Näitused

Tallinna Fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva
kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik
Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta
jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui
arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil,
mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale
kollektiivile. 

Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud
ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite,
kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali
multimediaalse kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks
kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate
kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja
kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja
kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja
ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne
kapitalism. 

Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja
töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles
Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid
joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi
nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad:
leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate
kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja
poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.
Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi „Helge tee“
tunnusloost „Entusiastide marss“. See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru
rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II
maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude
filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob
esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö
endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides. 

Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad
sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda
regiooni lähiajalooga.
Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva
meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja
töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest
rõivatootmisest. 

Näituse avamine toimub 8. septembril kell 18.00 Narva kunstiresidentuuri esimesel
korrusel, aadressiga Joala 18.
8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene
Kultuurikeskuse eest, aadressiga Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil
koordinaator@fotokuu.ee.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Narva Gate OÜ. Kogu
näituse publikuprogramm saab teoks Briti Nõukogu toetusel.
Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная,
ещё неясная“ jääb Narva kunstiresidentuuris avatuks kuni 8. oktoobrini 2017 (T–P
12–18).
Lisainfo:
Liisa Kaljula
Näituse kuraator
5162688
Maria Kapajeva
www.mariakapajeva.com
Tallinna Fotokuu
www.fotokuu.ee

Materjalide ja rõiva loomise viisid ning tehnoloogiad on pidevas muutumises. Maailmas käib pidev dialoog rõiva väljanägemise ja funktsionaalsuse vahel. Massimoe kõrvale tekib jõudsalt jätkusuutliku disaini näiteid ning tehnoloogial on üha kandvam roll materialide ning rõiva tootmisel. Tekstiilituleviku näitus esitleb tekstiili ja rõivadisaini traditsioonilisele tootmisele alternatiive otsides erinevaid lähenemise suundasid tekstiili ja tehnoloogia ühendamiseks. Reedesel seminaril räägivad külalised lugusid tulevikurõiva ja -tekstiili visioonidest ning kuidas need tooteks realiseeruvad. Vestlusring pakub võimaluse näitusel osalevate disainerite ja kunstnike mõttemaailmaga tutvuda.

Esinevad:
Anja Hertenberger (Holland)
Tara St James (USA)
Oscar Tomico (Holland/Spain)
Kristi Kuusk (Eesti)
ja näitusel osalejad.

Üritus on tasuta, aga palun registreeru:

RSVP kristi@spell.ee

Täpsem info: http://www.disainioo.ee/2017-program/textile-futures-talks

Laupäeval, 16. septembril kell 13 avavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna teise kursuse tudengid Harju tänava haljasalal eksperimentaalse varjualuse, mis jääb linnakodanikele ja külalistele testimiseks kuni 5. novembrini. Avamisel räägivad tudengid ja juhendajad varjualuse ideest ja sündimisest.

Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on EKA arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba üle kümne aasta. Kui varem ehitati varjualused valmis Eesti põhjarannikul asuval Pedaspeal, siis juba kolmandat aastat järjest pannakse varjualune lühikeseks perioodiks välja Tallinna vanalinna, et inimesed saaksid seda katsetada ning tudengitel oleks võimalus näha, kuidas valitud disain, materjal ja ehituskvaliteet suuremale kasutajatehulgale vastu peab. Seejärel transporditakse varjualune Pedaspeale, kuhu on aastate jooksul tekkinud arvestatav varjualuste park, asendamatu õppevahend nägemaks, kui kaua erinevalt konstrueeritud ja töödeldud puidust rajatised meie kliimas vastu peavad.

Tänavuse varjualuse SOPID idee autori Lill Volmeri sõnul käitub peagi Harju tänaval avatav varjualune sujuva ja kohati läbipaistva seinana, mille kumerustest moodustuvatesse soppidesse saab inimene peituda: “Varjualune “Sopid” kasvas välja ideest luua struktuur, mis oleks ühtaegu jäik kui ka sujuv. Kumerustest moodustuvad sopid annavad inimesele tuge, varju ning kaitset. See-eest kui parajasti tuge vaja ei ole, võib varjualuse seinas olevast august ka pea välja pista ja möödujaid vaadata. Varjualuse voogav ümar kuju meenutab tardunud orgaanilist vormi, millest johtuvalt on ka kasutajal vaba voli varjualuse sees ja peal ringi liikuda, aukudest läbi pugeda või kauemaks peatuda.”

