Kunstiakadeemia tudengite loodud parfüüm-sääsetõrjet, proovida virtuaalreaalsuse teel Eestit tutvustavat elamuspaketti ja mitmeid teisi disainitud esemeid.
Hea Eesti asja prototüüpidega saab tutvuda XII Tallinna Disainiöö Festivali raames 25.09.–01.10. Noblessneri Valukojas (Tööstuse 48) ja hääletada oma lemmik “Hea Eesti Asi” Facebooki lehel: fb.com/projektHeaEestiAsi/ .
Näituse avamine toimub EKA disainiteaduskonna näitusealal Noblessneris N 28.09. kell 17.00-18.00. Olete oodatud!
“Hea Eesti asi” on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna toote-, tekstiilidisaini ning nahakunsti erialade ühisprojekt. Tudengite ülesanne oli luua põnevaid tooteid, mis räägivad eestlaste mineviku, oleviku ja tuleviku lugusid ja sobivad meeneks nii meile kui meie väliskülalistele.
Disainiprojekt toimus 2017. aasta kevadsemestril millest võttis osa 22 tudengit, kes arendasid kahe-kolmeliikmelistes meeskondades välja 8 erinevat toote prototüüpi. Tudengeid juhendas külalislektor tootedisainer Mihkel Masso.
“Kõige meeldejäävamad hetked projektist on tiimitöö, protsess ja ühise keele leidmine. Üks grupiliige oli Erasmuse vahetustudeng Prantsusmaalt ja meil tekkis kohe omavahel tore ja mänguline energia, mis lisas eestlaslikule mõttelaadile kõrvaltvaatleja perspektiivi,” märgib kaardimängu “Can you think like an Estonian?” autor, tudeng Elizabeth Palm.
Tootedisaini tudeng Ellen Rannametsa jaoks oli üks keerulisemaid väljakutseid elamuse pakkumine, mis mahuks samas sihtgrupile sobivasse hinnaklassi.
Tudengite juhendaja Mihkel Masso arvates oli projekti suurimaks väärtuseks eri taustaga disainerite koostöö, sest nii ei jää teosed ühe valdkonna raamidesse – valminud tööde seas on digitaalseid tooteid, parfümeeriat, toidunõusid ja palju muud.
“Loodan, et kõrge lennuga ideed jõuavad ka näitusest laiemale pinnale Eestit esindama,” sõnab Masso.
EV100 kunstiprojektide koordinaator Kadi Kesküla arvab, et meenetel on suur potentsiaal ja väärtus ning õigete koostööpartneritega saab neid ka tootma hakata.
Projekti toetab EV100 ning see kuulub EV100 ametlikku kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku”. Vaata lähemalt siit ja siit .
Lisateave:
Tiina Pärtel
tiina.partel@artun.ee
Projekti koordinaator
20.09.2017 — 24.09.2017
Galerii Mihhail uus näitus “Drenaažsüsteemide vaatlustorn barokklillas”
Kolmapäeval, 20.09 kell 19 avab galerii Mihhail näituse “Drenaažsüsteemide vaatlustorn barokklillas”. Pakume argipäeva poeesiat ja kummastust läbi kildude, plekkide, kolimise ja pooliku siseviimistluse. Teoseid ühendab elukeskkond Pirital, maagiline realism ja igapäevaesteetika, pooleli remont, juhtmed seintest ja lagedest välja rippumas. Kvaliteetparkett seal, kus peaks olema köök. See mis kaasaegsele kunstile on mitteruum, on inimese kodune mõõde, ja just kodustatuses omandab kunst arhitektoonilised tüpoloogiad.
Mis on põranda all, on järgmine põrand, kastanipuust. Hiljem sellel päeval istusin aias, juues energiajooke, vaadates asju üle helendaval ekraanil. Oli olnud üks kaetud lauaga pidu, aga ma keerasin selle üle katuse. Järjekordne. Ma tõesti lootsin, et see kodu jääb säravaks, aga nüüd on sellel plekid. Ma näen elu jälgi, tunnen ostja kahetsust. Minu kodu on sinu kodu. Igapäevane maagia või kodustatud esteetika, kuidas-iganes sa seda tahad võtta. Usk privaatsusse, kannab nüüd mind kõikjal. Lisanditega. Me lihtsalt külastame.
