Näitused
20.02.2016
EVOLVING DESIGN FOR PERFORMANCE
After more than six months of touring the 1:25 scale model of the Drunks by Professor Lilja Blumenfeld arrived back to Tallinn. The international exhibition of scenography had been exhibited in Beijing and Shanghai major exhibition spaces.
EVOLVING DESIGN FOR PERFORMANCE
Laupäev 20 veebruar, 2016
After more than six months of touring the 1:25 scale model of the Drunks by Professor Lilja Blumenfeld arrived back to Tallinn. The international exhibition of scenography had been exhibited in Beijing and Shanghai major exhibition spaces.
20.02.2016 — 15.05.2016
KÖÖK. Muutuv ruum, disain ja tarbekunst Eestis
20.02.-15.05.2016
ETDM
Koduköök on viimase saja aasta jooksul teinud ruumina läbi suure arengu. Tänase köögi lähteideed lähevad oma põhijoontes tagasi 20. sajandi algusesse, kui senise ruumiloogika ja funktsioneerimise põhimõtted vahetas välja moodsatel alustel kujundatud köök.
Tänaseks on tavapärane, et köök on paljude funktsioonidega koduruum, mis eristub ülejäänud majapidamisest oma siledate pindade ja rohkete masinatega. Köögi uuendamisel ammutati möödunud sajandi alguses ideid nii laevaköökidest kui tööstuses rakendatud liigseid samme ja liigutusi välistavatest ratsionaliseerimisideedest ja hügieeninõuetest, mis suunasid tähelepanu tolmu ja bakterite vältimisele. Tugevaks tõukeks muutustele oli tollane naiste eneseteadvuse tõus ja keskendumine kodumajandusele kui traditsioonilisele naiste tegevusalale. Köögi otstarbekohaseks muutmise protsessile aitas Euroopas kaasa esimese maailmasõja järgne eluasemekriis, mille lahendamiseks oli vaja ehitada suur hulk uusi väikekortereid, kus tavalised funktsioonid olid olemas oluliselt tihendatumal kujul.
Eestisse jõudsid need ideed eelkõige Ameerika ja Saksa näidete toel 1930. aastatel. Siit sai alguse köögi tähenduse ümbermõtestamine mitme kümnendi vältel.
Siinne näitus markeerib koduköögi arengut, peatudes tüüpilisel köögiruumil ja sellega seotud esemelise maailma muutumisel. Näitus tõstab esile köögiga seotud unikaalsete tarbeesmete tähenduse 1930. aastatest alates kuni tänaseni. Eesti disaini ja tarbekunsti suhtest köögitemaatikasse ligi saja aasta jooksul annavad esemete endi kõrval tunnistust plaanid, kavandid ja fotomaterjal. Lisaks köögi ruumilisele ja funktsionaalsele arengule saab näha selle alaga seotud disainilahendusi ja esemekujundust ning köögiga seotud märksõnadest ja teemadest tõukuvat unikaalloomingut muuseumi kogudest.
Näituse kuraatoriks on EKA kunstiteaduse vilistlane ja õppejõud Kai Lobjakas, kujundajaks Arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid, graafiline disain EKA graafilise disaini osakonna juhataja, dotsent Indrek Sirkel.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
KÖÖK. Muutuv ruum, disain ja tarbekunst Eestis
Laupäev 20 veebruar, 2016 — Pühapäev 15 mai, 2016
20.02.-15.05.2016
ETDM
Koduköök on viimase saja aasta jooksul teinud ruumina läbi suure arengu. Tänase köögi lähteideed lähevad oma põhijoontes tagasi 20. sajandi algusesse, kui senise ruumiloogika ja funktsioneerimise põhimõtted vahetas välja moodsatel alustel kujundatud köök.
Tänaseks on tavapärane, et köök on paljude funktsioonidega koduruum, mis eristub ülejäänud majapidamisest oma siledate pindade ja rohkete masinatega. Köögi uuendamisel ammutati möödunud sajandi alguses ideid nii laevaköökidest kui tööstuses rakendatud liigseid samme ja liigutusi välistavatest ratsionaliseerimisideedest ja hügieeninõuetest, mis suunasid tähelepanu tolmu ja bakterite vältimisele. Tugevaks tõukeks muutustele oli tollane naiste eneseteadvuse tõus ja keskendumine kodumajandusele kui traditsioonilisele naiste tegevusalale. Köögi otstarbekohaseks muutmise protsessile aitas Euroopas kaasa esimese maailmasõja järgne eluasemekriis, mille lahendamiseks oli vaja ehitada suur hulk uusi väikekortereid, kus tavalised funktsioonid olid olemas oluliselt tihendatumal kujul.
Eestisse jõudsid need ideed eelkõige Ameerika ja Saksa näidete toel 1930. aastatel. Siit sai alguse köögi tähenduse ümbermõtestamine mitme kümnendi vältel.
Siinne näitus markeerib koduköögi arengut, peatudes tüüpilisel köögiruumil ja sellega seotud esemelise maailma muutumisel. Näitus tõstab esile köögiga seotud unikaalsete tarbeesmete tähenduse 1930. aastatest alates kuni tänaseni. Eesti disaini ja tarbekunsti suhtest köögitemaatikasse ligi saja aasta jooksul annavad esemete endi kõrval tunnistust plaanid, kavandid ja fotomaterjal. Lisaks köögi ruumilisele ja funktsionaalsele arengule saab näha selle alaga seotud disainilahendusi ja esemekujundust ning köögiga seotud märksõnadest ja teemadest tõukuvat unikaalloomingut muuseumi kogudest.
Näituse kuraatoriks on EKA kunstiteaduse vilistlane ja õppejõud Kai Lobjakas, kujundajaks Arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid, graafiline disain EKA graafilise disaini osakonna juhataja, dotsent Indrek Sirkel.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
11.02.2016 — 06.03.2016
EKA vabade kunstide dekaan prof Andres Tali isiknäitus “Tantsib” Tartu Kunstimajas
Tunnustatud kunstniku ja graafilise disaineri Andres Tali isiknäitus “Tantsib” Tartu Kunstimajas
11.02.– 06.03.2016
Näituse avamine 11.02. kell 18:00
Pärast pea kahekümne aastast pausi on Tartus taas võimalik näha Eesti kaasaegse kunsti raudvarasse kuuluva ning just äsja 60seks saanud EKA professori Andres Tali isiknäitust. Andres Tali foto- ja videoinstallatsioon “Tantsib” (taas)kasutab postmodernismile omaselt kõiki kunstniku senisest loomingust tuntud võtteid ning märke – eksistentsiaalsus, monokroomsus, romantilisus, graafilisus, traagilisus. Tegemist on sarjaga, mille keskmes kunstnik ise esitamas mõistetamatut rituaalset tantsu, saateks kõrvalsaalidest kostvad videote helid, millega autor seob teosed ühtseks tervikuks. Fotokaadritesse seisatatud mehhaanilise korduse motiiv Tali loomingus näib üheltpoolt kandvat eluringi väljapääsmatut lootusetust, kuid samas viib indiviidi kasvav sõgedus lõpuks pea alati kvasi müstilise vabanemiseni ja (tragöödiast tuntud) katarsiseni, lõppedes haihtumise ja maailma banaalse olemuse aktsepteerimisega. Nii ei ole valgusse suundunud kunstnikust ka seekord midagi muud alles kui mantel ja mask.
Kuigi näitusel esitletav sari on (nagu Tali puhul peaaegu alati) varjamatult autoportreeline, on Tali viimaste teoste juures sageli kasutatud kunstilise võttena subjekti näo varjamist või ka vastupidi – tähistamist. Tali kasutab märke ja sümboleid, kuid ei anna neile reeglina ammendavaid selgitusi või põhjendusi, jäädes lootma vaataja tunnetuslikule võimele aktsepteerida ning tajuda asju, mis ei ole üheselt seletatavad. Ühelt poolt on tegemist indiviidi näo varjamise ja selle kaudu isiku anonüümsuse kaitsmisega kellegi või millegi eest, teisalt aga ka ahistamisega (mees raudmaskis!), või hoopis rituaalse atribuudi kasutamisega ning selle kaudu jumalaks kehastumisega. Tali jätab võimalused avatuks.Kogu Tali ekspositsioon moodustab – sõltuvalt vaataja positsioonist ning eelnevast valmidusest asju mõista – kas jumaliku või siis diaboolilise vaatemängu (elik tragöödia).Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Tänud: Pien van Gerven (Holland)ja http://freesound.org/people/klankbeeld/
Andres Tali (s. 1956) on Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan ning professor. Lõpetas ERKI 1980 graafika erialal. Esinenud aktiivselt isikunäitusetga, neist värskeimad “[ma:l]” Hobusepea galeriis (2015), “Valitud teoseid” Haapsalu Linnagaleriis ja “Van Eyck’i talleke” Draakoni galeriis (2014). Viimastest grupinäitusest, kus Tali töid näidatud on, võiks välja tuua “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015” Tartu Kunstimuuseumis ning “Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunsti ja visuaalkultuuris” Kumu Kunstimuuseumis. Tali viimane isiknäitus Tartus oli 1998. aastal Tartu Kunstimuuseumis.
