Näitused

EKA muuseumi näitus „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“
19.10.–29.11.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 18.10.2024 kell 17.00

Eesti Kunstiakadeemia 110. sünnipäevaks valminud suure ülevaatenäituse teema puudutab kõiki, kes siin kunagi haridust on omandanud või praegu tudengi seisuses. Inimese kujutamine, elava modelli järgi joonistamine, maalimine, modelleerimine, on käinud kunstihariduse juurde läbi aegade, erandiks ei ole siinkohal ka Eesti Kunstiakadeemia oma eelkäijatega.

EKA muuseumi näitus „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“ toob fondidest välja kooli stuudiotes sündinud õppetööd: seisvad, istuvad või lamavad aktid ja rõivastatud modellid, figuurigrupid, joonistused kätest ja jalgadest, anatoomilised detailid. Valik näitab, kuivõrd mitmekesiselt ja erinevate rõhuasetustega on võimalik inimest kujutada. Külg-külje kõrval on viimistletud taustaga akadeemiliselt siledad pildid ja aastatuhandevahetuse seniseid kaanoneid purustavad hiiglaslikud inimesekujutised, mustvalged ja värvilised tööd, mille liigitamine tehnika ja alusmaterjali järgi kas joonistuseks või maaliks ei mängi siinses kontekstis enam rolli.

Väljapanek tugineb valdavalt EKA muuseumi kollektsioonile, kuid aastakümnete jooksul tallele pandust mahtus valikusse vaid murdosa. Kooli tegutsemise esimeste kümnendite näitlikustamiseks tuli lisa võtta Eesti Kunstimuuseumist ja erakogudest. Figuuriõpe on olnud läbivaid teemasid ka skulptuuris, kuid kuna omaaegne skulptuuri osakonna kogu on hävinud, tuli ruumilise kunsti näitusele leidmiseks teha kuratoorseid jõupingutusi: kuigi vähemuses, on skulptuur näitusel siiski esindatud. Autoritelt sai lisa küsitud ka 21. sajandi algupoole figuuriõppe osas, et katta ajavahemik, mis jääb EKA muuseumi loomise (2019) ja metoodilisse fondi tööde kogumise lõppemise vahele sajandivahetusel. Kuna figuurijoonistamine on olnud kõigi akadeemia erialade õppekavas ning kogutud on väljapaistvaid töid neilt kõigilt, on püütud valikuid tehes arvestada ka seda mitmekesisust.

Näitusel osaleb 138 autorit 187 tööga. Võimalus kiigata tuntud kunstnike ja disainerite kujunemisaega on kahtlemata intrigeeriv, kuid üllatusmomente pakuvad kindlasti ka tänasel päeval tundmatute autorite meistriteosed. Põnevust lisavad tööde kõrvutused, mis ei jälgi traditsioonilisemat kronoloogilist liini, vaid on loodud kooskõla ja vastastikmõju alusel.

Näitusel osalevad kunstnikud:

Eero Alev, Jüri Arrak, Raivo Behrsin, Britta Benno, Teddy Böckler, Rem Dementjev, Olga Dubrovskaja, Herald Eelma, Jaan Elken, Herlet Elvisto, Merike Estna, Margarita Feofanova, Nikolai Guli, Heikki Halla, Gerda Hansen, Inga Heamägi, Hugo Hiibus, Aleksander Igonin, Ants Jaanimägi, Andrus Johani, Aivar Juhanson, Iris Jurma-Kangur, Sandra Jõgeva, Pille Jänes, Villu Järmut, Heli Jürissaar (Kase), Jüri Kaarma, Katrin Kaev, Catlin Kaljuste, Maria Kallau, Anu Kalm (Anderson), Elin Kard, Gleb Karlsen, Saskia Kasemaa, Alice Kask, Eve Kask, Jüri Kask, Maret Kernumees, Ando Keskküla, Kaalu Kirme, Tiiu Kirsipuu, Raoul Koik, Epp Maria Kokamägi, Ellen Kolk, Luule Kormašova, Nikolai Kormašov, Orest Kormašov, Aimar Kristerson, Mart Krull, Epp Kubu, Viive Kuks, Leili Kuldkepp, Laura Kõiv, Andrus Kõresaar, Tõnis Kärema, Annika Künnap, Allex Kütt, Vello Laanemaa, Heldur Lassi, Pille-Riin Lass, Tõnu Lauk, Emil Lausmäe, Malle Leis, Tea Lemberpuu, Ly Lestberg, Mihkel Liinat, Silvi Liiva, Bruno Lillemets, Ivika Luisk (Kivik-Luisk), Anu Maarand, Aet Maasik, Viktor Madison, Ülle Marks, Vladimir Matiiko, Aarne Mesikäpp, Rein Mets, Gregorio Migliaccio, Peeter Mudist, Maarit Murka, Tõnu Mäsak, Arseni Mölder, Reigo Nahksepp, Mall Nukke, Liisa Nurklik, Lydia Nüüd, Evald Okas, Kaido Ole, Jaan Paris, Ede Peebo, Imbi Ploompuu (Karu), Urmas Ploomipuu, Mari Prekup, Mark Antonius Puhkan, Aapo Pukk, Kaie Pungas, Brenda Purtsak, Laura Põld, Matti Pärk, Katrin Pärt, Liisi Pääsuke, Tiit Pääsuke, Tiit Rammul, Tiina Reinsalu, Uno Roosvalt, Eesi Rosenberg, Peeter Rudaš, Sirje Runge (Lapin), Tõnis Saadoja, Hugo Sepp, Kati Simpson, Piret Smagar, Jaak Soans, Tõnu Soo, Aleksander Suuman, Silja Šergalin, Juri Šestakov, Vladimir Taiger, Mari-Liis Tammi-Kelder, Endel Taniloo, Anne Tapper, Olga Terri, Evi Tihemets, Tiina Tiitus, Ilmar Torn, Margus Tõnnov, Maria-Kristiina Ulas, Peeter Ulas, Anne Vaher, Katrin Vaher, Valentin Vaher, Silver Vahtre, Mall Valk (Sooster), Janika Vesberg, Heldur Viires, Hanna Vinter, Ekke Väli, Eduard Wiiralt, Elisa Margot Winters

Näituse kuraator: Reeli Kõiv
Näituse kujundaja ja kaaskuraator: Britta Benno
Näituse graafiline disain: Pärtel Eelmere
Näituse assistent: Anna Birgitta Erikson

Näitusega kaasneb samanimeline kataloog, kus on suurte reprodena ära toodud kõik näitusetööd. Lisaks teemakohasele ajaloolisele ülevaatele (Reeli Kõiv) lisavad raamatule värve intervjuud joonistamise õppejõududega – Tiit Pääsuke, Matti Pärk, Maiu Rõõmus, Maria-Kristiina Ulas, Ülle Marks, Tõnis Saadoja, kes arutlevad inimese kujutama õppimise vajalikkuse ja tähenduste üle. Intervjuusid täiendab graafiku ja joonistamise õppejõu Britta Benno esseistlik arutlus figuurijoonistamisest kunstiakadeemias, taas on avaldatud Jüri Haini kogutud Peeter Ulase ja Herald Eelma meenutused oma õpiajast.

Kataloogi saatesõnad on rektor Mart Kalmult, kataloogi koostaja ja autor on EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv.

Raamat on eesti ja inglise keeles; keeletoimetaja Elo Rohult, tõlkinud Epp Aareleid. Fotod Madis Kurss, kujundanud Stuudio Stuudio, maht 288 lk, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

“Köite(v)ahel”
Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus
05.10–05.12.2024

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali “Konstruktiivsuse õrnad jooned” satelliitnäitus

Seitsme aksessuaari ja köite osakonna tudengi kunstnikuraamatud on valminud õppetöö käigus. Need on köiteks vormunud lood autorite mälestuste ahelast.