Osalevad kunstnikud Kadi Adrikorn, Spencer M. A., Vilen Künnapu, Anna Mari Liivrand, Joosep Maripuu, Eva Mustonen, Ann Paljuväli, Tomáš Roček, AW stuff, Anni Kivisto & Kirke Talu, Roman-Sten Tõnissoo. Enamik kunstnikest on EKA tudengid.
Näitus on osa Tallinna Fotokuu ’17 kaasaegse kunsti biennaali galeriide programmist.
Graafiline disain: Tarmo Kübard
Näitusevaated: Roman-Sten Tõnissoo
Koordinaatorid: Madli Ehasalu, Sven Parker
Tänud: Rand ja Tuulberg, Ober-Haus Kinnisvara, Merilin Paart, Hannus Luure, Eda Tuulberg, Lauri Tuulberg, Salto Arhitektuuribüroo
Avamiskuupäev: 20.09.2017 kell 19:00
Lahtiolekuajad: 21.09 – 24.09 kell 15:00 – 20:00 ja
28.09 – 1.10 kell 15:00 – 20:00
Aadress: Kosemetsa 11 Tallinn, http://www.
Kohale saab bussiga nr 5, peatus Haljas tee
Kontakt: +372 5621 8422
Galerii Mihhail uus näitus “Drenaažsüsteemide vaatlustorn barokklillas”
Kolmapäev 20 september, 2017 — Pühapäev 24 september, 2017
Kolmapäeval, 20.09 kell 19 avab galerii Mihhail näituse “Drenaažsüsteemide vaatlustorn barokklillas”. Pakume argipäeva poeesiat ja kummastust läbi kildude, plekkide, kolimise ja pooliku siseviimistluse. Teoseid ühendab elukeskkond Pirital, maagiline realism ja igapäevaesteetika, pooleli remont, juhtmed seintest ja lagedest välja rippumas. Kvaliteetparkett seal, kus peaks olema köök. See mis kaasaegsele kunstile on mitteruum, on inimese kodune mõõde, ja just kodustatuses omandab kunst arhitektoonilised tüpoloogiad.
Mis on põranda all, on järgmine põrand, kastanipuust. Hiljem sellel päeval istusin aias, juues energiajooke, vaadates asju üle helendaval ekraanil. Oli olnud üks kaetud lauaga pidu, aga ma keerasin selle üle katuse. Järjekordne. Ma tõesti lootsin, et see kodu jääb säravaks, aga nüüd on sellel plekid. Ma näen elu jälgi, tunnen ostja kahetsust. Minu kodu on sinu kodu. Igapäevane maagia või kodustatud esteetika, kuidas-iganes sa seda tahad võtta. Usk privaatsusse, kannab nüüd mind kõikjal. Lisanditega. Me lihtsalt külastame.
Osalevad kunstnikud Kadi Adrikorn, Spencer M. A., Vilen Künnapu, Anna Mari Liivrand, Joosep Maripuu, Eva Mustonen, Ann Paljuväli, Tomáš Roček, AW stuff, Anni Kivisto & Kirke Talu, Roman-Sten Tõnissoo. Enamik kunstnikest on EKA tudengid.
Näitus on osa Tallinna Fotokuu ’17 kaasaegse kunsti biennaali galeriide programmist.
Graafiline disain: Tarmo Kübard
Näitusevaated: Roman-Sten Tõnissoo
Koordinaatorid: Madli Ehasalu, Sven Parker
Tänud: Rand ja Tuulberg, Ober-Haus Kinnisvara, Merilin Paart, Hannus Luure, Eda Tuulberg, Lauri Tuulberg, Salto Arhitektuuribüroo
Avamiskuupäev: 20.09.2017 kell 19:00
Lahtiolekuajad: 21.09 – 24.09 kell 15:00 – 20:00 ja
28.09 – 1.10 kell 15:00 – 20:00
Aadress: Kosemetsa 11 Tallinn, http://www.
Kohale saab bussiga nr 5, peatus Haljas tee
Kontakt: +372 5621 8422
16.09.2017 — 24.09.2017
Urbiquity Urban Lab Tallinn 2017 näitus Sveta baaris
Laupäeval 16. septembril kell 19.30 avab Urbiquity Sveta Baaris (Telliskivi 62, Tallinn) Urban Lab Tallinn residentuuri lõpunäituse “Urban cartographies”, mis on osa Tallinna Arhitektuuribiennaali satelliitprogrammist.
Näitus on avatud 16.-24. September. E.-P. 11.00-19.00.