Varjualune SOPID paikneb Tallinna vanalinnas Harju 46/Rüütli 15 kinnistul ehk Harju tänava roheala Vabaduse väljaku poolses otsas, on ehitatud kuusepuidust klotsidest, varjualune on 4,6 m pikk, 2 m lai ja 2,5 m kõrge.

Avamine on TAB 2017: Tallinna arhitektuuribiennaali avanädala satelliitprogrammi osa.

Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda siit: http://bit.ly/varjualused

Juhendajad: Andres Alver, Jaan Tiidemann
Idee: Lill Volmer
Projekti autorid: Lill Volmer, Saskia Epp Lõhmus, Eneli Kleemann, Marie Anette Veesaar ja Eliisabet Sarv
Ehitajad: terve arhitektuuriosakonna II kursus
Täname: Eesti Kultuurkapital

Hans-Gunter Lock osaleb Soomes, 5.-8. juulil Aalto Ülikoolis toimuval SMC (Sound and Music Computation) konverentsil heli- ja valguse installatsiooniga “ImproRecorderBot”. Peamiseks objektiks on isemängiv plokkflööt, mis on asetsetud elektroonilise heli ja värvilise valgusega ruumikeskkonda. Vaata ka selle installatsiooni näidisvideot:

Möödunud suvel rohkem kui 500 uut kunstisõpra avastanud ning ligi 50-le kunstiteosele uue kodu leidnud rändgalerii galerii kutsub kõiki sõpru ja huvilisi pidulikule hooaja avamisele laupäeval, 3. juunil kell 14:00 EKKMi kõrval asuva galerii ISFAG (Põhja pst 35) hoovis.

1. juunil kell 18:00
Raamatukauplus Puänt (Pärnu mnt 4)

Hedi Jaansoo, Kristel Raesaar, Pire Sova, Viktor Gurov

Tudengid ehitasid vanalinna pööningule installatsiooni, mis pakub võimalust linnakära eest hetkeks peitu pugeda

1. juunil avatakse igakevadine EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna aastanäitus “Lõppmäng”, mis seekord leiab aset enne suurt kolimist uude majja EKA arhitektuuriosakonna ajutistes ruumides Pikal tänaval. Avatakse uksed näitus-ruumiinstallatsioonile ‘’Linnaraba’’, mis asub kooli seni suletud pööningukorrusel. Tähelepanelikul vaatlemisel, tehes seda erinevatelt distantsidelt, võib rabas märgata uskumatut liigirohkust. Näitusel esitletakse tudengite selleaastaseid stuudioprojekte: varjualust eksinud hingele, elamut lesestunud vanaprouadele, marsimaailma, riigimaja uuele haldusreformile, virtuaalseid ja abstrakseid ruumiharjutusi. Näitus on avatud 1.-11. juunini iga päev.

Autorite sõnul annab arhitektuuriosakonna vanalinna maja pööning oma robustsuse ja viimistlemata seisundiga edasi rabale iseloomuliku atmosfääri: lahtine puistevill maas meenutab õrna ja läbivajuvat maastikku, hämar valgus, linnahelide vaikne kuma ja ehituse käigus loodud laudteed viivad mõtted looduslikule rabale, kuhu kiirel kevadisel sessiajal tahaks põgeneda, aga ei jõua. Pööningule saamiseks tuleb publikul läbida trepikoda, mis muutub näituse ajaks justkui rabamaastikule omaseks vaatlustorniks. Järk-järgult kõrgusesse kasvades juhatab esimeselt korruselt algav näitus pööningul vaadeldava linnarabani.

“Sellel aastal jätkame argipäeva eest peidus olevate ruumide avastamisega. Meid rabas fakt, et potentsiaalne arhitektuurigalerii on seisnud tühjana me enda pea kohal ja kasutamata pea kümme aastat. Rohkem kui nädalaks muutub Pika tänava EKA arhitektuurkooli pööning näituseks ja seni salapära tekitanud katusealune avaneb ruumiinstallatsioonina oma täies ilus” selgitas tudengeid juhendanud arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari.