Kursust alustades sai seatud eesmärgiks jõuda köitmisel pelgast kosmeetilisest tasandist sügavamale. Niipea, kui esmased iluvõtted enam ei toiminud, olid tudengid sunnitud vaatama raamatusse nagu peeglisse. Kes sealt vastu vaatab? Proovisime leida viise, kuidas köitmise kaudu lugusid jutustada, kuidas lugejat köita. Vaatlesime köitekunsti kui silda lugeja ja loetava vahel, mis sõnatult mõtteid vahendab.

–Urmas Lüüs

Näitusel osalevad:
Anna Abrosimova, Hanna Eliise Lahe, Meeli Kombe, Julia Korovina, Helina Raud ja Jürgen Sinnep.

Kursust juhendasid Urmas Lüüs ja Eve Kaaret.

Kuraatorituur näitusel “ÕhuLoss. Jää jumalaga, gravitatsioon” Tartu Ülikooli muuseumi pööningul.

13. oktoobril kell 14.00 on kõik huvilised oodatud ehtenäituse „õhuLoss. Jää jumalaga, gravitatsioon“ kuraatorituurile Tartu Ülikooli muusuemi põõningul (Lossi 25).

Tuuri viivad läbi kunstnikud Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus, Kristiina Laurits ja Villu Plink, teema juhatab sisse ajaloolane Inna Jürjo, kes avab laiemalt pildirüüste temaatikat.

16. sajandi kirikliku reformiliikumise kaasnähtusena toimusid pildirüüsted paljudes kirikutes üle Euroopa. See puudutas ka mitmeid kirikuid Eestis. Kõige radikaalsemal kujul toimus pildirüüste 1525. aasta jaanuaris Tartus, kulmineerudes lausa relvastatud konfliktiga. Tartu pildirüüste keskne figuur ja initsieerija oli kasuksepast usureformaator Melchior Hoffmann.

Kunstnike loomingu impulsiks oligi pildi ja rüüste, usu ja kujutise, ajaloo ja sureliku hetke kohtumisel tekkiv tähendus.

Rühmituse õhuLoss esimene näitus toimus 1999. aastal Hollandis Marzee galerii katusekorrusel. Järgnesid näitused Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Prantsusmaal, Iisraelis, Hiinas ja Lätis. Mainekas kunstnikerühmitus ei ole ka Eestit kõrvale jätnud: 2001. aastal oli näitus Rakvere Muuseumis, 2011. aastal Tallinnas põhja tuletornis, 2015. aastal Haapsalus Evald Okase Muuseumis ja 2018. aastal Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Ülikooli muuseum.

Näitus on avatud 24. augustist 27. oktoobrini ning kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 lisaprogrammi.

Tartu Ülikooli muuseum Toomemäel on avatud kolmapäevast pühapäevani 11–17.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hõivab 5. oktoobrist 15. detsembrini 2024 EKA stsenograafia professor Ene-Liis Semperi massiivne ruumiinstallatsioon.

Installatsiooni avamine 4. oktoobril, kell 19.00.

Ene-Liis Semperi isiknäitus on kaasajale otsa vaatav kihistuste ja kujundite kogum Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tubades ning korrustel.

Lavastatud ruumides saavad objektid, skulptuurid, videoteosed, heli- ja valguskujundus tervikuks, mis liigub kriitilise teadvuse ja kujundirohke alateadvuse vahealal. Kunstniku sõnul on näitusele koondatud mitmetähenduslikud mälufragmendid kantud pigem pingest ja ootusest kui rahust.
 
Semperi soov on peegeldada ühe protsessi lõppu või üleminekut, murdepunkti. „Süveneb tunne, et oleme jõudnud hetke, kus seni õpitud oskused ja omandatud informatsioon on kaotamas kehtivust. Piltlikult öeldes, on tunda pinnakihi munakoorena mõranemist. Aga mis või kes on sealt koorumas, pole veel selge,“ ütleb Semper.