EKA vabade kunstide dekaan prof Andres Tali isiknäitus “Tantsib” Tartu Kunstimajas
Neljapäev 11 veebruar, 2016 — Pühapäev 06 märts, 2016
Tunnustatud kunstniku ja graafilise disaineri Andres Tali isiknäitus “Tantsib” Tartu Kunstimajas
11.02.– 06.03.2016
Näituse avamine 11.02. kell 18:00
Pärast pea kahekümne aastast pausi on Tartus taas võimalik näha Eesti kaasaegse kunsti raudvarasse kuuluva ning just äsja 60seks saanud EKA professori Andres Tali isiknäitust. Andres Tali foto- ja videoinstallatsioon “Tantsib” (taas)kasutab postmodernismile omaselt kõiki kunstniku senisest loomingust tuntud võtteid ning märke – eksistentsiaalsus, monokroomsus, romantilisus, graafilisus, traagilisus. Tegemist on sarjaga, mille keskmes kunstnik ise esitamas mõistetamatut rituaalset tantsu, saateks kõrvalsaalidest kostvad videote helid, millega autor seob teosed ühtseks tervikuks. Fotokaadritesse seisatatud mehhaanilise korduse motiiv Tali loomingus näib üheltpoolt kandvat eluringi väljapääsmatut lootusetust, kuid samas viib indiviidi kasvav sõgedus lõpuks pea alati kvasi müstilise vabanemiseni ja (tragöödiast tuntud) katarsiseni, lõppedes haihtumise ja maailma banaalse olemuse aktsepteerimisega. Nii ei ole valgusse suundunud kunstnikust ka seekord midagi muud alles kui mantel ja mask.
Kuigi näitusel esitletav sari on (nagu Tali puhul peaaegu alati) varjamatult autoportreeline, on Tali viimaste teoste juures sageli kasutatud kunstilise võttena subjekti näo varjamist või ka vastupidi – tähistamist. Tali kasutab märke ja sümboleid, kuid ei anna neile reeglina ammendavaid selgitusi või põhjendusi, jäädes lootma vaataja tunnetuslikule võimele aktsepteerida ning tajuda asju, mis ei ole üheselt seletatavad. Ühelt poolt on tegemist indiviidi näo varjamise ja selle kaudu isiku anonüümsuse kaitsmisega kellegi või millegi eest, teisalt aga ka ahistamisega (mees raudmaskis!), või hoopis rituaalse atribuudi kasutamisega ning selle kaudu jumalaks kehastumisega. Tali jätab võimalused avatuks.Kogu Tali ekspositsioon moodustab – sõltuvalt vaataja positsioonist ning eelnevast valmidusest asju mõista – kas jumaliku või siis diaboolilise vaatemängu (elik tragöödia).Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Tänud: Pien van Gerven (Holland)ja http://freesound.org/people/klankbeeld/
Andres Tali (s. 1956) on Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan ning professor. Lõpetas ERKI 1980 graafika erialal. Esinenud aktiivselt isikunäitusetga, neist värskeimad “[ma:l]” Hobusepea galeriis (2015), “Valitud teoseid” Haapsalu Linnagaleriis ja “Van Eyck’i talleke” Draakoni galeriis (2014). Viimastest grupinäitusest, kus Tali töid näidatud on, võiks välja tuua “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015” Tartu Kunstimuuseumis ning “Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunsti ja visuaalkultuuris” Kumu Kunstimuuseumis. Tali viimane isiknäitus Tartus oli 1998. aastal Tartu Kunstimuuseumis.
04.02.2016 — 23.02.2016
Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová JOON 05.02.- 23.02. 2016
Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová
JOON
05.02.- 23.02. 2016
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Neljapäeval 4. veebruaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis kunstnike Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová näitus JOON.
Joon on Carla Castiajo (Portugal) ja Slavomíra Ondrušová (Slovakkia) koostööprojekt, mille algne idee sündis 2013. aastal Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas, kus mõlemad kunstnikud tollal õppisid. Ka nende seekordne kohtumispaik on Tallinn, kus nad esitlevad joone käsitlust loomingulises dialoogis, mis on aja jooksul kasvanud ja arenenud.
Joon tähistab eesti keeles teatud punkte ühendavat sirget ja ka iseloomuomadust. Joon on kahe kunstniku loomingu ühine nimetaja ja mängib, nii visuaalselt kui kontseptuaalselt, suurt rolli mõlema kunstniku tööprotsessis. Carla Castiajo nägemust väljendavaks materjaliks on reeglina inimkeha juurde kuuluvad karvad, Ondrušová kasutab musta raudtraati. Karv ja traat – sile või terav, painduv või jäik, habras või tugev – on erinevat liiki materjalid, ent nad võivad astuda lineaarsesse dialoogi.
Patti Smithi albumil „Land” olevad sõnad: “Karvad lõikasid traadina ihusse” olid selle näituse tegemisel kunstnikele üheks inspiratsiooniallikaks. Näitusel on karvad ja traadid koondatud joonteks ja neid on joonistusel töödeldud nii, et nad moodustaksid erinevaid variatsioone ja võimalikke dialooge.
Näituse heli on kujundanud José Pedro Carvalho.
Carla Castiajo väljendusvahendiks on ehtekunst, mida ta on nii õppinud kui õpetanud. Lõpetanud kaunite kunstide magistrantuuri Konstfackis, Stockholmis, õpib ta praegu Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris. Tema uurimistöö teemaks on: „Karvad: puhtus või promiskuiteet? Karvad ehtekunsti materjalina, nende tähendus ehtekunstis ja kunstis laiemalt”.Carla Castiajo on töötanud õppejõuna sellistes õppeasutustes nagu Beaconhouse National University (BNU), Pakistan, Oakham School, Suurbritannia, Escola Superior de Artes e Design (ESAD), Portugal ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA). Ta on esinenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel.
Slavomíra Ondrušová on lõpetanud metalli- ja ehtekunsti osakonna Bratislava Kunsti- ja Disainiakadeemias. Praegu on ta doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on „Joonistus ja objekt. Ideest tegeliku ruumini“. Kunstnikuna kasutab ta erinevaid vahendeid: enamasti joonistust, ehteid, pisiplastikat ja esemeid, raamatu- ja laulutekste. Koos Milan Vagačiga toimetab ta kaasaegsele joonistuskunstile pühendatud ajakirja ”X Magazine”. Ta on õppinud Saksamaal Offenbachi Disainikõrgkoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. On esinenud rahvusvahelistel näitustel.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Slovakkia kunstide toetusfond.
Tänud: Kadri Mälk, Ľudmila Bohm, Maria Valdma, Märt Vaidla, Mihkel Säre, Peter Varga, Stanislav Ondrušija, Tiit Rammul.
Näitust toetab Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová JOON 05.02.- 23.02. 2016
Neljapäev 04 veebruar, 2016 — Teisipäev 23 veebruar, 2016
Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová
JOON
05.02.- 23.02. 2016
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Neljapäeval 4. veebruaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis kunstnike Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová näitus JOON.
Joon on Carla Castiajo (Portugal) ja Slavomíra Ondrušová (Slovakkia) koostööprojekt, mille algne idee sündis 2013. aastal Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas, kus mõlemad kunstnikud tollal õppisid. Ka nende seekordne kohtumispaik on Tallinn, kus nad esitlevad joone käsitlust loomingulises dialoogis, mis on aja jooksul kasvanud ja arenenud.
Joon tähistab eesti keeles teatud punkte ühendavat sirget ja ka iseloomuomadust. Joon on kahe kunstniku loomingu ühine nimetaja ja mängib, nii visuaalselt kui kontseptuaalselt, suurt rolli mõlema kunstniku tööprotsessis. Carla Castiajo nägemust väljendavaks materjaliks on reeglina inimkeha juurde kuuluvad karvad, Ondrušová kasutab musta raudtraati. Karv ja traat – sile või terav, painduv või jäik, habras või tugev – on erinevat liiki materjalid, ent nad võivad astuda lineaarsesse dialoogi.
Patti Smithi albumil „Land” olevad sõnad: “Karvad lõikasid traadina ihusse” olid selle näituse tegemisel kunstnikele üheks inspiratsiooniallikaks. Näitusel on karvad ja traadid koondatud joonteks ja neid on joonistusel töödeldud nii, et nad moodustaksid erinevaid variatsioone ja võimalikke dialooge.
Näituse heli on kujundanud José Pedro Carvalho.