Näituse kureerimisel ning objektide eksponeerimisel pööningul lähtusid tudengid inimese käitumisest päris-rabas. Tudengite aasta jooksul valminud töid eksponeeritakse näitusel kui rabas elavat florat ja faunat, mida saab tahtmise korral distantsilt binokliga vaadeldes lähemale tuua ja luubi all täpsemalt analüüsida. Eksponeeritavateks objektideks rabamaastikul on üliõpilaste tehtud projektide maketid, mis on asetatud ruumi piisavalt hõredalt ning juhuslikult, et säiliks raba õhkkond. Näitusel eksponeeritavatele projektidele iseloomulik graafika on trükitud infotahvlitele, mis on kui liike tutvustavad sildid rabas.

Näitus ‘’Linnaraba’’ on avatud 1.-11. juunini kell 11-17 iga päev. Rabas aitavad rada leida teise kursuse arhitektuuritudengid Markus Puidak, Helena Rummo, Elina Liiva, Gregor Jürna, Andrea Ainjärv ja Janeli Voll – ruumiinstallatsiooni autorid ja kuraatorid. Tudengeid juhendas arhitektuuriosakonna professor, arhitekt Andres Ojari. Ruumiaktsioone toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot:

EKA arhitektuuriosakonna Facebook: https://www.facebook.com/EKAarhitektuur

Ürituse FB-leht

Lisainfo:
Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071

18.5. kuni 31.5. toimub Uusmeedia vilistlase Juhan Soometsa näitus “Kunstnike tuba” Viljandis, Supersonicumi heligaleriis: Vaata ka Facebook’is

EKA arhitektuuritudengid tutvustavad ideid Tootsi turbavabriku uuele elule äratamiseks

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna tudengite eestvedamisel toimub pühapäeval, 30. aprillil algusega kell 12.00 Tootsis suletud briketivabrikus aktsioon “Soojuskatedraal”. Arhitektuuritudengid tutvustavad üritusel õppeaasta jooksul arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili (Kavakava arhitektuuribüroo) juhendamisel valminud töid, mis tegelevad turbavabrikule uue funktsiooni leidmisega. Sündmusele on oodatud kõik huvilised nii Tootsist kui teistest Eesti paikadest, kus sarnaste, oma varasema funktsiooni kaotanud tööstushoonete tuleviku üle pead murtakse.

Eesti esimestest iseseisvusaastatest peale on Tootsi seotud turbalõikamise ja briketitootmisega. Tootsi briketitehase näol oli valmimise hetkel (1938) tegemist Eesti mood­saima tööstusega. Selle insenerideks olid vennad Dimitri ja Vladimir Tõnisberg ja Orest Kärm. Koos turbatööstusega kasvas töölisküla aleviks, kus hiilgeaegadel elas, töötas ja õppis kokku üle 2000 inimese (täna vaevalt 800). Kohalike suurimaks tööandjaks olnud tehas lõpetas töö 2011. aastal. Ajaloolise hoone saatus on endiselt lahtine, kuid tuleviku üheks märksõnaks on rajada turba- ja tehnoloogiamuuseum.

Sündmusel esitletakse ideid Tootsi briketivabriku hoone võimalikust tulevikust – ideed varieeruvad serveripargist muuseumini ning moosikeetmisalast lõõgastuskeskuseni. Esitluste järel saab kuulata muinsuskaitsespetsialist Henry Kuninga loengut tööstusarhitektuurist ning päeva lõpetuseks tutvustavad kohalikud elanikud Lev Suni ja Hannes Puusepp turbatehase igapäevaelu ja huvilised saavad ka tehase tööstusmaastikku avastada. Esitlusega samal ajal korraldatakse lastele töötuba “Tuleviku Tootsi”, kus huvilised mudilastest kuni põhikooliealisteni saavad arhitekuuritudengite juhendamisel oma ideid loominguliselt väljendada.

“Soojuskatedraali” aktsiooni korraldava tudengimeeskonna juhendaja, arhitektuuriosakonna professori arhitekt Andres Ojari sõnul keskendutakse tudengitega sel kevadel paikadele, mis äratust ootavad. “72 aastat turvast briketiks pressinud Tootsi briketivabrik oma ajaloolise hoone ning tööstuspärandiga on omamoodi uinunud kaunitar, mis vääriks uut elu. Olgu selleks siis muuseum, vabaajakeskus koos tööstus- või serveripargiga, mis suudaks pakkuda kohalikule kogukonnale uut hingamist, luues taas töökohti ning võimaldades Tootsil olla uue rahvusvahelise võrgustiku osa. Selline oli juhendajate arhitektide Siiri Vallneri ja Indrek Peili nägemus juhendades Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonnas 3. kursuse stuudiot “Soojuse katedraal”. Usun, et kohalikel eestvedajatel on võimalik tudengite visioonidest inspireeruda,” avaldas Ojari lootust.