Käesolev näitus on lavastaja, lavastus- ja videokunstnik Ene-Liis Semperi esimene isiknäitus üle 13 aasta. Aastaid nii Eesti kui Euroopa teatrites lavastajana töötanud Semper on oma loomingus liikunud teatraalse ja reaalse, kehalise ja emotsionaalse, nutu ja naeru piiritsoonides. Viimased aastad on Semper töötanud ka Eesti Kunstiakadeemia professorina.

Näituse valguskujundus Aku Lahti, helikujundus Jakob Juhkam.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Tallinna Kultuurikatel, Akzo Nobel, LED House, Floorin OÜ, OÜ Linda Kaks ja Allan Kaldoja, Punch Club, Moe OÜ, Vorstivabrik jt

5. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“.

Seekordne triennaal keskendub Põhja – ja Baltimaade kunstnikele ning toob publikuni 27 soolokunstniku ja ühe kunstnike koosluse eriilmelise loomingu. Näituse kuraator on klaasikunstnik Maret Sarapu.

„Konstruktiivsus on midagi selget, sirget ja optimaalset. See on suunatud arengule, loovale edasiliikumisele, ülesehitamisele. Konstruktiivsus võib ilmneda siis, kui vahendeid on vähe, energia on otsakorral või kui on teadvustatud üksteise säästmise vajadus,“ kirjeldab triennaali peateemat kuraator Maret Sarapu. „Triennaalil esindatud kunstnikke huvitab uute sümbiooside katsetamine, uute kasutusviiside leidmine ning on näha ka muret kestlikkuse pärast – mis saab materjalist eseme elukaare eel ja pärast,“ kommenteeris Sarapu.

Näitusel eksponeeritud teoste osas on näha aeganõudvate tehnoloogiate kasutamist, mis tõstavad lisaks kestlikkuse tähtsusele esile ka küsimuse, kas käsitöö kui rahustav tegevus on baasvajadus, luksus või paradoksaalsel moel mõlemat. Triennaalil on esindatud nii tekstiil, klaas, keraamika, ehted kui ka installatsioonid ning paljud teosed on eksperimenteerimise viljad vaatega tulevikku, mis samaaegselt väärtustavad tuhandete aastate taguseid tehnikaid. Nii toob näiteks Rootsi kunstnik Karin Roy Andersson esile, kuidas põhjapõdra nahast teoseid vormida samal ajal looduse ja loomade eest vastutustundlikult hoolitsedes ning jäätmeid tootmata. Riikka Anttonen (Soome) rõhutab marmormosaiigi tehnikas, kuidas kväärajalugu ulatub märksa kaugemale minevikku, kui tänapäeval tahetakse meenutada. Sofia Björkman (Rootsi) on taaselustanud teraapilisena mõjuva korvipunumise kasutades selleks biolagunevat materjali. Vincent Dumay (Rootsi) loob aastatuhandeid vana tampsaviseina tehnikat kasutades sambaid ning sama vanu käsitöövõtteid vaasilaadsete teoste vormimisel kasutab ka näiteks Hanne Haukom (Norra).

9. Tallinna rakenduskunsti triennaalil osalevad järgmised kunstnikud: Karin Roy Andersson (Rootsi), Riikka Anttonen (Soome), Ieva Baltrėnaitė-Markevičė (Leedu), Sofia Björkman (Rootsi), Per Brandstedt (Rootsi), Vincent Dumay (Rootsi), Signe Fensholt (Taani), Ellisif Hals koostöös Yuvia Maini ja Cassius Lambertiga (Rootsi/Norra), Hanne Haukom (Norra), Liisa Hietanen (Soome), Severija Inčirauskaitė- Kriaunevičienė (Leedu), Kati Kerstna (Eesti), Lauri Kilusk (Eesti), Karel Koplimets (Eesti), Arja Kärkkäinen (Soome), Krista Leesi (Eesti), Alves Ludovico (Soome), Jennie McMillen (Rootsi), Anda Munkevica (Läti), Kadi Pajupuu (Eesti), Anu Penttinen (Soome), Tiina Puhkan (Eesti), Saara Renvall (Soome), Vilde Rudjord (Norra), Taavi Teevet (Eesti), Margit Terasmees (Eesti), Ketli Tiitsar (Eesti), Linda Vilka (Läti).