Carla Castiajo väljendusvahendiks on ehtekunst, mida ta on nii õppinud kui õpetanud. Lõpetanud kaunite kunstide magistrantuuri Konstfackis, Stockholmis, õpib ta praegu Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris. Tema uurimistöö teemaks on: „Karvad: puhtus või promiskuiteet? Karvad ehtekunsti materjalina, nende tähendus ehtekunstis ja kunstis laiemalt”.Carla Castiajo on töötanud õppejõuna sellistes õppeasutustes nagu Beaconhouse National University (BNU), Pakistan, Oakham School, Suurbritannia, Escola Superior de Artes e Design (ESAD), Portugal ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA). Ta on esinenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel.
Slavomíra Ondrušová on lõpetanud metalli- ja ehtekunsti osakonna Bratislava Kunsti- ja Disainiakadeemias. Praegu on ta doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on „Joonistus ja objekt. Ideest tegeliku ruumini“. Kunstnikuna kasutab ta erinevaid vahendeid: enamasti joonistust, ehteid, pisiplastikat ja esemeid, raamatu- ja laulutekste. Koos Milan Vagačiga toimetab ta kaasaegsele joonistuskunstile pühendatud ajakirja ”X Magazine”. Ta on õppinud Saksamaal Offenbachi Disainikõrgkoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. On esinenud rahvusvahelistel näitustel.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Slovakkia kunstide toetusfond.
Tänud: Kadri Mälk, Ľudmila Bohm, Maria Valdma, Märt Vaidla, Mihkel Säre, Peter Varga, Stanislav Ondrušija, Tiit Rammul.
Näitust toetab Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
02.02.2016 — 20.02.2016
Ranniku ja Siibi “Pettepilt” Draakonis
Alates teisipäevast, 02.02.2016 on Draakoni galeriis avatud KAIRE RANNIK’u (1971) ja LIINA SIIB’i (1963) ühisnäitus „Pettepilt“. Laupäeval, 20. veebruaril kell 15.00 toimub galeriis kunstnike osavõtul näituse lõpetamine.
„Näitus juurdleb tõe ja vale, usutavuse ja mitteusutavuse piiride üle. Ühe allikana toetume Walter Benjamini subjektiivsele topograafiale ja mõttepiltide žanrile, et uurida elukeskkonnas tekkivaid tunnetuslikke ja painavaid sidemeid. Kuidas asjad võtavad meid vangiks ja kuidas ühiskond seda tagant tõukab. Millised näevad välja esemed tegelikkuses ja millised on nad kujutletavas maailmas, mille oleme ise endale loonud.
„Emal oli üks ovaalse kujuga ehe. Ehe oli nii suur, et seda ei saanud rinnas kanda, ja nii ilmus see iga kord, kui ema seda kandis, nähtavale tema vöö küljes. /…/ Nii sageli, kui ma seda ehet nägin, oli see minu joovastus. Sest tuhandes väikeses tulukeses, mida ehte servad pildusid, oli kuuldavalt sees tantsumuusika. Tähtis minut, kui ema ehte laekast välja võttis, ilmutas selle kahekordset väge. See oligi minu jaoks seltskond, mille asukoht oli tegelikult ema särbil.‟ (Walter Benjamin, „Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku“).
Pealtnäha korralikus ja normaalses ruumis leiavad koha asjad, mis pälvinuna meie tähelepanu viivad mõtted lugude juurde, mis oleksid seal võinud aset leida. Igapäevane elu ja selle rutiini intiimne kõhedus on saavutanud seisundi, kus miski ei tundu enam tõeline.“
Kaire Rannik & Liina Siib
Kaire Rannik ja Liina Siib on teinud installatsiooni alal koostööd ka varem, viimati Budapestis eksponeeritud Kaire Ranniku plakatisarjaga “Figurative sense” 2014. aastal. Samuti projekti “Ründed ja ränded” visualiseerimisel ja teostamisel Okupatsioonide Muuseumis 2014. aastal. Kunstnikke ühendab huvi foto ja objekti omavahelise suhte, illusioonide ja ruuminihestuste vastu.
Näitus jääb avatuks 20. veebruarini 2016.
Tänud: Tiit Rammul, Andres Ansper.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
KAIRE RANNIK
Sündinud 16.09.1971, Tallinn
Haridus
1989-1999 Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakond, kunstide magister (MA)
1993-1995 Fachhochschule für Gestaltung Pforzheim, Schmuck und Gerät, Saksamaa
Valitud isiknäitused
2010 “Inonotus obliquus”, A-galerii, Tallinn
2012 “Pühendusega H-le”, A-galerii, Tallinn
Valitud grupinäitused
2009 “Koru 3”, Imatra Taidehalli, Soome
“Rollenbilder in der Kunst Osteuropas”, MUMOK, Viin, Austria
2010 “Ungari ja Eesti kunstikontaktid”, Ungari Instituut, Tallinn
2011 “Ideallandscape”, Evald Okase Muuseum, Haapsalu
“Kantavd pildid. Foto+Ehe”, Hop galerii, Tallinn
“Landscape”, Ilias Lalaounis Jewelry Museum, Ateena, Kreeka
2012 “Unexpected Pleasures. The Art and Design of Contemporary Jewellery”, National Gallery of Victoria, Melbourne, Austraalia
“Kogumise kunst” Tallinna 6. rakenduskunsti triennaal, Tallinn
2013 “Unexpected Pleasures. The Art and Design of Contemporary Jewellery”, Design
Museum London, Inglismaa
2014 “A-V. Ehedad portreed”, Hop galerii, Tallinn
“Figurative sense”, Toldi cinema, Budapest, Ungari
2015 “A-V. Ehedad portreed”, Trofejas Showroom, Berliin, Saksamaa
“Hotell”, Reigi pastoraat, Reigi, Hiiumaa
Auhinnad
1997 Noore kunstniku preemia Tallinna Rakenduskunsti triennaalil “Useless Things”
2002 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (F.F.F.F.)
2010 A-galerii aasta parima seifinäituse preemia
Töid kogudes
1997, 1998 Eesti Kunstimuuseum (F.F.F.F.)
Alates 1997 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
1999 Sweitzer Landesmuseum, Šveits
LIINA SIIB
Sündinud 1963, Tallinn
Haridus
2002 MA Photographic Studies, Westminsteri Ülikool, London (vahetusüliõpilane)
2001-2003 Eesti Kunstiakadeemia, foto eriala magistriõpe, MA
1998 ArtsLink Fellowship programm, The Friends of Photoghraphy/Anselm Adams
Center, San Francisco, Ameerika Ühendriigid
1995 America-bound II Exchange, The Lower East Side Printshop, New York, USA
1983-1989 Eesti Kunstiakadeemia, graafika
Isiknäitused (valik)
2014 Spin around and twirl. ifa Galerie, Berliin ja Stuttgart, Saksamaa
2013 Mass Line. Lilith Performance Studio, Malmö, Rootsi
2012 Naine võtab vähe ruumi – vol 3. Pärnu Muuseum
2011 Naine võtab vähe ruumi. Palazzo Malipiero, Eesti paviljon, 54. Veneetsia
kunstibiennaal, Itaalia
2009 Mees tagaistmel. Tallinna Linnagalerii
2008 Apartness. Giedre Bartelti galerii, Berliin, Saksamaa
2006 Lla Ri Lli Ra. Hobusepea galerii, Tallinn
2005 Marlowe. Tallinna Linnagalerii
2005 Dexiosis. Tartu Kunstimuuseum
2003 Asendusihad. Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal Rotermanni soolalaos, Tallinn
2002 Le Carceri. Moodsa kunsti keskus, Herouville-St.Clair, Prantsusmaa
2002 Klips! Hansapanga galerii, Tallinn
1999 Hüpnoos. Galerii G, Helsingi, Soome
1997 Külalislahkus. Kivisilla Pildigalerii, Tartu Kunstimuuseum
1997 Süütuse presumptsioon. Tallinna Kunstihoone galerii
1992 Rääkimine Vaikimine. Draakoni galerii, Tallinn
Grupinäitused (valik)
2015 Prosu(u)mer. Tallinna Fotokuu ’15. EKKM, Tallinn
2014 Jutustades lugusid – Šveitsi ja Baltimaade kunstnikud. Kumu kunstimuuseum,
Tallinn; National Gallery of Art, Vilnius, Leedu; PasqArt Kunsthaus, Biel-Bienne,