Osalevad kunstnikud: Diego Ferrari (AR), Kamal Badhey (US), Stefano Carnelli (IT), Pablo Conejo (ES), Eve Kiiler (ET), Anna Kaarma (ET), Silvia Sosaar (ET), Mattias Malk (ET).
Näitus “Urban cartographies” on osa Urbiquity Urban Lab Tallinn residentuurist ja esitleb osalevate kunstnike, arhitektide ja linnahuviliste residentuuri raames loodud projekte. Kõik osalejad on kaardistanud konkreetseid huvipunkte, mis on Tallinnale iseloomulikud, ajalooliselt määravad või saatuslikud.Need on omakorda nädala jooksul kunsti, arhitektuuri, sotsioloogia, jt. meetodite abil projektideks raamistatud. Näitusel on teoseid nii Paljassaarest, Koplist, Lasnamäelt ja Kesklinnast ning ka konkreetsetest ruumiliste nähtuste ja vastuolude kohta Tallinna linnaruumis.
Urbiquity on kriitiline ja loominguline linnaruumiuurimisplatvorm, mis seob tugevad teoreetilised teadmised interdistsiplinaarsete praktikatega. Grupeeringu eesmärgiks on lahata protsesse, mis linnaelanike teadvuses tahaplaanile kipuvad jääma. Toetudes urbanismiteooriale, loov-praktilisele lähenemisele ning kaasavatele meetoditele, keskendub Urbiquity teadlikult just sotsiaalselt hoomamatule; sellele, mis on liialt väike või vastupidi suur, et seda möödaminnes teadvustada.
Tallinna Urban Lab on nädalane urbanisimi residentuur. Urban Labi platvorm on avatud kunstnikele, arhitektidele, sotsioloogidele, antropoloogidele ja kõigile, kes uurivad linnaruumi ning kasutavad (audio-)visuaalseid uurimismeetodeid oma projektides. Tallinna Urban Lab on osa Tallinna arhitektuuribiennaali satelliitprogrammist.
Käesoleval aastal on Urbiquity korraldanud kaks residentuuri: Tallinnas ja Madriidis. Mõlemil on osalenud nii kohalikke kui ka välismaalasi ning nende hulgas mitmed eestlased. Kahe residentuuri töid esitletakse kohalikus kontekstis residentuuride lõpus ning üheskoos Urbiquity kureeritud lõpunäitusel, mis on osa Londoni Urban Photo Fest 2017 programmist.
Näitust toetab Kultuurkapital. Vestlus kunstnikega toimub ingliskeeles.
Lisainfo:
www.facebook.com/events/
http://2017.tab.ee/programme/
Mattias Malk: info@mattiasmalk.com / +372 509 7775
Urbiquity Urban Lab Tallinn 2017 näitus Sveta baaris
Laupäev 16 september, 2017 — Pühapäev 24 september, 2017
Laupäeval 16. septembril kell 19.30 avab Urbiquity Sveta Baaris (Telliskivi 62, Tallinn) Urban Lab Tallinn residentuuri lõpunäituse “Urban cartographies”, mis on osa Tallinna Arhitektuuribiennaali satelliitprogrammist.
Näitus on avatud 16.-24. September. E.-P. 11.00-19.00.
Osalevad kunstnikud: Diego Ferrari (AR), Kamal Badhey (US), Stefano Carnelli (IT), Pablo Conejo (ES), Eve Kiiler (ET), Anna Kaarma (ET), Silvia Sosaar (ET), Mattias Malk (ET).
Näitus “Urban cartographies” on osa Urbiquity Urban Lab Tallinn residentuurist ja esitleb osalevate kunstnike, arhitektide ja linnahuviliste residentuuri raames loodud projekte. Kõik osalejad on kaardistanud konkreetseid huvipunkte, mis on Tallinnale iseloomulikud, ajalooliselt määravad või saatuslikud.Need on omakorda nädala jooksul kunsti, arhitektuuri, sotsioloogia, jt. meetodite abil projektideks raamistatud. Näitusel on teoseid nii Paljassaarest, Koplist, Lasnamäelt ja Kesklinnast ning ka konkreetsetest ruumiliste nähtuste ja vastuolude kohta Tallinna linnaruumis.
Urbiquity on kriitiline ja loominguline linnaruumiuurimisplatvorm, mis seob tugevad teoreetilised teadmised interdistsiplinaarsete praktikatega. Grupeeringu eesmärgiks on lahata protsesse, mis linnaelanike teadvuses tahaplaanile kipuvad jääma. Toetudes urbanismiteooriale, loov-praktilisele lähenemisele ning kaasavatele meetoditele, keskendub Urbiquity teadlikult just sotsiaalselt hoomamatule; sellele, mis on liialt väike või vastupidi suur, et seda möödaminnes teadvustada.