Peanäituse avanädalavahetusel on kunstipublikul võimalik osa saada nii kuraatorituurist kui ka tutvuda kunstnike endiga.

Laupäeval, 5. oktoobril kella 12.00 – 13.00 toimub kuraator Maret Sarapu näitusetuur ning kell 13.30 – 17.00 kunstnike esitlused Kai kunstikeskuse auditooriumis.

Kunstnike esitlusprogramm on inglise keeles ning ettekandeid loomepraktikast teevad: Saara Renvall, Arja Kärkkäinen, Riikka Anttonen, Alves Ludovico, Liisa Hietanen, Jennie McMillen, Ieva Baltrėnaitė-Markevičė, Linda Vilka, Anda Munkevica, Kadi Pajupuu, Lauri Kilusk, Ketli Tiitsar.

Kunstnike esitluspäeva juhib Keiu Krikmann.

Pühapäeval, 6. oktoobril kell 14.00 toimub Läti kunstniku Linda Vilka töötuba „Meil on lubatud väsida“, kus kunstnik uurib väsimusega seotud vaimseid ja füüsilisi seisundeid ning julgustab oma tundeid teadvustama ning leidma viise, kuidas väsimusega toime tulla. Töötoa eesmärgiks on läheneda väsimusele loomingulise eneseväljenduse kaudu. Töötuba toimub inglise keeles.

„Loodan, et vaataja leiab näituselt teoseid, mis toimivad omamoodi portaalidena, avades uksi erinevatesse maailmadesse, ideedesse või tunnetesse,“ võtab triennaali peanäituse kokku kuraator Maret Sarapu.

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ on avatud Kai kunstikeskuses 05.10.2024–16.02.2025. Kai kunstikeskus on avatud kolmapäevast pühapäevani kella 12.00 –18.00. Näituse vältel toimuvale eriprogrammile ja eriüritustele on sissepääs näitusepiletiga.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on 1997. aastast toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus koosseisus Maret Sarapu, Merle Kasonen, Anu Almik, Keiu Krikmann, Katre Ratassepp.

Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse ideepõhise rakenduskunsti arengule. Toetajad on Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri – ja Spordiamet, DHL Express, OnTheGoSystems.

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit tähistab uue podcasti ENKKListen lansseerimist PoCo Labis.

PoCo Labis lansseeritakse 26. septembril piduliku peoga Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu uus kultuuripodcast ENKKListen.

ENKKListen ehk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidust tärkav podcast hakkab regulaarselt ilmuma kord kuus pikemate saadete ning lühemate ebaregulaarselt avaldatavate sekkumiste näol liidu kanalitel. Tegu on alternatiivse ja uue häälekandjaga, mille eesmärk on anda pinnas ja hääl loometee alguses olevate kunstnike ja disainerite mõtetele ja vaadetele.

Uue podcasti selgroo moodustavad liidu liikmete saated, kus liidu kultuuritegijatel on vaba voli ja võimalus anda loenguid, pidada dialooge või rääkida intervjuu vormis millest iganes ja kuidas soovivad. Sekkumised on igal kuul erinevad, nende raames lahatakse näitusi, raamatuid või sündmusi, luuakse eksperimentaalseid helimaastikke ja ilmavalgust näevad ka eriilmelised muusikasaated.