Šveits
2014 Les Rencontres Internationales, New Cinema and Contemporary Art, at Haus
der Kulturen der Welt, Berliin, Saksamaa; Gaîté Lyrique ja Palais de
Tokyo, Pariis, Prantsusmaa
2014 Shifting Identities. Identity in contemporary art between Finland and Estonia.
MACRO Testaccio, Rooma, Itaalia
2014 Kirjaoskus – kirjaoskamatus. Tallinna XVI Graafikatriennal, Kumu
kunstimuuseum, Tallinn
2013 I Don’t Eat Flowers. Hå gamle prestegård, Nærbø, Norra
2013 Good Girls: Memory, Desire, Power. MNAC, Bucharest, Rumeenia
2013 Glocal Women, Icastica Biennaal, Arezzo, Itaalia
2012 The Girls Next Door. Gotlandi Kunstimuuseum, Visby, Rootsi
2012 Pimeduskiirus ja teised lood. Kumu kunstimuuseum, Tallinn
2008 Restaging the Past / Dialogue Baltic-Balkans. Museum of Contemporary Art,
Szczecin, Poola
2008 Piiririik. Eesti kunst. Guangzhou Kunstiakadeemia kunstimuuseum, Guangzhou,
Hiina
2007 Kestev minevik. Nõukogude aja märgid uuemas eesti kunstis. Kumu
kunstimuuseum, Tallinn
2007 2. Moskva biennaal. Tusameele monumendid: kohtade aegumine. Eriprojekt,
Winzavod, Moskva, Venemaa
2006 Wake Up! Rauma biennaal, Rauma Kunstimuuseum, Soome
2004 Instant Europe. Foto- ja videokunst uuest Euroopast. Villa Manin, Kaasaegse
kunsti keskus, Codroipo, Udine, Itaalia
2004 Kaunase fotofestival, Leedu
2003 Estonia. Cinema: This Is A Lie. 10 uut EU maad. Technopolis, Ateena, Kreeka
2002 Closing the Distance: Keha kujutis kaasaegses eesti kunstis. ‘Laznia’ Center for
Contemporary Art, Gdansk, Poola
2001 Living on the Future, Braga fotofestival. Antigo Tribunal, Braga, Portugal
2000 Parallel: Balti-, Põhjamaade ja Vene kaasaegne foto. Soome
Fotokunstimuuseum, Helsingi
2000 The Spirit of Image. Jiangsu Provintsi Kunstigalerii, Nanjing, Hiina
1999-2000 After the Wall. Kunst ja kultuur post-kommunistlikus Euroopas.
Moderna Museet, Stockholm, Rootsi; Ludwigi Muuseum, Budapest, Ungari;
Hamburger Bahnhof, Berliin, Saksamaa
1999 Ilma seinata. Ida-Euroopa peale Berliini müüri. Foto- ja videokunst.
Marmorpalee, Peterburi, Venemaa
1998–1999 Private Views. Taas/avastatud ruum eesti ja briti kaasaegses kunstis.
Rotermanni Soolaladu, Tallinn; Kaasaegse Kunsti Instituut, Dunaujvaros,
Ungari
1998 Jagatud territooriumid. Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus, Vilnius, Leedu
1997 Crossing Over/Changing Places. Corcorani Kunstigalerii, Washington DC,
Ameerika Ühendriigid
1997 Rijeka noortebiennaal, Horvaatia
1997, 1999, 2001 Ljubljana graafikabiennaal, Sloveenia
1996 Eesti kui märk. Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 4. aastanäitus, Tallinn
1995 Biotoopia. Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 3. aastanäitus, Tallinn
1992, 1995, 1998 Tallinna graafikatriennaal
Preemiad
2007 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia
2003 Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia
1998 UNDP kunstipreemia
1997 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia
1996 Eesti kui märk. SKKE 4. aastanäitus, Tallinn – äramärkimine
1995 Tallinna 10. Graafikatriennaal – Tempera OY preemia
Töid kogudes
Eesti Kunstimuuseum
Moderna Museet, Stockholm, Rootsi
Neues Museum für Kunst und Design, Nürnberg, Saksamaa
Tartu Kunstimuuseum
Sadolin, Tallinn
Ranniku ja Siibi “Pettepilt” Draakonis
Teisipäev 02 veebruar, 2016 — Laupäev 20 veebruar, 2016
Alates teisipäevast, 02.02.2016 on Draakoni galeriis avatud KAIRE RANNIK’u (1971) ja LIINA SIIB’i (1963) ühisnäitus „Pettepilt“. Laupäeval, 20. veebruaril kell 15.00 toimub galeriis kunstnike osavõtul näituse lõpetamine.
„Näitus juurdleb tõe ja vale, usutavuse ja mitteusutavuse piiride üle. Ühe allikana toetume Walter Benjamini subjektiivsele topograafiale ja mõttepiltide žanrile, et uurida elukeskkonnas tekkivaid tunnetuslikke ja painavaid sidemeid. Kuidas asjad võtavad meid vangiks ja kuidas ühiskond seda tagant tõukab. Millised näevad välja esemed tegelikkuses ja millised on nad kujutletavas maailmas, mille oleme ise endale loonud.
„Emal oli üks ovaalse kujuga ehe. Ehe oli nii suur, et seda ei saanud rinnas kanda, ja nii ilmus see iga kord, kui ema seda kandis, nähtavale tema vöö küljes. /…/ Nii sageli, kui ma seda ehet nägin, oli see minu joovastus. Sest tuhandes väikeses tulukeses, mida ehte servad pildusid, oli kuuldavalt sees tantsumuusika. Tähtis minut, kui ema ehte laekast välja võttis, ilmutas selle kahekordset väge. See oligi minu jaoks seltskond, mille asukoht oli tegelikult ema särbil.‟ (Walter Benjamin, „Lapsepõlv Berliinis 1900. aasta paiku“).
Pealtnäha korralikus ja normaalses ruumis leiavad koha asjad, mis pälvinuna meie tähelepanu viivad mõtted lugude juurde, mis oleksid seal võinud aset leida. Igapäevane elu ja selle rutiini intiimne kõhedus on saavutanud seisundi, kus miski ei tundu enam tõeline.“
Kaire Rannik & Liina Siib
Kaire Rannik ja Liina Siib on teinud installatsiooni alal koostööd ka varem, viimati Budapestis eksponeeritud Kaire Ranniku plakatisarjaga “Figurative sense” 2014. aastal. Samuti projekti “Ründed ja ränded” visualiseerimisel ja teostamisel Okupatsioonide Muuseumis 2014. aastal. Kunstnikke ühendab huvi foto ja objekti omavahelise suhte, illusioonide ja ruuminihestuste vastu.
Näitus jääb avatuks 20. veebruarini 2016.
Tänud: Tiit Rammul, Andres Ansper.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
KAIRE RANNIK
Sündinud 16.09.1971, Tallinn
Haridus
1989-1999 Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakond, kunstide magister (MA)
1993-1995 Fachhochschule für Gestaltung Pforzheim, Schmuck und Gerät, Saksamaa
Valitud isiknäitused
2010 “Inonotus obliquus”, A-galerii, Tallinn
2012 “Pühendusega H-le”, A-galerii, Tallinn
Valitud grupinäitused
2009 “Koru 3”, Imatra Taidehalli, Soome
“Rollenbilder in der Kunst Osteuropas”, MUMOK, Viin, Austria
2010 “Ungari ja Eesti kunstikontaktid”, Ungari Instituut, Tallinn
2011 “Ideallandscape”, Evald Okase Muuseum, Haapsalu
“Kantavd pildid. Foto+Ehe”, Hop galerii, Tallinn
“Landscape”, Ilias Lalaounis Jewelry Museum, Ateena, Kreeka
2012 “Unexpected Pleasures. The Art and Design of Contemporary Jewellery”, National Gallery of Victoria, Melbourne, Austraalia
“Kogumise kunst” Tallinna 6. rakenduskunsti triennaal, Tallinn
2013 “Unexpected Pleasures. The Art and Design of Contemporary Jewellery”, Design
Museum London, Inglismaa
2014 “A-V. Ehedad portreed”, Hop galerii, Tallinn
“Figurative sense”, Toldi cinema, Budapest, Ungari
2015 “A-V. Ehedad portreed”, Trofejas Showroom, Berliin, Saksamaa
“Hotell”, Reigi pastoraat, Reigi, Hiiumaa
Auhinnad
1997 Noore kunstniku preemia Tallinna Rakenduskunsti triennaalil “Useless Things”
2002 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (F.F.F.F.)
2010 A-galerii aasta parima seifinäituse preemia
Töid kogudes
1997, 1998 Eesti Kunstimuuseum (F.F.F.F.)