Ajakava

10.00 buss Tootsi väljub Tallinnast, Vene kultuurikesuse eest (registreerimine: http://bit.ly/tootsibuss)
11.30 oode
12.00 loengud / laste ja noorte töötuba
13.30 ekskursioon turbatööstuse territooriumil
15.30 lõuna
16.00 buss Tallinnasse

“Soojuskatedraal” kuulub “Lõppmängu” sündumusesarja, mida korraldab Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse arhitektuuritudengite rühmitus ARHIABI. Sarja raames lavastavad nad erinevaid stsenaariume Eesti erinevate linnade argiruumis läbi sekkumiste ja installatsioonide, kutsudes kohalikke elanikke nii osalema kui ka lihtsalt vaatama. Varem on tudengid korraldanud ruumiaktsioone Kalaranna unustusse jäänud krundil ja Mähe aedlinnas.

“Soojuskatedraal” on eelürituseks 6. mail toimuvale Teeme Ära talgupäeva Tootsi briketivabriku korrastustöödele.

Lisainfo: Pille Epner / arhitektuur@artun.ee / +372 642 0071

7. aprillist alates võib Kiek in de Köki kaitsetorni galeriis näha eesti noorema põlvkonna ehte- ja sepakunstnike loodud kehaehteid ja -objekte, kaasaegseid tõlgendusi ajaloolisest soomusrüüst või turvisest.

Näituse „ARMOUR“ idee sündis Kiek in de Köki suurtükitorni ajalooliste müüride vahel, mis on endasse salvestanud erinevate emotsioonide tulva. Ent siin on veel küllaldaselt ruumi tänapäevastele konfliktidele. Milline on aja möödudes ihu külge kasvanud turvise olemus? Kas lisab see kindlustunnet või hoopis ängistab? Millist taktikat eelistada, kas asuda rünnakule või püsida kaitsepositsioonidel? Kes lahkub lahingust kilbiga, kes kilbil?

Kahekümne viiel kunstnikul avaneb võimalus kaasa rääkida ühiskonda pinevil hoidval teemal, kas ja kuidas on saavutatav indiviidi ja kogukonna kaitstuse tunne ning kelle eest tuleks meid ikkagi kaitsta.

Otseses tähenduses inimmõõdulisel näitusel kohtab nii ootamatuid materjalikäsitlusi, enese- ja sotsiaalkriitilist lähenemist kui ka filosoofilisemaid mõtisklusi inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhetest. Näitus jääb avatuks 14. maini.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kätrin Beljaev (1982), Rita-Livia Erikson (1990), Nils Hint (1986), Pilleriin Jürisoo (1984), Annika Kedelauk (1986), Mart Kekišev (1986), Kairin Koovit (1990), Keiu Koppel (1988), Katrin Kosenkranius (1980), Katarina Kotselainen (1982), Triin Kukk (1989), Siim Kuusemäe (1985), Kadi Kübarsepp (1982), Andreas Lichfeld (1991), Helen-Kristi Loo (1992), Marita Lumi (1985), Liina Lõõbas (1987), Urmas Lüüs (1987), Anneli Oppar (1980), Rauno Paju (1993), Ettel Poobus (1988), Darja Popolitova (1989), Anna-Maria Saar (1988), Merilin Tõnisoja (1989), Paul Villemi (1983)

Näituse kuraatorid on Triin Elias, Katrin Kosenkranius ja Liina Lõõbas.

Näitus „ARMOUR“ on osa 7. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitprogrammist. Triennaal on rahvusvaheline kunstisündmus, mille käigus rakenduskunstnikud ja disainerid mõtestavad aega ja selle erinevaid käsitlusi. Tänavuse triennaali peanäitus „Ajavahe. Time Difference“ on üleval Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 21.04-23.07.2017. Mahukas satelliitprogramm Tallinna galeriides, kohvikutes, avatud stuudiotes ja teistes põnevates paikades kestab märtsi lõpust augusti alguseni.

www.trtr.ee

Näitust „ARMOUR“ toetab Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Avallone AS.

Muuseum Kiek in de Kök (Komandandi tee 2) on avatud T–P 10.30–17.30.

Lisainfo:

Katrin Kosenkranius

55649294

katrin.kosenkranius@artun.ee