Esimeses saates astub üles liidu liige, kunstnik ja kuraator Kertu Rannula. Avaüritusel laetakse üles podcasti esimene saade, millele järgneb arutelupaneel korraldajate ning Kertu Rannulaga. Performatiivse sekkumisega astub üles dj tuv ja sõbrad.

Tulekul on ka esimese sekkumisena kunstnik Reigo Nahksepa külastus Martin Roosna ja Alexei Gordiniga näitusel “The Mystery of Banksy: The Genius Mind”, mille raames on võimalik kuulda kunstniku ja tema kahe kaasamõtleja vahetuid tundeid näituselt.

LINK kodulehele: https://www.enkkl.ee/

LINK sündmuse Facebooki: https://www.facebook.com/events/830745175537028/?acontext=%7B%22event_action_history%22%3A%5B%5D%7D

Kontakt: enkklnadalapreemia@gmail.com

Sel laupäeval on Vent Space’is avatakse 5. oktoobril 13.30-15.30.

Näitus jääb siis avatuks kuni 13. oktoobrini – Külastamine kokkuleppel, DM @ventspace.project Instagramis või e-kiri yvette.bathgate@artun.ee, et ruumis kohtuda.

“Transmission/Ülekanded”.

Caitlyn Holly Main on interdistsiplinaarne kunstnik, kes töötab teksti, joonistamise, liikuva pildi, skulptuuriartefakti ja graafika vahel ja nende vahel. Teda huvitab hoolitsus ja intiimsus, emotsionaalse töö mõisted, tarbimine ja soov. Tema hiljutine töö on keskendunud suhtlusviisidele – ühenduse füüsilisele kehastusele või jäänustele.

Oodake selliseid asju nagu… Paaritustantsud ja foorid. Meedium, mis tõlgib sõnu, lauseid ja ajalugu kaugest vaimust ja Whatsapi sõnum, mis kõlab “omg NO way!!!!”. Viltu naeratava näoga post-it, kajalokatsioonid, transkribeerimine ja protesti ajal pea kohal hoitud silt. Entusiastlik žest, mu sõprade käed osutavad, pööravad ja väänavad ning liigutused täpistavad lugu, mida nad mulle räägivad.
Morsekood, suitsusignaalid, huulepulgasuudlusega salvrätikule kirjutatud telefoninumber. Inimestele meeldivad kajad, sest nad tahavad kuulda tuttavat häält tühjusest või koopast või tunnelist tagasi kostvat. Majakas, raadioantenn, esimesed sõnad ja iroonilised loosungiga t-särgid. Sõrmede klõpsimine, liikuva sõiduki aknast vehkimine. Suudlus puhutud, saluut, külmkapi külge kinnitatud postkaart.

Vent Space projektiruum

Vabaduse väljak 6/8, Tallinn

Vent Space on EKA eksperimentaalne projektiruum, kus pakub EKA tudengitele avalikku näitusepinda ja koostöövõimalusi. Paljud õpilased on teinud oma esimese isikunäituse Vent Space’is, samuti on toimunud arvukalt grupinäitusi, vestlusringe, töötubasid, kontserte ja muid üritusi.
Rahvusvaheline meeskond koondab erinevaid erialasid, meediat, praktikaid ja oskusi, julgustades koostööd, spontaansust, julgust ja eksperimenteerimist.

FB:

https://www.facebook.com/ventspace.project

Näitus “Mis juhtus Veenuse vetega” / “What happened to all the water in Venus”
kunstnikult Iohan Figueroa, avatakse Uus Rada Galeriis (Raja 11a) 05.10.2024
kell 17:00. Näitus jääb avatuks kolmapäevast laupäevani, kell 13:00 kuni 19:00,
kuni 19.10.2024.