Alates 1997 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
1999 Sweitzer Landesmuseum, Šveits
LIINA SIIB
Sündinud 1963, Tallinn
Haridus
2002 MA Photographic Studies, Westminsteri Ülikool, London (vahetusüliõpilane)
2001-2003 Eesti Kunstiakadeemia, foto eriala magistriõpe, MA
1998 ArtsLink Fellowship programm, The Friends of Photoghraphy/Anselm Adams
Center, San Francisco, Ameerika Ühendriigid
1995 America-bound II Exchange, The Lower East Side Printshop, New York, USA
1983-1989 Eesti Kunstiakadeemia, graafika
Isiknäitused (valik)
2014 Spin around and twirl. ifa Galerie, Berliin ja Stuttgart, Saksamaa
2013 Mass Line. Lilith Performance Studio, Malmö, Rootsi
2012 Naine võtab vähe ruumi – vol 3. Pärnu Muuseum
2011 Naine võtab vähe ruumi. Palazzo Malipiero, Eesti paviljon, 54. Veneetsia
kunstibiennaal, Itaalia
2009 Mees tagaistmel. Tallinna Linnagalerii
2008 Apartness. Giedre Bartelti galerii, Berliin, Saksamaa
2006 Lla Ri Lli Ra. Hobusepea galerii, Tallinn
2005 Marlowe. Tallinna Linnagalerii
2005 Dexiosis. Tartu Kunstimuuseum
2003 Asendusihad. Eesti Kunstimuuseumi näitusesaal Rotermanni soolalaos, Tallinn
2002 Le Carceri. Moodsa kunsti keskus, Herouville-St.Clair, Prantsusmaa
2002 Klips! Hansapanga galerii, Tallinn
1999 Hüpnoos. Galerii G, Helsingi, Soome
1997 Külalislahkus. Kivisilla Pildigalerii, Tartu Kunstimuuseum
1997 Süütuse presumptsioon. Tallinna Kunstihoone galerii
1992 Rääkimine Vaikimine. Draakoni galerii, Tallinn
Grupinäitused (valik)
2015 Prosu(u)mer. Tallinna Fotokuu ’15. EKKM, Tallinn
2014 Jutustades lugusid – Šveitsi ja Baltimaade kunstnikud. Kumu kunstimuuseum,
Tallinn; National Gallery of Art, Vilnius, Leedu; PasqArt Kunsthaus, Biel-Bienne,
Šveits
2014 Les Rencontres Internationales, New Cinema and Contemporary Art, at Haus
der Kulturen der Welt, Berliin, Saksamaa; Gaîté Lyrique ja Palais de
Tokyo, Pariis, Prantsusmaa
2014 Shifting Identities. Identity in contemporary art between Finland and Estonia.
MACRO Testaccio, Rooma, Itaalia
2014 Kirjaoskus – kirjaoskamatus. Tallinna XVI Graafikatriennal, Kumu
kunstimuuseum, Tallinn
2013 I Don’t Eat Flowers. Hå gamle prestegård, Nærbø, Norra
2013 Good Girls: Memory, Desire, Power. MNAC, Bucharest, Rumeenia
2013 Glocal Women, Icastica Biennaal, Arezzo, Itaalia
2012 The Girls Next Door. Gotlandi Kunstimuuseum, Visby, Rootsi
2012 Pimeduskiirus ja teised lood. Kumu kunstimuuseum, Tallinn
2008 Restaging the Past / Dialogue Baltic-Balkans. Museum of Contemporary Art,
Szczecin, Poola
2008 Piiririik. Eesti kunst. Guangzhou Kunstiakadeemia kunstimuuseum, Guangzhou,
Hiina
2007 Kestev minevik. Nõukogude aja märgid uuemas eesti kunstis. Kumu
kunstimuuseum, Tallinn
2007 2. Moskva biennaal. Tusameele monumendid: kohtade aegumine. Eriprojekt,
Winzavod, Moskva, Venemaa
2006 Wake Up! Rauma biennaal, Rauma Kunstimuuseum, Soome
2004 Instant Europe. Foto- ja videokunst uuest Euroopast. Villa Manin, Kaasaegse
kunsti keskus, Codroipo, Udine, Itaalia
2004 Kaunase fotofestival, Leedu
2003 Estonia. Cinema: This Is A Lie. 10 uut EU maad. Technopolis, Ateena, Kreeka
2002 Closing the Distance: Keha kujutis kaasaegses eesti kunstis. ‘Laznia’ Center for
Contemporary Art, Gdansk, Poola
2001 Living on the Future, Braga fotofestival. Antigo Tribunal, Braga, Portugal
2000 Parallel: Balti-, Põhjamaade ja Vene kaasaegne foto. Soome
Fotokunstimuuseum, Helsingi
2000 The Spirit of Image. Jiangsu Provintsi Kunstigalerii, Nanjing, Hiina
1999-2000 After the Wall. Kunst ja kultuur post-kommunistlikus Euroopas.
Moderna Museet, Stockholm, Rootsi; Ludwigi Muuseum, Budapest, Ungari;
Hamburger Bahnhof, Berliin, Saksamaa
1999 Ilma seinata. Ida-Euroopa peale Berliini müüri. Foto- ja videokunst.
Marmorpalee, Peterburi, Venemaa
1998–1999 Private Views. Taas/avastatud ruum eesti ja briti kaasaegses kunstis.
Rotermanni Soolaladu, Tallinn; Kaasaegse Kunsti Instituut, Dunaujvaros,
Ungari
1998 Jagatud territooriumid. Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskus, Vilnius, Leedu
1997 Crossing Over/Changing Places. Corcorani Kunstigalerii, Washington DC,
Ameerika Ühendriigid
1997 Rijeka noortebiennaal, Horvaatia
1997, 1999, 2001 Ljubljana graafikabiennaal, Sloveenia
1996 Eesti kui märk. Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 4. aastanäitus, Tallinn
1995 Biotoopia. Sorosi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 3. aastanäitus, Tallinn
1992, 1995, 1998 Tallinna graafikatriennaal
Preemiad
2007 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia
2003 Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia
1998 UNDP kunstipreemia
1997 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia
1996 Eesti kui märk. SKKE 4. aastanäitus, Tallinn – äramärkimine
1995 Tallinna 10. Graafikatriennaal – Tempera OY preemia
Töid kogudes
Eesti Kunstimuuseum
Moderna Museet, Stockholm, Rootsi
Neues Museum für Kunst und Design, Nürnberg, Saksamaa
Tartu Kunstimuuseum
Sadolin, Tallinn
01.02.2016 — 16.02.2016
Merike Männi “Hingehoidja”
Olete väga oodatud külastama Merike Männi vaipade näitust „Hingehoidja“ Vabaduse galeriis. Väljapanek on lahti 16. veebruarini.
Merike Männi on Eesti tekstiilikunstis olnud enam kui viiskümmend aastat, neist kakskümmend õpetas ta kunstiinstituudis (praeguses kunstiakadeemias). Merike Männi on peaaegu kogu oma loomingulise aja jäänud truuks gobeläänile – suurte traditsioonidega vaibatehnikale, mis vaheda idee, tundliku värvi- ja kompositsioonimeele kõrval nõuab perfektset teostust ja täpsust. Kunstniku gobelääne võib näha Tallinna linnavolikogu (2007) ja linnavalitsuse hoones (1997), Glehni lossis (1981), Norra ja Rootsi saatkonnas. Aga ka kunstniku enda käes olevad viimasel ajal valminud gobeläänid sobiksid ideaalselt mõnda XXI sajandi villasse, kasvõi kõrvuti Arne Maasiku must-valgete linna- või maastikufotodega.
11. veebruaril 80. sünnipäeva tähistav Merike Männi on üks neist tekstiilikunstnikest, kes pole mitte ainult oma ala meister, vaid kelles on säilinud nooruslikku entusiasmi ja tegutsemisindu. Nagu on seda Anu Raual, Maasike Maasikul ja paljudel teistel vanemate põlve tekstiilikunstnikel. Ega asjata ei pealkirjastanud Kai Lobjakas oma päris viimase aja (2009-2014) ülevaadet „Palju uut ja palju vana“ äsja ilmunud tekstiilikunsti koguteoses.
Tekstiilikunstnike liidu elutööpreemia puhul 2012. aastal iseloomustati Merike Männit kirgliku ja virtuoosse loojana, kes igal aastakümnel on oma loomingusse toonud uut ja huvitavat ning kelle töödes saavad kokku kütkestav kompositsioon, lihtsuse võlu ja teostuse pöörasus. Kui siis rõhutati tema „kutsuvaid maastikke“ või õigemini looduseelamusest sündinud vaipu ning nende ahvatlevat meeleolulisust, siis paari viimase aasta gobeläänidesse on ilmunud emotsionaalsuse ning hõrgu, aga ka üllatavalt intensiivse, isegi provokatiivse koloriidi kõrvale sisemist tõsidust, suuremate abstraktsemate ideede ning nähtuste tõlgendamist. Need ei ole niivõrd sisemised enesevaatlused, kuivõrd lugemuse kaudu omandatud teadmiste tõlgendus, nagu on seda sumeri tsivilisatsiooni käsitlus vaibas „Nibiru“ (2015) või „Memento vivere“ (2015). Aga neid võib julgelt nimetada ka hinge elus hoidmiseks, nagu on Vabaduse galerii kogu väljapanek saanud pealkirja ühe hiljutise vaiba „Hingehoidja“ (2014) järgi. Noorusliku vaimuga Merike Männi ei ole jätnud unarusse ka n-ö teostuse pöörasust. Tema paari viimase aasta gobelääne võib vaadata ka kui kunstniku kuldset perioodi. Aga kuna tegemist on ikkagi juubelinäitusega, siis on siin omal kohal ka mõned meie gobelääniklassikasse kuuluvad vaibad nagu on seda tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogu „Mere ääres“ (1988). Suurejooneline, isegi karge looduselamus ning ulmeline sumera kultuuri tõlgendus moodustavad teineteist toetava paariku.