Tallinna Urban Lab on nädalane urbanisimi residentuur. Urban Labi platvorm on avatud kunstnikele, arhitektidele, sotsioloogidele, antropoloogidele ja kõigile, kes uurivad linnaruumi ning kasutavad (audio-)visuaalseid uurimismeetodeid oma projektides. Tallinna Urban Lab on osa Tallinna arhitektuuribiennaali satelliitprogrammist.
Käesoleval aastal on Urbiquity korraldanud kaks residentuuri: Tallinnas ja Madriidis. Mõlemil on osalenud nii kohalikke kui ka välismaalasi ning nende hulgas mitmed eestlased. Kahe residentuuri töid esitletakse kohalikus kontekstis residentuuride lõpus ning üheskoos Urbiquity kureeritud lõpunäitusel, mis on osa Londoni Urban Photo Fest 2017 programmist.
Näitust toetab Kultuurkapital. Vestlus kunstnikega toimub ingliskeeles.
Lisainfo:
www.facebook.com/events/
http://2017.tab.ee/programme/
Mattias Malk: info@mattiasmalk.com / +372 509 7775
08.09.2017 — 08.10.2017
EKA Narva kunstiresidentuuris avatud Londonis elava Eesti kunstniku Maria Kapajeva seni suurim kodumaine isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная, ещё неясная“
Tallinna Fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva
kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik
Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta
jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui
arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil,
mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale
kollektiivile.
Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud
ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite,
kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali
multimediaalse kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks
kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate
kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja
kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja
kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja
ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne
kapitalism.
Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja
töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles
Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid
joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi
nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad:
leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate
kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja
poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.
Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi „Helge tee“
tunnusloost „Entusiastide marss“. See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru
rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II
maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude
filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob
esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö
endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides.
Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad
sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda
regiooni lähiajalooga.
Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva
meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja
töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest
rõivatootmisest.
Näituse avamine toimub 8. septembril kell 18.00 Narva kunstiresidentuuri esimesel
korrusel, aadressiga Joala 18.
8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene
Kultuurikeskuse eest, aadressiga Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil
koordinaator@fotokuu.ee.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Narva Gate OÜ. Kogu
näituse publikuprogramm saab teoks Briti Nõukogu toetusel.
Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная,
ещё неясная“ jääb Narva kunstiresidentuuris avatuks kuni 8. oktoobrini 2017 (T–P
12–18).
Lisainfo:
Liisa Kaljula
Näituse kuraator
5162688
Maria Kapajeva
www.mariakapajeva.com
Tallinna Fotokuu
www.fotokuu.ee
EKA Narva kunstiresidentuuris avatud Londonis elava Eesti kunstniku Maria Kapajeva seni suurim kodumaine isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная, ещё неясная“
Reede 08 september, 2017 — Pühapäev 08 oktoober, 2017
Tallinna Fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva
kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik
Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta
jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui
arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil,
mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale
kollektiivile.
Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud
ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite,
kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali
multimediaalse kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks
kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate
kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja
kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja
kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja
ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne
kapitalism.
Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja
töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles
Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid
joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi
nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad:
leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate
kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja
poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.
Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi „Helge tee“
tunnusloost „Entusiastide marss“. See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru
rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II
maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude
filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob
esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö
endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides.
Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad
sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda
regiooni lähiajalooga.
Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva
meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja
töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest
rõivatootmisest.
Näituse avamine toimub 8. septembril kell 18.00 Narva kunstiresidentuuri esimesel
korrusel, aadressiga Joala 18.
8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene
Kultuurikeskuse eest, aadressiga Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil
koordinaator@fotokuu.ee.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Narva Gate OÜ. Kogu
näituse publikuprogramm saab teoks Briti Nõukogu toetusel.
Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная,
ещё неясная“ jääb Narva kunstiresidentuuris avatuks kuni 8. oktoobrini 2017 (T–P
12–18).
Lisainfo:
Liisa Kaljula
Näituse kuraator
5162688
Maria Kapajeva
www.mariakapajeva.com
Tallinna Fotokuu
www.fotokuu.ee