Vormitud ideed, mis kaovad kiiresti,
pilgu vahelt läbi libisedes,
peaaegu, et võimatu haarata,
põgenevad nad mu käte vahelt nagu vihmapiisad klaasi pinnal.
Nad tulevad ja lähevad, jättes maha tunde — aurustudes —
nagu oleks mu mõistus kastetud millessegi tohutusse ja tundmatusse.
Vedelikud tilguvad, kunagi ei maandu, ei asetu vormi,
alati liikumises, tabamatud, võimatu kinni hoida.
Peegeldus näitab moonutatud pilti, lahustuvat hetke,
reaalsus on ähmane, jooned selle vahel, mis on tõeline ja kujuteldav,
Hajuvad alati udusse.
Ma seisan tundmatus ruumis täis seda ja teist, kuid mitte kunagi täielikult üks või
teine, mitte kunagi terviklik, mitte kunagi täielikult mõistetud.
Miski pole kindel. Kõik on pidevas muutumises, igaveses tsüklilisuse seisundis.

Hetked pöörduvad tagasi iseenda juurde, mõtted keerlevad – kaotan järje algusest
ja lõpust.
Valin pehmuse, olemise voolavuse, nagu ideed, mis libisevad mu sõrmede vahelt,
nagu vesi, mis kohandub kõigega, mida ta leiab.
Mis jääks järele, kui kõik oleks kindel,
kui iga mõte, iga tunne, oleks püsiv?

Iohan Figueroa 1989
Oaxaca, Mehhiko

Iohan Figueroa on multidistsiplinaarne kunstnik Oaxacast, Mehhikost, kes integreerib sujuvalt oma loomingusse skulptuuri, liikumise j keskkonnaelemente. Inspireerituna loodusest ja selle metsikusest, uurib ta sügavamaid seoseid ja vastastikmõjusid looduse ning inimkonna vahel. Kasutades loomingulise meetodina taktiilseid mälestusi, tõlgendab Figueroa neid meelelisi kogemusi käegakatsutavatesse materjalidesse, nähes keha nii lõuendi kui ka instrumendina kunstiliseks väljenduseks. Tema looming peegeldab sügavat seotust keskkonnaga, jäädvustades looduse olemust ja selle suhet maailmaga.
Tema uurimistöö keskendub sotsiaal-ruumilistele suhetele, tunnustades liikumise kaduvat loomust ja püüdes seda säilitada erinevate vahenditega. Omakorda peegeldab tema uurimus sügavat arusaama keha, ruumi, soo ja ühiskonna dünaamilisest koostoimest.

Tekst: Iohan Figueroa, Keithy Kuuspu
Mentor: Keithy Kuuspu
Graafiline disain: Seppe-Hazel Laeremans
Näitust toetab: EKA taidestuudium

Restart. Modernistlikud uuselamurajoonid muutumises

Seminar ja näituse avamine

Eesti Kunstiakadeemia, Põhja pst 7, Tallinn

Millised on Teise maailmasõja järgsete uuselamurajoonide uuendamise võimalused ja väljakutsed? Mida on endaga kaasa toonud pööre ühisomandist kõikehõlmava eraomandi poole? Noored praktikud Euroopa eri paigust vaatavad kunagisi uuenduslikke rajoone tänasest vaatenurgast, avades nende arhitektuurset tausta, nüüdseid kasutusviise ning elanike isiklikke lugusid.

Seminaril saavad sõna Elspeth Lee (Superposition), Rajna Avramova, Hedwig van der Linden ja Kevin Westerveld (Dérive), Ena Kukić ja Dinko Jelečević (E+D) ning Spolka kollektiiv.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna tudengid tutvustavad oma renoveerimisideid ühe Narva tüüpmajade kvartali näitel. Ürituse korraldaja on Eesti Arhitektuurimuuseum ja Architectuul koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ning see on osa Euroopa arhitektuuriplatvormi LINA programmist.

Koos seminariga esitletakse samateemalist raamatut, mille koostasid Christian Burkhard ja Triin Ojari ning kujundas Indrek Sirkel.

Samuti avatakse näitus, mille kujundasid Indrek Sirkel ja Diana Drobot.

Näitus jääb avatuks 20. oktoobrini 2024.