Reet Varblane
Täname kultuurkapitali.
Merike Männi “Hingehoidja”
Esmaspäev 01 veebruar, 2016 — Teisipäev 16 veebruar, 2016
Olete väga oodatud külastama Merike Männi vaipade näitust „Hingehoidja“ Vabaduse galeriis. Väljapanek on lahti 16. veebruarini.
Merike Männi on Eesti tekstiilikunstis olnud enam kui viiskümmend aastat, neist kakskümmend õpetas ta kunstiinstituudis (praeguses kunstiakadeemias). Merike Männi on peaaegu kogu oma loomingulise aja jäänud truuks gobeläänile – suurte traditsioonidega vaibatehnikale, mis vaheda idee, tundliku värvi- ja kompositsioonimeele kõrval nõuab perfektset teostust ja täpsust. Kunstniku gobelääne võib näha Tallinna linnavolikogu (2007) ja linnavalitsuse hoones (1997), Glehni lossis (1981), Norra ja Rootsi saatkonnas. Aga ka kunstniku enda käes olevad viimasel ajal valminud gobeläänid sobiksid ideaalselt mõnda XXI sajandi villasse, kasvõi kõrvuti Arne Maasiku must-valgete linna- või maastikufotodega.
11. veebruaril 80. sünnipäeva tähistav Merike Männi on üks neist tekstiilikunstnikest, kes pole mitte ainult oma ala meister, vaid kelles on säilinud nooruslikku entusiasmi ja tegutsemisindu. Nagu on seda Anu Raual, Maasike Maasikul ja paljudel teistel vanemate põlve tekstiilikunstnikel. Ega asjata ei pealkirjastanud Kai Lobjakas oma päris viimase aja (2009-2014) ülevaadet „Palju uut ja palju vana“ äsja ilmunud tekstiilikunsti koguteoses.
Tekstiilikunstnike liidu elutööpreemia puhul 2012. aastal iseloomustati Merike Männit kirgliku ja virtuoosse loojana, kes igal aastakümnel on oma loomingusse toonud uut ja huvitavat ning kelle töödes saavad kokku kütkestav kompositsioon, lihtsuse võlu ja teostuse pöörasus. Kui siis rõhutati tema „kutsuvaid maastikke“ või õigemini looduseelamusest sündinud vaipu ning nende ahvatlevat meeleolulisust, siis paari viimase aasta gobeläänidesse on ilmunud emotsionaalsuse ning hõrgu, aga ka üllatavalt intensiivse, isegi provokatiivse koloriidi kõrvale sisemist tõsidust, suuremate abstraktsemate ideede ning nähtuste tõlgendamist. Need ei ole niivõrd sisemised enesevaatlused, kuivõrd lugemuse kaudu omandatud teadmiste tõlgendus, nagu on seda sumeri tsivilisatsiooni käsitlus vaibas „Nibiru“ (2015) või „Memento vivere“ (2015). Aga neid võib julgelt nimetada ka hinge elus hoidmiseks, nagu on Vabaduse galerii kogu väljapanek saanud pealkirja ühe hiljutise vaiba „Hingehoidja“ (2014) järgi. Noorusliku vaimuga Merike Männi ei ole jätnud unarusse ka n-ö teostuse pöörasust. Tema paari viimase aasta gobelääne võib vaadata ka kui kunstniku kuldset perioodi. Aga kuna tegemist on ikkagi juubelinäitusega, siis on siin omal kohal ka mõned meie gobelääniklassikasse kuuluvad vaibad nagu on seda tarbekunsti- ja disainimuuseumi kogu „Mere ääres“ (1988). Suurejooneline, isegi karge looduselamus ning ulmeline sumera kultuuri tõlgendus moodustavad teineteist toetava paariku.
Reet Varblane
Täname kultuurkapitali.
24.03.2016
Avatud uste päev 24.03.2016
Eesti Kunstiakadeemia selle aasta avatud uste päev toimub neljapäeval, 24. märtsil, 2016. Oodatud on kõik, kes on huvitatud ülikoolis õppimisest, töötamisest või akadeemiast üldisemalt. Avatud on kõik loengud, toimuvad töötoad, erialatutvustused ja näitused. Vaata ka https://www.facebook.com/EKAavatuduksed/?fref=ts
ja
Avatud uste päev 24.03.2016
Neljapäev 24 märts, 2016
Eesti Kunstiakadeemia selle aasta avatud uste päev toimub neljapäeval, 24. märtsil, 2016. Oodatud on kõik, kes on huvitatud ülikoolis õppimisest, töötamisest või akadeemiast üldisemalt. Avatud on kõik loengud, toimuvad töötoad, erialatutvustused ja näitused. Vaata ka https://www.facebook.com/EKAavatuduksed/?fref=ts
ja
01.02.2016
Jaana Päeva doktoritöö eelretsenseerimine: KOTID. AINULT UNISTAJATELE. Hop galerii
Esmaspäeval, 01.veebruaril 2016. a kell 17:00 toimub Tallinnas HOP galeriis kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaana Päeva doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse KOTID. AINULT UNISTAJATELE / BAGS. FOR DREAMERS ONLY eelretsenseerimine.
Näitus on avatud 15. jaanuarist kuni 02. veebruarini 2016. a.
Doktoritöö juhendaja on prof dr Nithikul Nimkulrat.
Näituse eelretsensendid on Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum) ja Anu Kannike (Tallinna Ülikool).
Näitus on osa doktoritööst „Nähtav nähtamatu praktika. Kotidisain ja tootmine Eestis“. Uurimistöö keskseks küsimuseks on: millised kategooriad kujundavad käekoti kui tarbeeseme positsiooni visuaalse märgina ning mõjutavad representatsiooni relevantsust tulevikus?
Näituse märksõnadeks on vastandlikud „nähtav“ ja „nähtamatu“, esitlusele tulevad novelty kotid. Selle terminiga tähistatakse kontseptuaalselt, konstruktsiooniliselt/ tehnoloogiliselt või ka vormilt ning materjalivalikult uuendusliku lahendusega kotte. Et argisest eristuda on tegu mitte tänava-, vaid õhtukottidega. Eeskujuks 1920.-1930. sürrealistlikud uuendusliku vormi ja siluetiga novelty kotid.
Kotid on loodud kriitilise disaini positsioonilt ning esitavad väljakutse esemete eeldatavale tarberollile igapäevaelus. Need on küll funktsionaalsed ja kantavad prototüübid, kuid oma olemuselt post-optimaalsed.
Inspiratsiooniallikaks kottidele on igapäevased praktikad ja argiesemed, mille hulka kuuluvad ka kotid ise. Argitegevused on taandatud siluettidele ning loodud kotid jäljendavad või on kohandatavad vastavates tegevustes kasutatavate objektide siluettidele.
Näituse installatiivne ülesehitus toetub Edmund Husserli loodud fenomenoloogilisele meetodile. Husserl kirjeldab objekti tajumist keerulise protsessina, mida iseloomustavad eri tasandite sünteesid ja tunnetuslikud horisondid.
Nähtava tajumisel on oluline ruumiline süntees, mille tulemusena tajub vaataja mitte ainult objekti temapoolsete pindade värve ja kuju, vaid sama objekti ka teistest külgedest vaadatuna. Tänu võimele sünteesida nähtu sellega, mida inimene tegelikult ei näe, tekib taju objektist kui kolmemõõtmelisest tervikust. Vaataja kujutab ette tervikut, näeb asja ennast, mitte selle pinnalist peegeldust oma teadvuses.
Installatsiooni kontseptsioonis on oluline Husserli fenomenoloogilise meetodi kinesteetiline horisont. See on näituse kontekstis eelkõige vaatleja liikumine objektide suhtes. Kinesteetilise sünteesi puhul seob vaatleja liikudes ja sama eset erinevatest perspktiividest vaadeldes nähtud perspektiivid sama esemega ning loob samaaegselt ootushorisondi järgmiste perspektiivide suhtes. See tähendab, et ootushorisont seob etteruttavalt objekti nähtava külje veel nähtamatuga. Galerii seab piirangud vaatleja ja objektivahelistele liikumistele nii, et taustafotodel kujutatud siluettidel käes olevad objektid ning nendega sobituvad kolmemõõtmelised kotid ruumis loovad äraspidise erinevusüllatuse, ehk tekib vaatepunkt, kus siluettidel kujutatu ning ruumis nähtava siluetid kattuvad. Kottides seguneb reaalne ja illusoorne.
Jaana Päeva doktoritöö eelretsenseerimine: KOTID. AINULT UNISTAJATELE. Hop galerii
Esmaspäev 01 veebruar, 2016
Esmaspäeval, 01.veebruaril 2016. a kell 17:00 toimub Tallinnas HOP galeriis kunsti ja disaini eriala doktorandi Jaana Päeva doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse KOTID. AINULT UNISTAJATELE / BAGS. FOR DREAMERS ONLY eelretsenseerimine.
Näitus on avatud 15. jaanuarist kuni 02. veebruarini 2016. a.
Doktoritöö juhendaja on prof dr Nithikul Nimkulrat.
Näituse eelretsensendid on Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum) ja Anu Kannike (Tallinna Ülikool).
Näitus on osa doktoritööst „Nähtav nähtamatu praktika. Kotidisain ja tootmine Eestis“. Uurimistöö keskseks küsimuseks on: millised kategooriad kujundavad käekoti kui tarbeeseme positsiooni visuaalse märgina ning mõjutavad representatsiooni relevantsust tulevikus?
Näituse märksõnadeks on vastandlikud „nähtav“ ja „nähtamatu“, esitlusele tulevad novelty kotid. Selle terminiga tähistatakse kontseptuaalselt, konstruktsiooniliselt/ tehnoloogiliselt või ka vormilt ning materjalivalikult uuendusliku lahendusega kotte. Et argisest eristuda on tegu mitte tänava-, vaid õhtukottidega. Eeskujuks 1920.-1930. sürrealistlikud uuendusliku vormi ja siluetiga novelty kotid.
Kotid on loodud kriitilise disaini positsioonilt ning esitavad väljakutse esemete eeldatavale tarberollile igapäevaelus. Need on küll funktsionaalsed ja kantavad prototüübid, kuid oma olemuselt post-optimaalsed.
Inspiratsiooniallikaks kottidele on igapäevased praktikad ja argiesemed, mille hulka kuuluvad ka kotid ise. Argitegevused on taandatud siluettidele ning loodud kotid jäljendavad või on kohandatavad vastavates tegevustes kasutatavate objektide siluettidele.
Näituse installatiivne ülesehitus toetub Edmund Husserli loodud fenomenoloogilisele meetodile. Husserl kirjeldab objekti tajumist keerulise protsessina, mida iseloomustavad eri tasandite sünteesid ja tunnetuslikud horisondid.
Nähtava tajumisel on oluline ruumiline süntees, mille tulemusena tajub vaataja mitte ainult objekti temapoolsete pindade värve ja kuju, vaid sama objekti ka teistest külgedest vaadatuna. Tänu võimele sünteesida nähtu sellega, mida inimene tegelikult ei näe, tekib taju objektist kui kolmemõõtmelisest tervikust. Vaataja kujutab ette tervikut, näeb asja ennast, mitte selle pinnalist peegeldust oma teadvuses.
Installatsiooni kontseptsioonis on oluline Husserli fenomenoloogilise meetodi kinesteetiline horisont. See on näituse kontekstis eelkõige vaatleja liikumine objektide suhtes. Kinesteetilise sünteesi puhul seob vaatleja liikudes ja sama eset erinevatest perspktiividest vaadeldes nähtud perspektiivid sama esemega ning loob samaaegselt ootushorisondi järgmiste perspektiivide suhtes. See tähendab, et ootushorisont seob etteruttavalt objekti nähtava külje veel nähtamatuga. Galerii seab piirangud vaatleja ja objektivahelistele liikumistele nii, et taustafotodel kujutatud siluettidel käes olevad objektid ning nendega sobituvad kolmemõõtmelised kotid ruumis loovad äraspidise erinevusüllatuse, ehk tekib vaatepunkt, kus siluettidel kujutatu ning ruumis nähtava siluetid kattuvad. Kottides seguneb reaalne ja illusoorne.
04.02.2016 — 13.02.2016
“VÄLJAvaade” 28. 01 – 13. 02. 2016 Galeriis Noorus
“VÄLJAvaade”
28. 01 – 13. 02. 2016
Galeriis Noorus
Kohtumine näitusel osalejatega 4.02 kell 16.30
Kolmapäeval, 27. jaanuaril kell 17 avatakse galeriis Noorus näitus “VÄLJAvaade”, mis tutvustab peamiselt disainihariduse valdkonna edasiõppimisvõimalusi väljaspool Eestit ning annab ülevaate Eesti disainitudengite välisõpingute käigus omandatud kogemustest ja oskustest.
Näitusel on väljas tööd 14 autorilt. Eksponeeritud on peamiselt magistriprojektid ja võimalik on põhjalikult tutvuda ka tööde tausta, loomisprotsessi ning kirjalike osadega. Väliskõrgkoolis õppimisele on eelnenud õpingud Eesti disaini- ja kunstikõrgkoolides, sh Eesti Kunstiakadeemias, mille vastukajad on disainihuvilistele kättesaadavad, kuid mujal kaitstud tööd jäävad Eestis sageli tähelepanuta. Näitus ja sellega kaasnev virtuaalne keskkond annavad võimaluse seda puudujääki korvata ning aitavad tänastel õppijatel teha edasiste plaanide suhtes teadlikumaid valikuid. Rahvusvahelise kogemuse saanud disainerid on tänaseks leidnud rakendust erinevates riikides, mitmed neist panustavad ka disainerite koolitamisse Eestis.
“VÄLJAvaate” kujunduse peamiseks printsiibiks on demokraatia ja hierarhiavabadus – tööd on eksponeeritud ratastel liigutatavatel poodiumitel, mis annab võimaluse eksponaatide paiknemist ümber muuta. Muutuse läbiviijateks ei ole ainult galerist või kujundaja, vaid see võimalus on kõigil näituse külastajatel. Nii ei teki olukorda, kus mõni töö on saanud parema ning teine mitte sama hea eksponeerimisvõimaluse. Kõik on liikumises ning naabrid võivad vahetuda igapäevaselt.
Lehekülg väljavaade.com toimib näituse ajal kataloogina. Näituse järgselt lisandub sinna materjale uutest lõpetajatest ning kõrgkoolidest, kuhu on võimalik edasi õppima minna.
Näitusel osalevad: Varvara Guljajeva (International School of New Media in the University of Lübeck), Eva Jakovits (Konstfack, Stockholm), Äli Kargoja (Studio Bercot, Pariis), Marta Kisand ja Kairi Lentsius (The Swedish School of Textiles, Borås), Helena Koop (Karelson) (Royal College of Art, London), Einike Leppik (Antwerp Royal Academy of Fine Arts), Eva Mustonen ja Kaisi Rosin (HDK School of Design and Crafts, Göteborg), Brit Pavelson (Gerrit Rietveld Academie, Amsterdam), Mirja Pitkäärt (College of Fashion, London), Diana Tamane (Sint-Lukas Brussel), Johanna Tammsalu (Istituto Europeo di Design, Madrid), Liina Vaino (University of Westminster, London).
Näituse kuraator on Keret Altpere Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, füüsilise ja graafilise ruumi loob TKK vilistlane Kaisi Rosin, kes kaitses eelmisel aastal magistrikraadi disainivaldkonnas Rootsis Göteborgis.
4. veebruaril algusega kell 16.30 toimub galeriis seminar, kus näitusel osalejad jagavad oma õppimiskogemusi ja tutvustavad erinevaid kõrgkoole ning veebikeskkonda väljavaade.com.
Lisainformatsioon:
Keret Altpere
+372 5149604
keret.altpere@artcol.ee
Galerii Noorus
Riia 11, Tartu
+372 734 9954
galerii@artcol.ee
T-L 11-18
näituste külastamine tasuta
“VÄLJAvaade” 28. 01 – 13. 02. 2016 Galeriis Noorus
Neljapäev 04 veebruar, 2016 — Laupäev 13 veebruar, 2016
“VÄLJAvaade”
28. 01 – 13. 02. 2016
Galeriis Noorus
Kohtumine näitusel osalejatega 4.02 kell 16.30
Kolmapäeval, 27. jaanuaril kell 17 avatakse galeriis Noorus näitus “VÄLJAvaade”, mis tutvustab peamiselt disainihariduse valdkonna edasiõppimisvõimalusi väljaspool Eestit ning annab ülevaate Eesti disainitudengite välisõpingute käigus omandatud kogemustest ja oskustest.
Näitusel on väljas tööd 14 autorilt. Eksponeeritud on peamiselt magistriprojektid ja võimalik on põhjalikult tutvuda ka tööde tausta, loomisprotsessi ning kirjalike osadega. Väliskõrgkoolis õppimisele on eelnenud õpingud Eesti disaini- ja kunstikõrgkoolides, sh Eesti Kunstiakadeemias, mille vastukajad on disainihuvilistele kättesaadavad, kuid mujal kaitstud tööd jäävad Eestis sageli tähelepanuta. Näitus ja sellega kaasnev virtuaalne keskkond annavad võimaluse seda puudujääki korvata ning aitavad tänastel õppijatel teha edasiste plaanide suhtes teadlikumaid valikuid. Rahvusvahelise kogemuse saanud disainerid on tänaseks leidnud rakendust erinevates riikides, mitmed neist panustavad ka disainerite koolitamisse Eestis.
“VÄLJAvaate” kujunduse peamiseks printsiibiks on demokraatia ja hierarhiavabadus – tööd on eksponeeritud ratastel liigutatavatel poodiumitel, mis annab võimaluse eksponaatide paiknemist ümber muuta. Muutuse läbiviijateks ei ole ainult galerist või kujundaja, vaid see võimalus on kõigil näituse külastajatel. Nii ei teki olukorda, kus mõni töö on saanud parema ning teine mitte sama hea eksponeerimisvõimaluse. Kõik on liikumises ning naabrid võivad vahetuda igapäevaselt.
Lehekülg väljavaade.com toimib näituse ajal kataloogina. Näituse järgselt lisandub sinna materjale uutest lõpetajatest ning kõrgkoolidest, kuhu on võimalik edasi õppima minna.
Näitusel osalevad: Varvara Guljajeva (International School of New Media in the University of Lübeck), Eva Jakovits (Konstfack, Stockholm), Äli Kargoja (Studio Bercot, Pariis), Marta Kisand ja Kairi Lentsius (The Swedish School of Textiles, Borås), Helena Koop (Karelson) (Royal College of Art, London), Einike Leppik (Antwerp Royal Academy of Fine Arts), Eva Mustonen ja Kaisi Rosin (HDK School of Design and Crafts, Göteborg), Brit Pavelson (Gerrit Rietveld Academie, Amsterdam), Mirja Pitkäärt (College of Fashion, London), Diana Tamane (Sint-Lukas Brussel), Johanna Tammsalu (Istituto Europeo di Design, Madrid), Liina Vaino (University of Westminster, London).
Näituse kuraator on Keret Altpere Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, füüsilise ja graafilise ruumi loob TKK vilistlane Kaisi Rosin, kes kaitses eelmisel aastal magistrikraadi disainivaldkonnas Rootsis Göteborgis.
4. veebruaril algusega kell 16.30 toimub galeriis seminar, kus näitusel osalejad jagavad oma õppimiskogemusi ja tutvustavad erinevaid kõrgkoole ning veebikeskkonda väljavaade.com.
Lisainformatsioon:
Keret Altpere
+372 5149604
keret.altpere@artcol.ee
Galerii Noorus
Riia 11, Tartu
+372 734 9954
galerii@artcol.ee
T-L 11-18
näituste külastamine tasuta
30.01.2016 — 27.02.2016
pop-up kohvik Wunderlich! 1. külaline sisearhitekt Taevo Gans
Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna näituse “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti” raames avaneb muuseumis kolmel talvisel laupäeval pop-up kohvik. KOKOMO kohvimeistrite valmistatud jookide kõrvale saab kuulata vestlust Eesti legendaarsete sisearhitektidega, kes näitusel huvilistele ka oma tudengiaegseid töid tutvustavad. 16-19aastased noored on samal ajal aga oodatud sisearhitektuuri-töötuppa, kus räägitakse ruumi tajumisest ja muutumisest.
Kohvik “Wunderlich” on avatud kolmel laupäeval – 30. jaanuaril, 13. veebruaril ning 27. veebruaril – kell 11.00-14.00 Rotermanni soolalaos.
Esimesel kohvikupäeval, 30. jaanuaril, on publiku ees Eesti üks tuntumaid sisearhitekte ja disainereid, Taevo Gans (s. 1941). Nii tema interjööre, valgusteid kui ka mööbliesemeid iseloomustab puhas vorm, konstruktiivne selgus ja julge värvikasutus. Gans kuulus Viru hotelli interjööri (1972) autorite kollektiivi ning kavandas koos abikaasa Hellega Pärnu sanatooriumi Tervis siseruumid (1971; 1987). Omal ajal uuendusliku võttena hakkas ta interjööris kasutama supergraafikat; tähelepanu pälvisid koos Mait Summatavetiga tehtud näitusekujundused. Oma valgustitega on Gans saavutanud edu ka rahvusvahelisel areenil. Pop-up kohvikus suunab vestlust Carl-Dag Lige, koos kohvikulistega tehakse ka ringkäik näitusel “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”.
30. jaanuaril toimuva noorte sisearhitektuuri-töötoa teemaks on “Lähikontakt”. Näeme, kuuleme, katsume, tunneme lõhna ja maitseme ruumi. Aga kuidas täpselt? Noored saavad Arhitektuurikooli õpetajate ja sisearhitektuuri eriala tudengite käest kuulda sellest, kuidas inimesed ruumi tajuvad ja mil moel tajud omakorda ruumi mõjutavad. Järgnevate töötubade teemadeks on “Ruumielamus” (13. veebruar) ja “Tulevikuruum” (27. veebruar).
Nii pop-up kohvikusse kui ka töötubadesse pääseb muuseumipiletiga, eraldi registreeruma ei pea.
Programm laupäeval, 30. jaanuaril 2016
11.00 Kohvik avaneb
11.15-12.00 Erikülaline Taevo Gans, vestlust suunab Carl-Dag Lige
12.00-13.00 Avatud näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, ringkäik Taevo Gansi ja kuraator Carl-Dag Ligega
12.30-13.30 Haridustund noortele
14.00 Kohvik sulgub
Eksperimentaalne etendusnäitus “Ekspeditsioon Wunderlich” on avatud igal laupäeval ja pühapäeval kell 12.00-13.00 ehk kokku kõigest kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini.
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, kuraator
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
55 688 395
pop-up kohvik Wunderlich! 1. külaline sisearhitekt Taevo Gans
Laupäev 30 jaanuar, 2016 — Laupäev 27 veebruar, 2016
Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna näituse “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti” raames avaneb muuseumis kolmel talvisel laupäeval pop-up kohvik. KOKOMO kohvimeistrite valmistatud jookide kõrvale saab kuulata vestlust Eesti legendaarsete sisearhitektidega, kes näitusel huvilistele ka oma tudengiaegseid töid tutvustavad. 16-19aastased noored on samal ajal aga oodatud sisearhitektuuri-töötuppa, kus räägitakse ruumi tajumisest ja muutumisest.
Kohvik “Wunderlich” on avatud kolmel laupäeval – 30. jaanuaril, 13. veebruaril ning 27. veebruaril – kell 11.00-14.00 Rotermanni soolalaos.
Esimesel kohvikupäeval, 30. jaanuaril, on publiku ees Eesti üks tuntumaid sisearhitekte ja disainereid, Taevo Gans (s. 1941). Nii tema interjööre, valgusteid kui ka mööbliesemeid iseloomustab puhas vorm, konstruktiivne selgus ja julge värvikasutus. Gans kuulus Viru hotelli interjööri (1972) autorite kollektiivi ning kavandas koos abikaasa Hellega Pärnu sanatooriumi Tervis siseruumid (1971; 1987). Omal ajal uuendusliku võttena hakkas ta interjööris kasutama supergraafikat; tähelepanu pälvisid koos Mait Summatavetiga tehtud näitusekujundused. Oma valgustitega on Gans saavutanud edu ka rahvusvahelisel areenil. Pop-up kohvikus suunab vestlust Carl-Dag Lige, koos kohvikulistega tehakse ka ringkäik näitusel “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”.
30. jaanuaril toimuva noorte sisearhitektuuri-töötoa teemaks on “Lähikontakt”. Näeme, kuuleme, katsume, tunneme lõhna ja maitseme ruumi. Aga kuidas täpselt? Noored saavad Arhitektuurikooli õpetajate ja sisearhitektuuri eriala tudengite käest kuulda sellest, kuidas inimesed ruumi tajuvad ja mil moel tajud omakorda ruumi mõjutavad. Järgnevate töötubade teemadeks on “Ruumielamus” (13. veebruar) ja “Tulevikuruum” (27. veebruar).
Nii pop-up kohvikusse kui ka töötubadesse pääseb muuseumipiletiga, eraldi registreeruma ei pea.
Programm laupäeval, 30. jaanuaril 2016
11.00 Kohvik avaneb
11.15-12.00 Erikülaline Taevo Gans, vestlust suunab Carl-Dag Lige
12.00-13.00 Avatud näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, ringkäik Taevo Gansi ja kuraator Carl-Dag Ligega
12.30-13.30 Haridustund noortele
14.00 Kohvik sulgub
Eksperimentaalne etendusnäitus “Ekspeditsioon Wunderlich” on avatud igal laupäeval ja pühapäeval kell 12.00-13.00 ehk kokku kõigest kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini.
Lisainfo:
Carl-Dag Lige, kuraator
carldag@arhitektuurimuuseum.ee
55 688 395